Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 2013". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
institutsioon, religioon, institutsioonid, haridus, rituaal, kolledz, ühiskonnal, mobiilsus, kirik, sotsioloogias, sekt, kihist, weber, stratifikatsioon, sugulus, solidaarsus, majandussüsteem, sildi, religioonid, rituaalid, sotsialiseerumine, indiviidid, tuumik, käsitlus, sotsioloogiasse, tabu, etnotsentrism, sõltuvus, eadused, formaalsedpõhjuseid väljaspool indiviidi Sotsiaalsete põhjuste avastamine inimkäitumise mõjutajatena lõi uue teaduse ehk sotsioloogia. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Nt tassi kohvi joomine: * Rituaal - Sümboolne tähendus * Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) * Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris * Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel * Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele * Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? · Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu
(enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need olla kahekümne, kolmekümne aasta pärast. Sotsioloogia tegeleb üksikisiku uurimisest kuni globaalsete sotsiaalsete protsessideni. Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid
neid mõjutavaid makroprotsesse. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks. Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: · kuidas lahterdatakse tegevusi teatud ühiskonnas? · kus asub see ühiskond inimajaloos? · milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab? Nt. tassi kohvi joomine: Rituaal Sümboolne tähendus Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta?
Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt isiklik asi, siis kuidas saab see ühiskonniti niipalju erineda ja
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6
Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia definitsioone Sotsioloogia on õpetus sotsiaalsetest gruppidest ja nende mõjust inimeste käitumisele. Taylor, Rhyne, Rosenthal,Dogby
· Kõikides ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. 23.Formaalne võimaluste võrdsus ja struktuursed takistused Vastus: Üldjuhul kehtib reegel, et mingisse staatusesse või klassi kuuluvad inimesed toodavad selle klassi liikmeid põlvkonnast põlvkonda. 24.Vanematelt päritu sotsiaalse kapitali roll staatuse kujunemisel Vastus: Vanematelt päritud sotsiaalne ja kultuuriline kapital. Sotsialiseerumine. On seotud sotsialiseerimisprotsessiga. 25.Sotsiaalne mobiilsus Vastus: Sotsiaalne mobiilusus tähendab inimese liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees. Liikuda saab nii alla kui üles.Sotsioloogid räägivad kaht liiki sotsiaalsest mobilsusest: 1. Põlvkondadevaheline mobiilsus võrreldakse vanemate staatust ja laste staatust. Kuhu paigutub laps võrreldes vanematega. (eelkõige ametite võrdlus). 2. Põlvkonnasisene mobiilsus - võrreldakse seda, kust inimene alustab ning kus lõpetab. 26.Sooline kihistumine, soolised stereotüübid
Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid, sõjad, hariduspoliitika jne) Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: 1
Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid ja neid mõjutavaid makroprotsesse: 1) isiklik kogemus; 2) ühiskondlik kogemus. 3. mis on sotsiaalne fakt? Kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Faktid, mis ühiskonnas aset leiavad. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 4. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism-väärtustevaba ja objektiivne teadus, sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Positivistlik lähenemine- lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas. Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjusi ette näha. 5. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? ( mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele? Mõisted võttis kasutusele E. Durkheim
Samuti võib kasutada ajalooallikaid. Siia kuulub ka näiteks kirjavahetus, päevikute jm elulooliste allikate kasutamine. Meedia analüüs võib samuti olla sotsioloogilise uurimuse sisuks. Nt. soouuringutes (naise, soorollide kujutamine meedias) väga levinud. · Eksperiment. On kõva teaduse ideaalile kõige lähemal, kuna eksperiment põhineb kontrollil katse läbiviimise keskkonna üle. Kasutatakse sotsioloogias väga harva, kuna inimesi on kontrollida väga raske. Psühholoogias ja sotsiaalpsühholoogias kasutatakse sagedamini. Loeng II 7. Mis on kultuur? Kuidas kultuuri ja keele eripSrad m>jutavad inimeste maailma tajumist? Sapir-Worfi hupotees. Keele hinnanguline m>>de. Kuidas keel kirjeldab ja taastoodab uhiskonnakorraldust? Kõik teavad, aga raske sõnastada. Mittegeneetiliselt edasi pärandatav informatsioon. VÕS: inimühiskonna
eeskuju või suhtumise mõjul. HARJUMUS - ühiskonna (grupi) liikmete ühesuguse toimimise (suhtumise, reageerimise) viis, mis on kujunenud pikema aja jooksul või kujutab endast kunagiste rituaalsete või professionaalsete toimingute jälge. TAVA (KOMME) - ühiskonnas (grupis) üldtunnustatud toimimisviis olukorras, mis on seotud moraali ja väärtustega, ning mille rikkumine kutsub esile teiste negatiivset suhtumist ja mõju. RITUAAL - tava liik - regulaarselt sooritatavate tähenduslike toimingute süsteem, mis väljendab teatavaid ühiskondlikke suhteid ja koondab inimeste tunded ja meeleolud ühtseks grupipsüühika avalduseks. Siirderituaalid: Hälbivuse vajalikkus normide kinnistamiseks. Normidest hälbivus kui innovatsioon. 6. Anoomia, selle seos normide ja hälbivusega, käsitlused (Durkheim, Mertoni anoomiaga kohanemise tüübid) Norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja
postmodernismil subjektivism. Sotsioloogia funktsioonid on kirjeldavad(kas? Kui palju?); seletav või tunnetuslik; praktiline; prognoosimine; ennustamine; kriitiline funktsioon sotsioloogia kui ühiskonna teadvustaja ja sotsiaalse reaalsuse konstrueerija. 1. Inimelu konstrueeritakse sotsiaalselt 1. tehnoloogia abil 2. tõlgendamise abil * 3. sotsiaaltöö abil 4. konflikti abil 2. Sotsioloogias uuritakse makrotasandil protsesse, mis puudutavad 1. üksikindiviidide elusid 2. ühiskonda tervikuna * 3. kindlat eluvaldkonda 3. August Comte kohaselt peab sotsioloogia positiivse teadusena 1. vältima negatiivset hinnangut ühiskonna arengust 2. sisaldama häid ehk positiivseid väärtusi 3. olema väärtustevaba ning objektiivne * 4. Sotsioloogia klassikalise arenguetapi puuduseks peetakse 1
asub see ühiskond inimajaloos ja milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab. 1.4. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsioloogiline vaatekoht»? Sotsioloogidel on oma terminid ja teoreetilised lähenemised (vahendid ja tööriistad). Igasugune lähenemine on vaatekoht. Sotsioloogilist vaatekohta iseloomustavad peamised tunnused: huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, rõhk inimkäitumise kontekstil, tähendus tekib sotsiaalsest interaktsioonist, rõhk ühiskonnal ja indiviididevahelistel suhetel. Sotsioloogiline lähenemine eeldab, et on olemas kollektiivne tegevus, mida saab uurida. 1.5. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsiaalsed faktid»? Lahterdatud korrapärasused, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Durkheimi sõnul tuleb sotsiaalseid fakte seletada teiste sotsiaalsete faktidega viidates sotsiaalsele struktuurile. 1.6. Mis rolli mängib sotsioloogias ja sotsioloogilistes uuringutes teooria?
Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills (1959): sotsioloogiline kujutlusvõime (sociological imagination) on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme, laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele. 2. Loeng - Sotsioloogia kui teadus(ptk 1,2) Mis on teadus? Teaduse “ametlik” definitsioon – teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on
Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on a) Sissetulek
Neomaksism- perekondliku kapitalismi asendumine institutsionaalsega, töölisklassi homogeensuse kahanemine, restruktureerimine SOTSIAALNE TÕRJUTUS- protsess, mille tulemusel kaotavad indiviidid sideme ühiskonnaga, milles nad elavad, kas oma näitajate tõttu või diskrimineeriva kohtlemise tõttu inimeste ja institutsioonide poolt. Vaesus- absoluutne(elementaarsete vajaduste rahuldamiste puudus) ja suhteline(vaesus võrreldes teiste inimestega). SOTSIAALNE MOBIILSUS inimeste liikumine ühest sotsiaalsest positisioonist teise sotsiaalse kihistumise süsteemis. Vertikaalne mobiilsus- indiviidiliikumine ühest sotsiaalsest kihist teise (tõusev ja langev) Horisontaalne mobiilsus- liikumine ühel ja samal sotsiaalse hierarhia tasapinnal asuvast rühmast teise Põlvkondadevaheline mobiilsus- kui perekonnapea hõivab kõrgema või madalama positsiooni kui oli tema isal Struktuurne mobiilsus- ühiskonna arengu tulem, ametite
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta: I pool 1. Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid
Kuna ei loe ainult isiklik pingutus. Näit tavainimeste ja valgetel kraedel on suur erinevus kasvatusmeetodite valimisel. Vanemate sots staatus mõjutab laste hariduse saamist ja parimaid materiaalseid tingimusi. Rikkamad vanemad annavad lapsele peale hea hariduse ka suured teadmised kultuuri alalt. Kõik see mõjutab lapse loovust, suhtlusoskust haridust. Madala palgaga ja vähese kultuurioskusega vanemad pärandavad lapsele võimutuse kuna neil pole rohkem muud pakkuda. 25. Sotsiaalne mobiilsus Põlvkondade vaheline mobiilsus- selle puhul vaadetakse vanemate laste staatusi. Vaadatakse seda kuhu paigutub laps võrreldes vanematega. Võrreldakse vanemaid. Põlvkonna sisene. Vaadatakse seda kus inimene alustab ja kus lõpetab. 26. Sooline kihistumine, soolised stereotuubid Sotsiaalse staatuse kujunemine tema bioloogilise soo alusel. 27. Bioloogiline ja sotsiaalne sugu Biol on sugu, sots on sugupool. Oluline on vahe teha neil mõistetel
vajaduste tõttu Prohvet karismaatiline isik, kes sageli pärineb ilmastikust keskkonnast ja kutsub üles ilmutuslikule uuele korrale Propaganda informatsiooni valikuline jaotamine võimulolijate huvides, mis peaks ühiskonnaliikmete seas tekitama suure solidaarsuse Psühholoogia seletab inimese käitumist tema mentaalsete ja emotsionaalsete seisundite abil Põlvkondadevaheline mobiilsus tähendab staatuste muutumist vanemate ja nende täiskasvanute laste vahel Põlvkonnasisene mobiilsus tähendab staatuse muutumist inimese täiskasvanuea jooksul Rahvaloendus kogu populatsiooni loendamine mingil ajahetkel kindlas geograafilises piirkonnas Rahvastiku nulljuurdekasv olukord, kus puudub loomulik iive Rahvastikupüramiid diagramm, mis väljendab rahvastiku soolist ja vanuselist jagunemist
Sotsiaalse struktuuri abil on võimalik seletada indiviidi ja grupi käitumist ning määrata nende koht sotsiaalses süsteemis. Mis on sotsiaalne süsteem? Sotsiaalne süsteem on korrastatud ja püsiv sotsiaalne tervik, mis koosneb paljude sidemetega ja vastastikuste tegevustega seotud sotsiaalsetest elementidest. Sotsiaalne süsteem on püsisuhetes olevate sotsiaalsete elementide kogum. Sotsiaalne süsteem on perekond, mingi muu institutsioon või organisatsioon, samuti kogu ühiskond. Mis on väärtus? Väärtus on ükskõik milline asi, materiaalne või ideaalne, idée või institutsioon, tegelik või kujuteldav, kõik see, mille suhtes inimene võtab hinnangulise seisukoha, mille kohta arvatakse, et see on oluline, etendab elulist rolli, ning selle saavutamine, selle poole püüdlemine või selle tõrjumine on vajalik indiviidile või tervele grupile, ühiskonnale. Väärtused on enamuse
määratlust. Klassiteadlikkuse ja klassiteadvuse erinevus- klassiteadlikkus tähendab mõistmist et sissetuleku, elukutse prestiizi ja eluviisi erinevused määravad ära inimese klassikuuluvuse, klassiteadvus tekib kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratlusele ja tema poliitilistele eelistustele keskset mõju avaldavaks teguriks ning kui inimesed näevad oma klassihuve teiste klasside klassihuvidele vastuseisvatena. Sotsiaalne mobiilsus kasti ja klassisüsteem. Kastisüsteemis on inimese koht sotsiaalses stratifikatsioonisüsteemis paika pandud sünnimomendil. (millised on võimalused haridusele, elukutsele) Klassisüsteemid põhinevad nii omandatud kui ka omistatud staatusele. (vanemate staatus) Strukturaalne mobiilsus viitab ühiskonnastandardi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Staatuse sümbolid-sotsiaalse staatuse väljapoole
Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas toimimises võib sisalduda mitmete tüüpide jooni. 3. Kultuuri erinevaid määratlusi (kõrgkultuur vs massikultuur, väärtuste süsteem, tähenduste süsteem ja sümboliline interaktsionism, ideoloogia mõiste, selle sotsiaalsed funktsioonid, inimtegevuse kõik tulemid kui kultuur) Kõrgkultuur- kunstiline enseväljendamisviis. Sümboliline interaktsioon – raamatud, religioon. Massikultuur- kultuur mis on kaup, toodetakse tööstuslikult massidele. 4. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused Ühiskonna (grupi) kultuurile iseloomulikele tegevusmoodustele ja käitumismallidele mittevastav toimimine, millega inimene kahjustab selle ühiskonna (grupi) liikmete huve. Konformsus (õige käitumine) Emile Durkheim: hälbelisust mõõdetakse ühiskondliku reaktsiooniga sellele tegevusele, mis rikub
1. Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus �
käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne rahumeelne, tegutsemisvabadus suur, hinnatakse iseseisvust ja ettevõtlikust Karl Marx materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst) Baas = tootisvahendid (inimesed ja tööriistad, teadmised) ja tootmisuhted (määravad tööjaotuse ja produkti jagunemise) Klassid kapitalistid ja töölised Ühiskonna areng tootmisviiside vaheldumine o Ürgühiskond (klassideta) orjanduslik feodalism kapitalism kommunism Emile Durkheim sotsiaalsed faktid (paljude inimeste ühislooming), mis mõjutavad inimese käitumist
Kas õigus riigi looming või õigus midagi sellist, mis tekib ühiskonnas - mingi selline reeglite kogum, mis võetakse ühiskonnaliikmete poolt justkui vaikimisi omaks, justkui baasreeglid, mida inimene oma sisetundest tulenevalt järgib. Kindlasti pole õige, et meil olemas üks kindel õiguse definitsioon. Kui rangelt positivismist lähtuda, siis riigieelselt ja järgselt ei saaksi õigust olla. Riik on üks institutsioon ühiskonna sees, lisaks temale veel haridus, majandus. Ta omapärane, sest ta seotud kõigi teiste ühiskonnas olevate institutsioonidega ja muude värkidega. Ilmselt on üheks institutsiooniks ka õigus. Peab ka küsima, kelle tahe on õigus. Positivismis on õigus riigi tahe. Õigus võib olla väga mitmesuguste gruppide tahe. 4. Sotsiaalsed normid. Õigusnormid sotsiaalsete normidena. Õigusnormide
Tähtteos "Kapital" Arengu alus konflikt (klassikonflikt) Indiviidi edukus sõltub ühiskonna sotsiaalsest organisatsioonist; institutsionaalse keskkonna arengust ja olemusest FERDINAND TÖNNIES (1855-1936) "GEMEINSCHAFT" MAAÜHISKONNA IDEAALKUJUTLUS "GESELLSCHAFT" LINNAÜHISKOND 3 Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed III FUNKTSIONALISM F teoreetiline suund sotsioloogias, mis lähtub veendumusest, et ühiskond on kompleksne süsteem, mille erinevad osad on orienteeritud stabiilsuse ja solidaarsuse tagamisele ühiskonnas. Peamised esindajad: Talcott Parsons ja Robert Merton. Ühiskond on organiseeritud, stabiilne ja hästi integreeritud süsteem, kus enamuse liikmete tegevus lähtub samadest väärtustest. Ühiskonnale on iseloomulik taotleda tasakaalu. Igasugune muutus süsteemi ühes osas toob kaasa muutuse kogu süsteemis.
Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning sellisel ajal, nagu ta tekkis. Sotsioloogia sündis suurtest ühiskonnamuutustest: · Valgustusajastu (u 1680-1780)- endisest kõrgema väärtuse saab haridus, mõistus, kahtlemine · Poliitiline/demokraatlik revolutsioon (Prantsuse Revolutsioon 1789)- hakati pöörama tähelepanu inimõigustele ja võrdsusele · Industriaalne revolutsioon ja teaduslik-tehniline revolutsioon- uus majandus · Urbaniseerumisrevolutsioon (linnade plahvatuslik kasv) ja kogukonna lagunemine 4. Võrdle ja vastanda omavahel kolme klassikalist sotsioloogia teooriat - funktsionalismi, konfliktiteooriat ja sümboolset interaktsionismi
pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Ehk sotsioloogia tegeleb üldisemate asjadega. Sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Sotsioloogia on kõige üldisem sotsiaalteadus. Mis teadus üldse on? Teaduse ,,ametlik" definitsoon: teadus on realsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Teadus on üks viis, kuidas inimesed saavad enda jaoks maailma lahti mõtestada. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Tavamõtlemise all peetakse silmas igapäevast mõtlemist, nt kui nad tegelevad igapäevaste asjadega, siis inimesed mõtlevad praktiliselt, et kuidas midagi teha. Mille poolest erinevad teadulik ja tavamõtlemine? Teadulik vs tavamõtlemine Teaduslik teadmine on süsteemne ja ei sisalda loogilisi vastuolusid. See on kontrollitav ja päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab aga vastuolulisi ja kontrollimatuid väiteid.
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).'
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’
annaabi.ee 
