vajalik füüsiline ja psüühiline värskus. Jalgades on suur väsimus. Tavaliselt jooksevad kümnevõistlejad kuni 300 meetrit enne finishisse jõudmist ühtlase tempoga. Siis aga läheb "kuumaks". Tekivad krambid jalgades. Kui muskulatuur on sealjuures hapnikupuuduses, kannatab sportlane päris põrgupiinades. Ent lõpuks selgub võitja. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20. sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal).
aasta olümpiamängudel. Eesmärk on tagada Eesti mitmevõistluse kiire ja järjepidev areng, millega kindlustatakse Eesti mitmevõistlejate hea nimi maailmas. Alarühma edu eelduseks on koostöö valmidus, tahe plaanitut ellu viia, tasemel sportlased, mitmevõistluse harrastamiseks vajaliku know-howolemasolu, traditsioonid ja sponsorite huvi ala arendamiseks. Mitmevõistluseid on kolme tüüpi: 1) Kümnevõistlus, millest osavõtjad on mehed. 2) Seitsmevõistlus, kus osalevad naised ja sisehallides peetav seitsmevõistlus kus osalevad mehed 3) Viievõistlus, osalevad nii mehed kui ka naised. Kümnevõistluseid peetakse kahepäevase etapina. Kümnevõistluses mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses. Kümnevõistluste aladeks on: esimene päev: · 100 m jooks · kaugushüpe · kuulitõuge · kõrgushüpe · 400 m jooks teine päev
Kergejõustik Referaat Koostas: Marju Pärnu 2007 1/11 SISUKORD: 1. Ajalugu 2. Jooksud 3. Hüpped 4. Kümnevõistlus Kümnevõistluse ajalugu Kümnevõistluse alad 5. Setsmevõistlus 6. Heited-tõuked 7. Käimine 8. Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad 9. Maailma rekordid 10. Kasutatud kirjandus 2/11 1. AJALUGU Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe
Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal: esimene päev * 100 m jooks * kaugushüpe * kuulitõuge * kõrgushüpe * 400 m jooks teine päev * 110 m tõkkejooks * kettaheide * teivashüpe * odavise * 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20. sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal). Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm
Pirita Majandusgümnaasium Lp. õpetaja Nimi Referaat Kümnevõistlus" " teostaja: Nimi 8a klass Sisukord Sisukord Sissejuhatus Võistlusalade kirjeldus Erki Nool Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid Ajalugu Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kümnevõistlus on mitmevõistlus kergejõustikus.Kümnevõistlus koosneb kokku kümnest alast: 100m jooks, Kaugushüpe, Kuulitõuge, Kõrgushüpe, 400m jooks, 110m tõkkejooks, Kettaheide, Teivashüpe, Odavise, 1500m jooks, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval. Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks. Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Raskem päev kui esimene.
Salumäe Mängis Håkan Rootsi 1994 Lillehammer Jäähoki Loob koondise eest. 2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus 8641 Salt Lake Andrus 15 km 2002 Murdmaasuusatamine 37.07,4 City Veerpalu klassikatehnikas 2006 Torino Kristina Murdmaasuusatamine 7.5+7,5 42.48,7 Smigun suusavahetusega Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused
vibulaskmine, maahoki, vehklemine, moodne viievõistlus, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, ragbi, sõudmine, tennis, ujumine, veepall, vettehüpped, võimlemine, köievedu, jäähoki, iluuisutamine ning kunstikonkursi alad. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. Kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); Maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; Tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. 1924. Pariis 1924. aasta suveolümpiamängud olid VIII olümpiaadi nüüdisaegsed suveolümpiamängud. Need toimusid 3. mai27
58.Mats Piho 59.Illimar Pärn 60.Matti Nykänen Kahevõistlus: 61.Hannu Manninen 62.Joni Kaitainenit 63.Petter Tande Lumelaud: 64.Ivar Kruusenberg 65.Martin Maltsar 66.Madis Bachmann Slaalom: 67.Adam Van Koeverden 68.Nathan Baggaley 69.Ian Wynne A) Viimased suveolüpiamängud toimusid 2004. aastal Ateenas- Kreekas ja viimased taliolümpiamängud 2006 a. Itaalias- Torinos. B) Aleksander Tammert ja kettaheide, Gert Kanter ja kettaheide , Andrus Värnik ja odavise, Erki Nool ja kümnevõistlus, Kristjan Rahnu ja kümnevõistlus. C)Järgmised suveolümpiamängud toimuvad 2008 a. 8.-24. augustini Hiina pealinnas Pekingis ja järgmised taliolümpiamängud 2010 a. Vancouveri linnas Kanadas. Kasutatud kirjandus: Internet: 1. http://www.team75plus.com/1206 2. http://www.ieg.ee/sport/ 3. http://www.kergejoustik.ee/content/index.php? option=com_content&task=view&id=1085&Itemid=253 4. http://www.sportnet.ee/spordiala
............................................. 10 Erki Nool...............................................................................................................................11 KASUTATUD ALLIKAD ...................................................................................................................................................14 AJALUGU Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal).
...........................................................................................10 Erki Nool...............................................................................................................................11 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................................14 AJALUGU Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal).
Mitmevõistlus jaguneb kolmeks kümne-, seitsme-, ja viievõistluseks. Kümne- ja seitsmevõistlus on mõlemad jaotatud kahe päeva peale. KÜMNEVÕISTLUS KÜMNEVÕISTLUSEST ÜLDISELT Kümnevõistlusel võisteldakse kümnel kergejõustikualal. Võistlusi peetakse kahel järjestikusel päeval ning võitjad selgitatakse välja kõikide alade kombineeritud tulemuste järgi. Tulemusi hinnatakse igal alal punktisüsteemi järgi, mitte koha järgi, mis saavutati. Kümnevõistlus on ala, mil võistlevad meessportlased naissportlased võtavad osa seitsmevõistlusest. Hetkel kuulub maailma rekord kümnevõistlusel Tsehhi sportlasele Roman Sebrlele, kes saavutas selle 2001. aastal 26.-27. Mail Götzises. KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU Kümnevõistlus pärineb Vana-Kreeka olümpiamängudel olnud viievõistlusest (pentathlon). Sel ajal olid võistlusaladeks kaugushüpe, kettaheide, odavise, jooks ja maadlus. Arvatavasti
Kehaline kasvatus eksam G1 Kergejõustik 1) mitmevõistlus - naiste seitsmevõistlus Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset)
2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus toimusid Šveitsid Zürichis. Võistlustel osales 1439 sportlast 50 riigist ja Eestit esindas 26 sportlast. 1 Eesti võistkond Eestit esindas 12 naist ja 14 meest. Eesti võistkond osales kuueteistkümnel erineval kergejõustiku võistlusel. Nendeks olid: 200 m, 400 m, 5000 m, maraton, 400 m tõkkejooks, 4×100 meetri teatejooks, kettaheide, odavise, kümnevõistlus, 800 m, 1500 m, 3000 m takistusjooks, Kõrgushüppe, Kuulitõuge, Vasaraheide, Seitsmevõistlus. 2 Koht Võistleja(d) Tulemus Ala Võistlejate 23 Marek Niit 21,04 sek 200 m nimed, 11 Marek Niit 45,80 sek 400 m saavutatud 10 Tiidrek Nurme 14:13.89 5000 m
Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval · 100m jooks · kaugushüpe · kõrgushüpe · kuulitõuge · 400m jooks Teisel päeval - · 110m tõkkejooks · kettaheide, · teivashüpe · odavise · 1500m jooks. Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga. Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks ega saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis. Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdse punktisumma korral on võitjaks sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest
Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16
Kergejõustiku võistlusmäärused määravad kindlaks mitmevõistluse alad ja läbiviimise korra. Kümnevõistlus viiakse läbi kahel teineteisele järgneval päeval järgmises järjekorras: esimene päev 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m; teine päev 100m, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m. Kui võistlus viiakse läbi ühe päevaga, toimuvad alad samas järjekorras. Võistluspäevade arvu muutmine ja alade ümberpaigutamine mitmevõistluses on keelatud, välja arvatud juhul, kui kahel päeval peetavad mitmevõistlused tuleb katkestada ilmastikust tingituna. Kui
Gerd Kanter (kettaheide) Peking 2008 Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja.Gerd Kanteri pikkus on 196 cm, kaal 121 kg (2006) ja käte siruulatus 207 cm. Maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha. 28-aastane vägilane Kanter saavutas oma pikima kettakaare kolmandas heitevoorus. Keegi talle ohtlikuks ei saanud, ka liimist lahti olnud valitsev maailmameister Virgilijus Alekna mitte. Erki Nool (kümnevõistlus) Sydney 2000 Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus). Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. Jaak Uudmäe (kolmikhüpe) Moskva 1980 Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas). Eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Jüri Tarmak (kõrgushüpe)
maanteesõit 1980 Jaak Uudmäe Kolmikhüpe Moskva 1980 Viljar Loor Võrkpall Moskva 1980 Ivar Stukolkin Ujumine Moskva 1980 Mait Riismann Veepall Moskva 1988 Tiit Sokk Korvpall Seoul 1988 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Seoul 1992 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Barcelona 2000 Erki Nool Kümnevõistlus (8641p) Sydney 2002 Andrus Veerpalu Suusatamine (15km Salt Lake City klassika) 2006 Andrus Veerpalu Suustamine (15km Torino klassika) 2006 Kristina Smigun Suusatamine Torino (7,5km+7,5km) 2006 Kristina Smigun Suusatamine (10km Torino klassika) 2008 Gerd Kanter Kettaheide (68,82m) Peking
Võsitluste käigus ületati 41 rahvusvahelist rekordit, 4 piirkonna rekordit, 3 meistrivõistluste rekordit ja üks maailmarekord. Maailmarekordi püstitas Jamaica sportlane Yohan Blake. Eesti võistlejaid oli kokku üheksa ja üks võistleja oli varus, ainsa medali (hõbe) teenis Gerd Kanter kettaheitega. Eestit esindasid: Marek Niit - 100 ja 200m jooks (100m 5. koht, 200m jooks 5. koht) Gert Kanter kettaheide (hõbemedal) Märt Israel kettaheide (4. koht) Mikk Pahapill kümnevõistlus (100m jooks 27. koht, 400m jooks 21. koht, 110m tõkkejooks 20. koht, 1500m jooks 9. koht, kaugushüpe 23. koht, kuulitõuge 24. koht, kettaheide 16. koht, kõrgushüpe 17. koht, teivashüpe 13. koht ja odavise 10. koht) Andres Raja kümnevõistlus (100m jooks 10. koht, 400m jooks 12. koht, 110m tõkkejooks 7. koht, 1500m jooks 15. koht, kaugushüpe 10. koht, kõrgushüpe 11. koht, kuulitõuge 10. koht, kettaheide 7. koht ja odavise 14. koht) Anna Iljustsenko kõrgushüpe (5. koht)
Coubertinile.Pariisis oleva kalevlase, Eesti saadiku Karl Robert Pusta ja P. de Coubertini läbirääkimiste tulemustest informeeris ROK-i president belglasi, kes teatasid ametlikult, et Eesti soov on rahuldatud, kuid tuleb luua sporditegevust juhtiv keskne organisatsioon. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. kergejõustiklased Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Eestlaste teekond olümpialinna kulges Tallinnast aurikul "Viola" Helsingisse, sealt koos Soome koondislastega aurikul "Oihonna" Antwerpenisse.
67 Mihkel Kukk Odavise 78.18 16. 48 Tanel Laanmäe Odavise - - 48 Gerd Kanter Kettaheide 66.88 3. 30 Aleksander Tammert Kettaheide 62.24 13. 30 Märt Isreal Kettaheide 59.58 22. 30 Mikk Pahapill kümnevõistlus katkestas katkestas 38 Andres Raja kümnevõistlus 8119 15. 38 Mikk-Mihkel Arro kümnevõistlus 7528 33. 38 Ksenija Balta Kaugushüpe 6.62 8. 37 Sirkka-Liisa Kivine Kaugushüpe 6.10 33. 37 Medaliriike oli Berliini MM-l 37, Eesti platseerus ühe pronksmedaliga 32.-37. kohale,
1980 Moskva Jaak Uudmäe Kergejõustik Kolmikhüpe 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 4x200 m vabalt teade 1980 Moskva Mait Riisman Veepall 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall 1988 Sul Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall 1992 Barcelona Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus 2000 Salt Lake City Andrus Veerpalu Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas 2006 Torino Kristina Smigun Murdmaasuusatamine 7.5+7,5 suusavahetusega sõidus 2006 Torino Kristina Smigun Murdmaasuusatamine 10 km klassikatehnikas 2006 Torino Andrus Veerpalu Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas 2008 Peking Gerd Kanter Kergejõustik Kettaheide
Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistlus esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. Joostakse veel 200, 400, 800, 1500, 5000 meetri jooksu. 10 000 MEETRI JOOKS 10 000 meetri jooks on kergejõustiku joksuala, mis kuulub pikamaajooksude hulka. Läbitakse 25 staadioniringi. Starditakse finisijoonelt. Kiiremad mehed läbivad distantsi umbes 27 minutiga. See vastab keskmisele kiirusele 6,17 m/s ehk 22,22 km/h. Kiiremad naised läbivad distantsi umbes 30 minutiga
2009 Keily Türnpu 11b Õpetaja: Eve Seedre Sisukord 1. Toimumisaeg ja osalejad lk. 3 2. Medalid lk. 4 - 5 3. Kettaheide lk. 6 4. 200m jooks lk. 7 5. 1500m jooks lk. 7 6. Kõrgushüpe lk. 8 7. Kuulitõuge lk. 8 8. Kümnevõistlus lk. 9 9. Doping lk. 9 10. Kasutatud kirjandus lk. 10 2 Toimumisaeg ja osalejad Berliini maailmameistrivõistlusi korraldas International Association of Athletics Federations (IAAF). Järjekorras juba 12. Kergejõustiku maailmameistrivõistlused toimusid 2009. aastal 15.23. augustini Saksamaal Berliinis. Võistlustest võtab
● Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit ● Valgas on püstitatud talle mälestussammas (1995) Erki Nool ● On sündinud 25. juunil 1970 Võrus ● Kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik ● 2000. aastal võitis ta kuldmedali olümpiamängudel ● 1997 ja 1999 võitis ta hõbemedali Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel (seitsmevõistlus) ● 1998 võitis ta kuld medali ja 2002 hõbe medali Euroopa meistrivõistlustel (kümnevõistlus) ● 1996 võitis ta kuld medali ja 2000 ning 2002 hõbe medali Euroopa sisemeistrivõistlustel kergejõustikus (seitsmevõistlus) ● 2001 võitsi ta hõbemedali Maailmameistrivõistlustel (kümnevõistlus) ● 1996-1998 ja 2000 Aasta meessportlane Kristjan Palusalu (Trossmann) ● 10. märts 1908 Varemurru - 17. juuli 1987 ● Maadleja ● 1936 võitis olümpiamängudel kuldmedali nii Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus kui ka vabamaadluse raskekaalus
Hõbemedal Jüri Losman- maraton, Antverpen 1920 Alfred Schmidt- sulgkaalu kolmevõistlus, Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine, Pariis 1924 Arnold Luhaäär- tõstmine, Amsterdam 1928 Nikolai Stepulov- poks, Berliin 1936 August Neo- vabamaadlus, Berliin 1936 Pronksmedal Roman Steinberg- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Jaan Kikas- tõstmine, Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine, Pariis 1924 Aleksander Klumberg- kümnevõistlus, Pariis 1924 Voldemar Väli- kreeka-roomamaadlus, Berliin 1936 Albert Kusnets- kreeka-rooma maadlus , Amsterdam 1928 Nikolai Vekšin- purjetamine, Amsterdam 1928 August Neo- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Arnold Luhaäär- tõstmine, Berliin 1936 Kristjan Palusalu 1936 Berliinis kuld kreeka-rooma maadluses ja vabamaadluses 1937 EM kreeka- rooma maadluses kuld “Hurra,hurra, Palusalu murra!” Maailmameistrivõistlused
EESTI SPORDI SAAVUTUSED 1920- 1940 Mario Mägisalu Audentese Spordigümnaasium 12D KERGEJÕUSTIK • Aleksander Klumberg: Pariisi OM 1924 , 3. koht. (kümnevõistlus) • Jüri Lossmann: Antverpen OM 1920, 2. koht. (Maraton) • Gustav Sule: 1934 Torino EM, 3. koht (odavise) • Aleksander Kreek: 1938 pariisi EM, 1. koht (kuulitõuge) MUUD ALAD • Nikolai Stepulov, 1936 Berliini OM, 2. koht (poks) • Nikolai Vekšin(roolimees) William von Wirén, Eberhard Vogdt, Georg Faehlmann, Andreas Faehlmann, H. R. Lehbert 1928 Amsterdami OM, 3. koht (purjetamine)
Aleksander Kreek 1938 (kuulitõuge) kuld Virve Roolaid 1954 (odavise) hõbe Heino Heinaste 1954 (kuulitõuge) pronks Linda Kepp 1958 (4x100 m) kuld Uno Palu 1958 (kümnevõistlus) hõbe 3 Tõnu Lepik 1969 (kaugushüpe) pronks Heino Puuste 1982 (odavise) hõbe Erki Nool 1998 (kümnevõistlus) kuld Erki Nool 2002 (kümnevõistlus) hõbe
maandumiskasti tehtud, äratõukejoonele lähimast jäljest. M 185 9.N naised; NJ naisjuuniorid; T tüdrukud; M mehed; MJ meesjuuniorid; P poisid. M 187 10.Ringis toimuvad kuulitõuke ja kettaheite katsed. Odaviske katsed toimuvad hoovõturajal. M 187 11.Ringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. M 187 12.Oda teravik peab tervenisti maanduma sektorijoonte siseservade vahele. M 187 13.Meeste kümnevõistlus koosneb kümnest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval järgmises järjekorras: Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks; Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. M 200 14.Seitsmevõistlus koosneb seitsmest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval, päeval järgmises järjekorras: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks;
...................................................................................................6 10. Kuulitõuge...............................................................................................................6 11. Odavise....................................................................................................................6 12. Seitsmevõistlus........................................................................................................7 13. kümnevõistlus.........................................................................................................7 14. Doping.....................................................................................................................8 15. Maskott...................................................................................................................8 Kasutatud materjal................................................................................................9
Mägede tipud pühadekaart, rahvastepall Mitmuse omastav Lasteaed laste aed Mitmuse omastava täiendosa lahku, kus ei teki Õuna-ja marjaaed lõpuaktus- ja pidu mõistet. 2) Omadussõna, arvsõna, asesõna, muutumatu sõna+nimisõna Ilus poiss kuivaine KAASSÕNAD Kümme poissi kümnevõistlus Üldjuhul lahku Minu mure isekallutaja Kui tekib mõiste, siis kokku Laua all alläär l al at
Playing a musical instrument-muusikalise Goals/points- punktid inst, mängimine Scored- saavutanud Handicraft-käsitöö Won/lost- võitma/kaotama Exibition- näitus Beat-lööma/võitma Masterpiece-meistriteos Defeated- kaotanud/alistatud Portrait-portree Discus-kettaheide Abstract-abstranktne kunst Decathlon-kümnevõistlus Concert hall-kontsertimaja Draw- viik Etching-söövitama? Hurdle- tõke Engraving-gravüür Hurdles- tõkkejooks Audience-publik Javelin- odavise Creative-loov Pole-vault- teivashüpe Craving-joonis Referee-kohtunik Canvas-lõuend Shot put-kuulitõgue
1950. aasta hooaeg oli edukas. NSVL maavõistlusel Ungaris võitis ta kuulitõuke 16.65-ga. Üleliidulisel kehakultuurlaste päeva tähistamisel uuendas Lipp NSVL rekordit juba kaheksandat korda(16.93). See kinnitati ka ametlikult Euroopa rekordik. Samal võistlusel alistas ta ka Euroopa paremate kettaheitjate hulka kuulunud Ferenc Klicsi, saavutades tulemuseks 50.31. NSVL meistrivõistlustel ulatati Lipule aga taaskod kolm kuldmedalit(kuulitõuge, kümnevõistlus, kettaheide).(Teemägi_2002)) 8 Soov oli ületada 17 meetrit kuulitõukes ja sellele jõudis Lipp 1951. aastal vägagi lähedale. Põltsamaa spordipäeval sai tõugatud 16.95. Mõni päev peale kahekordseks NSV Liidu meistriks tulemist - 16.98, mis jäi ka Heino Lipu parimaks tulemuseks. 2.7. Sportlaskarjääri lõpuaastad 1952. aasta kevadtalevl püstitas Lipp NSVL siserekordid viievõistluses ja kuulitõukes. Suveks
Kergejõustiku alad - Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Jalanõud ja riietus - Naelikutes ei tohi olla üle 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt
Energiast ülekeevatel poistel jätkus vaimustust teha kõke, mida treener pakkuda suutis, - nii enda kehaliseks tugevdamiseks kui ka tehnika õppimiseks. Poiste kasvamise ja tugevnemisega, kasvasid ja tugevnesid ka nende tulemused. 16- aastaselt jooksis Aun 100m 12,5 sekundiga, hüppas kaugust 6.02 m, ja kõrgust 1.60 m. Aun oli enda vanuse kohta päris pikk poiss, 186 cm, kuid ei olnud veel ilmnenud üksikala, milles eriti välja paistnud. Aga kümnevõistlus Lastestaadionil ja hõbekarika vastuvõtmine Uno Palult tõstsid teda nagu kõrvust ning andsid tiivad. Hiljem näidanud tulemuste põhjal sai veenduda, et ka selle tseremoonia sümboolsuses: seesama noormees jätkas Eesti kümnevõistlejate häid traditsioone ja jõudis olümpiaareenil kaugemale kui Palu Melbourne'is. Mõistagi sai harjutamine Vladimir Zulini käe all nüüd konkreetsema eesmärgi. Eesmärgi selgus võib viia fantastilise tööni.
Kergejõustik tuli Kreeka olümpiamängudelt ning aastasude hiljem hakkati seda taas harrastama. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Meestel on erinevad jooksud nagu 100m, 200m, 400m 800m, 1500m, 5000m 10000m, maratoni jooks, tõkkejooks, takistusjooks, teatejooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, 20 ja 50km käimine. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. 1909. aastal korraldati Tartus Tallinna tänava spordiväljakul ja Tallinnas "Lootuse" aias võistlused, millest on loetud Eesti kergejõustiku sündi. Siis võisteldi
2002 Salt Lake City 12. Millisel spordialal ja mis aastal tulid olümpiavõitjaks: 1)Jesse Owens (USA) = k/j sprint + kaugushüpe =1936 2)Paul Masson (FRA)=jalgratta trekisõit=1896 3)Johnny Weissmüller (USA) = ujumine = 1924 4)Gunde Svan (Rootsi ) = suusatamine= 1984 5)Emil Satopek (SLO)=k/j pikamaajooks= 1952 6)James Connolly (USA)=kolmikhüpe=1896 7)Nikolai Panin-Kolomenkin (RUS) =iluuisutamine=1908 8)Kristjan Palusalu (eesti)=maadlus=1936 9)James(Jim) Thorpe (USA)=viie ja kümnevõistlus=1912 10)Charlotte Cooper (UK)=tennis=1900 11)Paavo Nurmi (soome) = k/j pikamaajooks= 1924 Jne 13.18-19 sajandil hakkas spordi harrastus Inglismaal rahva seas laialdasemalt levima sest: Taheti tõhustada noorsoo kehalist ettevalmistust Inimestel tekkis rohkem vaba aega,mida oli vaja otstarbekalt sisustada Taheti mandri euroopa riikidele muljet avaldada 14.Moodsa spordi tekkekohaks Inglismaal olid: Sõjaväeosad Ülikoolid ja kolledzid rahvakoolid
Toimusid iga 4 aasta tagant Võistluste hulka kuulusid – staadionijooks, maadlus, rusikavõitlus, pankraation, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõit. Premeeritakse õlipuuokstest pärjaga Tänapäeva olümpiamängud Osaleda võivad nii naised kui ka mehed. Toimuvad iga 4 aasta tagant. Võistluste hulka kuuluvad – kümnevõistlus, vibulaskmine, kunstratsutamine, kuulitõuge, ujumisvõistlused. Preemeritakse kuldmedaliga 11. Aleksander suur oli Vana-Makedoonia kuningas. Ta vallutas Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Foiniikia, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia ja Pärsia põlisalad Iraani kiltmaal ning likvideeris sellega Pärsia impeeriumi. 12. Teater, filosoofia, arhitektuur, ajalookirjutis
ROK-i presidendile Pierre de Coubertinile. Pariisis oleva kalevlase, Eesti saadiku Karl Robert Pusta ja P. de Coubertini läbirääkimiste tulemustest informeeris ROK-i president belglasi, kes teatasid ametlikult, et Eesti soov on rahuldatud, kuid tuleb luua sporditegevust juhtiv keskne organisatsioon. Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Eestlaste teekond olümpialinna kulges Tallinnast aurikul "Viola" Helsingisse, sealt koos Soome koondislastega aurikul "Oihonna" Antwerpenisse
Katse õnnestumiseks peab oda teravik maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane hoovõturajalt lahkuda. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui odaviskes puudutab võitleja äraviskeala märgistavaid jooni või väljaspool neid maapinda. 7 MITMEVÕISTLUSED Mitmevõistlused olümpiamängudel jagatakse kaheks: seitsmevõistlus ja kümnevõistlus. Mõlemad toimuvad tavaliselt kahel päeval. Mitmevõistluse puhul peavad võistlejad osa võtma kõikidest võistlus aladest. Võistleja, kes ei alusta võistlemist mingil alal ehk ei soorita antud alal ühtegi katset, loetakse võistluse katkestanud ning talle ei määrata kohta võistluse koondprotokollis. Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdse punktisumma korral on võitjaks sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on
· On Eesti ujuja · Spordiala ujumine(4x200m vabalt teade) · Võitis 1980 kulla ja pronksi · Võitis 1982 MM'il hõbeda Tiit Sokk · On Eesti korvpallur-ja treener · Spordiala korvpall · Võitis 1988 kulla Erika Salumäe · On Eesti endine jalgrattur ja poliitik · Spordiala trekisõit(sprint) · Võitis 1988 ja 1992 kulla Erki Nool · On Eesti kergejõustiklane ja poliitik · Spordiala kergejõustik(kümnevõistlus) · Tulemus 8641 punkti · Võitis 2000 kulla · Võitis MM'il 2001 hõbeda · Võitis kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel seitsmevõistluses hõbeda 1997 ja 1999 · Võitis EM'il kümnevõistluses 1998 kulla ja 2002 hõbeda · Võitis Euroopa sisemeistrivõistlustel kergejõustikus seitsmevõistluses kulla 1996, hõbeda 2000 ja 2002 Andrus Veerpalu · On Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja
Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Hooaja tähtsamateks võistlusteks maailmas peetakse Euroopa- ja maailmameistrivõistlusi, nende kõrvale on aga kerkinud igal aastal Tallinnas peetav Reval Hotels Cup. 2.1 Meeste seitsmevõistlus ja kümnevõistlus Meeste seitsmevõistlus on kergejõustiku mitmevõistlus meestele, mis koosneb sisehallis kahel üksteisele järgneval päeval kindlas järjekorras peetavast seitsmest alast. Esimese päeva aladeks on 60m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teise päeva aladeks aga 60m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000m jooks. Kümnevõistluse peetakse välistaadionil ning selle kavva kuuluvad esimesel päeval 100m
Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Esmakordselt heisati olümpiamängudel viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp. Antverpeni olümpiamängudest alates muutus avatseremoonia lahutamatuks ja traditsiooniliseks osaks rahutuvide õhkulennutamine. Eestit esindasid olümpiamängudel: kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Pariis 3. mai - 27. juuni 1924 Olümpiamängudel oli kavas 20 spordiala: kergejõustik (kergejõustikualasid 26), tõstmine, maadlus, poks, vehklemine, laskmine, veepall, ujumine, vettehüpped,
võitnud ligi nelikümmend medalit.Muidugi medalite hulk aastatega kasvab.Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja meil on sellel alal pikaajalised traditsioonid. (Annaabi.ee 2013) Pilt 1 Gerd Kanter heiteringis 2.MITMEVÕISTLUS Kümnevõistlusi korraldatakse meestele, naistele on aga seitsmevõistlus.Kümnevõistlus kestab kaks päeva.Esimesel päeval toimuvad järgmised alad:100m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m jooks.Teisel päeval:110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m jooks.Iga ala pealt saab teatud arvu punkte vastavalt tulemusele.Kõigi alade lõppedes liidetakse punktid kokku ja selgitatakse paremusjärjestus. ,,1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m
1. kettaheide 37 68.82 (eelvõistlusel 64.66) KAIRE LEIBAK - ülitugevaks osutunud naiste kolmikhüppevõistluses õnnestus saavutada kõrge kümnes koht Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 10. kolmikhüpe 36 14.13 (eelvõistlusel 14.19) MIKK PAHAPILL - olümpial debüteerinud noor sportlane püstitas suurvõistlustel isikliku rekordi ja lõpetas ränkraske võistluse 11. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 11. kümnevõistlus 40 8178 punkti ALEKSANDER TAMMERT - vanameister tõestas veelkord oma kõrget taset maailma kettaheite eliidis ning lõpetas oma neljandal olümpial 12. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 12. kettaheide 37 61.38 (eelvõistlusel 63.10) ANDRES RAJA - vigastust trotsinud olümpiadebütant püstitas isikliku rekordi ja sai kümnevõistluse lõpuprotokollis 13. koha Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 13. kümnevõistlus 40 8118 punkti
Kus süüdatakse olümpiatuli? Päikesekiirte abil Olümpias, Hera templi varemete ees Millistel mängudel eestlased esmakordselt oma lipu all, kes tõi nendelt mängudelt Eestile esimese olümpiakulla? 1920, Belgias, Atwerperis, Alfred Neuland tõstmisesl Seni viimane kuldmedal võideti Eestile ja kes? Gerd Kanter 2008 Nimeta 10 eestlasest OM võitjat koos alaga. Gerd Kanter-kettaheide Alfred Neuland-tõstmine Erki Nool-kümnevõistlus, seitsmevõistlus Kristjan Palusalu-maadlus(kreeka-rooma) Eerika Salumäe-trikisõit Tiit Sokk-korvpall Jaan Talts-tõstmine Jaak Uudmäe-kolmikhüpe Andrus Veerpalu-suusatamine Kristina Smigun-suusatamine Korvpall 1. Mitu mängijat võistkonnas, platsil korraga mitu mängijat? Kuni 10 mängijat, korraga platsil 5 2. Mängu aeg, punkti arvestus Mängu normaalaeg 4x10. Mängu käigus võib teha kahe- ja kolmepunktiviskeid.
Mait 1980 Moskva Veepall Riisman 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall Erika 1988 Sul Jalgrattasport Trekisprint Salumäe 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall Erika 1992 Barcelona Jalgrattasport Trekisprint Salumäe 2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus 8641 Salt Lake Andrus Murdmaasuusatamin 15 km 2002 37.07,4 City Veerpalu e klassikatehnikas 7.5+7,5 Kristina Murdmaasuusatamin 2006 Torino suusavahetusega 42.48,7 Smigun e sõidus
Üldiselt kergejõustikust. · Kergejõustik on üks vanemaid harrastatavamaid spordialasid. See hõlmab endas jookse, hüppeid, sportlikku käimist, heiteid ja mitmevõistlusi. · Suurvõistluste kavva kuuluvad: kaugushüpe, kettaheide, kolmikhüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, kümnevõistlus, käimine, maratonijooks, miilijooks, mitmevõistlus, poolmaraton, pikamaajooksud, seitsmevõistlus, vasaraheide, viievõistlus, 100 m jooks, 100 m tõkkejooks, 10 km käimine, 110 m tõkkejooks, 1500 m jooks, 10 000 m jooks, 2000 m jooks, 20 km käimine, 3000 m takistusjooks, 3000 m jooks, 400 m jooks, 400 m tõkkejooks, 4x100 m teatejooks, 4x400 m teatejooks, 50 km käimine, 5000 m jooks ja 800 m jooks.
juuli 1993 Salamanca Teivashüpe-6.14-Sergei Bubka (Ukraina), 31. juuli 1994 Sestriere Kaugushüpe-8.95-Mike Powell (USA), 30. august 1991 Tky Kolmikhüpe-18.29-Jonathan Edwards (Suurbritannia), 7. august 1995 Göteborg Kuulitõuge-23.12-Randy Barnes (USA), 20. mai 1990 Westwood Kettaheide-74.08-Jürgen Schult (Saksa DV), 6. juuni 1986 Neubrandenburg Vasaraheide-86.74-Juri Sedõhh (NSV Liit), 30. august 1986 Stuttgart Odavise-98.48-Jan Zelezn (Tsehhi), 25. mai 1996 Jena Kümnevõistlus-9026-Roman Sebrle (Tsehhi), 27. mai 2001 Götzis 20 000 m käimine-1:17.25,6-Bernardo Segura (Mehhiko), 7. mai 1994 Bergen 20 km käimine-1:16.43-Sergei Morozov (Venemaa), 8. juuni 2008 Saransk 30 000 m käimine-2:01.44,1-Maurizio Damilano (Itaalia), 3. oktoober 1992 Cuneo 50 000 m käimine-3:40.57,9-Thierry Toutain (Prantsusmaa), 29. september 1996 Héricourt 50 km käimine-3:34:14-Deniss Nizegorodov (Venemaa), 11. mai 2008 Tseboksarõ
Ühelgi täielikult staadionil toimuval võistlusalal ei tohi korraldada nn segavõistlust, kus mehed ja naised võistlevad koos ühel alal. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada
annaabi.ee 
