Tsiviilõiguse üldosa seaduse konspekt (0)

• 8küsimust ja 2 kaasust. Perfektne töö C. Ladina keelsed terminid.
  
• A-võrdlus välisriigi õigusega.
  
• Kohustuslik kirjastud: tsiviilseadustiku üldosa seadus
  
• Tsiviilseadustiku üldosa kommenteeritud väljaanne.
  
• Riigikohus.ee riigikohtulahendid
  

I LOENG: Tsiviilõiguse iseloomustus

Koht õigussüsteemis

Ühinguõiguses tegeletakse juriidiliste isikute asutamise tegevuse ja lõpetamisega. Äriseadustega tegeletakse. Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist
Majandusõiguses tegeletakse: pangandusõigusega, kindlustusõigusega..
Õigus on: Riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum. (Riik peab sees olema.)
Õiglus :seda ei saa defineerida, liigamlai mõiste.
Sarnased mõisted õigusele: moraal -märksõna inimene, tava, õiglus, religioon -jumal
Moraal-Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud
Tava – Pikemaajaline käitumisharjumus
Loomuõigus – (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus
Religioon – Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL
- Mille poolest erinevad moraal ja religioon?
Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist.
Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali!
Õigus sarnaneb tava ja moraaliga: inimesed toimetavad riigi nimel. Varga moraal-õigusega vastuolus . Õigus,m is on amoraalne- kütuseaktsiis .
Avaliku ja eraõigus püüavad määratleda kolm teooriat:
Huviteooria - avalik õigus on kõik mis puudutab riigi huve, eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu.
Subordinatsiooni teooria ehk subjekti teooria – Avalik õiguses on subjektid alluvussuhetes, eraõiguses ollakse võrdsetes suhetes;
Subordinatsiooniteooria on avalikus õiguses, kordinatsiooniteooria on eraõiguses..
Täiendatud subordinatsiooni teooria – (puudutab avalikku õigust ainult) avalikus õiguses allutakse avaliku võimu kandjale.. Eraõiguses on subjektid võrdses. Avalikus õiguses allutakse avaliku võimu kandjale. Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused
Miks on teooriaid kolm?
Ühest ei piisa. , Sest kaks esimest on puudulikud.
Huviteooria puudus –. Kui riik kes on avaliku võimu kandja ostab auto, siis on tegemist subordinatsiooni suhtega, mis kuulub avaliku õiguse alla, aga võlaõigus on eraõiguse haru. Seega ongi huviteooria puudus see, et selle põhjal oleks võlaõigus avaliku võimu haru juhul kui ostjaks on riik. NT.riik sõlmib ostu-müügi lepingu
Subordinatsiooni teooria puudus oluline allumine avaliku võimu kandjale. (laps) Vanemad alluvad lapsele ehk see kuuluks avaliku õiguse valdkonda. eraõiguses laste ja vanemate vaheline suhe (perekonna suhed), tööandja ja töötaja suhe. tähtsal kohal allumine avaliku võimu kandjale, aga näiteks perekondlikud suhted kuuluvad eraõiguse alla
Miks jaguneb õigus era ja avalikuks õiguseks ?
Neil on erinevad põhimõtted -> eraõiguse põhimõte on see, et lubatud on kõik see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse põhimõte on see, et keelatud on kõik see, mis pole lubatud.
Eraõiguses on vabaduse põhimõte, avalikus õiguses on piiratud põhimõte

• Kui me eraõiguse valdkonnas keeldu ei leia, võib seda teha.
  
• Kui avalikus õiguses pole lubavat normi, siis ei või seda ka teha.
  

Eraõiguses on võimalikult vähe keelde, et tagada suuremat vabadust, avalik õiguses on vastupidi.
Eraõigus on selleks et tagada vabadusi, arengu, avalik õigus on selleks,et riik ei kasutaks oma võimu ära. Riigile seatekse piirianguid. Kui seda piiranguid ei oleks, siis inimese vabadus ei oleks seadusega kooskõlas.Vabadust on vaja et ühiskond areneks.
Miks on eraõiguse jagunemine selline?
Erinev riigi sekkumise määr. Ühes riik sekkub rohkem, teises vähem. Tsiviilis vähem. Majandusõiguses rohkem. NT:lepingute sõlmimise vabadus, osta võib kõike. Riigi jaoks on majandusõigus kõige tähtsam, kõige vähem tähtsam on tsiviilõigus .Tsiviilõiguses kõige vähem (sest tsiviilõigust reguleerivad lepinguid, omandeid); majandusõigusesse kõige rohkem.Ühingu asutamisel riik kirjutab rohkem ette. Majandusõigus : pangandus ja kindlustus .
Miks on majandusõiguses riigi sekkumise määr majanduses suurem ja tsiviilõiguses väiksem?
See on riigijaoks tähtsam. Kui pank läheb pankrotti on surem probleem ku mingi tavaline OÜ.
Millest koosneb tsiviilõigus?
(VAPP)
Võlaõigus tegeleb lepingutega. Kahju tekitamine-lepinguvälised suhted.
Asjaõigus tegeleb omandiga ja omandi piiramisega.
Perekonnaõigus tegeleb (perekonna mõistet ei ole) abielu ja vanemad-lapsed suhted.
KOOSELU-ei saa
Pärimisõigus - vara üleminek isiku surma korral.

• Abstraktsiooniprintsiip § 6
  

Kaks üliõpilast sõlmivad lepingu, et üks kirjutab teise jaoks magistritöö , ja teine peab maksma raha, AGA raha ei maksa. Kas see, kes magistritöö valmis kirjutas võib raha nõuda? Loogiliselt tuletama küsimusest mis jäi iseseisvaks. EI, sest lubatud on kõik see, mis pole keelatud. Kuna plagiaatsus on keelatud, pole tal õigust raha nõuda.
A müüb B-le auto. Kirjalik leping. B annab raha. Tähistamine. B ütleb A-le, et viib järgmine hommik auto ära. C tuleb sama õhtul ja pakub auto eest kõrgema hinna ja A müüb auto C-le. Järgmine hommik tuleb B autole järele, seda pole. Kes on auto omanik?
C kuna ta on heauskne omanik. Vastus sõltub õigusperekonnast. Seostub nii võla kui ajsaõigusega. Kumma õigusharu järgi lahendame ?
Abstraktsiooniprintsiip:õigusjärgluse korral-omaniku vahetumisel tuleb vaadata nii asjaõigusliku tehingut kui ka võlaõigusliku tehingut.Üks tehing on käsutustehing , õiguste ja kohtutuste üle andmiseks kohustav tehing. Üks peaks olema võla, teine asjaõiguslik tehing. Käsutustehing on asjaõiguslik tehing. Võlaõigus:hind- kvaliteet. Asjaõigus:annan asja üle. Omandiõiguse üleminekul on tegemist kahe tehinguga. Üks tehing on käsutustehing puudutab asjaõigust, mis reguleerib omandi üleminekut; teine tehing on kohustav tehing puudutab võlaõigust, mis reguleerib muid tingimusi, nt. hinda, kvaliteeti, tähtaega. Üleandmine ei tähenda omandi üleminekut.asjaõiguslik tehing ei sõltu võlaõiguslikust.
Vallasasja puhul vallasomand tekib: valduse üleminek, omandi üleandmise kokkulepe. Valdus -tegelik asja enda käes hoidmine. Kaudne valdus -taskus võti. Otsene-oled omanik.

• Kasutamine- sihtotstarbeline tarvitamine.(rattaga sõidame )
  
• Käsutamine- tehingute tegemine(osta-müüa-vahetada-kinkida)
  
• Valdamine - tegelik võim asja üle
  

Kokkuleppe oli, et B saab auto. Seega omanik on A. kuna valdus üle ei antud.
Kinnisasja puhul: tekib kinnisomand kandmisega kinnistusraamat- kõik inimese asjad on kantud sinna, kes on omanikuna kantud, see on omanik.
Kui küsitakse kaasuses , kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga.
A ja C vaheline tehing. Võlaõiguslik nähtus- hind. Ta maksis hinna. Ta sõitis autoga ära-asjaõiguslik nähtus. Kokkulepe oli ja valdus üle antud. C on omanik.
Käsutustehing võib olla kehtetu . Aga käsutusleping kehtiv.

Unitalistlik ja dualistlik lähenemine.

UNITARISM – tsiviil- ja ühinguõigus on sama sisuga. Leiab, et tsiviil ja äriõigus on üks ja see sama asi, eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel
DUALISM -NEED ON ERINEVAD ÕIGUSED. Tsiviil- ja ühinguõigus on erinevad.

II Tsiviilõiguse mõiste

Mõiste tuleneb Rooma õigusest ius civile - [ Rooma kodanikele kuuluv õigus], aga mitte sisu. Rahvusriikidel oli vaja õigust. Mandri euroopa võttis üle – RETSEPTSIOON .
Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem {germaani-saksa, romaani-prantsuse] – sest hõlmab Mandri-Euroopa riike. Ehk Mandri–Euroopa õigussüteem. Anglo-Ameerika õigussüsteem. Peamine erinevus on õigusallikate küsimus.
TSIVIILÕIGUSE MÕISTE—võla-, asja-, perekonna- ja pärimisõigus
Läbi reg eseme ja meetodi. Tsiviilõiguse reguleerimise ese (mida reguleeritakse) – varalised suhted, isiklikud mittevaralised suhted (nt. Hooldusõigus, tsiiviilõiguses ( solvamine jne))
Reguleerimise meetod (kuidas) – reguleeritakse poolte võrdsuse alusel. Meetod - subjektid võrdsed, sellega saame eristada avalikust õigusest ja selle harudest. Tsiviilõiguslikud varalised suhtes, isiklikud mittevaralised suhted.
Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel.
Kui jätta võrdsuse alusel välja siis poleks enam eraõigus.
Kui jätta välja isiklikke mittevaralisi suhteid, siis me ei saa eristada majanduse...
Isiklikke mittevaralisi suhteid pole äri..
Tsiviilõiguse üldosa. Kui seda poleks, tuleks igas seaduses defineerida, mis on allikad, sisu. Mõistlik on need asjad seletada ühes seaduses. Normid, mis kehtivad kõikide tsiviilosa harudes.

TSIVIILÕIGUSE ALLIKAD

§2 .
Lõike ja punkti erinevus: lõige on iseseisev mõte, punkt on loetelu. Esimene lõige on üldreegel , järgmised on täpsustused.
Viitamine : TsÜS § 11 lg 3 p 1/p-le 1
Tsiviilõiguse allikas on seadus ja tava
Õiguseallikas-koht, kust leiame õigust. (PS , seadused, seadusest madalamal seisvad aktid , tava ja kohtupraktika .
Miks on PS kõige tähtsam?
PS väljendab rahva tahet kõige tähtsamalt, sest on vastu võetud rahvahääletusel.
Seaduse alusel-igaks madalamalseisvaks õigusaktiks peab olema kõrgelseisvama luba ja täitmiseks-seadusest madalamal seisvad seadused. Seadusest madalamal seisvad õigusaktid (nt. määrused, eeskirjad) ->määrused ja eeskirjad peavad olema välja antud seaduse alusel ning seaduse täitmiseks. Antud seaduse alusel tähendab, et iga õigusakti välja andmiseks peab olema see seaduse alusel.Seaduse täitmine tähendab, et madalam akt ei või minna vastu ollu seadusega.
Miks on vaja madalalmseisvaid õigusakte?
Pole võimalik, riigikogu ei jõua ise kõiki küsimusi lahetada, vb ka ei oska.
Tava-tavaline pikemajaline käitumine.
Miks on vaja tava õigusallikan? sellepärast, et tagada eraõiguse põhimõtted ehk vabaduse põhimõte. Tava saab muuta lepingut, mitte aga seadust. Kõike ei ole võimalik reguleerida ja seetõttu võetakse kasutusele tava, on vabaduse põhimõte.Seadus ei jõua kõike reguleerida ja ei ole ka vaja
Kohtupraktika pole õigusallikas. Analoogiliste asjade lahendamine. Kohtupraktikaga arvestatakse, aga tegelikult ei pea. Sest meie õigussüsteemis pole kohtupretsentsenti. Riigiteataja , kriminaalmenetluse seadus – koht, kus kohtupraktika on õigusallikas.
Miks arvestatakse?Seadus on üldine, ainult kohtus selgub , mis on tava ja sellepärast on mõtekas seda praktikat tunda.
Miks on seadus liiga üldine?Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik lubatud.
Ius civile reguleerib kviriitide elu ehk rooma kodanike elu.

II LOENG

Õigusjärglus: (ladina keeles) - õiguste üleminek ühelt inimeselt teisele. Üle lähevad osad õigused või kõik õigused.
Succesio universali –kõik õigused lähevad üle.( pärimine ) uccessio universalis -- üldõigusjärglus. Successio singularis -- üksikõigusjärglus
Miks meil on kaks õigussüsteemi?

• Üks võttis rooma õiguse üle , teine mitte.
  

Mis anglo-ameerika on common law?

• Common law- üldine õigus. Arendasid õigust üldiste printsiipide alusel.
  

Tsiviilõiguse ajalooline areng

Ajaloolised allikad:

• Rooma õigus:12 tahvli seadus ja corpus iuris civiles
  
• Prantsuse tsiviilkoodeks : Code civile
  
• Saksamaal: Saksamaa Tsiviilseadustik 1900
  
• Balti eraseadus 1864 - Eestis!
  
• Vene NFSB tsiviilkoodeks pärast sõda, kehtis kuni 1965
  
• 1965 tuli eesti ( ENSV ) tsiviilkoodeks, kehtis 2000-te aastateni
  
• Koodeks on seadustekogu
  
• Tsiviiseadustiku üldosaseadus 1992. a
  
• Teine tsiviilseadustiku üldosa seadus [ajalooline] Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB! On ka ajalooline, see mis praegu kehtib, ei ole ajalooline. Neid on kaks.
  

1.5 Tsiviilseadustiku üldosa seadus

Seaduse tõlgendamine.
Meetodid: grammatiline, ajalooline, teleoloogiline , süstemaatiline.
Tõlgendamismeetodite järjekorda pole!!!
Grammatiline-sõna tähendusest lähtuv tõlgendamine.
Ajalooline- Nii nagu ajalooline seaduseandja sellest aru sai.
Teleoloogiline- Mõttekohane/eesmärgikohane. Teos-asja mõte/iva- tuleb sõna teoloogiline. Normi mõttekohane tõlgendamine.
Süstemaatiline- lähtub normide süsteemist (asukohast).
Üks peamisi tõlgendamis meetoteid on üldsäte ja erisäte. Üldsäte on üldisem ja erisäte on täpsem. Kohalamisele kuulub täpsem säte ehk erisäte. vajalik siis, kui kaks normi räägivad sama asja. Kui on kaks sama olukorda, siis kohandatakse erisätet.
§ 3. Grammatiline, süstemaatiline, teleoloogiline.
Juristi ül. on õiguskorra arendamine.
Analoogia - säte , kus tõlgendamist pole. Võetakse lähedane säte. tuleb kõne alla siis, kui ei ole sätet, mida tõlgendada

Tsiviil õigussuhe

Õigussuhte mõiste

Õigussuhe- vähemalt kaks poolt. Õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe.
Miks ühiskondlik suhe? Sest väljaspool ühiskonda võib olla ka suhteid.
Õigusnormid välja jätta: selle sõnaga rõhutame, et tegemist on õigusliku regulatsiooniga, olla võivad ka sõbrasuhted, moraalisuhted jne.
Mitteõiguslikud suhted: Väga raske on leida mitte õiguslikke suhteid.
Mis on õigusuhe : õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe.
Tsiviilõiguslik õigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe.
Tsiviilõigus suhtel on 3 elementi: subjektid:2; objekt;sisu.

ÕIGUSUHTE ELEMENDID

Subjekt - ISIK. Igas õigussuhtes on vähemalt kaks subjekti, aga alati kaks poolt. Ühel poolel võib olla mitu subjekti.

• Subjekt võib olla õigustatud subjekt või kohustatud subjekt
  
• Üks subjekt võib samaaegsel olla nii õigustatud kui ka kohustatud (nii müüjal kui ostjal on samaaegselt õigused kui ka kohustused;müüjal õigus saada raha, aga anda kohustusena kaup ja ostal vastupidi)
  
• Igale õigusele vastab alati kellegi kohustus.
  

Objekt on see, millele on õigussuhe suunatud. Objekte võib olla õigussuhtes mitu (nt ostu-müügi puhul objektiks kaup ja raha).puudub õigusvõime
Sisuks on õigusuhtes tekkivad õigused ja kohustused.
§ 5. Õigussuhtes tekkivat õigust nimetatakse subjektiivseks õiguseks - konkreetsele subjektile kuuluv õigus.
Objektiivne õigus- kehtivad õigusnormid.
Positiivne õigus- konkreetsel ajal kehtivad õigusnormid.
NT: Pastakas on subjektiivne õigus. Objektiivne- igaüks võib olla omanik. Positiivse õiguse korral räägime sellest, et asi saab kuuluda ainult ühele konkreetsele isikule, mitte kõigile.
Juriidiline kohustus-õiguslik kohustus. käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides
Millal juriidiline kohustus ja subjektiivne õigus tekivad?
Juriidiline fakt on õiguste ja kohustuste tekkimise hetk.
Miks mitte lihtsalt fakt? Fakte võib olla igasuguseid, kuid meil on vaja õiguslikku.
Juriidiline fakt jagunes sündmuseks ja teoks. Mis tähendust juriidiline fakt omab? –tekivad muutuvad või lõppevad õigused/kohustused.
Erinevus? Sündmus ei sõltu inimtahtest, aga tegu sõltub inimtahtest. (sündmus-loodusõnnetus)
Nimetage tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise alused?
Tehingutest, sätestatud sündmustest, muudest toimingutest ja õigusvastastest tegudest.
§ 67. Tehing on toiming, milles sisaldub kindla õigusliku tahajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .
Ühepoolne tehing on tehing, milleks on vaja ühe isiku tahteavaldust . Leping on mitmepoolne tehing. Mitmepoolne tehing. Leping on kõige kitsam, kaks tahteavaldust. Ühepoolne tehing ( testament ). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus
Ühekülgne on tehing, kus on ainult üks kohustatud pool. Mitmekülgne on tehing, kus mõlemad poole on kohustatud. Ühekülgne (laenutehing), mitmekülgne (ostu-müügi).
NB! Ühekülgsed ja mitmekülgsed (kohustatud on kas üks pool või mitu poolt ostu-müügi leping, laenuleping ) ; ühepoolsed ja mitmepoolsed(tahteavaldus on kas ühelt poolt või rohkem kui ühelt poolt, nt testament
Toiming- õigusliku tähendusega õiguspärane tegu. Nt: maali maalimine (autor loob kunsti ja automaatselt tekivad autoriõigused)

Leping on kõige kitsam, kaks tahteavaldust.

Toiming ja tehing erineb sellega, et toimingus ei pruugi olla tahteavaldust.

Tegu/ toiming ja tegu erinevad: tegu on inimtahtest sõltuv ja erineb toimingust sellega, et tegu võib olla ka õigusvastane. Tegu on juriidiline fakt, inimtahtest sõltuv

Juriidiline fakt, toiming erineb juriidilisest faktist, sest fakt võib olla sündmus ka.
Tooge näide toimingust, mis ei ole tehing jne..

KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA

Kirjuta tekstid välja subjektid

Kirjutada välja õigussuhte objekt

Teostada subjektide kontroll. Vaadata, kas need subjektid on tegelikult olemas või ei ole. Kui selgub, et vähemalt ühte subjekti pole, siis õigusushe puudub. Siis on see ka vastus.

Kui subjektid on olemas, tuleb välja tuua õigussuhte sisu ehk õigused ja kohustused.

Abstraktsiooniprintsiibi kontrollimine.
Näidiskaasus:
Urmo ja Kaarle sõlmisid auto ostu-müügi lepingu, millega Urmo ostis Kaarlelt auto hinnaga 10 000 eurot. Sõlmiti kirjalik leping ja Urmo andis Kaarlele raha sularahas üle. Seejärel läksid nad auto müüki tähistama, mistõttu Urmo sõitis koju taksoga, lubades autole järgi tulla järgmine päev. Samal õhtul pakkus Merlin Kaarlele 15 000 eurot sama auto eest. Kaarle võttis raha vastu ja Merlin sõitis autoga ära. Kirjalikku lepingut nad ei sõlminud. Järgmisel hommikul tuli Urmo ja nõudis autot, aga Kaarle ütles, et ta ei ole enam auto omanik ja autot üle anda ei ole võimalik. Kes on auto omanik?
1. Subjektid: Urmo, Kaarle, Merlin
2. Õigussuhte objekt: Auto ja raha
4. Õigussuhte sisu: Urmo ja Kaarle – Urmol on kohustus raha üle anda; õigus saada auto, Kaarlel on õigus saada raha ja auto anda. Kaarle ja Merlin, Merlin pidi andma raha ja saama auto, Kaarle pidi saama raha ja andma auto.
5. Kes on auto omanik ehk abstraktsiooni printsiip- auto on vallasasi . Kokkulepe oli, et Urmo saab auto omanikuks, kaasuses pole öeldud , et võtmed ehk siis valdus anti üle. Siin on Kaarle omanik. Kaarle ja Merlini vahel oli kokkulepe, valdus anti üle, Merlin on omanik! Vot nii.

ISIKUD:Isikute liigid , õigus ja teovõime.

§ 7. Isik- õiguste ja kohustuste kandja.
Loomad on asjad, saab osta-müüa-vahetada.
Õigusvõime teeb asjast isiku. Õigusvõime on omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Et eristada isikuid ajsadest. Füüsiline isik on inimene.õigusvõime algab elusalt sündimisega , samuti eostamisega. Õigusvõime tekkimine-juriidiline isik lisanudb? NB
Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõppeb surmaga.
Eostamise hetkest õigusvõime- et saaks pärida, juhul kui isa sureb enne kui laps sünnib.
Surm- õigusvõime kaotus(ajusurm). Surnud inimene on asi.
Teovõime - isikute kaitsmiseks on vaja teovõime. Teovõime tähendab iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid . Tehinguid puudutab (laps luuletab saab autoriõiguse).
Täielik teovõime: täisealistel; täisealised, kellel on vaimuhäire.
Vaimuhaigus on ravitav , aga nõrgamõistuslikkus ei ole ravitav, muu psüühikahäire , ei suuda oma tegudest kestvalt aru saada, piiratud teovõime. Deliirium tekib kainel hetkel.
§ 13. Ajutine, siis pole piiratud teovõime. § 13. Otsusevõimetu isiku tehing
(1) Tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks.
§ 8.
Hooldaja - hooldaja ei ole seaduslik esinadaja, ta on abistaja ja ei või teha tehinguid. Ei esinda
Eestkostja - piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja. Eestkostja võib teha ta nimel tehinguid.
Eestkostja ja hooldaja vahe- eestkostja seaduslik, hooldaja ei ole. Teovõime laiendamine alates 15.eluaastast.
Alla 7-a
Üle7.a
ühepoolne
§12 l 1 , tühine
Eelneval nõusolekul on kehtiv, kui seda pole siis tühine.Eelneva nõusolekuta tühine.
Mitmepoolne
§12 l 2 tühine; va kui alaealine täitis tehingu vahenditega(vabad vahendid-taskuraha), mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks seaduslik esindaja(vanem, eestkostja) või viimase nõusolekul kolmas isik.Kolmas isik-kogu ülejäänud maailm.
§11 (1), (2) Kehtiv, kui on eelnev nõusolek või tagantjärgi heakskiit
§11 (3) 1) Kui ei teki otseseid tsiviilkohustusi (võib saada kingitusi). 2) vabadest vahenditest, mis on saadud seadusliku esindaja poolt või tema nõusolekul (taskuraha eest ostab kommi)
Piiratuid teovõime. Heakskiit tuleb anda 2 nädala jooksul .Kui heakskiitu ei anna, siis kehtetu. Kui 2-he nädala jooksul midagi ei tee, siis see on tühine.(mitmepoolne, vähemalt 7.aastane). Oluline erisus piiratud teovõimega on ajutisus.AKTIIVNE
Otsustusvõimetuse puhul kui 2 nädalat midagi ei tee, siis kehtib. Kui isik ei keeldu kahe ynädala jooksul heakskiidust, siis loetakse see tetsiviilõigus
hing heakskiidu saanuks.PASSIIVNE
Nende erinevus? Otsusevõimetuse puhul passiivne heakskiit, aktiivne heakskiit, piiratud teovõimega inimese puhul. Õigusallikate hierarhia -rahvas võttis ps vastu.KESTVUS
III loeng

Elukoht ja tegevuskoht

§ 14. Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.
Isik võib korraga elada mitmes kohas. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. (pargipink)
Rahvastikuregistrijärgne elukoht, omab avalik õiguslikku tähendust – maksude maksmine . Ei oma eraõiguslikku tähendust.

Isiku teadmata kadumine ja surnuks tunnustamine.

§ 17.
Aga miks peaks õigust huvitama, kus inimene on?
Õigust ei huvita , kus kohas isik on, küsimus on varas , mis saab tema varast.
§ 18. Kadunud isiku varale saab taodelda hooldust .
Hooldaja-abistaja, pole seaduslik.
Surnuks tunnistamise puhul on tähtajad .
Mis saab siis, kui abikaasa on abiellunud?
§19. Kohus võib teadmata isiku surnuks tunnistada pärast 5. Aastat.
Kui on õnnetusjuhtub 6 kuud, kui sõjategevus siis 2.aastat.
Pikem tähtaeg sõjategevuses, sest võib vangi langeda, kadunuks jääda.

• Kui kohus on surnuks tunnistanud, siis isik peab pöörduma kohtu poole ja ütlema, et ta on elus.
  

RIIGIKOHTULAHEND!

JURIIDILISED ISIKUD

§24 . Juriidiline isik on seaduse lausel loodud õigussubjekt .
TEOORIAD:
Diktsiooniteooria- juriidilist isikut ei ole olemas, me kujutame ette, et ta on olemas. Julge teooria. Kas Tallinna Ülikool on olemas? Näiline isik, pole olemas. Me kujutame ette, et on TLÜ, aga pole. Olemas on ainult inimesed.
Sihtvara teooria- juriidiline isik on eesmärgistatud vara
Organiline teooria- juriidilist isikut eristab füüsilistest isikutest huvid. NT:Aktsionäridel on huvi saada dividende-saada tulust endale mingi osa. Juriidilisel isikul on huvi suunata raha kapitali ja säilitada seda.
Juriidiline isik on eraõiguslik või avalik õiguslik.
Eraõiguslik juriidiline isik:

Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing , usaldusühing , osaühing , aktsiaselts , tulundusühistu , sihtasutus ja mittetulundusühing.

Äriühingu ja eraõigusliku j isiku erinevus-äriühing on kasumit taotlev,
(2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
ERINEVUSED: erahuvid ja avalikud huvid-kõigi huviks;
Igal avaliku õiguslikul juriidilisel isikul on oma seadus.
Eraõiguslik juriidiline isik on loodud üldise seadusega, avalik õiguslik eraldi seadusega.
§ 25 avalik õiguslik ja eraõiguslik juriidiline isik.
§ 25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik

Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
TÜ-täisühing, äriühing,kus täisosanikud vastutavad isiklikult kogu oma varaga.(isiklik vastutus) NT:täisühing
UÜ-usaldusühing, sama mis täisühing, aga on usaldusosanik , kellel vastutust ei ole.
OÜ- osaühing, äriühing, milles on osadeks jaotatud osakapital. ( isiklikku vastutust pole, vastus on kapitali ulatuses).
AS-aktsiaselts, äriühing, kus on aktsiateks jaotatud aktsiakapital .
AS on loodud suuremahulise ettevõtte jaoks, seal on oma juhatus,nõukogu,autiitor—selleks, et kontrilloda juhatuse tegevust. OÜ Organite pidamine liiga kallis, mõtekas pidada neid kui on suurem kapital ja rohekm kontrolli.
Tulundusühistu- (tarbijateühistu,garaaziühistu). Ühistu on mõeldud oma liikmete tegevuse toetamiseks.
SA-sihtasutus, fond, (avatud eesti fond), tegeleb, eesmärgistatud vara.Liikmeid pole, vara, mida jagatakse.
MTÜ-mittetulunduslikel eesmärkidel loodud juriidiline isik.
Avalikõiguslikud juriidilised isikud:
Riik- Eesti Vabariik
KOV üksus- linn või vald
Muu juriidiline isik-seaduse alusel loodud muu juriidiline isik.
FIE-füüsilisest isikust ettevõtja -üheinimese ettevõte.
Politseid kui isikut olemas ei ole on EV. Munitsipaalpolitsei isikuks on Tallinn.
KAASUS:10klassi õpilane lõhub ära Tallinna Reaalkooli akna? Kes maksab?

10 klassi õpilane; Tallinna Reaalkool

Aken

Subjektid :füüsiline isik ; Tallinna linn

Õigussuhte sisu: 10 kl õp- Tallina linn. 10klassi õpilasel on kohustus hüvitada aken Tallinna linnale . ( lapsevanem esindab last)
Juriidilise isiku õigusvõime-avalikul õiguslikul isikul õigusvõime tekib seadusega sätestatud ajal. Eraõiguslikel juriidilistel isikutel algab õigusvõime registrisse kandmisest.
Oluline on eristada kaubamärki ja isikut!
Kaasuse tüüpe on kolm: 1.atraktsiooniprintsiip, 2.juriidilised isikud
Paragrahv 31. Juriidilise isiku organid.
(1): üldkoosolek –kõige tähtsam organ, sinna kuuluvad juriidilise isiku liigid, otsustavad kõige tähtsamaid küsimusi/ ja juhatus-tegeleb igapäevase majandustegevusega.
2)nõukogu-tegeleb juriidilise isiku pikemaajalise planeerimisega.
Kõikides juriidilistes ühingutes pole juhatust, seal juhivad täisosanikud (täisühing, usaldusühing), vastutavad isiklikult oma vara eest sp.
3) (3) Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule.(juhatus ei või anda seadusliku esindamise funktsiooni üldkoosolekule vms)
§ 34. Juriidilise isiku esindamine
(1) Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ(täisosanikud) loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks .(juhatus on seaduslik esindaja)
(2) Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks.
(3) Eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse.
(ainus esindusõiguse piirang on ühine esindamine, kui see on kantud registrisse,sest registri kanne on avalik) Kolmas isik- kõik teised, kes pole pooled.ühine esindamisõigus kui on kantud registrisse.
(4) Käesolevas paragrahvis nimetamata esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
TEIST TÜÜPI KAASUSED :AS x juhtus laenab OÜ y raha. Aga AS x üldkoosolek on juhatuse tegevuse ära keelanud.
OÜ president teeb tehingu , kas kehtiv? Ei oel, kui tektsitst välja ei tule, et on juhatuse liige.
Juhatus kui seaduslik esindaja, kui juhatus esindab on tehing kehtiv.
Prokurist -ettevõtja esindaja.Prokurist saab esindada kui on tegemist majandustgevusega seotud tehingutega.
Juriidilise isiku lõpetamine -juriidilise isiku lõppemise otsustamine,OTSUS(kui äriregistrist kustutatakse kaob ära)
;sundlõpetamine-kohustuslikust korras tuleb otsustada lõpetamine.
;likvideerimine-vara realiseerimine ja kohustuste täitimine(kui vara jääb üle jaotatakse liikmetele ;kui vara jääb puudu-pakrott).likvideerimist korraldavad likvideerijad, kellel on juhatuse õigused ja kohustused. Ta on seaduslik esindaja.
Lõppemine-registrist kustutamine
; pankrot -püsiv maksejõuetus
Kaasus
Piret ostab Tallinna Kaubamajast allahinnatud saapad. Koju jõudes avastab ta et saabaste lukk onkatki. Ta viib saapad poodi tagasi, kuid müüja keeldub neid ümber vahetamast, sets tegemist on allahinnatud kaubaga , mida ümber ei vahetata.Kas piretil on nõudeõigus ?
1)Piret, tallinna kaubamaja
2)Saapad ja raha
3) Piret, tallinna kaubama
Vastus:õigusuhe puudub.

IV LOENG. ESEMED

Ese- objekt, (asjad, õigused ja muud huvid, mis võivad olla õiguse objektiks).Ese võib olla ka mittekehaline
Asi-kehaline ese
Erinevus:asi on kehaline.
Objekt-
Vara-Esemete kogum. isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavte õiguste ja kohustuste KoGUM, kui seadusest ei tulene teisiti.
Ettevõte-majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb.Ettevõte ei ole isik, vaid vara.
Firma ei ole isik, firma on nimi. )isiku nimi)
Kinnisasi - maatükk . Maapinna piiritletud osa
Vallasasi-asi, mis ei ole kinnisasi.(kõik mis ei ole maa)
Rec mobiles-vallasasi, rec immobiles-kinnisasi
Kinnisasja osa-mis on maaga püsivalt ühendatud on kinnisasi, kui ta enam püsivalt ühendatud pole, muutub vallasasjaks(kui vili koristatakse ära, siis on iseseisev asi) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.
Ehitiste puhul püsiv ühendamine on vundament, kui see on olemas kuulub kinnisasja hulka, kui vundamenti pole siis ta püsivalt ühendatud pole.
Asjaõigus-
Servituut: Õigus läbi kõndida võõrast asjast.Reaalkoormatis-elektriliin, tehnovõrkerajatis, kraav , et vesi liiguks jõkke vms. Hoonestus õigus on piiratud asjaõigus-võõrale maale ehitatud hoone ei ole maaomaniku hoone.
(2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või - rajatis , mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa.
[RT I 2007, 24, 128 - jõust. 26.03.2007]
(3) Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks.
Kinnisasjal saab olla 1 omanik.
53 prgh. § 53. Oluline osa

Asja oluline osa on selle koostisosa , mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks.
Kui asi oluliselt muutub,siis me loeme seda asja oluliseks osaks.

Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis . Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kui üürnik paneb tapeedi seina, muutub see asja oluliseks osaks ja omanikuks saab üürileandja.
§ 55. Ehitise osad
(1) Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.
(2) Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa.
§ 56. Mõtteline osa
Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast.
Kui kinnisasjal on 2 omanikku ja omand on mõttelises ühenduses, siis jagatakse murdosa . Reaalosa ja mõtteline osa-reaalosa on piiritletud:nt kahele omanikule kuulub kinnisosa võib piiri vahele teha, mõttelise osa puhul piiri vahele teha ei saa ja võib kasutada kogu asja. Mõtteline osa on ka kaasomandid, ühisomandid jne.
Päraldis -on vallasasi, iseseisev vallaasi,millel on seos peaasjaga.( korter on kinnisasi, aga võtmed, mis käivad kinnisasja juurde teenivad peaasja ).(viiul ja poogem-päraldis)Ka dokumendid on päraldis.
Miks on reguleeritud?
Päraldis ei saa kuuluda kellelegi teisele, see kuulub sellele, kellele kuulub kinnisasi.
(1) Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused.
Asendatav asi –
Asendamatu asi-mingi individuaaltunnustega asi, millel on iseseisvalt tunnused.
Nt:pastakas-asendamatu. Tool millel istute-asendamatu.
Miks selline liigitus? Selleks et eristada erinevaid lepingute liike:laenuleping ja üürileping ,rendileping.
Mis on laenu ja üürilepingul erinevat?
Eristuvad lähtudes sellest kas objektiks on asendatav v asendamatu asi. Misk peame eristama ?kui anname kasutusse, kas tahame tagasi saata sama asja v samas väärtuses asja.laenulepingu puhul on tegemis asendatava asjaga,tagasatame samas koguses.. rendi-üüri-kasutu jne lepingu puhul on asendamatu, tahame tagasi saada sama asja.
Laenulepingu puhul läheb omand üle. Muude puhul omand üle ei lähe.
Pastakas, annan kasutamiseks naabrile. Kas tahan tagasi saad asama v sarnast? Sama. Sama-siis asendamatu. Kui tahan tagasi saada samas koguses, siis asendatav.
Äratarvitatav asi-lakkab kasutusel olemast
Kasu-vili, (loodus, õigusvili:rent) Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised).

Kui isikul on teatud ajavahemiku jooksul õigus asja või õiguse viljale, kuuluvad temale asjast selle ajavahemiku jooksul eraldatud saadused ja asjast või õigusest selle ajavahemiku jooksul saadud tulu. Perioodiliselt saadava tulu puhul kuulub õigustatud isikule tema õigustuse ajale vastav osa viljast.
Kui on õigus asjel,on õigus ka asja viljale.ja omanikul on piiramatu õigus, võib kant õunu aiast süüa.
§ 63. Kulutused
Esemele tehtud kulutused on:
1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest;
2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse;
3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust , meeldivust või ilu.
§ 65. Eseme väärtus
Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind ( turuhind ).
Harilik väärtus, kohalik keskmine müügihind-mis moodustab turuhinna.
Müügihind-kui auto müüksintäna maha , palju auto eest saaksin, analoogiliste autide keskmine müügihind.
Kohalik-tallinnas võib olla teine hind kui Pärnus , Tartus.
Siis võetakse ekspert, kes ütleb, mis selle hind on.
Eseme väärtus pole ostuhind vaid kohalik keskmine müügihind.
KAASUS:piret soovib mardilt osta korterit. Piret maksab Mardile raha, ja mart annab üle korteri võtmed, kuid kirjalikku müügilepingut ei sõlmitud.Kes on korteri omanik.

Subjektid:Piret, Mart

Objekt:korter, raha

Subjektide kontroll:piret, mart

Õigusushe:Piret peab maksma mardile raha ja vastu saama korteri. Mart pead üle andma korteri ja vastu saama raha.

Abstraktsiooniprintsiip:.kinnistusraamatusse pole keegi kantud kaasuse tekstikohaselt. Seega omanik ei ole teada.
TEHINGUD
Tehing on toiming kus on vähemalt üks tahteavaldus, kui on 2tahteavaldust on tegemist lepinguga.
Tahteavaldusi tehakse kolmel viiisil:
Otsesene tahteavaldus-sõnaselgne tahe /suuliselt väljendatud/väljendamine, suuline v kirjalik leping.
Kaudne-väljendub teos, millest võib järeldada tahteavaldust (käe surumine)(kaupade asetamine kassa lindile).
Vaikimine või tegevusetus -kui see tuleneb seadusest, kokkuleppest v tavast, siis on ainult tahteavaldus.
Kuidas tahteavaldust tehakse?
Tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisel.
Kindlale isikule suunamata tahteavaldus-avalikusele suunatud tahteavaldus.

• Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
  

Mõistlikuse põhimõte-keskmine mõistlik inimene, kuidas käitub selles situatsioonis ja hindajaks on vaidluse puhul kohus.
Kui tahteavaldus hilineb, siis vastutab saatja .
§ 72. Tahteavalduse tagasivõtmine
Tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus.
KUIDAS Tõlgendada tahteavaldust, mison ebaselge ?
§ 75. Tahteavalduse tõlgendamine

Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
Teadis-subjektiivne või pidi teadma-objektiivne kriteerium-pidi teadma, kui keegi ütles, et ei tea, siis hindama kas keskmine mõistlik inimene pidi teadma.
Kui ainult teadis?
Võib öelda, et ma ei tea

Tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Kui selline tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi.
Mõistlik inimene hindab, mis tahteavalduse sisu on.

Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka isiku muu õigusliku tähendusega teo tõlgendamisel.

V LOENG

§ 76. Käsutusõiguse piiramine ja välistamine

Tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada.
Omandiõigust ei saa tehinguga piirata.

Kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude.
KAASUS: Viktor ostab Stocmanni kaubamajast toiduaineid. Ta asetab neet kassa letile, müüja registreerib ostud kassas ja teeb kauba kättesaadavaks teistpool kassat .Viktor tasub ostu eest kaardiga . Pärast maksmist selgub, et kauaba hulgas olnud kanamunad on katki läinud. Viktor nõuab kauba ümbervahetamist.Müüja sellest keeldub kuna kanamunad läksid katki teistpool kassat ja Viktor on need kätte võtnud , seeg aon kauba omanik ja müüja enam kauba eest ei vastuta.Seejärel teatas müüja, et kaardimaksetehing ei läinud läbi ja nõudis kaupa tagasi.Kes on kauba omanik.
Subjektid: Stockmanni kaubamaja ja Viktor
Objekt:toiduained ja raha
Subjektid füüsiline isik ja stocmann
Õigussuhe puudub.
II subjektid AS stockmann ja Viktor
Objektid:raha ja toiduained
Subjektide kontorll:+
Õigusuhe: viktor paned kassa letile asjad ja tasub müüjale , ja saab kauba.
Abstraktsioonikontroll: Kaudse tahteavaldusega kokkulepe oli olemas. Valdus üle antud, olemas. Valdus on öeldud vaid kanamunade suhtes. Vähemalt kanamunade omanik on Viktor.Munad kahti lepingu mittekohane täitmine.Kanamunade omanik on viktor, muu kauba suhtes pole teada v on stokmann omanik.
Tehingu vorm.
Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded.
Vorminõue võib tulla seadusest. Kirjaliku lepingut suuliselt muuta ei saa.

Seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud.
§ 83. Tehingu vormi järgimata jätmine
(1) Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
(2) Kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti.
Hierarhia:
Suuline-kõige leebem vorm
Kirjalik vorm-kõige tüüpilisem, et allkiri on all.omakäeliselt allkirjastatud .
Kas kirjalik vorm õiks olla e-kiri?
Kirjaliku taasesitamist võimalav vorm-igasugune vorm, mis on kirjalikult esitatud, väljaprinditav(faks, väljaprinditud e-kiri) Tingumusel, et peab olema väljaprinditav ja sisaldama isikute nimesid .
Elektrooniline vorm- samasugune mison kirjalikult taasesitatav vorm, peab olema väljaprinditav,nimed kirjas ja peab olema ka elektrooniliselt allkirjastatud.
Elektrooniline allkiri-Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga . Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri . Pin-koodid.
Kirjalik ja elektrooniline vorm on võrdsustavad.Kirjalikult taasesitatavas vormis kus allkirja pole-kohtupraktika võrdsustab nendega.
Notariallne kinnitamine-allkiri. Notar kinnitab ainult allkirja mitte tehingu sisu.
Notariaalne tõestamine.-kõige tugevama vormijõuga.Tegeleb kogu tehinguga notar, selgitab pooltele õigusi ja kohustusi.
Tõendamine-tõendi esitamine. Kohtus oma väite usutavaks tegemine.
Tõestamine on see mida notar teeb, sellega mina ei tegele.
Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine.
KAASUS:Anne läheb säästumarketisse ja asetab kaupa korvi. Kauba korvi asetamisel kukub purgisupp põrandale ja läheb katki. Säästumarket nõuab purgisupi hinna hüvitamist . Kuna kauba rikkumisega muutus Anne kauba omanikuks ja peab sellega tasuma . Anne ütleb, et ta ei tahtnud osta, ainult vaatas ja oleks asetanud kauba tagasi.Müügisaalis toimuva eest vastutab kauplus.Kas säästumarketil on nõudeõigus Anne vastu.
Subjektid:anne , säästumarket
Objektid:purgisupp,
Subjektide kontroll:anne ,säästumarket
Vastus:Õigussuhe puudub
II subjektid:Anne , sööstumarket
Objektid:purgisupp,-kahju hüvitamine
Subjektid+
Sisu:pood nõuab kauba hüvitamist.Võlaõigusliksuhe