Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tervislik toitumine (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid mis see tervislik toitumine siis on?
  • Kuidas vähendada suhkru tarbimist?
  • Millest koosneb tervislik eluviis?

Lõik failist


TERVISLIK
TOITUMINE
Referaat
Lauréne
Männik
Pärnu Hansagümnaasium
11.c
2013
SISUKORD
SISSEJUHATUS
  • TERVISLIK TOITUMINE
  • Toidupüramiid
  • Toiduring
  • Toitained
  • Süsivesikud
  • Valgud
  • Rasvad
  • Vitamiinid
  • Suhkur
  • Kehamassiindeks
  • TUNTUIMAD DIEEDID
  • TERVISLIK ELUVIIS
  • Suitsetamine
  • Passiivne suitsetamine
    KOKKUVÕTE
    Kasutatud
    kirjandus
    Lisad
    SISSEJUHATUS
    Tänapäeva
    kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse
    ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300
    miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on
    saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse
    juba tõsisemat tähelepanu. Näiteks Soomes, Austraalias, Hollandis
    ja Rootsis neelab rasvumine 2-8% riikide tervishoiukuludest. Aina
    enam räägitakse tervislikust toitumisest. Kuid mis see tervislik
    toitumine siis on?
    Kui
    küsida tänaval inimestelt, mis see tervislik toitumine on, siis vastuseks saate kindlasti, et ei tohi süüa magusat, ei tohi süüa
    palju süsivesikuid, ei tohi juua limonaade, ei tohi süüa leiba ja
    saia, palju süüa puu- ja juurvilju, lugeda kaloreid , juua palju
    vett ja rohelist teed. Need kõik on omamoodi õiged, kuid tuntuimad laused eri dieetidest. Oma referaadis annan ma ka ülevaate maailma tuntuimatest dieetidest.
    Tervislik
    toitumine on üks osa tervislikust eluviisist. Tervislik eluviis on
    kokku tähtsam, kui vaid tervislik toitumine. Tervislik eluviis
    koosneb ka liikumisest , mis on sama tähtis, kui õige söömine.
    Tervisliku eluviisi osadeks on veel ka kindlasti töö ja puhkuse
    õige vahekord , ennastkahjustava käitumise vältimine ja ennetamine.
    Antud referaadis kirjutan ka inimese vajadusest trenni teha ja
    lühiülevaate üldisest tervislikust käitumisest.
  • TERVISLIK TOITUMINE
    Tervisliku
    toitumise aluseks on tasakaalustatud toitumine. Iga inimene vajab
    päevas teatud koguse energiat. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kilogrammi
  • Vasakule Paremale
    Tervislik toitumine #1 Tervislik toitumine #2 Tervislik toitumine #3 Tervislik toitumine #4 Tervislik toitumine #5 Tervislik toitumine #6 Tervislik toitumine #7 Tervislik toitumine #8 Tervislik toitumine #9 Tervislik toitumine #10 Tervislik toitumine #11 Tervislik toitumine #12 Tervislik toitumine #13 Tervislik toitumine #14 Tervislik toitumine #15 Tervislik toitumine #16 Tervislik toitumine #17 Tervislik toitumine #18 Tervislik toitumine #19 Tervislik toitumine #20 Tervislik toitumine #21
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 136 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Lawra Talv Õppematerjali autor
    Tervislikuks toitumiseks peab sööma õigetes kogustes toitaineid, soovitatavalt 15% valkudest, 30% rasvadest ja 55% süsivesikutest. Et püsida normaalkaalus peab olema energiakulu ja saadav energia tasakaalus, selleks vajame me liikumist. Lisades on ära toodud ka ideaalsed tervislikud taldrikutäied.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    24
    doc

    Tervislik toitumine

    VIIMSI KESKKOOL TERVISLIK TOITUMINE Referaat Töö koostaja: Paula Luks Juhendaja: Marika Seppor Viimsi 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TERVISLIK TOITUMINE............................................................................4 1.1. Toidupüramiid........................................................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud.........................................................................

    Kehaline kasvatus
    thumbnail
    10
    docx

    Toitumine

    Pikka aega me isegi ei märka, et nad puuduvad toidust. Palju hiljem, võibolla kuude, võibolla isegi aastate möödudes, ilmnevad toiduainete defitsiidist tingitud haiguslikud nähud - mälu halvenemine, väsimus, apaatia, aga ka väga tõsised ainevahetushäired. Alles siis, kui elu kvaliteet on langenud, on kadunud söögiisu ja joomislust, kui raske haigus sunnib pidama ranget dieeti, taipame, et paljustki oleks võinud teha teisiti. Õige toitumine ei ole ainsaks tervise tagatiseks. Tähtis on ka elulaad - kas kehaline koormus on piisav, kas suitsetate, liialdate alkoholi ja ravimitega. Mõju avaldavad pärilikud tegurid ja keskkonna saastumine. Pärilikkust ei saa muuta, keskkonna saastumisele saab üksikisik avaldada piiratud mõju. Igaüks saab aga ise valida, kuidas toituda. Pereema kätes on tihti kogu perekonna toitumisharjumuste kujundamine. Tervislik eluviis, sealhulgas toitumine, ei

    Tööõpetus
    thumbnail
    14
    doc

    Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas

    Tervislik toitumine ja toitumishäired Eesti inimeste seas 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1. Toitumissoovitused 1.2. Makrotoitained 1.3. Toiduainete grupid 2. Tervisliku toitumise olukord Eestis 3. Toitumishäired 3.1. Anoreksia 3.2. Buliimia 3.3. Ortoreksia 3.4. Ülesöömine 4. Tuntumad dieedid 5. Toitumishäired ja psüühika 6. Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1.Toitumissoovitused Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega inimesed vajavad päevas 2300-2500 kilokalorit (kcal) energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal. Toitumine mõjutab inimese vererõhku, kolestoroolitaset, kaalu ja peaaegu kõike muud, mis meie kehas toimub

    Terviseõpetus
    thumbnail
    12
    docx

    Dieet - referaat

    vajaliku ensüümi pepsiini. Tärklise või suhkru juureolek neutraliseerib keskkonda ja valgud ei seedu täielikult. Süsivesikud aga vajavad seedimiseks aluselist keskkonda; tärkliste lõhustumise protsess algab suus amülaasi osalusel. Happeline toit (loomsed valgud, hapud puuviljad) takistab seda. Mittetäielik seedimine võib kaasa tuua jääkainete ja toksiinide kuhjumise organismis ning mitmeid terviseprobleeme. Vale toitumine tekitab ülemäära happelise keskkonna ning kurnab liigselt keha loomulikku paranemis- ja taastumisressurssi. Toiduainete rühmad: · Valgurikkad toiduained: liha, kala, muna, juust, piim, sojatooted, enamik puuvilju, läätsed, oad, vein, siider. · Tärkliserikkad toiduained: leib, riis, pasta, kartul, banaanid, rosinad, kõrvits, õlu. · Neutraalsed: pähklid, või, koor, õli, köögiviljad, kange alkohol.

    Bioloogia
    thumbnail
    13
    docx

    SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE

    SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu. Toitumisega on seotud kindlasti ka õppimine ja õppeedukus, sest terves kehas on terve vaim. Antud uurimustöö annab ülevaate tervisliku toitumise põhitõdedest. Põhjalikumalt keskendutakse valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsusel. Uurimustöös on püstitatud mitu küsimust

    Bioloogia
    thumbnail
    32
    doc

    Toitumisõpetus

    · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemides on vallata kontrollitud ja usaldusväärset infot ja osata seda kasutada. Inimorganismi massi talitluse pidevaks säilitamiseks eluea jooksul on vaja keskmiselt: 56 tonni vett;

    Kokandus
    thumbnail
    20
    doc

    Erivajadustega klientide kohta eripära toitlustamisel

    Keedised, kompotid, mahlad, keedetud DIABEETIKU TOIDUVALIK ja külmutatud viljad tavaliselt allergiat ei tekita. Puuviljadest tekitavad sagedamini allergiat aprikoosid, Diabeetiku toiduvalikus ei ole midagi banaanid, kiivid, õunad, pirnid, erilist, selle moodustab tervislik toit, virsikud, eksootilised puuviljad mis on soovitatav ka igale tervele (mango, papaia, tähtvili). inimesele. Tänapäevaste Köögiviljadest on ohtlikumad paprika, toitumissoovituste kohaselt peaks kaalikas, naeris, porgand, peet, sibul. Ka kaunviljad võivad esile kutsuda diabeetiku toitainete jaotus päevasest allergiat, eriti soja. Kuna sojavalke

    Kokk
    thumbnail
    44
    doc

    Toit

    Esimesed on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Auksotroofid (ka meie) on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime. Neid asendamatuid aminohappeid peab meie organism kindlasti toiduga saama. Siin pole tegemist organismi puudujäägiga! Selline kohastumus võimaldab inimorganismil vastavate sünteesiradade arvelt ensüümide ja energia tuntavat kokkuhoidu. Normaalne toitumine eeldab seda, et asendamatud aminohapped on igapäevases toidus olemas. Seega ei sobi normaalse metabolismi jaoks toitumisäärmused. Samas tõuseb esiplaanile inimorganismi sõltuvus toidu kvaliteedist. On teada, et ööpäevas lammutub inimorganismis umbes 400 g kehavalke. Samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Järelikult valgud uuenevad pidevalt. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud.

    Keemia




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    Kerli2002 profiilipilt
    Kerli2002: jah, mulle meeldis
    10:28 19-03-2018



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun