Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Spoordiajalugu 3. KT (0)

1 Hindamata
Punktid
varasematel „keh.kasv. ja sport Eestis), meie kursusel Kaasaegse spordi teke Inglismaal.Rahv Olümpiakomitee
1.Enne 19.sajandit (16-17 saj) tegelesid spordiga Inglismaal põhiliselt
Aristokraadid
Elukutselised sportlased
 Üliõpilased
2.Oxfordi ja Cambridge ´i ülikoolide sõudmisvõistlus peeti esmakordselt:
1755
 1812
1829
3.1864.aastal kehtestatud „gentleman” paragrahvide eemsärgiks oli:
Piirata lihtrahva osavõttu spordist
 Populariseerida sporti aristokraatide seas
 Kasvatada noorsugu ausa mängu vaimus
4.Wimbledoni tenniseturniir toimus esmakordselt aastat:
 1867
1877
 1887
5.Euroopa võimlemisliitude koondis praegu Ravhusvaheline Võimlemisföderatsioon FIG loodi:
 1868
1881
 1894
6.Kaasaegse olümpia liikumise algataja Pierre de Coubertini eluaastad olid:
1837 -1863
1863-1937
 1883-1937
7.Rahvusvaheline olümpiakomitee loodi:
 1892
1894
 1896
8.Rahvusvahelisse olümpiakomiteesse valiti:
12riigi esindajad
 14riigi esindajad
 16riigi esindajad
9.Enne I m.s toimusid suveolümpiamängud:
1900 Pariis; 1904 St Louis; 1908 London; 1912 Stockholm
10.Esimesed taliolümpiamängud toimusid:
 1908
1924
 1936
11.OM toimumise koht ja aeg
1924 Pariis
1928 Amserdam
1932 Los Angeles
1936 Garmisch -Partenkirchen
1948 Sankt Moritz
1952 Helsinki
1956 Melbourne
1964 Tokyo
1968 Grenoble
1972 München
1980 Lake Placid
1984 Los Angeles
1988 Soul
1992 Alberville
1994 Lillehammer
2000 Sydney
2002 Salt Lake City
12. Millisel spordialal ja mis aastal tulid olümpiavõitjaks:
1)Jesse Owens (USA) = k/j sprint + kaugushüpe =1936
2)Paul Masson (FRA)=jalgratta trekisõit=1896
3) Johnny Weissmüller (USA) = ujumine = 1924
4)Gunde Svan (Rootsi ) = suusatamine= 1984
5)Emil Satopek (SLO)=k/j pikamaajooks = 1952
6)James Connolly (USA)= kolmikhüpe =1896
7)Nikolai Panin-Kolomenkin (RUS) = iluuisutamine =1908
8) Kristjan Palusalu (eesti)=maadlus=1936
9)James(Jim) Thorpe (USA)=viie ja kümnevõistlus=1912
10)Charlotte Cooper (UK)= tennis =1900
11)Paavo Nurmi (soome) = k/j pikamaajooks= 1924
Jne
13.18-19 sajandil hakkas spordi harrastus Inglismaal rahva seas laialdasemalt levima sest:
 Taheti tõhustada noorsoo kehalist ettevalmistust
Inimestel tekkis rohkem vaba aega,mida oli vaja otstarbekalt sisustada
 Taheti mandri euroopa riikidele muljet avaldada
14.Moodsa spordi tekkekohaks Inglismaal olid:
 Sõjaväeosad
Ülikoolid ja kolledzid
 rahvakoolid
15.Inglise jalgpalli liiga alustas oma tegevust:
 1836
1856
1863
16.Esimene rahvusvaheline spordiorganisatsioon oli:
 Rahvusvaheline sõudmisfödertatsioon FISA
Ravhusvaheline võimlemisföderatsioon FIG
 Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA
17.Esimene olümpia kongress toimus Pariisis
 1892
1894
 1896
18.Rahvusvhaline olümpiakomitee valiti:
 12liikmeline
14liikmeline
 16liikmeline
19.Rahvusvahelise olümpiakomitee esimeseks presidendiks valiti:
Demetrius Vikelas
 Pierre de Coubertin
 Ernst Curtius
20.Pierre de Coubertin oli ROKi president aastatel:
1896-1916 ja 1919-1925
 1894-1896 ja 1919-1925
 1894-1896 ja 1916-1919
21.Enne II m.s. toimusid suveolümpiamängud:
1920-Antverpen
1924-Pariis
1928-Amsterdam
1932-Los Angeles
1936- Berliin
22.naised võtsis OM esmakordselt osa:
 1896
1900
 1904
23.I taliolümpiamängud toimusid:
 Londonis
Chamonixis
 Garmisch-Partenkirchenis
24.olümpiatule süütamise rituaal viiakse läbi alates aastast:
 1928
 1932
1936
25. Vanimate pidulike OM traditsiooni algatajaks Inglismaal

26. olümpiatõotus anti esmakordselt aastal 1920
  • Ateena OM
  • Antverpeni OM
  • Berliini OM

27. Olümpiatuli põles esmakordselt aastal 1928
  • Antverpeni OM
  • Amsterdami OM
  • Berliini OM

34.Pariisi olümpiamängudel oli naistel kavas:
Võimlemine ja tennis
Tennis ja golf
 Ujumine ja võimlemine
SuveOM ja talve OM
35. Õppeasutus , kus hakati esimesena viljelema mängulist ja sportlikku kehalist kasvatust oli
  • Cambridge’i ülikool
  • Sandhurst’i Sõjaväeakademia
  • Rugby kolledž

36. Tänaseni kestavad Wenlocki olümpiamängude traditsiooni algataja oli
  • William Penny Brooks
  • Richard Chandler
  • Robert Dover

37. Olümpialipp heisati esmakordselt aastal 1920
  • Ateena OM-l
  • Pariisi OM-l
  • Antverpeni OM-l

38. Olümpiatule süütamise rituaal viiakse Olümpias läbi alates aastal 1936
  • Ateena OM-st
  • Amsterdami OM-st
  • Berliini OM-st

Spoordiajalugu 3-KT #1 Spoordiajalugu 3-KT #2 Spoordiajalugu 3-KT #3 Spoordiajalugu 3-KT #4 Spoordiajalugu 3-KT #5
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pinnonen Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Spordiajalugu
19
doc

Spordiajalugu

SPORDIAJALOO KT NR. 1 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kehakultuur 1.selgitada mõistet kehakultuuri ajalugu 13.kirjeldada valitsevate klasside kehalist Hõlmab kogu kehalise tegevuse algust- kasvatust nendes vanaaja riikides, kus oli esimesed jooksmised, hüpped, ravitsemised palgaarmee: jne. See sai alguse juba ammu enne meie aja Valitsevate klasside kehalise kasvatus oli arvamist ja kestab tänapäevani. meelelahutuslik ja mitte range korraline vaba aja veetmine. Kohustulikku füüsiliste 2.loetle ajaloo uurmismeetodid ja selgita ülesannete täitmist valitsevate klassides ei mida need need endast kujutavad olnud, sest palgaarmee täitis riigi kaitse 1)tüpologiseeimine(tüüpidesse jagamine) seisukordi 2)periodiseerimine(ajajärkude kindlaks määramine) 14. Bacalaureus tähistas keskaegsetes 3)kirjeldamine (haridust and

Ajalugu
Spordiajaloo konspekt
29
docx

Spordiajaloo konspekt

Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu ­ teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ­ ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ­ ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport ­ mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus ­ kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intuitiivne interpreteerimine (va

Spordiajalugu
Olümpiamängud
22
doc

Olümpiamängud

Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11

Kehaline kasvatus
Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel
8
docx

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel

1. Mis on olümpiamängud ? Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel.

Kehaline kasvatus
Olümpiamängud
7
doc

Olümpiamängud

Olümpiamängud on midagi, milleta pole sportlastel võimalik oma karjääri edendada ja areneda. Ent olümpiamängudel on väga huvitav ajalugu. Alustaksin olümpiarõngastest, siis olümpiatuli, seejärel antiikolümpia ja siis kaasaegsed olümpiamängud. Olümpiarõngad ehk olümpiasümbol Koosneb viiest omavahel põimunud olümpiarõngast. Kõik rõngad on erinevat värvi. Alates ülalt vasakult on rõngaste värvid sinine, must ja punane. Alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta rõngast, roheline rõngas aga musta ja punast. Kogu see kujund, mille rõngad moodustavad on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ja kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel, sealjuures ausas ja sõbralikus võistluses. Pierre de Coubertin oli mees, kes mõtles välja need olümpiarõngad, see mõte tuli talle 1913. aastal. Kuuest värvusest , kaasaarvatud ka olümpialipu valge põhi, kuulub iga riigi lipuvärvid

Kehaline kasvatus
Suveolümpiamängud 1920-1936
7
odt

Suveolümpiamängud 1920-1936

Sissejuhatus Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja v

Ajalugu
Kaasaegsed olümpiamängud
11
doc

Kaasaegsed olümpiamängud

Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai ­ 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osales 997 sportlast.

Kehaline kasvatus
OLÜMIPAMÄNGUD
24
rtf

OLÜMIPAMÄNGUD

ÕLÜMIPAMÄNGUD SISUKORD Lisa 1 Olümpiarõngad Lisa 2 Eesti medalitabel · ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavus võistlusi korraldati Vana- Kreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776e.m.a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid Vana- Kreekas ülemaailmsed pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumala Zeusi auks. 4- aastane vahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikide sõjalise tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid ainult osa võtta vabad Kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10-12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need kelle ettevalmistusi ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mäng

Kehaline kasvatus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun