Dieet - referaat (0)

Illuka Põhikool
Sten Jürgenson
Füüsikud elektriõpetuses
Referaat
Juhendaja :Annely Dietrich
Illuka 2011
SISUKORD:
Mis on Dieet ? ....................... Lk : 4
Dr.Hay Dieet ......................... Lk : 5
Atkinsi Dieet ......................... Lk: 6;7
Beverly Hillsi Dieet ............... Lk : 8
Sissejuhatus
Teema valisin sellepärast , et viimasel ajal on kõigil tekkinud huvi dieetide vastu , kuna arvatakse et nende kehakaal ei ole vastav nende ideaalile . Eriti moodsaks on tänapäeval ja tänasel päeval saanud erinevad dieedid ja paastud . Ei taha propageerida neist ühtegi. Lihtne reegel – kui tahad kaalu langetada, siis söö vähem, kui Sa tegelikult energiat vajaksid. Ja vastupidi – kui tahad kaalu suurendada, siis tuleb süüa rohkem, kui tegelikult vajad. Peaks nagu asi paigas olema … Või mis?
Kui see kõik oleks nii lihtne, siis kas meil oleks suhteliselt palju ülekaalulisi ja rasvunud kaasmaalasi? Kindel see, et ei oleks! Meie söömisharjumused kujunevad välja juba meie kodust, siis, kui me oleme alles lapsed ning nende harjumuste muutmine on hilisemas elus väga ja väga raske. Kindlasti mitte võimatu, kuid aega, palju tööd ja vaeva nõudev ettevõtmine. Sellepärast räägingi mis on üldse Dieet ja milliseid erinevaid Dieete on maailmas olemas .
Mis on Dieet ?
Dieet on toitumiskord, eriti teatud piirangutega toitumisrežiim, mille järgimise eesmärgiks on tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine vms.On haigusi ja seisundeid, mis nõuavad teatud toiduaine tarbimise piiramist. Tsöliaakiahaiged peavad pidama gluteenivaba dieeti , suhkurtõbised vähese suhkru- ja tärklisesisaldusega dieeti, neeruhaiged madala soolasisaldusega dieeti, südamehaigetele soovitatakse madala soola- ja kolesteroolisisaldusega dieeti jne. Usundilistest või eetilistest põhimõtetest tingitud toiduvaliku piiramist ei nimetata tavaliselt dieedi pidamiseks.Enamiku dieetide eesmärgiks on aga kehakaalu vähendamine. Toiduga saadud energia, mida organism ei suuda ära tarvitada, talletatakse rasvarakkudes ja see põhjustab kehakaalu tõusu. Kui toidust saadav energiakogus on aga väiksem kui kogu energiatarve keha soojendamiseks, liigutamiseks, kasvamiseks jne, võtab organism kasutusele rasvarakkudesse talletatud varud ja kehakaal väheneb. Et kaotada 1 kg keharasva on vajalik energiadefitsiit u 32 000 kJ (u 7650 kcal).
Dieetide välja töötamise ning nende mõju uurimisega tegeleb dietoloogia. Tervise hoidmiseks toidu piiramine on väga vana nähtus, kuid teadusliku aluse panid dietoloogiale 19.-20. sajandi avastused biokeemias ja arstiteaduses . Sellest ajast hakati erinevate toitainete ja toiduainete mõju organismile põhjalikumalt uurima . Alates 20. sajandist on arenenud riikides seoses toidu kättesaadavuse paranemise ning füüsilise töö osakaalu vähenemisega muutunud probleemiks liiga ohtrast ning energiarikkast toidust tingitud ülekaalulisus jm tervisehäired. Samal ajal on inimkeha iluideaal muutunud järjest saledamaks. See on tõstnud nõudlust tõhusate dieetide järele ning avanud võimalused laialdaseks sellealaseks äritegevuseks. Siiski mitte kõik dieedid ei anna reklaamitavat tulemust ega oma teaduslikku põhjendust ning mõned neist võivad olla tervisele ohtlikud.
Senistel andmetel ei anna näiteks ülimadala kalorsusega kiirdieedid püsivat tulemust, kuna toiduenergia järsk piiramine aeglustab ainevahetust ning tõhustab energiakasutust – organism läheb üle säästurežiimile. Selle tagajärjeks on, et dieedi lõppedes tavapärasele toitumisele naasmine põhjustab kehakaalu tõusu, mis sunnib peatselt uuele dieedile. Niisugust tsüklit on piltlikult nimetatud jojo-dieeditamiseks. Samuti võib väga range dieedi pidamine põhjustada organismile eluliselt vajalike toitainete puudujääki ning muid soovimatuid kõrvalnähte, mh depressiooni, kõrgenenud ärrituvust, kurnatust, töövõime langust.Lisaks kiirdieetidele on meedias ning kirjanduses reklaamitud üksikute toiduainete (näiteks greip , ananass) väidetavatel kaalulangetavatel omadustel põhinevaid dieete. Tuntud on ka toitainete kombineerimisel põhinevad dieedid, teatud toitainete gruppide tarbimist piiravad dieedid, veregrupil põhinevad dieedid, teatud regiooni või ajalooperioodi tüüpilise toidu dieedid ning arvukalt muid. Dietoloogide valdava enamuse seas puudub nende suhtes üksmeelne heakskiit . Praegu valdava seisukoha järgi annab vähima terviseriskiga püsivaima tulemuse toitumisharjumuste järkjärguline mõõdukas püsiv muutmine väiksema koguse ja/või energiasisalduse suunas koos regulaarse füüsilise aktiivsusega.Et toitumisharjumuste püsiv muutmine on enamikule inimestele raske, on dieedipidajatele loodud erinevaid ärilisi ja mittetulunduslikke tugigruppe.
Dr.Hay Dieet
Dr Hay dieet on toidu kombineerimisel põhinev toitumisrežiim, mille töötas välja Ameerika arst ja toitumisteoreetik dr William Howard Hay (1866 – 1940).
Hay sündis Ameerika Ühendriikides Pennsylvania osariigis Hartstownis, õppis meditsiini New Yorgi ülikoolis, lõpetas selle 1891 ning tegeles arstipraksisega 16 aastat. Kui Hayl diagnoositi kõrgvererõhutõbi ja südame laienemine, hakkas ta otsima võimalusi tervisliku toitumise abil oma seisundit parandada. Aastaks 1911 töötas ta välja omanimelise dieedi, mille abil väidetavalt kaotas ise 3 kuuga kehakaalust 20 kg, ning hakkas seda soovitama nii suhkurtõve kui liigesepõletiku all kannatajatele.Hay hüpoteesi järgi põhjustab haigusi keha ebaõige keemiline tasakaal, mida põhjustab ainevahetuse happeliste jääkide kuhjumine. Selle peapõhjused on liha ja rafineeritud süsivesikute liigtarbimine , seedimiskeemia põhimõtete eiramine ning kõhukinnisus.
Õige toitumise peamised põhimõtted Hay järgi:

• süsivesikurikkaid toite ei tohiks süüa samal toidukorral valkude ja happeliste puuviljadega, vahe peaks olema vähemalt 4 tundi;
  
• toidusedeli peamise osa (60%) peaksid moodustama puu- ja köögiviljad ning salatid ;
  
• valku, tärklist ja rasva tuleks tarbida väikestes kogustes;
  
• vältima peaks rafineeritud suhkrut ja tärklist ning töödeldud toite;
  
• tervisliku eluviisi lahutamatud osad on lisaks õigele toitumisele füüsiline aktiivsus, värske õhk, päike, vesi ja puhkus.
  

Valgu ja tärklise koossöömise vältimine on Hay dieedi tähtsaim osa. Valgud vajavad seedumiseks happelist keskkonda, mis aktiveerib valkude lõhustamiseks vajaliku ensüümi pepsiini . Tärklise või suhkru juureolek neutraliseerib keskkonda ja valgud ei seedu täielikult. Süsivesikud aga vajavad seedimiseks aluselist keskkonda; tärkliste lõhustumise protsess algab suus amülaasi osalusel. Happeline toit (loomsed valgud, hapud puuviljad ) takistab seda. Mittetäielik seedimine võib kaasa tuua jääkainete ja toksiinide kuhjumise organismis ning mitmeid terviseprobleeme. Vale toitumine tekitab ülemäära happelise keskkonna ning kurnab liigselt keha loomulikku paranemis- ja taastumisressurssi.
Toiduainete rühmad:

• Valgurikkad toiduained: liha, kala, muna, juust, piim, sojatooted , enamik puuvilju , läätsed, oad, vein, siider .
  
• Tärkliserikkad toiduained: leib, riis , pasta , kartul , banaanid , rosinad, kõrvits, õlu.
  
• Neutraalsed: pähklid, või, koor, õli, köögiviljad, kange alkohol .
  

Meedikud on Hay teooriaid kritiseerinud, väites, et mittetäieliku seedimise kahjulikud jäägid ei saa organismis kuhjuda, vaid väljutatakse loomulikul teel. Samuti on osutatud, et väga paljud levinud toiduained sisaldavad nii valke kui tärklist.
Atkinsi Dieet
Atkinsi dieet on maailmas tuntumaid madala süsivesikute ja kõrge valkude sisaldusega dieete. Loodud 1972 dr Robert Coleman Atkinsi (1930-2003) poolt, kes tutvustas seda raamatuseerias ja ulatuslikus kommertsprogrammis, mis sisaldas raamatute ja toidulisandite müüki, teatud toiduainete reklaami jms.
1930. aastal sündinud ja Cornelli Meditsiinikolledžis hariduse omandanud Robert Atkins huvitus toitumisteadusest 33-aastasena, olles ise ülekaaluline. Oma sõnul enda peal katsetades ning meie eelajalooliste eellaste teadaolevaid toitumisharjumusi arvestades töötas ta välja omanimelise toitumisskeemi.
Atkinsi teooria järgi on arenenud lääneriikide toitumistavade kahjulikem osa liigne rafineeritud süsivesikute (suhkur, jahu, siirup) tarbimine ning küllastunud rasvade kahjulikku toimet on ülehinnatud. Ta kritiseeris traditsioonilist toitumisteadlaste soovitatavat toidupüramiidi ning väitis, et rasva tarbimise piiramine on kaasa toonud ülemäärase süsivesikute tarbimise ning sellest põhjustatud ülemäärase insuliinierituse; see põhjustab omakorda veresuhkru taseme kõikumisi, mis tekitab meeleoluhäireid, näljasööstusid ja liigsöömist.
Atkinsi dieedi idee on piirata süsivesikute tarbimist, et ainevahetus läheks glükoosi põletamiselt üle keharasva põletamisele (lipolüüs). See protsess algab, kui kehas tekib kättesaadavate süsivesikute lõppemise tagajärjel ketoos. Atkinsi järgi aitab ketoos kiiremini rasva põletada. Dieet piirab just nende süsivesikute tarbimist, mis mõjutavad veresuhkru taset; arvestusest jäetakse välja alkohol ja kiudained. Eelistatakse vähetöödeldud toite madala glükeemilise indeksiga . Küllastunud rasvad (välja arvatud transrasvhapped) on lubatud.
Dieedi esimene faas, mis kestab kaks nädalat, on kõige rangemate piirangutega – süsivesikute tarbimist piiratakse 20 grammini päevas, et organism läheks kiiresti ketoosiseisundisse. Lubatud on süüa kala, liha (eriti lahjemat liha, sh linnuliha), koort, juustu, veidi lehtsalatit ja vähesel määral teatud muid aedvilju . Loobuma peab leivast, saiast , pastaroogadest, enamikust juurviljadest, riisist, kartulist, küpsistest, suhkrust, piimast, kohvist, teest ja alkoholist. Selle perioodi vältel toimub kõige kiirem kaalukaotus – vahel kuni 4 kg nädalas. Teises faasis suurendatakse süsivesikute tarbimist iga päev 5 g võrra, kuid jäädes tasemele , kus toimub kaalukaotus (alla 40 g päevas). See faas lõpeb 4,5 kg enne soovkaalu saavutamist. Algab üleminekufaas, kus järk-järult suurendatakse süsivesikute tarbimist tasemeni, kus kehakaal püsib stabiilsena. Järgneb ideaalis elu lõpuni kestev hooldusfaas, kus omandatud toitumisharjumused peavad kinnistuma. Lisaks dieedile sisaldab Atkinsi programm toidulisandeid ja liikumissoovitusi.
Näidismenüü
Hommikusöök: omlett singi , tomatite ja avokaadoga
Lõuna: grillkana rohelise salatiga
Õhtu: biifsteek röstitud spargliga
Atkinsi dieet saavutas eriti suure populaarsuse Ameerika Ühendriikides ja Euroopas 2003.-2004. aastal ning seda on järginud mitmed meelelahutustööstuse staarid. Atkinsi dieet muutis süsivesikute vältimise populaarmeedias moeteemaks.
Mitmetes eelretsenseeritavates meditsiiniajakirjades on ilmunud artikleid, milles viidatakse uurimustele, kus Atkinsi dieet näib olevat andnud kaalulangetamisel häid tulemusi. Võrdluskatses vähendatud rasvasisaldusega dieetide ning vähendatud süsivesikutesisaldusega dieetide vahel andsid viimased kaalu langetamisel paremaid tulemusi. Atkinsi meetodi pooldajate sõnul viib eeskätt süsivesikute tarbimine liigsöömisele ning nende koguse piiramine vähendab kogu toiduvajadust ja -tarbimist. Samuti väidavad pooldajad , et rasvade kahjulikkust on tublisti üle hinnatud ning küllastunud rasva tarbimise ja vere kolesteroolitaseme seos pole piisavalt tõestatud. Nende sõnul on rasvarikka köögiga Prantsusmaal ülekaalulisust vähem kui suhkrurikka köögiga Ameerika Ühendriikides. Uuringutes on ilmnenud, et Atkinsi dieedi järgimine võib tõsta veres nn hea kolesterooli taset, langetada triglütseriidide taset ja vähendada südamehaiguste riski.
Samas on Atkinsi dieet oma vähese aedvilja ja kiudainete tarbimisega vastuolus traditsioonilise toitumisteadlaste soovitatava toidupüramiidiga ning seda on nimetatud ebateaduslikuks või petturluseks. Mitmed Ameerika Ühendriikide meditsiini- ja tervishoiuorganisatsioonid on tunnistanud selle ebasoovitavaks või ohtlikuks. Arstid on hoiatanud, et Atkinsi dieedi järgmine võib põhjustada nõrkust, väsimust, nahalöövet, krampe, luuhõrenemist, raskete südame-veresoonkonna haiguste ja vähi riski ja/või neerukive. Mainitud on ketoosi kahjulikku toimet neerude tööle ja hormonaalsele tasakaalule. Pikaajaliste tulemuste suhtes ei ole Atkinsi dieet olnud võrdluskatsetes nii edukas kui lühiajaliste tulemuste suhtes. Oponentide vältel on mistahes dieedi alguse kiire kaalulangus tingitud mitte rasva põletamisest vaid lihastes talletatud glükogeeni ja selle seotava vee kaotusest. Nende sõnul on mistahes dieedi puhul kaalulanguse eelduseks tarbitava koguenergia vähendamine alla kulutatava energia taset, mitte üksnes tarbitavate süsivesikute hulga vähendamine. Atkinsi dieedi väidetavat edu seletavad nad tarbitava energiakoguse vähenemisega, mille üks põhjus võib olla toidusedeli üksluisus ja sellest tingitud isu vähenemine. Samuti on kriitikud juhtinud tähelepanu, et põhiliselt riisist ja nuudlitest (süsivesikud) toituva Ida- ja Kagu- Aasia rahvastiku seas esineb väga harva ülekaalulisust. Forbesi uuringu järgi on Atkinsi dieet üks kõige kallimaid toitumisskeeme.
2002. aastal tabas Atkinsit infarkt ja kriitikud panid kiiresti süü tema dieedile. Atkins ja tema raviarst kinnitasid, et põhjuseks oli krooniline südamelihase põletik. 2003. a aprillis kukkus Atkins New Yorgis libedal tänaval, sai peatraumast ajukahjustuse ning vajus koomasse, millest väljumata suri. Aastal 2005 algatas tema asutatud dieeditoodete firma pankroti.
Beverly Hillsi Dieet
Saleda figuuri saladus on oskus toitu teadlikult kombineerida ja süüa ohtralt puuvilju, õpetab maailma ühe populaarsema Beverly Hillsi dieedi väljatöötaja Judy Mazel. Eri toitaineid seedivad eri ensüümid: valkudel on omad, süsivesikutel omad ja rasvadel omakorda veel täiesti erinevad ensüümid. Valguensüüm ei toimi süsivesikute puhul, süsivesikute ensüüm ei seedi valku. Kui süüa toitu, mis sisaldab nii valke, rasvu kui ka süsivesikuid, raskendame seedeensüümide tööd, see aga põhjustab rasva ladestumist. Saleda figuuri saladus ongi oskus toitu teadlikult kombineerida!
Dieedi põhimõte seisnebki valkude, rasvade ja süsivesikute kokkusobitamises ning süüa tuleb vaid neid toite, mis omavahel kokku sobivad. Lisaks tuleb toite süüa kindlas järjekorras.Eri toidugrupid tuleb võimalikult lahus hoida. Süsivesikuid ja valke ei tohi segamini süüa, kindlasti ei tohiks süüa süsivesikuid pärast valku. Süsivesikute seedimine ei võta nii palju aega kui valkude seedimine. Kui aga valku ja rasvast on söödud enne, jäävad süsivesikud valkude lõksu. Valgu toimel aktiveeruvad maohape ja seedeensüüm pepsiin. Maohape lagundab rasva ja pepsiin hakkab tööle. Tekib happeline keskkond, mis neutraliseerib ptüaliini ja pärsib täielikult süsivesikute seedimise.Ebapiisava seedimise peamine põhjus on seedesüsteemi ülekoormamine suure hulga erisuguse toiduga. Kui tarvitada korraga erinevaid toidugruppe, ei saa ühe toidu ensüümid teisi toite lõhustada.Mitte toit ei põhjusta kaalutõusu, vaid ebapiisavalt seeditud toit. Valku tuleb alati süüa koos teiste valkudega, süsivesikuid koos süsivesikutega, puuvilju aga eraldi toidukorrana!
Kokkuvõte
Eelnevast tööst saime teada väga palju uut ja huvitavat , nimelt mis on Dieet , kuidas alustada , kuidas toimida Dieedi keskel ja kuidas elada peale Dieeti . Dieeti peavad tegema need kellel on ülekaal või mõni muu haigus mille tõttu ta on ta kehakaal suurem . Kellel ei ole vaja aga dieeti pidada on need inimesed , kes enamjaolt on naised ja kes arvavad et nad on liiga paksud ja kohmakad .
Kasutatud allikad :
http://www.treenitargalt.ee
http://www.naistemaailm.ee
http://dieedimaailm.blogspot.co m
http://et.wikipedia.org/wik i