Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas

Q: Mis vahe on toitainel ja toiduainel?

Vastus leiad õppematerjalist: Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas

Q: Kui tervislikult toituvad eestlased?

Vastus leiad õppematerjalist: Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas

Suun, Girti

Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas (1)

Keskkool - Meditsiin - Terviseõpetus

3 HALB

Esitatud küsimused

Mis vahe on toitainel ja toiduainel?
Kui tervislikult toituvad eestlased?

Tervislik toitumine ja toitumishäired Eesti inimeste seas

Tervislik toitumine ja toitumisvajadused

Toitumissoovitused

Makrotoitained

Toiduainete grupid

Tervisliku toitumise olukord Eestis

Toitumishäired

Anoreksia

Buliimia

Ortoreksia

Ülesöömine

Tuntumad dieedid

Toitumishäired ja psüühika

Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised

Tervislik toitumine ja toitumisvajadused

Toitumissoovitused
Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega inimesed vajavad päevas 2300 -2500 kilokalorit ( kcal ) energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal. Toitumine mõjutab inimese vererõhku, kolestoroolitaset, kaalu ja peaaegu kõike muud, mis meie kehas toimub. Sageli on just ebaõige toitumine põhjuseks südameprobleemidele, mis võivad tulla ette vanemas eas.
Oluline on jälgida, et igapäevane toitumine oleks tasakaalustatud ja mitmekesine , ning mõõdukas. Lihtsamaks toitumise jälgimiseks on spetsialistid töötanud välja nii-öelda toidupüramiidi, kus on järjestatud olulised toiduained nende tähtsuse ja koguse järjestusse. Selle kohaselt soovitatakse tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilja ning piimasaaduseid, liha, kala ja muna. Ei ole soovitatav tarbida suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju ega magusaid karastusjooke. Välja on töötatud ka, sarnaselt püramiidile, taldrikureegel, mis ütleb, et ühe toidukorra jooksul on soovitatav tarbida toiduained järgmises vahekorras: ½ aedvilja (toores või töödeldud), ¼ kartul, makaron või riis, ¼ kala, kana , liha.
Igapäevast menüüd silmas pidades, peaks seal olema kolm peatoidukorda ja kaks või kolm vahepala, kusjuures vahepalad oleks võimalikult tervislikud . Head valikud tervislikuks vahepalaks on näiteks värsked või kuivatatud puuviljad , köögiviljad, jogurt , kohupiim, leib või mahl. Alati on kasulik pidada toidupäevikut, mis hoiab toitumisel silma peal. Seda meetodit kasutades näeb, kui tervislik on toiduvalik, ning kas kogused on liiga väikesed või suured, kesised või küllased. Samuti on soovitatav alati lugeda kauplustes toiduainete pakendeid ja seal kirjasolevat toitumisalast infot, kust lugeda peamiselt kalorihulka, rasvasisaldust, säilitus- ja muude E-ainete hulka ja vitamiinide hulka. See aitab otsustada alati tervislikuma variandi kasuks. i

Makrotoitained
Makrotoitainete alla käivad valgud , süsivesikud, lipiidid ehk rasvad ja vesi. Neid aineid vajab inimene päevas kümnetes või sadades grammides. Need on vajalikud põhiliselt energia tootmiseks, kasvuks ja biostruktuuride ehitamiseks. ii
Valkusid vajame me seetõttu, et need on unikaalsed ja asendamatud toitained meie kehas, mille pikaajalised varud meil puuduvad. Nende roll on varustada meie organismi aminohapetega. Konkreetse inimese valguvajadus , nagu ka muude toitainete vajadus, sõltub kehakaalust, soost, vanusest, aktiivsusest, lihasmassist ja muust . Inimese arenedes valguvajadus suureneb, kuna kehamass suureneb. Valguvajadus protsendina üldisest energiavajadusest on 10-15%. Liigne pidev valk toidus koormab maksa ja kiirendab organismi vananemist .
Inimene peab oma toidus tarbima rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid , mida organism ei suuda ise sünteesida. Rasv toitainena aitab üles ehitada rakke ja lahustab mitmeid vitamiine. Loomsed rasvad sisaldavad palju küllastunud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolestoroolitaset. Seda leidub võis, searasvas, margariinis, juustus , täispiimas ja muudes ainetes, mis sisaldavad eelnimetatuid. Ka koogid , küpsised ja muud pagaritooted sisaldavad küllastunud rasva. Küllastunud rasv tekitab südamehaiguse riski.
Küllastunud rasv leidub taimsetes allikates peamiselt ja see on hea alternatiiv küllastunud rasvale . Seda leidub seesamis, päevalilles, sojas, oliivides ja mujal. Üle 60% rasvadest toidus on varjatud rasvad, mida silmaga ei ole näha. Neid leidub palju vorstis, juustus, munas ja kondiitritoodetes.
Kui me ei saa rasvas leiduvaid rasvhappeid kätte, siis kaasneb sellega organismi energiadefitsiit. Ent selle ületarbimine toob ohud, nagu südame- ja veresoonkonnahaigused, suhkrutõbi, ja mitmed vähid. Küllastunud rasvade hulgas on lipiidid, mis annavad rämpstoidule isuäratava lõhna ja maitse ning tekitavad küllastustunnet seedekulglas , kuid need on äärmiselt ohtlikud ja rämpstoidus leiduvaid lipiide tuleks vältida.
Vitamiinid on oluline osa meie toitumisest, kuna nad kindlustavad kõigi kudede ja rakkude elutegevuse ja organismi arengu, vastupanuvõime, sigimise ja rakkude uuenemise. Vitamiine omastame peamiselt toidust.
Vitamiin A tagab nägemise teravuse, hoiab terve naha ja limaskestad ja stimuleerib kasvu ja sigimisvõimet. Selle puudusel võib tekkida kanapimedus, naha kestendamine, kasvu pidurdumine ja vastuvõtlikkus nakkushaigustele. Parimateks allikateks on maks, või, munad ja piim.
Vitamiin D soodustab luude kasvu, hammaste moodustumist ja on oluline südametegevusele ja närvisüsteemile. Selle defitsiidil tekkib luude pehmumine, hammaste lagunemine , lihasnõrkus ja lühinägelikkus. Vitamiin D-d leidub kalas, lihas, maksas , munas, juustus, seentes , võis, pärmis ja peamiselt päikesevalguses.
Vitamiin E-l on kaitsefunktsioon teiste vitamiinide ja rakkude ees ja sel on vähivastane toime, ning kaitseb vananemise eest. Selle vähesusel võib tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia , kuiv nahk või vähkkasvajad. Parim allikas on rafineerimata taimeõlid, idud , kalamaks ja pähklid-seemned.
B-rühma vitamiinid osalevad toitainete ainevahetuses, tagavad vereloome ja närvisüsteemi stabiilsuse. Nende puudusel tekkib väsimus, unetus, närvilisus ja närvipõletikud. Allikateks on kõik toiduained, peamiselt pärm, maks ja kanamunad.
Vitamiin C suurendab kaitsevõimet, vähendab allergiaid ja soodustab haavade paranemist. Selle defitsiidil langeb töövõime, tekib stress , kaob isu ja vastupanu haigustele. Parimateks allikateks peetakse värskeid puu- ja köögiviljasid, eriti mustsõstar, tsitruselised , melonid, tomatid , maasikad ja apelsinimahl .
Kuigi suhkrut tihtilugu süüdistatakse ülekaalu põhjustamises, peab meelde jätma, et kehakaal suureneb vaid siis, kui võetakse vastu rohkem energiat, kui kulutada suudetakse. Seega kaal lisandub mille iganes liigtarbimisel. Ehkki õige on fakt, et suhkrurikkad toitained annavad meile tühje kaloreid , milles puuduvad vitamiinid ja mineraalained , mis kaudselt soodustab ülekaalulisust.iii

Toiduainete grupid
Üks tervisliku toitumise põhipunkte on mõõdukus. Enne range dieedi pidamist peaks inimene pidama nõud spetsialisti või arstiga, eriti, kui isikul on esinenud terviseprobleeme. See on oluline, kuna dieedid kurnavad inimkeha ja võivad organeid liigselt koormata ja eeldatavasti saab keha liiga vähe või liiga palju teatud aineid.
Eesti inimeste üks põhiprobleeme on rohelise ehk puu- ja juurvilja liiga vähene tarbimine. See on põhjuseks ka paljudele tõsistele ja ka surmavatele südamehaigustele hilisemas elus. Päevas on soovitatav süüa vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilju, et saada kätte kõik vajaminevad ained. iv
Puu- ja köögiviljade tarbimine on oluline, kuna nad annavad meile vitamiine ja mineraalaineid ja teisena kõige suuremad kiudainete allikad teraviljatoodete kõrval. Puu- ja köögiviljades on kõige enam C-vitamiini ja ka foolhapet ja B-grupi ning E-vitamiini. Vitamiinid D ja B-12 puu- ja köögiviljades puuduvad.
Mineraalainetest leidub neis peaaegu kõik. Loomulikult sisaldavad erinevad viljad erinevas koguses neid aineid. Kaaliumi , mis on tähtis südame tööks, leidub rohkelt rosinates ja banaanis. Kuigi peamiseks kaltsiumi allikaks on piimasaadused – leidub seda ka hiina kapsas , lehtkapsas ja brokolis. Magneesiumi leidub rohkelt rohelistes lehtköögiviljades ja maitsetaimedes nagu lehtsalat ja petersell . Samuti seda leidub ka kuivatatud puuviljades nagu ploomid ja aprikoosid. Vaserikkad on kukeseened ja kõik kaunviljad.
Kiudained on kasulikud, kuna nad aitavad tekitada täiskõhutunnet ja parandavad ainevahetust. Kiudained samuti ka vähendavad vere kolestoroolitaset, seeläbi ennetavad südamehaigusi. Kõige rohkem leidub kiudaineid teraviljatoodetes nagu leib ja puder , kuid seda leidub ka mujal, näiteks puu- ja köögiviljades, eriti kaunviljades ja kuivatatud puuviljades.
Kui võtta kuulda eelnevalt mainitud soovitust tarbida päevas 5 portsjonit puu- ja köögivilju, siis saab keha kätte vajaliku koguse mineraalaineid ja vitamiine. Ent tuleb silmas pidada, et liiga suur puu- ja köögiviljade tarbimine (üle 9 portsjoni) ei ole samuti kasulik. Seda seetõttu, et siis ei jaksata süüa muid vajalikke toiduaineid, nagu piim, liha, kala, leib ja muu selline, ning sellepärast võib kannatada valkude, asendamatute rasvhapete ja osade vitamiinide-mineraalainete saamine. Samuti, süües palju magusaid puuvilju , nagu banaan või viinamarjad , saadakse liiga suur kogus energiat süsivesikute näol. Ja on oht, et need muutuvad organismis rasvaks ja seega tagajärjeks võib olla ülekaalulisus.
Samuti kutsutakse inimesi üles eelistama oma kodumaa toodangut, isegi, kui see ei pruugi väliselt tunduda nii kvaliteetne, kui välismaine toodang. Kuid soovitusest võiks kinni pidada, kuna reeglina on kodumaisel kaubal vähem kemikaale.v

Tervisliku toitumise olukord Eestis
Unileveri läbiviidud uuringus toitumisharjumuste teemal vastas küsitlusele 364 inimest vanuses 15-64 aastat, vastanute keskmine sissetulek jäi 4000-10000 krooni vahele. Seoses hiljuti tekkinud majanduslangusega, on sunnitud suur hulk inimesi tarbima madalama kvaliteediga toitu. Alla poole vastanutest eirab päevaseid soovitusi ja puuvilju sööb igapäevaselt vaid 37% ja juurvilju 43% inimestest. Enim jõuab nende inimeste toidulauale piim ja piimatooted ning teraviljatooted. Kõige vähem süüakse kala – 61% inimestest ei söö üldse kala ning kord nädalas teevad seda veerand vastanutest. Läbiviidud uuringus selgus, et inimesed ei liialda maiustustega, kuid pooled neist tarbivad magusat viis kuni seitse päeva nädalas. Uuringust avaldus, et toiduostmisel pööratakse enim tähelepanu hinnale ja heale maitsele, tervislikkusele ja toiteväärtusele pöörab tähelepanu 55% vastanutest. Üks põhilisi probleeme, millele tuleks tähelepanu pöörata on kasuliku rasva hulk igapäevases menüüs. Eestlane tarbib rohkelt loomset valku, mis sisaldab endas küllastunud rasvu. Samuti avaldus, et ei sööda piisavalt palju kala, et saada kätte vajalik kogus omega -3 rasvhappeid. Selle alternatiivina on mõeldav kasutada salatite maitsestamisel rohkem õli või aineid, mis sisaldavad lisatud omega-3 ja -6 rasvhappeid. vi
Hiljutine EMOR ’i uuring näitab, et inimese toitumisharjumused sõltuvad ka sissetulekust. Samuti mõjutavad toitumisharjumusi uued toidud, mis hiljuti Eesti toiduturule on tekkinud. Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zimler kinnitas, et eestlased on üks parema toitumisharjumustega rahvas kogu maailmas. Tema sõnul ei anna eestlasi näiteks ameeriklastega võrreldagi, ning nentis samas, et kurb asjaolu on see, et globaliseerumise käigus tuuakse välismaised pseudoprobleemid meie maale. Ainsa probleemina märkis Zimler seda, et eestlased tarbivad liiga palju magusat, vaatamata sellele, et see on eestimaine. Ta leiab, et osade eestlaste halva toitumisharjumuse põhjus on pigem rahapuudus, kui laiskus .vii

Toitumishäired

Anoreksia
Söömishäired on kehakaalu- ja kuju üleväärtustamine ja väär pilt, ning sellega kaasnev hirm kaalutõusu ees, mille preventsiooniks võetakse ette äärmuslikke meetmeid. Söömishäired on tavaliselt kroonilised, vahelduva esinemisega ja vaid väga väikene osa haigetest paraneb ise ja täiesti. Kõige levinumad söömishäired on anoreksia ja buliimia. Anoreksiasse haigestuvad tavaliselt 14-16 aastased noored neiud , kui üha tihemini tuleb ette juhtusid, kui sellesse on haigestunud alla 10 aastased lapsed.
Anoreksiku peamine soov on saada nälgimise teel võimalikult saledaks. Oma kaalu kontrollimine pakub neile enesekindlust ja turvatunnet. Anoreksia on täielikult psüühiline haigus, mille sümptomid ja kahju väljendub haige füüsises. See seisneb eelkõige keha vales tajumises, hoolimata kaalunumbrist või peegelpildist, näeb anoreksik end paksuna. Anoreksia esimesed märgid võib tunda ära sellest ,et inimene ei söö enam paljusid toite ja on muutunud valivamaks, suhted lähedastega kannatavad ja kaasneb märgatav kaalulangus koos teiste kehaliste probleemidega, mis on tingitud toitainete- ja vitamiinipuudustest.
Anoreksia on tahtlikult esile kutsutud nälgimisseisund. Iseloomulik on väikeste koguste söömine, aeglane söömine, kalorite lugemine, suurenenud vedelikutarbimine ja toidu peitmine ning äraviskamine. Eelistatakse süüa üksi ning madala kalorsusega toite. Tavaliselt kaasneb ülemäärane kehaline aktiivsus. Anoreksiat on raske tuvastada ja veelgi raskem on seda ravida. Selleks läheb vaja psühhiaatri ja teiste eriarstide abi.viii

Buliimia
Buliimia algab söömise piiramisest ja sellele võib tõuke anda anoreksia. Kuni neljandik buliimiapatsientidest on varem kannatanud anoreksia all. See seisneb söömise piiramisele järgnevale impulsiivse söömissööstu väljaoksendamine või väljutamine lahtistite abil. Ülesöömisega kaasneb süütunne ja hirm kaalutõusu ees. Iseloomulik on ka dieedi- ja ülesöömisperioodi vaheldumine . Söömissööste vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid . Buliimiaga võib kaasneda multiimpulsiivne käitumine, mille alla käivad enesetapud, enesevigastamine, narkootiliste või psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine. Buliimia tunnused on kõikuv kehakaal, ebakorrapärane menstruatsioonitsükkel. Söömissööstud, salaja söömine, oksendamine , ülemäärane treeningkoormus. Buliimia ravis on tähtsal kohal sage söömine. Vastupidiselt anoreksiale, võib ravi olla edukas 80%. Buliimia võib vahest ka iseeneslikult üle minna, kui haige elu mõjutavad positiivsed faktorid . Tavaliselt jääb buliimiat põdenu eluks ajaks tähelepanelikuks oma figuuri ja toitumisharjumuste kohta. ix

Ortoreksia
Ortoreksia on eelkõige levinud rikkamate inimeste peredes . Eelkõige puudutab probleem noori. See seisneb meediast ja mujalt saadud väärinformatsiooni valesti tõlgendamises ja endale uute tervisereeglite loomises, millel ei ole teaduslikku alust ja on tegelikult keha laastavad. Ortoreksik on ülihoolikas toiduvalija, valides vaid ülitervislikke toite. Haiguse tulemuseks võib olla see, et haige sööb vaid kahte-kolme toitu, mida ta endale keelanud ei ole. See võib alguse saada ka mõne toitumissoovituse või dieedi ülevõimendamises või valestitõlgendamises. Ortoreksikul kulub ebaloomulikult palju aega toidu valmistamisele ja hankimisele. Kuigi inimese peaeesmärk ei ole kaalust alla võtta, siis paljusid toitaineid vältides tekkib haigel anoreksiline käitumine, mille tõttu inimene kaotab suurel määral kaalu. Ortoreksiku tunnused on toidule mõtlemine rohkem, kui kolm tundi päevas, menüü planeerimine päev varem, olles korrektne toiduvalikus ja seda ei naudita, vähendatakse pidevalt lubatud toitude nimekirja, kriitiline suhtumine neisse , kes ei toitu ortoreksiliselt. Ortoreksia saab kindlaks määrata inimese jälgimisega, ning vestlusest välja tulnud toidu kohta tehtud otsuste õigsusega. Ortoreksia ei ole kaugeltki nii tõsine haigus, kui buliimia või anoreksia, kuid üksikutel juhtudel võib see nii tõsiseks areneda. Üldjuhul on seda lihtsam ravida. x

Liigsöömine
Liigsöömine on toidu õgimine, millele erinevalt buliimiast, oksendamist ei järgne, kuid võidakse kasutada söögiisu pärssivaid preparaate. Liigsöömist põdevad inimesed kannatavad suure häbi ja vastumeelsuse all oma keha suhtes. Liigsöömine on suurte toidukoguste söömine lühikese aja jooksul. Söömise üle puudub kontroll ja tekib süütunne ja masendus . Tavaliselt esineb ahmimishoogusid paaril korral nädalas, ning buliimia tunnused neil haigetel puuduvad. Kui seda haigust ei ravita , ilmnevad siseorganite muutused ja tõsised komplikatsioonid ja ainevahetuse töökorrast minek. Lihtsamatel juhtudel suudetakse peresiseselt selle haiguse vastu võidelda, kuid tõsisematel juhtudel on soovitatav pöörduda arsti või psühhiaatri juurde. xi

Tuntumad dieedid
Tänapäeval on meedias üleküllus kõhnuse, kui ideaalsuse etaloni propageerimisest. Samal ajal kasvab maailmas kiirelt rasvunute inimeste hulk. See vastuolu viib mitmete eri dieetide sünnini, mis tekitab paljudes skeptitsismi.
Dieet the zone (zone inglise keeles – tsoon) autor on ameeriklane Barry Sears. See on populaarsust kogunud peale Ühendriikide veel Prantsusmaal. Nimi on tulnud sellest, et dieet seisneb keha panemises soodsasse tsooni, kus ta suudab puhastuda, mille tagajärjeks on kaalulangus. Igapäevane toit peab sisaldama teatud vahekorras proteiine, süsivesikuid ja taimerasva. Suhkur on keelatud ja soovitatakse süüa tihti, kuid vähe. Dieet kestab 15 päeva, millele järgneb 15 päeva puhkeperioodi, mil võib süüa mõõdukalt ja mõistlikult. Dieet peaks mõjuma hakkama juba kuuendal päeval. See on üks lihtsamatest dieetidest, mille menüüsse kuuluvad teiste hulgas munavalge, pähklid, rosinad, tee või kohv, kanaliha ja marjad .
Atkinsi dieet on loodud 1972 aastal Robert Atkinsi poolt ja peetakse üheks kallimaiks dieediks maailmas. See seisneb madala süsivesikute sisalduses ja kõrges valkude sisalduses. Süsivesikute tarbimise pärssimine viib ainevahetuse glükoosi põletamiselt rasvade põletamisele. Dieet on mitmes osas ja esimetel nädalatel on suurimad piirangud, kui võib ainult süüa kala, liha, koort, juustu ja lehtsalatit. Kõigest muust peab loobuma. Edasi hakatakse süsivesikuid aeglaselt menüüsse tagasi tooma , kuni on saavutatud stabiilne kehakaal, ning seda toitumisskeemi jätkatakse elu lõpuni. Selle dieediga võivad kaasneda esimestel nädalatel tervisemured nagu nõrkus, väsimus, nahalööve, krambid , luuhõrenemine ja südamehaigused. Katsed on näidanud, et Atkinsi dieet võib põhjustada viljatust.
Veregrupidieet seisneb eri veregrupiga inimestele eraldi keelatud aineid vastavalt veregrupile. Mitmetes riikides, kaasaarvatud Eestis, on see dieet väga populaarseks muutunud, vaatamata faktile, et teaduslikud tõendid selle tõhususest puuduvad. Väidetavalt mõjub antud dieet üheksale inimesele kümnest. Suurem osa dieedist põhineb teooriatel.
Jaapani rohelise tee dieet kestab 14 päeva ja põhiliseks toiduks ja joogiks on Jaapani roheline tee, keedetud muna, kala, puuviljad ja juurviljad . Salatites võib asendada juurvilju kurgiga, kuid ei tohi mitte mingil juhul süüa koos kurki ja tomatit. Söögikordade vahel võib juua piiramatult vett, ning kehakaalu kaotus on 7-8kg.
Makrobiootiline dieet on Edward Esko poolt välja mõeldud. Idee on süüa toitu, mis on võimalikult naturaalne ja vähetöödeldud. Tarbida võiks kodumaist toitu, mis valmib sel aastaajal, mis tagab harmoonia looduse rütmiga. Dieedi loojad usuvad õige aastaaja toidu süües, luuakse elus tasakaal. Toidul on energia, mis mõjutab inimest vaimset, füüsilist ja emotsionaalset seisundit. Talvel tuleks toitu küpsetada kauem, kui suvel. Tähtsal kohal on täisteratooted ja köögiviljad. Vältida tuleb liha, šokolaadi, loomset rasva, mett , suhkrut, troopilisi puuviljasid, kohvi, teed, kartulit, säilitusaineid, toiduvärve ja teisi taolisi aineid.
Itaalia ehk vahemere dieedis on au sees värsked puu- ja köögiviljad. Pingevaba söögiaeg, päikesepaiste, kehaline aktiivsus – need loovad hea elulaadi, mida traditsiooniliselt kutsutakse vahemeremaade dieediks. See dieet ei ole toitumisrežiim, vaid eluviis, mis pikendab elu. Põhimõteteks on kala eelistamine lihale, toituda väherasvastest juustudest ja jogurtitest, ning muidugi tarbida puu- ja köögivilju. Sellele lisandub ka aktiivne eluviis ja kehaline aktiivsus.
South Beach dieet (ing.k – lõunaranna dieet) on loodud dr. Arthur Agatsoni poolt. Dieet soovitab hoiduda rasvasest lihast ja süüa puu- ja köögivilju, pähkleid ja täisteratooteid. Dieet soovitab ära unustada kalorite lugemise, ning või ja rasvane liha tuleks vahetada oliiviõli ja kala vastu. Dieet seisneb kolmest faasist, kus iga faas kestab kaks nädalat. Alguses on keelatud leib-sai, maiustused ja alkohol . Teises faasis on osad toidud taas lubatud, kui soovitud kehakaal on saavutatud. Kolmandas faasis muudetakse dieet eluviisiks, sest välja on kujunenud indiviidile sobiv ja tervislik toitumine. xii

Toitumishäired ja psüühika
Söömishäirete põhjusteks loetakse mitmeid tegureid, mis on ajendi saanud bioloogiliste , psühholoogiliste, perekondlike ja sotsiaal-kultuuriliste tegurite kaastoimel. Söömishäirete riskiteguriteks loetakse madalat enesehinnangut, rahulolematust kehakuju - ja kaaluga, häirunud söömiskäitumist perekonnas, muutused puberteedieas, perfektsionismi, ülekaalulisust ja sotsiaalset survet saleduse suhtes.
Häire võib sageli vallanduda mõne olulise isiku märkusest kehakuju- või kaalu kohta. Söömishäire on haige peas niivõrd püsiv ja ei ole võrreldav dieediga seetõttu, et see on eelkõige psüühiline haigus, millele kaasnevad ebaotstarbekad mõtted ja veendumused seoses toidu ja kehakaaluga – tuues näite arvamusest, et rasva söömine teeb paksuks või mida vähem ma kaalun, seda väärtuslikum olen ma inimesena , jne. xiii
Söömishäireid on keeruline avastada seetõttu, et peamised tunnused on kognitiivsed ja seega ka varjatud. Sõeluuringud ei aita välja selgitada haiguse põdejaid, sest haiguse algfaasis on väga iseloomulik selle eitamine ja sümptomite varjamine ja minimeerimine. Söömishäiretega inimesed ei suuda anda adekvaatset infot, sest neil on raskendatud oma seisundi tajumine ja väljendamine, ning näljutamine kaasab ka sekundaarseid sümptomeid. Seetõttu on väga oluline haigete lähedaste inimeste analüüs ja teave haiguse kulgemisest, mis aitab kaasa üldise psüühilise seisundi hinnangule. Söömiskäitumist analüüsides tuleks pöörata tähelepanu söömise piiramisele, toidu vältimisele, dieetidele, hõivatusest seoses söömise või kaloritega, salaja söömisele ja sellega kaasnevale süütundele. Kui hinnata haige mina-pilti ja kehakaalu, ning – kuju tähtsustamist, peaks tähele paneme , kui iseloomulik on haigele kehakuju- ja kaalu tähtsustamine, hõivatus mõtetes kehakujust, rahulolematusele, hirmule kaalutõusu ees, ebamugavus keha nägemisel, paksusetundele, reaktsioonile kaalumisel ja soovile kaalu alandada.xiv

Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised
Pro-anoreksia liikumine viitab anoreksia edendamisele ja selle aktsepteerimisele eluviisina. Seda kutsutakse ka lihtsalt ’Ana’ (nimetus on tulnud tütarlapse nimest). Pro-mia, mis on vähemtuntud, viitab buliimia edendamisele. Nendel organisatsioonidel ei ole alati sama eesmärk ega seisukoht. Paljud väidavad, et on olemas, et pakkuda mitte-subjektiivset keskkonda, kus arutada oma haigust. Nad tunnistavad anoreksiat, kui mentaalset ja surmavat haigust.
Teised aga tunnistavad, et nad aktsepteerivad anoreksiat, kui elustiili ja pakuvad oma saitidel nippe, kuidas seda haigust veelgi süvendada. Selline propageerimine leiab aset peamiselt internetis sotsiaalvõrgustiku lehtedel. Neil lehtedel pakutakse šokidieetide tehnikaid ja retsepte, seal võisteldakse kaalu pärast, jagatakse kaastunnet, kui keegi liikmetest on libastunud, antakse nõu, kuidas anoreksia mõjusid kõige paremini ennetada või elimineerida . Kuid kõige hullemad teenused, mis seal pakutakse on kaalulanguse ja haiguse varjamise nipid arstide ja vanemate eest. Ning samuti oksendamise esilekutsumise nipid.
Pro-ana liikumistega käsikäes käib ’thinspiration’ (ingliskeelsest sõnast thin - kõhn ja inspiratsion – inspiratsioon). Need on kogutud pildid või harvem ka videoklipid, mis kujutavad anoreksiat põdevaid või lihtsalt loomulikult väga kõhnasi neidusid. Pro-ana liikmed koguvad neid pilte ja kasutavad inspiratsioonina, et mitte libastuda. Thinspiration ’i alla võivad käia ka tsitaadid, luuletused või laulud, mis käivad anoreksia kohta. Kuigi fotograaf Ivonne Thein avaldas 2008 aastal Washingtoni Goethe instituudis pilkava galerii arvutiga töödeldud ilmselgelt ebainimlikult kõhnadest naistest, leidsid need pildid mitmetel lehtedel oma koha thinspiration ’i kaustas.
Pro-ana liikumiste esimene laine sai alguse juba varastel üheksakümnendatel. Teine laine on alguse saanud hiljuti, 2006-2007 on pro-ana lehekülgede arvu kasv 470%. 2008 aastal allkirjastas 40 Suurbritannia parlamendiliiget nõude, mis nõudis valitsuse tegevust pro-ana saitide vastu. Tegevus algatati 2008 aastal riiklikul Söömishäirete Teadlikkuse Nädalal. xv
Kasutatud kirjandus
i Toitumisalane juhend vanematele. URL = http://www.terviseinfo.ee/web/failid/Microsoft_Word___juhend_vanemad.pdf . 08.12.2009
ii Mis vahe on toitainel ja toiduainel? URL = http://www.healthilife.ee/raamat/sissejuh.html#mis_vahe . 08.12.2009
iii Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts. Laste ja noorte toidusoovitused 3-ndast eluaastast kuni 18- aastani, lk. 14. 08.12.2009
iv Tervislik toitumine. URL = http://nip.ee/page/116/16/108 . 08.12.2009
v Luks , P. Tervislik toitumine, 2008. 08.12.2009
vi Maser, M. Kui tervislikult toituvad eestlased?, 2007. 08.12.2009
vii Ratt , K. Tervislik toit tähendab eestlasele puu- ja juurvilju, Eesti Päevaleht, 2009. 08.12.2009
viii Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts. Laste ja noorte toidusoovitused 3-ndast eluaastast kuni 18- aastani, lk. 56
ix Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts. Laste ja noorte toidusoovitused 3-ndast eluaastast kuni 18- aastani, lk. 57
x Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts. Laste ja noorte toidusoovitused 3-ndast eluaastast kuni 18- aastani, lk. 57
xi Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts. Laste ja noorte toidusoovitused 3-ndast eluaastast kuni 18- aastani, lk. 58
xii Luks, P. Tervislik toitumine, 2008. 08.12.2009
xiii Toitumishäired. URL = http://nip.ee/page/119/16/108 . 08.12.2009
xiv Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts. Laste ja noorte toidusoovitused 3-ndast eluaastast kuni 18- aastani, lk. 58
xv Pro-ana movements. URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Pro-ana . 08.12.2009

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 39 allalaadimist

Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas #1

Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas #2

Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas #3

Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas #4

Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas #5

Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas #6

Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas #7

Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas #8

Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas #9

Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas #10

Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas #11

Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas #12

Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas #13

Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas #14

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Girti Suun Õppematerjali autor

Referaat tervislikust toitumisest, toitumishäiretest, toitumissoovitustest, pro-anast, makrotoitainetest, jm.

tervislik toitumine referaat toitumishäired

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

UURIMISTÖÖ- toitumisharjumused

.................................................. 33 SISSEJUHATUS 2 Süües mitmekesiselt, tasakaalustatult ja vastavalt vajadusele, saab keha kõik vajaminevad toitained. Millega põhjendada seda, et üha enam ilmub ajalehtedes ja ajakirjades artikleid toitumisest tingitud probleemide kohta? Käesoleva uurimistöö teema on aktuaalne igas vanuses õpilaste seas, kuid autorile, olles ise gümnaasiumiõpilane, jäävad kõige enam silma eakaaslaste toitumisharjumused. Läbi aastate on sellele teemale pööratud tähelepanu erinevates uurimistöödes, näiteks on Mai Maser 2004. aastal viinud Eestis läbi ligi kümme aastat väldanud uuringu kooliõpilaste terviskäitumisest. See omakorda ajendas autorit uurima gümnasistide toitumisharjumusi aastal 2013. Uuriti kahte kooli, millest üks asus linnas ning teine linna lähedal maapiirkonnas.

Toit ja toitumine

docx

Tervislik toitumine

täiskasvanutel. Vett saab organism joogi ning toiduga, eriti puu- ja köögiviljadest. Orienteeruvalt on kogu päevane veevajadus: 3–6-aastastel 1300–1700 ml, 7–10-aastastel 1900–2200 ml, 11–14-aastastel 1900–2600 ml, 15–18-aastastel 2300 ml tüdrukutel ja 3300 ml poistel. Organism peab vett saama olenevalt vanusest ja päevasest energiavajadusest keskmiselt 1 ml 1 kcal kohta. 2 Alates teisest eluaastast on lapse tervislik toidulaud oma mitmekülgsuse ja tasakaalustatuse poolest samasugune kui täiskasvanulgi. Erinevad on vaid päevased toidukogused. Üldine toiduvajadus sõltub eelkõige lapse vanusest, kuid ka soost, kehatüübist ja geneetikast. Toidupüramiidis on toidud jaotatud gruppidena neljale korrusele, lisaks püramiidi põhi ja tipuosa. Püramiidi põhjaks on liikumine kui tervisliku eluviisi lahutamatu osa. Kehtib reegel:

Toiduainete õpetus

pptx

Tervislik toitumine ja toitumishäired

pdf 10 soovitust mitmekesiseks toitumiseks 1. Ära unusta hommikusööki 2. Söö regulaarselt 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu 4. Söö vähemalt portsjonit puu-ja köögivilju päevas 5. Söö rohkem kala 10 soovitust mitmekesiseks toitumiseks II 6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid 7. Söö vähem suhkrut 8. Söö vähem soola 9. Joo piisavalt vett 10. Ära liialda alkoholiga Toitumishäired Anoreksia Buliimia Ortoreksia Binge Anoreksia Anoreksiat ehk anorexia nervosat iseloomustab inimese enda poolt esilekutsutud ja/või soodustatud tahtlik kehakaalu langetamine Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline Anoreksia võib sageli vahelduda buliimiaga. Anoreksia II

Bioloogia

doc

Tervislik toitumine

VIIMSI KESKKOOL TERVISLIK TOITUMINE Referaat Töö koostaja: Paula Luks Juhendaja: Marika Seppor Viimsi 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TERVISLIK TOITUMINE............................................................................4 1.1. Toidupüramiid........................................................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud.........................................................................

Kehaline kasvatus

docx

Tervislik toitumine

TERVISLIK TOITUMINE Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies

Toit ja toitumine

docx

Toitumishäired

Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Toitumishäired Referaat aines VL.0336 Inimese toitumisõpetus Juhendaja: Piret Raudsepp Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Anoreksia (anorexia nervosa).............................................................................. 4 1.1Olemus...................................................................................................

Inimese toitumisõpetus

odt

Toitumishäired - referaat

Toitumishäired Referaat Pärnu 2010 TOITUMISHÄIRED Toitumishäirete keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane tähtsustamine, millega seoses püütakse äärmuslike meetoditega vältida kehakaalu tõusu. Toitumishäired on tänapäeval laialdaselt levinud noorte seas, sest meedia loob ettekujutuse ideaalsest figuurist ja toitumishäired saavadki alguse selle saavutamise soovist. Kui inimese jaoks on toiduga seotud teemad muutunud kinnisideeks, kaalule ja figuurile mõtlemine muutub pidevaks ning ka väiksesse kaalutõusu suhtutakse paanikaga, võib see viidata võimalikule toitumishäirele. Toitumishäire on tõsine haigus, mis võib lõppeda isegi surmaga ning tavaliselt on selle haiguse ravimine raske ja aeganõudev ning haigusest tulenevad kahjustused võivad olla eluaegsed.

Inimese õpetus

docx

Hommikusöögi tähtsuse tervisliku toitumise teadlikus G1A õpilaste seas

Pärnu Koidula Gümnaasium Hommikusöögi tähtsuse ja tervisliku toitumise teadlikus Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A õpilaste seas Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Pärnu 2015 2 Sissejuhatus Hommikusöögi tähtsus ja tervislik toitumine on hetkel aktuaalne teema, sest tehnoloogia uuenemise, mugava eluviisi ja ebatervisliku toitumise leviku tõttu kasvab rasvunud inimeste protsent iga aastaga. Näiteks Tervise Arengu Instituudi täiskasvanute tervisekäitumise uuringu järgi oli 2006. aastal 15 protsenti Eesti täiskasvanutest tugevalt ülekaalulised ehk rasvunud ning 2008. aastal oli see protsent juba 18. Valiti see teema, sest tihti klassikaaslastega suheldes arutati sagedasti hommikusöögi söömisest.

Uurimistöö alused

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

karel556: Aitäh!

22:36 11-03-2013

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk