Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) (0)

• Eraõiguses on lubatud kõik see mis ei ole keelatud – vabadus, innovatsioon
  
• Avalikus õiguses, kõik mis ei ole lubatud on keelatud – piiratuse põhimõte, riigile seatakse piirangud, ntx politsei käitumine (võib teha seda, mis on seaduses kirjas, pole lubatud pildistada)
  

• Vastuse saame põhimõtetest – lepingu sõlmimine, kui ei ole otseselt keelatud on see lubatud. Seaduses on kirjas, et leping on seadustühine, kui see on vastuolus heade tavadega.
  

Eraõiguse kolmik liigitus:

• Obligationes ex contractu (lepingust)
  
• Obligationes quasi ex contractu (nagu lepingust)
  
• Obligationes ex maleficio ehk ex delicto (pahateost)
  
• Obligationes quasi ex maleficio ehk quasi ex delicto (nagu pahateost)
  

• Näide võlaõiguslike lepingute sõlmimine (kõik võivad sõlmida lepinguid), asjaõigus (igaüks võib omada mida ja palju tahab).
  
• Majandusõigus (tahan asutada panka – aktsiaselts – mis on erinevus, panga kapital on suurem, seega on riigi sekkumine suurem)
  

• Defineerime läbi reguleerimise eseme ja meetodi kaudu. Reguleerimise ese, mingi omand, vara – reguleerib varalisi suhteid (reguleerib ka mitte varalisi, kellegi solvamine ja au haavamine). Reguleerimise meetod – poolte võrdsus. Tsiviilõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja mitte varalisi suhteid, poolte võrdsuse alusel.
  

• Ius civile – reguleeris Rooma kodanike käitumist ja õigusi
  

• Põhiseadus – rahva poolt vastu võetud
  
• Seadused – tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS)
  
• Seadusest madalamal seisvad õigusaktid – välja antud seaduse alusel (seadus peab ütlema, et sellist seadust ja määrust võib üldse välja anda) ja seaduse täitmiseks. Õigusloome initsiatiiv saab olla seadusandliku võimu käes, aga need on lubatud, kuna riigikogu ei jõua kõigega tegeleda. Seadusandja ei saa reguleerida kohaliku elu küsimusi.
  
• Tava – Sest kõike ei saa reguleerida ja kirja panna. Kõike ei pea kirja panema, peab säilima vabadus, innovatsioon (lepingu partnerid sõlmivad tarne lepingu, lähevad tülli, kauplus keeldub maksamast, lepingus on üleandjaks juhatajad, aga kauba on vastu võtnud kaupluse töötaja – sellist olukorda lahendatakse vaadates tava ja lepingu poolte käitumist)
  
• Kohtupraktika – ei ole juriidilises mõttes õigusallikas, aga on seda faktilises mõttes – vaidluse korral lahendatakse vaidlus nii nagu on seda varem kohtus tehtud. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis ei ole kohtu pretsedent õigusallikas. (Kriminaalmenetlus seadustikus § 2 p 4 on öeldud , et
  

Tsiviilõiguse ajalugu

• Code civile (romaani)
  
• Saksa tsiviilseadustik (germaani)
  
• Balti eraseadus (Tsaari Venemaa ajal loogud 1864(?))
  
• Vene NFSV tsiviilkoodeks
  
• Eesti NSV tsiviilkoodeks (1965)
  
• Tsiviilseadustiku üldosaseadus (1992-2002)
  

• grammatiline (loetakse sõnade tähendust)
  
• teleoloogiline (seletab seaduse eesmärgi või mõtte)
  
• süstemaatiline (lähtub õigusnormide süsteemist , tõlgendatakse vastavalt asukohale, §8 lg 2)
  
• ajalooline (lähtub ajalooliselt seadusandja tahtest)
  

• Lg 1 – abikaasat ei saa pärandada
  
• Lg 3 ja lg 4 – käsutustehing puudutab asjaõigust ( omandiõigus , asi) ja kohustav tehing puudutab võlaõigust (hind, tähtaeg)
  

• Omand tekib, kui on:
  

• Omand tekib kui on Kinnistusraamatu sissekanne
  

Tsiviilõigus suhe

• Subjektid - (pooled) – kes ei puutu otseselt asjasse, on kolmandad isikud. Ühel poolel võib olla mitu isikut. Ühelpoolel on õigus ja teisel poolel on kohustus. Kui kohustatud pooli on mitu, võib see olla osakohustus või solidaarne kohustus.
  
• Sisu – õigused ja kohustused
  
  • subjektiivsed õigused – subjektid on kindlalt määratletud
    
  • juriidilised kohustused – õiguslik kohustus. Võib tekkida sündmustest (inimtahtest sõltumatu) ja tegudest (inimtahtest sõltuv)
    
• Objekt – ese, laen . See millele on õigussuhe suunatud. Laenulepingu puhul raha. Müügilepingu puhul nt raha ja kaup.
  

• TsÜS §5 - Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest:
  

• Sündmus – ei sõltu inimese tahtest.
  
• Tegu:
  
  • Õigusvastased
    
  • Õiguspärased:
    
    • Toiming – autoriõigused , kui need omandatakse õiguslike tagamõteteta - õigusliku tähendusega tegu
      
      • Tehing – testament , ühepoolne, mitmepoolne, ühekülgne, mitmekülgne
        
      • Leping – ostu-müügi leping, vähemalt kahepoolne
        

2. Loeng

Tsiviilõigussuhte subjektid

ISIKUD

• Füüsilised isikud
  
• Juriidilised isikud
  
  • Eraõiguslikud:
    
    • On loodud erahuvides
      
    • Selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik.
      
    • Peamised erinevused seisnevad organites , kapitali suuruses ja vastutuses
      
    • Eraõiguslik juriidiline isik on:
      
      • Täisühing – äriühing, osanikud vastutavad isiklukult oma varaga, puudub kapitali nõue
        
      • Usaldusühing – äriühing, täisosanikud vastutavad isiklikult oma varaga, usaldusosanik, kes isiklikult ei vastuta, puudub kapitali nõue
        
      • Osaühing – äriühing, osadeks jaotatud osakapital, isiklikku vastutust ei ole
        
      • Aktsiaselts – äriühing, aktsiateks jaotatud aktsiakapital
        
      • Tulundusühistu – äriühing, reguleerib tulundusühistu seadus, äriühing, mille eesmärgiks on oma liikmete toetamine . Nt ka korteriühistu
        
      • Sihtasutus – Fond, puuduvad liikmed (luulefond)
        
      • Mittetulundusühing – Eesmärgiks ei tohi olla tulu saamine
        

• On loodud mingi üldisema seaduse alusel (äriseadustik)
  
• Avalik õiguslikud:
  
  • On loodud avalikes huvides
    
  • On loodud selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
    
  • Avalik-õiguslik juriidiline isik on:
    
    • Riik
      
    • Kohaliku omavalitsuse üksus:
      
      • Linn
        
      • Vald
        
    • muu juriidiline isik ( Rahvusraamatukogu , Rahvusringhääling)
      
  • On loodud konkreetse seaduse alusel (peame leidma selle kohase seaduse)
    

Füüsiline isik

• elusalt sündimisega
  
• eostamise hetkest, kui laps sünnib elusana (mõnes situatsioonis on vaja lapsel õigusi enne sündimist – pärimise korral)
  

3. Loeng

Elukoht ja tegevuskoht

Isiku teadmata kadumine ja isiku surnuks tunnistamine

• 5 aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus.
  
• 6 kuu jooksul (kui on määramata kadumise aeg)
  
• 2 aasta jooksul (loodusõnnetus, sõjategevus)
  
• Teadmata kadumise puhul täheaega ei ole.
  

JURIIDILISED ISIKUD

• Fiktsiooni teooria – ettekujutus , juriidiline isik on fiktsioon , teda tegelikult ei eksisteeri (N. kelle juurde minna, kui tahan rääkida TLÜ´ga, saan rääkida ainut esindajatega, mitte jur.isiku endaga)
  
• Sihtvara teooria – juriidiline isik on eesmärgistatud vara.
  
• Realistlik teooria – juriidiline isik omab iseseisvaid huvisid, mis eristuvad teda loonud füüsiliste isikute huvidest (N. aktsiaseltsi aktsionärid – kasumi jaotamine, kas maksta dividende või investeerida)
  

KAASUS

4. Loeng

JURIIDILISE ISIKU ÕIGUSVÕIME

• otsus on vastuolus põhikirjaga, seadusega,
  
• osanik tegi selle teades, et saab sellest endale või kellelegi teisele kasu samal ajal kui teised omanikud saavad sellest kahju.
  
• Juhul kui otsus on hea usu vastane.
  

JURIIDILISE ISIKU ORGANID

ESEMED

• Kohalik – olenevalt piirkonnast (linn, linnaosa, tänav vmt)
  
• Keskmine -
  
• Müügihind – see hind, millega konkreetses piirkonnas saaks selle eseme müügi eest
  

TEHINGUD

5. Loeng

TEHINGU VORM

• Omakäeliselt allkirjastatud
  
• Allkirja mehhaaniliselt teel jäljendamine (tempel, pitsat , arvele prinditud allkiri )
  

• Notariaalne kinnitamine – notar kinnitab ainult allkirja, tehingu sisu ei kinnita
  
• Notariaalne tõestamine – täis notariaalne toiming, notar selgitab poolte õigused ja kohustused jne.
  

TEHINGU KEHTETUS

• Tühine §84 – on algusest peale kehtetu (alla 7-aastaste, otsustusvõimetu isiku tehing, vorminõuetele mitte vastav tehing, abstraktsiooni põhimõte)
  
• Tühistatav (vaieldav) – tehing alguses kehtib ja muutub kehtetuks siis kui ta tühistatakse (§98)
  

• Heade kommetega vastuolus (§86 (2)) – kiirlaenud , teenimine kellegi hädalt ja viletsuselt (RIIGIKOHTU LAHENDID )
  
  • Erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui:
    
  • Teise poole
    
• Seadusega vastuolus olev tehing –
  
• Käsutuskeeldu rikkuv tehing – kui kohtutäitur on andnud käsutuskeelu
  
• Näilik tehing – teise tehingu varjamiseks tehtud tehing
  

• Teine osapool teadis või pidi teadma teise inimese sundolukorrast
  
• Sundsuhe, eriolukord, teadmatus
  
• Eesti Panga poolt kehtestatud krediidikulukuse määr on ületatud kolmekordselt 33,96
  

• eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav;
  
• tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega;
  
• tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud.
  

• tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati
  
• ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk
  
• teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks
  

• ähvarduse või vägivalla korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas
  
• pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest
  

6. Loeng

• Pole õiguslikke tagajärgi, nagu tehingut poleks olnudki. Tuleb taastada algne olukord. Kui on võetud laenu, tehing on kehtetu, tuleb laen tagasi maksta. Intressi ja viivist puudutavad punktid on kehtetud. Kui tehing puudutab mingit asja ja kui seda enam pole, siis tuleb see hüvitada rahas (kohalik keskmine müügihind = turuhind)
  

• Edasilükkav – õiguste ja kohustuste tekkimine seatakse tingimusest sõltuvusse
  
• Äramuutev – õiguste ja kohustuste lõppemine seatakse tingimusest sõltuvusse
  

• §115 – Esindus – õigused ja kohustused tekivad esindatavale (esindada saab peaaegu iga toimingu puhul)
  
• §117 – Esindusõigus – esindusõiguse võib anda tehinguga ja see võib tuleneda seadusest
  
  • Seadusest tulenev – eestkostja, likvideerija , juhatuse liige, täisosanik
    
  • Tehingust tulenev – toiming milles on tahteaavaldus
    
• §118 – Volituse andmine – tekkib tahteavaldusega
  
  • (2) talub
    
• §119 – Edasivolitus – peab tulenema volitusest
  

• §116
  
• Volikiri – kirjalikult vormistatud volitus
  

Tähtaeg ja tähtpäev

• Tähtaeg hakkab kulgema tehingule järgnevast päevast
  

• Kui satub riiklikule pühale või muule puhkepäevale, siis on selleks puhkepäevale järgnev tööpäev
  

• Isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega.
  

Tsiviilõiguste teostamine

• Rikkumisel – isik kaotab oma õigused
  

Aegumine

• Tehingust tuleneva nõude - 3 aastat
  
• Ehitiste puhul 5
  
• Tahtlikult(rikub meelega) 10
  
• Kinnisomani üleandmise nõue 10
  
• Kahju hüvitamisnõude 3 aastat
  
• Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest(1jaanuar), mil nõue muutub sissenõutavaks.
  
• Alusetus rikastumsest- 3 aastat