100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 35 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tirtssu
Õppematerjali autor
Tsiviilõiguse üldosa küsimused-vastused Kersti Liiva 1. Mis on õigus? Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. 2. Mis on seadus? seaduse vormis kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 3. Kuidas õigus jaguneb? Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda
Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE Õiglus Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata) Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 6. september 2012 Loeng seminarid (seminari algus 18:45) · "Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud." · Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee) Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega. 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Mis on moraal? Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu. Mis on õiglus? Õiglus filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.)
Romaani õiguses läheb omand üle siis, kui on asi tasutud. Germaani õiguses arvestatakse nii VÕS kui AÕS antud tehingu tegemisel. Romaaniõiguses kasutatakse antud kaasuses ainult VÕS. Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes b. Kaudne – kui ma valdan võtmeid, siis ma valdan kaudselt korterit Kinnistu üleandmine - kinnistusraamatus 1.2 Tsiviilõiguse mõiste Mõiste tuleneb rooma õigusest – ius civile (Tähendas rooma riigi kodanikele kuuluvat õigust). Sisu mitte. Reguleerimise ese (mida reguleeritakse) – Varalised ja isiklikud mittevaralised suhted ( nt. perekonnaõigus) Reguleerimise meetod ( kuidas reguleerida) – Reguleeritakse poolte võrdsuse alusel. Saame tuletada kahe reguleerimise alusel Tsiviilõiguse mõiste – Eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid, poolte võrdsuse alusel
Tsiviilõiguse üldosa 1.Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus IUS üldkohustuslikke käitumisnormide kogum, mis on kehtestatud riigi poolt, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud -> INIMENE Õiglus AEQUITAS Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste, DEFINEERIMATA TERMIN Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus IUS NATURALE (ldn
erinevad asjad. Tsiviilõiguse mõiste tuleneb rooma õigusest (ius civile), aga mitte sisu. TsÜS reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Reguleerimisese – Mida reguleerida? Varalised suhted ja isiklikud-mittevaralised suhted (nt perekond) Reguleerimismeetod – kuidas reguleerida? TsÜS-is poolte võrdsuse alusel Ius civile – reguleeris Rooma kodanike käitumist ja õigusi Tsiviilõiguse üldosa – Tsiviilseadustiku üldosa seadus reguleerib üldiseid küsimusi, sätestatakse üldpõhimõtted. Kuulub kõikidesse õigusharudesse. Reguleerib varalisi suhteid, isiklikke mittevaralisi suhteid, reguleerimise (subjektist sõltumatu, eraõigus) Õiguse allikad – koht, kus me leiame õigust – PS, seadused, määrused, õigusaktid, tava, kohtupraktika. Tsiviilõiguse allikad – Põhiseadus, seadused, seadusest madalamal seisvad õigusaktid, tavad, kohtupraktika (on ja ei ole)
Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant). Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis). Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua. Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus. Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. 1 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 1. TEEMA I - TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA mõiste ÕIGUS/ius ERAÕIGUS/ius privatum AVALIK ÕIGUS/ius publicum (jaotatakse kaheks huviteooria + subjektiteooria alusel)
põhimõte piiritlus. Lubatud on kõik see, mis pole keelatud; keelatud on kõik see, mis pole lubatud! Miks jaguneb eraõigus kolmeks? Erinevate eraõiguste valdkondadesse riigi sekkumise m äär erinev Era- ja avaliku õiguse määratlus/definitsioon Tsiviilõiguse mõiste? Reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid võrdsuse alusel. Eristab kriminaalõigusest, sest krimaalõiguses pole VÕRDSUSE põhimõtet Miks on tava õigusallikas? Seaduse puuudmisel on võimalus kasutada tava Kas kohtupraktika on õigusallikas? Ei ole. Miks ei ole? Ei vasta meie õigussüsteemile. Eraõigus vs tsiviilõigus? tsiv. reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid Tsiviilõiguse (Ius civile) mõiste Tsiviilõiguses eristatakse reguleerimise eset ja reguleerimise meetodit Tsiviilõiguse reguleerimise ese - varalised suhted, isiklik mittevaraline suhe (vanemate-lapse suhe) Reguleerimise meetod - võrdsus Tsiviilõiguse allikad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid