ja häbenevad seda · Buliimia tagajärjel kaovad lihasmass ja rasvkude · Haigel on külm, tekivad nõrkus, uimasus, pearinglus, minestamised, kõhukinnisus, muutused veres, mälu töötab halvasti, süda hakkab aeglasemalt lööma jne. · Ravil kasutatakse peamiselt psühhoteraapiat · Võiks nõustada ka koolitundides · Tuleks õpetada õiget toitumist · Tuleb läbi mõelda, mis tagajärgi võib tuua keha kohta tehtud märkus Kehamassiindeksi arvutamine · Kehamassiindeks = kehakaal kilogrammides jagatud pikkus meetrites ruudus Nt. 60kg / 1,70m x 1,70m = 20,76. · Normaalkaaluks loetakse 19-25 · Söömishäirete puhul saab abi : Tallinna Psühhiaatriakliinikus Tallinna Ülikooli terviseuuringute laboris Tartu Psühhiaatriakliinikus AITÄH KUULAMAST !
sisalduda võivaid saaste- ja lisaaineid (nt säilitusained, toiduvärvid), kuigi igas toidus eraldi võttes on nende kogused normi piires. (Terviseinfo, 22.03.2011) 3. ÜLEKAAL JA ALAKAAL Laiemas mõistes tähendab dieet kogu toitumist, kitsamas mõistes aga mõnd eridieeti, olgu see siis kas kehakaalu langetamiseks või mõne haiguse raviks. Üle- ja alakaalu kindlaks tegemiseks kasutatakse tänapäeval kõige enam kehamassiindeksi arvutamist kehakaalu ja pikkuse järgi. Kui kehamassiindeks (KMI) on üle 25, oled ülekaaluline, kui alla 20, siis alakaaluline. Enda tervislikukäitumise muutmine Saadud tulemused ei ole alati õiged, sest suure lihasmassiga sportlastel on KMI normist suurem, kuid ülekaalulised nad ei ole. Võimalikuks ülekaalu näitajaks on ka vööümbermõõt. Naistel peaks see jääma alla 88 cm, meestel alla 102 cm. Vöö- ja puusaümbermõõdu suhte järgi loetakse rasvumiseks, kui see
aastaste noormeeste seas. 186 kuni 195cm pikkuste noormeeste osas on kuni 18 aastaste noormeeste osakaal väiksem, kui kuni 20ne aastaste noormeeste osas. 196cm ja pikemate seas on olukord üsna võrdne. 3. Tiitlivõistluste kõikide meeskondade mängijate kehakaalud ja kehamassiindeksid kokkuvõttes U18 noormehed U20 noormehed Kehakaal, kg Kehamassiindeks Kehakaal, kg Kehamassiindeks Min. Max. Min. Max. 69.75 99.8 23.25 73.8 101.7 23.98 Kuni 18 aastaste noormeeste min. keskmine kehakaal on väiksem, kui kuni 20 aastaste noormeeste min. keskmine kehakaal. Max. keskmine kehakaal on suhteliselt võrdne mõlemas vanuseklassis. Kuni 18 aastaste noormeeste keskmine kehamassiindeks pole märkimisväärselt erinev kuni 20 aastaste noormeeste keskmisest kehamassiindeksist. 4
RASVUMIST võib defineerida kui liigse rasva kogunemist organismi sellises ulatuses, et sellega kaasnevad tervisele negatiivsed tagajärjed. Inimene arvestatakse rasvunuks, kui tema keha rasvasisaldus on võrdne või ületab 30-35% naistel ning 20-25% meestel. Ideaalkaal. Kindlustusfirmad on statistiliste andmete põhjal koostanud tabelid ideaalkaalust ja suremuse määrast. Rasvumise määratlemisel kasutatakse kaalu ja pikkuse suhet. Kehamassiindeks (KMI) on saavutanud üldist heakskiitu ja on eelistatuim meetod ülekaalu mõõtmiseks. Kehamassiindeksit arvutatakse valemiga kg/m2 ehk kaal jagatakse pikkuse ruuduga, kusjuures pikkus on arvestatud meetrites. Kuid KMI ei tee vahet keha rasva ja lihaste protsendil, seega oleks õige mõõtmistulemuse saamiseks tarvis lisaks kasutada ka teisi mõõtmisvõimalusi. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) klassifikatsioonisüsteem kategoriseerib
Dana Makejenko KS14 Kehamassiindeks (KMI) Kaal, kg: 55 Pikkus, cm: 158 Minu kehamassiindeks: 22.03 Kehamassiindeksi (KMI) vahemikud täiskasvanutele <18,5 alakaaluline 18,5-24,9 normaalkaal 25-29,9 ülekaal 30-34,9 rasvumise I aste 35-39,9 rasvumise II aste >40 rasvumise III aste Täpse energiasoovituse kalkulaator Sugu: naine Vanus, a: 35 Kaal, kg: 55 Pikkus, cm: 158 Aktiivsus, h (kokku 24h) Puhkamine: 8 magamine, lamamine
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Juhtumi analüüs Koostas: Reelika Setskova Juhtumi analüüs 2011 JÕHVI Eriku pikkus 178 cm ja kehakaal 95 kg viitavad ülekaalule. Tema kehamassi indeks on 30. Kehamassiindeks ehk KMI (inglise keeles body mass index ehk BMI), mis näitab inimese kaalu ja pikkuse suhet. Väljendit kasutatakse rasvumise määramiseks ning südame- veresoonkonna haigustesse haigestumise riski hindamiseks. KMI määrad töötas 1985. aastal välja Maailma Terviseorganisatsioon.(Allikas:http://kehamassiindeks.com/). Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. Maarika puhul siis vastavalt 98: (1,78 x 1,78) = 29,98 ümmardatult 30. Inimese
VERERÕHK Piiripealne vererõhk on 130139/8589 mm Hg. Kõrge vererõhk on >140/>90 mm Hg. (ÜLD) KOLESTEROOL alla 5,0 mmol/L VERESUHKUR alla 5,5 mmol/l naistel alla 88 cm VÖÖÜMBERMÕÕT meestel alla 102 cm KEHAMASSIINDEKS Kehamassiindeks* 1925 kehakaal (kg)/pikkus (m) x pikkus (m) Liigne stress ja ebatervislikud eluviisid suurendavad südamehaiguste ohtu!ohtu!!! LINGID: 1. Inimese anatoomia, Meeli Roosalu, KOOLIBRI, Tallinn 2006, lk. 263 2. http://www.perearstikeskus.ee/id69.htm 3. http://www.kolesterool.net/505585/?itemId=383998 4. http://www.kolesterool.net/505585/?itemId=384038&nav=yes 5. http://www.kolesterool.net/505585/ 6. http://www
3118,2 Antud on isiku järgmised andmed: isikukood, pikkus - cm, mass - kg Leida järgmised isiku omadused: sugu - näitab isikukoodi esimene number sünnikuupäev päev, kuu, aasta eraldada isikukoodist vanus päevades vanus aastates ning antud valemite alusel: ideaalne mass - kg, rasvasus - %, kehamassiindeks tihedus - kg/m3, ruumala - dm3, pindala - m2 kehamassiindeksi järgi anda ka hinnang massi kohta (vt. valemid) NB! Testida ja kontrollida tulemusi erinevate sisenditega. Samad valemid peavad võimaldama leida vajalikud suurused nii naise kui ka mehe jaoks. Valemites kasutada nimesid! ning antud valemite alusel: ideaalne mass - kg, rasvasus - %, kehamassiindeks tihedus - kg/m3, ruumala - dm3, pindala - m2 kehamassiindeksi järgi anda ka hinnang massi kohta (vt. valemid) NB
A - kg', B - cl; C - kcal Küsisin enda arust kerge küsimuse aga tuleb välja, et mõningate klassikaaslaste jaoks see nii kerge polnud. Nimelt ma küsisin millise ühikuga saab toidus saadavat energiat mõõta. Hämmastavalt vastasid 6 poissi et seda saab mõõta kilogrammides. Vastustevariantide seas oli ka cl ehk kalorites, mida keegi ei pakkunud. Kolmandaks variandiks oli õige variant ehk kcal, mis on kilokalor ja seda pakuti enim kordi. 9) Milline on 15 aastase normaalkaalus poisi KMI (kehamassiindeks)? A - 12,3 16,8; B - 16,8 23,2; C - 23,2 30,1 Kehamassiindeks näitab kehakaalu ja pikkuse suhet KMI = kaal (kg) : pikkus (m2) Mille õigeks vastuseks oli 16,8 23,2. Siin ülesandes oli peaaegu kõigi õpilastel õige vastus, ainult ühel õpilasel oli valesti ja oli pannud sinna 23,2 30,1. 9 10) Kuidas nimetatakse söömishäiret, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada
rasvumist. Teadusuuring: Uuring viidi läbi USAs 1999 2008 aastatel, sest riigis oli suur ülekaaluliste osakaalu tõus alates 1970 aastatest. Eesmärgiks oli uurida üldise rasvumise ja kõhupiirkonna rasvumise põhjuseid täiskasvanute hulgas USAs. Uurimisalusteks olid 22 872 meest ja naist alates 20 eluaastast. (naised ei tohtinud olla rasedad) Uuriti kehamassiindeksit, vööümbermõõtu ja rasvumise ja kõhupiirkonna rasvumuse protsenti. Rasvumiseks peeti seda, kui kehamassiindeks oli üle 30 kg/m2 ja kõhupiirkonna rasvumiseks kui vööümbermõõt oli üle 102 cm meeste ja üle 88 cm naiste seas. Tulemused: Mehed: 1999-2000 aastatel: keskmine kehamassiindeks 27,8 kg/m2, vööümbermõõt 99,1 cm 2007-2008 aastatel vastavalt 28,5 kg/m2 ja 100,8 cm. Naised: 1999-2000 aastatel: keskmine kehamassiindeks 28,2 kg/m2, vööümbermõõt 92,2 cm 2007-2008 aastatel 28,6 kg/m2, vööümbermõõt 94,9 cm.
id (3l 450 t) 0,250 45,0 mees 100 15 Vanus aastates 23 mees m Ideaalne mass 59.175 kind 18 - kõhn,18 kind 25 - norm,25 kind 30 - ülekaal,kind 30 - pa Rasvasus 23.375 Kehamassiindeks 20.8 Tihe d us(kg/m3) - Ruum ala(dm3) - V Pind ala (m2) - S Tihedus 1050.9125 1000 m (1000 m)y Ruumala 57.1 8,9 r 11 (100 r) V S 3118,2 Pindala 1.7
Anoreksia Tere. Soovin Teie rääkida anorkesiast. Anorexia nervosa, eestindatult anoreksia on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri.Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. WHO (World Health Organization) kriteeriumite alusel peetakse normaalkaaluks kehamassiindeksit vahemikus 18,5 25. Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise või ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid.
Kehakaalu langetamine Jüri Gümnaasium Koostajad: ... 2014 1.Kuidas alustada kehakaalu langetamisega? Kui olete otsustanud kaalu langetada, siis kõigepealt peaksite välja selgitama selle, kui palju teil on ülekaalu ning milline oleks tegelik tervislik kehakaal. Normaal kehakaalu näitab kehamassiindeks Ettevalmistamine: Eesmärk Päevane energiakogus Soovkaalu saavutamine Eesmärk Eesmärgiks võiks alguses võtta suurima kehakaalu, mis on veel normaalkaal. Kaalulangetamise käigus võib soovkaalu vähendada. Päevane energiakogus Peate välja selgitama, kuidas hetkel toitute. Enda energiakoguse väljaarvutamiseks saate kasutada erinevaid interneti kalkulaatoreid. Näiteks: http://toitumine.ee/tapse-energiasoovituse-kalkulaator/ Kaalulangetamiseks kuluv aeg
kehamassiindeksi Vanus (Aastad) 23 NB! Testida ja kontr Ideaalne mass 70.25kg Samad valemid peav Rasvus 24.94% mehe jaoks. Kehamassiindeks 25.18 Valemites kasutad Tihedus 1047.63 Ruumala 74.45 Pindala 1.96 Hinnang Ülekaal Ke ha o m aduse d Algandmed: isikukood, l - pikkus(cm)
Ovulatsioonihäired Regulaarse menstruatsioonitsükli korral võib üsna kindlalt öelda, et ovulatsioonihäireid ei esine. Menstruaaltsükli pikkuseks loetakse aega ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Kui see aeg on 22-35 päeva, ja ei kõigu rohkem kui paar päeva, ei ole viljatus ilmselt ovulatsioonihäiretega seotud. Rasvumine Hüpotalaamiline anovulatsioon on tihti seotud naise kehakaalu häiretega anoreksia või äärmusliku rasvumisega. Liigne kõhnumine, kui kehamassiindeks (KMI) on <20 (165 cm pikkune naine kaalub <55 kg), võib endaga kaasa tuua naissuguhormoonide toodangu languse. Ülemäärase kehakaalu korral, kui KMI >29 (165 cm pikkune naine kaalub >80 kg), võib naise keha toota ülemäära palju meessuguhormooni, mis takistab munarakkude küpsemist ja ovulatsioonide toimumist. Polütsüstiliste munasarjade sündroom ... on hormonaalne häire, mis põhjustab viljatust. Selle sündroomiga on tegemist, kui esineb vähemalt
BULIIMIA RAVI • Buliimiat ravitakse antidepressantide ja/või neuroleptikumidega ja psühhoteraapiaga. • Buliimia ravi on pikaajaline, keskmiselt paraneb 80% patsientidest, kuid enamikul jääb eluks ajaks teravnenud tähelepanu kehakaalu ja toidu vastu. ANOREKSIA • Psüühikahäire (söömishäire), mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. • Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. • Kaalu kaotus • Teatud toitude vältimine • Oksendamine • Kõhulahtisuse esilekutsumine • Ülemäärane treening • Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. ANOREKSIA TAGAJÄRJED • Häired kaasnevad hormonaalses süsteemi töös. • Häiritud saab organismi normaalne areng ning paljud esmased funktsioonid.
ANOREKSIA Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire (söömishäire), mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Anoreksia on põhiliselt noorte neidude haigus ja seotud tavaliselt stressi, vähese tunnustamise, elumuutustega - olgu see siis murdeiga, koolimured vms. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Anorektiku meelest tuleb kaaluda võimalikult vähe. Ja enda meelest ei kaalu ta kunagi piisavalt vähe... Reeglina on anorektikud aktiivsed
Söömishäired Gristi Adrat TTP-10 Anoreksia Anoreksiat ehk anorexia nervosat iseloomustab inimese enda poolt esilekutsutud ja/või soodustatud tahtlik kehakaalu langetamine. Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Eelpoolkirjeldatuga kaasnevad häired hormonaalse süsteemi töös, häiritud saab organismi normaalne areng ning paljud esmased funktsioonid
Anoreksia CATRIN KELLY RAND 2013 Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire (söömishäire), mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Eelpoolkirjeldatuga kaasnevad häired hormonaalse süsteemi töös, häiritud
Tänapäeva teooriates on inimese temperatuurimugavuse analüüsid tehtud põhiliselt lähtudes erinevate kehaosade temperatuurist või kogu keha temperatuurist, kuid südamerütmi mõju uuritavale valdkonnale pole siiani veel väga põhjalikult analüüsitud. Selles artiklis kirjeldatakse uuringut, mille eesmärk oli just uurida seos inimese südamerütmi ja välistemperatuuri vahelisi seoseid erinevate tegevuste vältel. Lisaks uuriti kas kehamassiindeks ja katsealuse sugu mõjutavad katsetulemusi. Tulemused näitasid, et südamerütmis oli märgatavat kiirenemist soojas keskonnas ja suurt füüsilist(metablic rate 2.5- edaspidi met 2.5) pingutust nõudvates tingimustes. Eriti meeste puhul kelle kehamassi indeks oli üle 22.0'i. Lisaks oli märgatav erinevus samades tingimustes 1.0 ja 0.8 Met'i korral. Sissejuhatus PMV(predictive mean vote model) mudel on populaarne kasutamaks inimeste reaktsiooni ja
(1000 m)y l0,3 , kus y (35,75- log m) 3118,2 Rasvasus 15.01 Kehamassiindeks 22.06 Tihedus 1068.48 Ruumala 80.96 Pindala 2.15 Hinnang Norm ,sugu - naine või mees Ke haind e ks - kind m (l / 100)2 paks l0,3 , kus y (35,75 - log m)/ 53,2 2 B2: Antud on isiku järgmised andmed: isikukood, pikkus - cm, mass - kg Leida järgmised isiku omadused: sugu - näitab isikukoodi esimene number
kõrgenemine (üldiselt üle 5,0 mmol/l, ent varieerub vastavalt vanusele ja soole). Triglütseriidide taseme kõrgenemine veres (seda ei peeta seni eraldiseisvaks riskifaktoriks). HDL kolesterooli (,,hea" kolesterool) langus veres. · Vererõhu kõrgenemine (üle 130/85 mmHg; normaalne süstoolne 90.119 ja diastoolne 6079 mmHg) · Suhkruhaigus (II tüübi diabeet) · Rasvumine (kehamassiindeks üle 25) · Kõrge rasvasisaldusega, vähese kiudainete sisaldusega toidu tarbimine · Madal füüsiline koormus (näiteks istuv töö) · Liigne alkoholi tarbimine (meestel üle 4 ja naistel üle 2 alkoholiühiku päevas; sõltub paljuski kehakaalust ja/või füüsilisest koormusest ja/või vanusest) 2. Kirjuta 5 magusat süsivesikute allikat, mis ei kahjusta tervist · eelkõige puuviljad, mille puhul on saadavate suhkrute kogus ja maht on heas
...................................................5 1.3.2. Valgud................................................................................................7 1.3.3. Rasvad................................................................................................9 1.3.4. Vitamiinid..........................................................................................11 1.4. Suhkur................................................................................................13 1.5. Kehamassiindeks....................................................................................13 2. TUNTUIMAD DIEEDID............................................................................14 3. TERVISLIK ELUVIIS...............................................................................17 3.1. Suitsetamine..........................................................................................17 3.1.1. Passiivne suitsetamine.........................................................................
Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse juba tõsisemat tähelepanu
mine Oomega-3-polüküllastumata rasvhapete tarvitamine Taimsete rasvade ja kalaõli osakaalu suurendamine Naised ei tohiks tarvitada üle ühe, mehed üle kahe napsu päevas. Alkoholi tarvitamine 1 naps on 12 cl veini või 4 cl viina või väike pudel lahjat õlut. Ülekaalulisus (kehamassiindeks >25 kg/m2) Kaalulangus, vööümbermõõt meestel <102 cm, naistel <88 cm 30 minutit päevas vähemalt 3 korda nädalas, soovitatavalt 5 korda nädalas Kestvustreening (näiteks reipas tempos kõndimist) Suitsetamine Suitsetamise lõpetamine 2 Piira keedusoola tarvitamist
üha enam, organism ei jõua seda eemaldada ja see jääb lihastesse. 8.Mis põhjustab valu lihastes peale treeningut? Valu lihastes põhjustab laktaadi sisalduse kasv lihastes ja ebakorrapärane lihaskoormus. 9.Määra oma kehamassi indeks (KMI). Näita, kuidas sa seda arvutasid. Minu KMI on 59÷(1,7×1,7)=20,4 kg/m². Arvutasin selle valemi järgi, milleks on: Sinu kaal kilogrammides Kehamassiindeks = (Sinu pikkus meetrites)² 10. Kiiruse erinevad liigid: · tajukiirus · tunnetuslik kiirus · reaktsioonikiirus · tegevuskiirus · liigutuskiirus · tsükliline ja atsükliline liigutuste kiirus 11. Nimeta lihaste tüübid: · südamelihas · skeletilihased ehk vöötlihased · silelihased 12. Nimeta erinevad lihaskiud, nende erinevused (2): · aeglased lihaskiud · kiired lihaskiud Aeglaste ja kiirete lihaskiudude erinevused on järgmised:
muutumatuna, laskmata ennast mõjutada trendidest ja hooajalistest nihetest. Ta loomingule on omased neutraalsed ja anonüümsed värvid. Samas oli Armani oma loomingus väga detailne, iga nööp ja logo kõige lihtsamal t-särgil pidi olema õiges kohas, vastavalt Armani soovile Tema loomingus oli vabadust, mida ta väljendas sügavalt isikupäraste materjalide kaudu. Armani oli esimene moelooja, kes keelustas modellid, kelle kehamassiindeks on madalam kui 18.Armani oli esimene moelooja, kes oma riiete esitluse Interneti kaudu otse edastas. See juhtus 24. jaanuaril 2007, kui ta oma kevadsuvise moe šõud MSN-i ja mobiiltelefonide kaudu edastas. Armani kavandas filmi "Pimeduse rüütel" peategelase Batmani riietuse seda rolli mänginud näitleja Christian Bale'i jaoks. Tema kollektsioonide hulka kuuluvad Armani Exchange, Armani Jeans, Armani Casa, Armani
Kiili Gümnaasium KEHALINE AKTIIVSUS Referaat Laura Kelly Lumi 10. klass Juhendaja: Tiiu Tamm Kiili 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Kehalise võimekuse parandamine........................................................................................... 4 Jõutreening............................................................................................................................. 6 Venitustreening....................................................................................................................... 7 Tasakaalutreening..........................................................................................................
Mediaan - =MEDIAN(Alguskoordinaat:Lõppkoordinaat) Standardhälve - = STDEV.S (Alguskoordinaat:Lõppkoordinaat) Minimaalne väärtus - =MIN(Alguskoordinaat:Lõppkoordinaat) Maksimaalne väärtus - =MAX(Alguskoordinaat:Lõppkoordinaat) Standardviga =Sthälve/SQRT(vaatluste arv) Lisage andmetabelisse kehamassi veeru järele tühi veerg, kirjutage esimesse lahtrisse tunnuse nimeks 'KMI' (kehamassiindeks) ja arvutage selle väärtused kõigile tudengitele valemiga KMI = Kehamass, kg / (Pikkus, m)2. Arvutage tudengite pikkuse, massi, kehamassiindeksi, peaümbermõõdu ja jalanumbri kohta nii palju arvkarakteristikud, kui protseduur Descriptive Statistics (Data sakk Data Analysis) võimaldab. Data- Data Analysis- Descriptive Statistical Mean - Aritmeetiline keskmine Standard Error - Standardviga iseloomustab aritmeetilise keskmise varieeruvust.
4. Milline toiduallergia võib jääda terveks eluks püsima? 5. Mis põhjustab laktoositalumatust? 6. Mis põhjustab II tüüpi diabeeti? 7. Kuidas peaks allergik oma elu korraldama, et oleks kergem allergiatega toime tulla (loetle vähemalt 3 meetodit)? Kehakaalu langetamine ja sportlase toitumine: 1. Kuidas on kõige mõistlikum kaalu langetada: mitu kcal alandada päevast energia saamist toiduga, kuidas suurendada liikumist? 2. Milline on sinu kehamassiindeks? Arvuta ja arutle teemal, kas peaksid kehakaalu langetama või tõstma, kuidas seda teeksid (maksimaalselt 5 lauset)? 3. Kuidas peaks sportlane treenigu ajal vedelikku tarbima? 4. Kuidas jaotub sportlase energia saamine erinevate makrotoitainete vahel keskmiselt?
elanikkonna vajadustele, säilitades need jätkusuutlikena väiksema töötajate arvuga ühiskonnas. Tasakaalustatud toitumine ja regulaarne füüsiline tegevus on hea tervise aluseks. Eurooplased tarbivad tänapäeval siiski liiga palju kaloreid ja liiguvad liiga vähe. Ülekaalulisus ja rasvumine ohustavad Euroopa lapsi järjest rohkem. Paljud enneaegset surma põhjustavad olulised riskifaktorid, nagu kõrge vererõhk, kolesterool, kehamassiindeks ja diabeet on seotud sellega, kuidas me sööme, joome ja liigume. Seepärast on toitumine ja füüsiline tegevus Euroopa Liidu rahvatervisepoliitika prioriteedid. Alkohoolsete jookide kuritarvitamine on kogu ühenduse territooriumil rahvatervise ja sotsiaalse heaolu tagamise peateema. Euroopa rahvastiku seas on alkoholi tarbijate osakaal maailma kõrgeim, samuti tarbitakse siin kõige rohkem alkoholi elaniku kohta ja alkoholist tulenev kahju on suurim. Alkoholi
paljude terviseprobleemidega seega on selle vähendamine äärmiselt oluline. Traditsiooniliselt hõlmab ülekaalu käsitlemine toitumise korrigeerimist, treeningut ning käitumuslike harjumuste muutmist. (viide: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/30757) Ülekaalulisuseks peetakse ülemäärast keha rasvasisaldust, mis suurendab haigestumuse ning enneaegse suremuse riski. Ülekaalu hindamise standardiks on kehamassiindeks. Laste puhul on taoliste (KMI) standardite kehtestamine keeruline, kuna normaalselt kasvava lapse puhul on taoline pikkuse ja kaalu suhe ajas väga kõikuv, näiteks on KMI sünnil keskmiselt 13 kg/m2, 1 aasta vanuselt 17 kg/m2, 6-aastaselt 15,5 kg/m2 ning 21 kg/m2 20- aastaselt. Väikelaste puhul jälgitakse tavapäraselt kaalu vastavust vanusele, pikkuse vastavust vanusele ning kaalu vastavust pikkusele. Mitmete uuringute
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool ANOREKSIA JA BULIIMIA Bioloogia referaat Autor: Kai Reigo 2008 Anoreksia Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Eelpoolkirjeldatuga kaasnevad häired hormonaalse süsteemi töös, häiritud saab organismi normaalne areng ning paljud esmased funktsioonid
ravi; haigustekitaja resistentsus; algselt kroonilised (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid). 4. Haiguse riskifaktorid- faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt. (eel)soodumus-on geneetilistest muutustest või organismi iseärasustest tingitud haiguse esinemise tõus. Peamised riskifaktorid- vanus, rass, ülekaal ja kõrge kehamassiindeks ning geneetiline eelsoodumus Kehamassiindeks- suurus, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. 5. Haiguste klassifikatsioon- Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria); Kasvajad; Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused); Vigastused, mürgistused; Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood; Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused).Etioloogia- arstiteaduse haru, mis uurib haiguste põhjusi ja tekketegureid.
mi leida nädalapäeva numbri gi tabelist Päevad Ideaalne inimene andmed 0,6381702904 isikukood 48511260017 pikkus 174 cm mass 63 kg sugu naine sünnikuupäev 26.11.1985 vanus päevades 17.1.27 vanus aastates 27 ideaalne mass 62,775 kg rasvasus 22 % kehamassiindeks 20 tihedus 1053 ruumala 59 m3 pindala 0,0017535736 dm2 hinnang norm 0,63817029 B2: Antud on isiku järgmised andmed: isikukood, pikkus cm, mass ehk kaal kg Leida järgmised isiku omadused: sugu näitab isikukoodi esimene number sünnikuupäev kujul pp.kk.aa pp, kk, aa eraldada isikukoodist vanus päevades
kui punase liha tarbimine seda suurendab. Kõhuvähi riski suurendab aga soola ja soolarikaste toiduainete tarbimine. Ütlus, et üks õun päevas hoiab arsti eemal, on tõesti tõsi. Väldi küllastunud rasvhappeid, suhkrustatud jooke, soola ja soolaseid toite, punast liha, rohkes õlis küpsetatud toite. Naudi vaheldusrikast menüüd, kus on palju puu- ja köögivilju ning täisteratooteid, et elada kaua ja tervena. Lähemalt saad lugeda veel siit. 5. Vahel on vähem rohkem Ülekaal (kehamassiindeks üle 25) suurendab emakakeha-, neeru-, söögitoru-, mao-, käärsoole-, rinna-, eesnäärme-, sapipõie- ja pankreasevähi riski. Õige toiduvalik ja piisav liikumine tagavad ka tervisliku kehakaalu. Juba 5-10-protsendiline kaalukaotus teeb tervisele head. 6. Hoia oma nahka Päikesevalgus on oluline, et toota organismile vajalikku D-vitamiini, see on vajalik ka kaltsiumi imendumiseks ja luude kasvuks. Kuid päikesega liialdamine, sealhulgas ka
liikuda alguses väikese või mõõduka intensiivsusega võimaldab mõõta kesvust, sagedust, intensiivsust, saab 4. väsimustunne peaks olema kerge, hingeldamisega kasutada valideerimisel standardiga; - komplitseeritud kasutamisel pikema aja jooksul, pulssi mõjutavad peale KA samal ajal peaks saama rääkida ka muud faktoridd, pulsi reaktsioon sarnasele koorumusele 5. kui kehamassiindeks üle 25, tuleks min eesmärgiks võib olla erinev võtta kaalu langetamine 5-10 % 3-6 kuu jooksul. 5.Kahekordselt märgistatud vesi: + väga täpne,uurija 6. max kaalu langus nädala 1 kg nädalas töömaht väike, võrdselt kasutatav igas vanuses; - kõrge hind, tulemiks on kogu energiakulu, võimalik uuritava 7. dieet + KA vastasseis, tehnilsed probleemid 8
ümberkujundamist. Farmakoteraapia - ravimite kasutamine tuleb kõne alla rasvunute ja nende ülekaaluliste patsientide puhul, kellel on kaasuvad rasvumisega seotud haigused. 15. Millistele patsientidele on määratud orlistaat, kuidas ravim toimib ja mis on selle ravimi soovimatud toimed? Näidustus – kehakaalu alandamine kalorivaese dieediga patsientidel, kelle KMI on 30 kg/m2 või suurem, või riskifaktoritega ülekaalulistel patsientidel, kelle kehamassiindeks on 28 kg/m2 või suurem. Uuringud on näidanud, et orilstaat koos käitumusliku muudatusega langetab kehakaalu 5-10 kg (8%). Võib vähendada rasvlahustuvate vitamiinide imendumist (pikaajalisel manustamisel peaksid patsiendid lisa manustama). Kõrvaltoimed: kõhugaasid, kõhukrambid, roojapidamatus ja õline väljaheide. 16. Mis on liposuktsioon ja millist kasu antud protseduurist oodata võib? Rasvkoe eemaldamine aspiratsiooni teel. Kasu – ainult esteetiline (esinduslik). 17
uneapnoe sündroomi ja teatud vähktõbedega. Rasvumine suurendab ka suremisriski (Mustajoki 2009). Rasvumise hindamine Kehamassiindeksi järgi Täiskasvanu normaalne massiindeks on 20-25 kg/m2 , mis saadakse jagades kaalu (kg) pikkuse ruududga (m2) (Mustajoki 2009). Saadud hissiindeksi hindamine on toodud välja allolevas tabelis (tabel 1) Tabel 1. Ülekaalulisuse ja rasvtõve klassifikatsioon (Kahn ja Loit 2009). Kehamassiindeks Hinnang Mõju tervisele 20- 25 Normaalne kehakaal Võib mõnel juhul põhjustada 26- 27 Kerge ülekaalulisus tervisehäireid 27- 29 Tugev ülekaalulisus Põhjustab terviseprobleeme 30- 24 I astme rasvtõbi Kaasnevad väga tõsised
3.4 Ülekaal Patsiendi neljandaks diagnoosiks on ülekaal seisund, milles inimene kogub tema vanust ja sugu arvestades ebaloomulikult või liigselt rasva ,mis on seotud järgnevate teguritega: keskmine igapäevane kehaline aktiivsus on väiksem kui eale ja soole kohane; suhkruga magustatud jookide tarvitamine; sage näksimine; väga sagedane restorani- või praetud toit, ning mida tõendavad järgnevad tunnused: täiskasvanu kehamassiindeks (KMI) üle 25 kg/m2 (Herdman ja Kamitsuru 2014). Eesmärgid: Patsient täidab toitumispäevikut ja toitub vastavalt kindlale kavale, mis toetab kaalu langetamist ja ravireziimi. Patsient on kaalus kaotanud vähemalt -10 kg ja vööümbermõõt on vähenenud; kehamassiindeks alla 25 kg/m2 (Ackley jt 2017). 16 Tegevused:
Esialgu tuleb süüa sageli ja väikestes kogustes hästi omastatavaid süsivesikurikkaid toite. Hiljem tõsta teiste toitainete koguseid. Kindlasti on vajalik ka psühhiaatriline ravi. 8 4. Anoreksia Anoreksia ehk neurogeenne isutus (ld.k Anorexia nervosa) on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Anoreksial eristatakse kolme kujunemise faasi: 1.) Vähendatakse kaloririkaste toitude tarbimist ja suurendatakse kehalist aktiivsust; 2.) Jäetakse ära osad toidukorrad, hakatakse valetama oma lähedastele, suurendatakse kehalist koormust trennimaania; 3.)
eriti aju ja närvikude. Kuid tänapäeval ei ole enam nii kerge noortele peale suruda isegi maitsvat tervislikku toitu ning sellel on väga mitu põhjust miks see läbi ei lähe. Õpilasi mõnitatakse nende kaalu ja välmise pärast mis on sundinud palju noorukeid suunduma anoreksia ja buliimia poole. Anoreksia on ühtlik psüühika häire, mis on seotud tahtliku nälgimisega ning toidust keeldumisega kehakaalu alandamise eesmärgil. Anoreksia diagnoositakse kliiniliselt inimestele kelle kehamassiindeks on alla 17,5. Vaatamata sellele on anoreksia alla kannatavatel isikutel meeletu söögiisu mille nad on maha surunud range kontrolliga söömise üle ja kinnisideedega kartuses kehakaalus juurde võtta. 90 % anoreksikutest on õpilased. Füüsilise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naga haprad küüned ja juuksed, mis viitab tugevale kaltsiumi ja magneesiumi puudusele. Pidevad külmatunded ning menstruaaltsükli või suguelundite arengu probleeme.
42. Miks on oluline omada struktureeritud ülevaadet ettevõtte erinevatest protsessidest ja elementidest ning nende omavahelistest seostest? Ilma sellist ülevaadet omamata ei saa adekvaatselt hinnata ka ettevõtte kui süsteemi ergonoomikat. 43. Milles seisneb eterniidi keemiline oht? Ohtlik on asbesti sisaldav eterniit. Kui rohkesti asbestikiudusid satub inimese kopsu, võib tekkida mitmeid ravimatuid haigusi. 44. Tervisliku seisundi määramine (RR, taastumisvõime, kehamassiindeks). KMI- kehakaal jagatud pikkuse ruuduga (kg/). Normaalne kehakaal 19-25, alla 19 alakaal, 25- 30 mõõdukas ülekaalulisus, 30-40 oluline ülekaalulisus, üle 40 tervisele ohtlik ülekaalulisus. 45. Ergonoomika, kui terviklik süsteem, mis haarab eelpool toodud teemad. Ergonoomika on rakendusteaduslik valdkond, mis tegeleb tehislike süsteemide kohaldamisega inimesele vastavaks. Ergonoomika uurib inimest tööprotsessis. Elementideks inimene,
Reeglipärane treening kiirendab ainevahetust, põletab rasvu, aitab muutuda saledamaks, kuid samas ka tugevamaks ja lihaselisemaks. Lihased omakorda kulutavad energiat. Treening peaks keskenduma rasva muutmisele lihasteks. Kestvustreening peaks olema korrapärane ja sage rahuliku pulsiga rasvapõletustreening. Õige pulsisagedus on 60-75% maksimaalsest ( 220 - vanus) ehk selline, millega suudad veel rahulikult rääkida, samas kergelt higistades. Kui Sinu kehamassiindeks on üle 25 (kehakaal (kg) : pikkus (m2)), ei sobi treeninguteks jooks, stepperil käimine, stepp-, latiino-, hi-low- aeroobika, sest liigne kehakaal lõhub liigeseid! Sobivad kiirkõnd, kepikõnd, ujumine, vesiaeroobika, algajate body- aeroobika. Lihastreening eesmärk on tuua esile talje, treenida õlavööd, et õlad oleks proportsioonis puusadega. Tähelepanu tuleks pöörata taljeümbermõõtu mõjutavatele harjutustele.
(Velsker, 2014) Positiivne omadused Implantaat võib jääda naha alla kuni kolmeks aastaks. Vahend sobib nii sünnitanud kui ka mitte sünnitanud naiste puhul. Sobib naistele, kes toidavad rinnaga. Sobib neile naistele, kelle puhul on muud rasestumisvastased vahendid just suure östrogeeni sisalduse tõttu vastunäidustatud. Peale implantaadi eemaldamist taastub viljakus paari nädalaga. Implantaati võivad kasutada ka naised kelle kehamassiindeks on suurem kui 30. (Velsker, 2014) Negatiivsed omadused Et implantaati uuesti kätte saada, peab nahka tuimestama ja seejärel tegema mõne millimeetrise sisselõike nahka. Võib esineda ebaregulaarset veritsust tavapärase menstruatsiooni asemel. Vastunäidustuseks etonogestreeliga implantaadi paigaldamisele on rinnavähk, äge süvaveenide tromboos, südamelihase infarkt, ajuinsult, raskekujuline auraga migreen, maksatsirroos ja maksavähk. (Velsker, 2014)
............................................................ 11 6. TREENINGPÄEVIKU ANALÜÜS.........................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 16 4 SISEJUHATUS Olen 35 aastane naisterahvas, 170 cm pikk ja minu kehakaal on 57 kg. Kehamassiindeks on 19,72. Kehamassiindeksi normaalne vahemik on 19-25. Selle KMI vahemikku olen ma normkaalus. Normkaalu seostatakse pikema elueaga, tervemalt elatud aastate ja väiksema haiguste esinemise riskiga. Pidasin päeviku veebilehel http://tap.nutridata.ee/, see programm tundus mugav. 5 1. TOIDUPÄEVIK Kolmapäev, 24.02.2016
Enamikes arenenud riikides on seadusega määratud, milliseid lisaaineid ja millistes kogustes on lubatud kasutada. Need peab ära näitama ka pakendil. Ka Eestis on mõningaid lisaaineid kasutatud aastakümneid, kuid tarbijal ei ole sellest aimu. Alates 1. jaanuarist 1995 peavad pakendatud toiduainete pakendil olema näidatud kasutatud lisaained rühma ja lisaaine nimetusega või EL maades kehtiva numbrilise koodiga /E- numbritega/. 17. Mida tähendab kehamassiindeks? Kehamassiindeks ehk KMI (inglise keeles body mass index ehk BMI), mis näitab inimese kaalu ja pikkuse suhet. Väljendit kasutatakse rasvumise määramiseks ning südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski hindamiseks. KMI määrad töötas 1985. aastal välja Maailma Terviseorganisatsioon. Kehamassiindeks arvutamise valem 18. Toitained ja toiduained. Toiduained on taimse või loomse, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga
viinud käitumise (nt. piiratud dieet, ülemäärane kehaline koormus ja oma keha väärtajumine, esilekutsutud oksendamine ja kõhulahtisus ning sellest tulenev elektrolüütide düsbalanss) tagajärjeks või on tegemist mingite veel tundmatute faktoritega. (Laukkanen E. jt, 2006: 100-103) Kehakaalu hoitakse vähemalt 15% allpool eeldatavat (kas kaalukaotuse tulemusena või ei ole seda kunagi saavutatudki, kehamassiindeks on 17,5 või väiksem. Puberteedieelses eas patsiendid ei võta kasvuperioodil oodataval määral kaalus juurde. 4.1.4 F50.1 Atüüpiline anorexia nervosa Seda diagnoosi tuleks kasutada nendel patsientidel, kellel puudub üks või mitu anorexia nervosa (F50.0) olulisemat tunnust, nagu amenorröa, oluline kehakaalu kaotus, kuid muus osas on neil häirele küllaltki iseloomulik kliiniline pilt. Selliseid patsiente võib kohata üldhaiglates ja ambulatoorsel vastuvõtul
ilmuvad OutPuti aknasse. Charts all on võimalik kasutada histogrammi joonistamise võimalust. Joonisel olev küsimärk käib osutatud linnukese kohta. Display frequency tables annab käskluse moodustada iga pikkuse kohta sagedustabel. Küsimärk on juurde tehtud, et uurida, kas sellise tabeli koostamine on vajalik. Uue muutuja arvutamine: Transform - Compute variable - kirjutad uue lahtri nimetuse (tühikuid ei kasuta) - liidad mida vaja liita (võrdusmärki pole vaja) Kehamassiindeks=Kaal kg'des jagadtud pikkus cm'tes ruudus (Pikkus x Pikkus) Andmete eraldamine: Data - select cases - If condition is satisfied ette linnuke - klikid If...-le - valid nt ainult meeste tulemuste saamiseks vasakult Sugu, siis = ja 1 (sest 1=mees ja tahan ainult meeste tulemusi) ja continue. Kui valid samas aknas (Select cases) alumisest osast Filter Out Unselected cases, siis on naiste andmed jätkuvalt näha aga nendega ei arvestata, kui valid Delete unselected cases, siis kustutab
Liigitatakse selle järele, kuidas need lisaained on saadud: · eraldatud taimse või loomse päritoluga toorainest- agar-agar ( E406) merevetikatest, õunhape (E2969) õuntest · loodusidentsed lisaained- looduslike ühendite täiendaval keemilisel töötlemisel: antioksüdant askorbiinhape ( E300) · ained, millel puudub looduses analoog- antioksüdant butüülhüdroksüanisool ( E320), kasutatakse margariinides, piima- ja koorepulbrites 27. Mida tähendab kehamassiindeks? Kehamassiiindeks ( KMI ) näitab inimese kaalu ja kasvu vahekorda ( kaal kilogrammides jagatuna kasvu ruuduga meetrites ). KMI abil on võimalik kindlaks määrata, kas te olete ülekaaluline ja kui olete, siis kui palju. · alla 18,5 - alakaal · 18,8 15 - normaalkaal · 25-27 - kerge ülekaal · 28- 29 mõõdukas ülekaal 28.Toitained ja toiduained · TOIDUAINE= taimse või loomse või mineraalse päritoluga saadused või, mida tarvitatakse
annaabi.ee 
