erialase keele kasutamine, erilised riided (punkarid)jne 23. Kontrakultuurid- Grupp inimesi kes vastanduvad üldlevinud arusaamadele. subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Nt 50-ndate biitnikud, 60-ndate lillelapsed, 70-ndate uimastitarvitajad jne. 24. kultuuribarjäär- takistab teistest aru saada, nt keel, religioon, käitumisreeglid. 25. kultuurikonflikt- Ei saa kultuurist aru, tekivad lahkhelid. 26. kutuuriareaal- piirkond, kus on levinud mingi kultuuri tunnused. Laiem kultuuriline kooslus. Nt Euroopa. 27. Hofstede kultuuridimensioonid- võimudistants; maskuliinsus/feminiinsus: individualism, kollektivism, ebamäärasuse taluvus. 28. Sotsialiseerumine- protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. 29
ANDRUS KIVIRÄHU "KAELKIRJAK" "Kaelkirjak" on üks neist lasteraamatuist, mis meeldivad ka suurtele. Ilmunud 1995. a., pole raamat oma aktuaalsust kaotanud: pigem võib öelda, et tegu on ajatu teemaga - lapse ja täiskasvanu maailmade erinevus. (Lapse kui rikkumatu ja vaba vaimu kujutamine on küll iseenesest noor nähtus, pärinedes valgustusajast, varem täitis lapse kui Teise ülesandeid poeet, prohvet, ullike või metslane.) Erinevus, kultuurikonflikt, kokkupõrge erineva mõtte- resp elulaadiga isikute või gruppide vahel on Kivirähu põhiteema. Näiteid võib tuua kümnete kaupa: ugrilane ja rahvusromantik1, linlaste ekspeditsioon maale2, lumememm ja kubjas ning ülejäänud tegelased "Rehepapis", setu ja vurle3, kui nimetada esimesi pähetulevaid. Tavaliselt vastandab Kivirähk idealiseeriva ning praktilise (või küünilise) eluvaate. Naeruks võib autor panna nii ühe kui teise opositsioonipoole või ka mõlemad korraga.
5 lihtsalt kauem, kui koolipäev väga igava tunniga algas. Ja selle peale sain teada, see on väga disrespectful ehk siis mul puudub austus koolisüsteemi vastu ja selle vastu, et paljudel lastel maailmas ei olegi võimalik haridust omandada. Nii vaidlesime me selle teema ümber tükk aega. Meil mõlemal oli vist parajalt peaga vastu seina jooksmise tunne, nagu teine osapool oleks lihtsalt täiesti arusaamatul kombel taipamatu, kuigi kõik on ilmselge. Selline klassikaline kultuurikonflikt. Konflikti tüübid ja põhjused Konfliktid on väga erinevad. Kui inimene hakkab vaidlema, siis ta ei pööra tähelepanu, mis tüüpi antud konflikt kuulub. Kuid et konflikti konstruktiivsemalt lahendada või vältida seda, on vaja teada, mis tüüpi konflikt see on. See aitab analüüsida, paremini mõista ja vaigistada vastuolusid. Filosoofia teaduste doktor ning vene professor Dmitri Zerkin oma raamatus
Assimilatsioon (assimileerumine)- võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühteulamine, üks kultuur kaob Akommodatsioon- väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära. 43. Mida tähendab kultuuribarjäär? Näited juurde Takistab teistest aru saada, nt keel, religioon, käitumisreeglid 44. Mida tähendab kultuurikonflikt? Näited juurde Ei saa kultuurist aru, tekivad lahkhelid 45. Mis on kultuuriareaal? Näited juurde Piirkond, kus on levinud mingi kultuuri tunnused. Laiem kultuuriline kooslus. Nt Euroopa. 46. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? Näited Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on
Näiteks müüdi riigiraudtee ja riigil olev kaubalaevastik eraomanikele. Seni oli USA igati soodustanud sisserännet, kuid 1920. aastatel hakati seda piirama. Immigrantides nähti ohtu kohalike töökohtadele. 1924 kehtestati sisserändekvoodid kui palju tohtis aasta jooksul USA-sse sisse rännata: 150 000 inimest. Kvoot jagati proportsionaalselt erinevate rahvuste vahel keda oli enne palju tulnud, sellele anti suurem osa, ked oli vähem tulnud, sellele anti väiksem osa. Kultuurikonflikt. Ühel pool oli suurlinnlik kultuur, teisel pool maapiirkondade konservatiivid. Suurlinnainimeste riietumine, soengud, muusika (dzäss) oli vastuvõtmatu maainimestele. Oli konflikt ka evolutsiooniteooriaga, osades kohtades keelati selle koolis õpetamine. Kuiv seadus ehk keeluseadus 1920. aastatel. Alkoholi valmistamine, transportimine ja müük oli keelatud. See hakkas kehtima üle kogu USA. Tegu oli konservatiivsete ringkondade surve, kelle
tulemuseks, kui sotsiaalsed institutsioonid muutuvad (ajutiselt) desorganiseerituks; Põhjused:Desorganiseerituse korral ühiskonnas kehtivad normid või normatiivsed ootused kaotavad indiviidi jaoks oma senise tähenduse ehk on toimunud sotsiaalne muutus (social change). Kolm desorganiseerituse tüüpi: Normitus (normlessness) ei eksisteeri norme mille järgi käituda; Kultuurikonflikt (culture conflict) eksisteerivad vähemalt kahed (vähemalt osaliselt) vastandlikud normid; Seniste normide kokkuvarisemine (breakdown) normid, mille järgi käituda küll eksisteerivad, kuid need ei too soovitud tulemust või toovad kaasa karistuse; Tingimused: Ühiskond on pidevas muutuses, kuid üldjuhul saavutab iseseisvalt dünaamilise tasakaalu, kuid teatud demograafilised, tehnilised, kultuurilised jne muutused võivad tekitada
"mõõdukalt liberaalsed" juhuslike seksuaalsuhete suhtes. Sooline erinevus hoiakutes kandub üle ka käitumisele. Erinevates kultuurides on enamasti mehed need, kes algatavad seksuaalsuhteid ja selline käitumismudel iseloomustab ka enamikku loomaliike. 49. KULTUURIOKK Psühholoogilise kohanemise all uue kultuuriga kohanemise protsessis on mõeldud uue käitumisrepertuaari õppimist, mis oleks kohane uue kultuuri kontekstis. Seoses sellega võib ilmneda kultuurikonflikt, kus indiviidi varem kasutusel olnud käitumisrepertuaarid ei pruugi osutuda enam sobilikeks ning kokkusobimatud käitumised hakkavad tekitama raskusi. Kultuurisokk - Antropoloog Oberg mainis seda terminit esmakordselt ja tõi ühtlasi välja ka kultuuriúoki 6 erinevat aspekti: *pinged mis tulenevad sellest, et on vaja psühholoogiliselt kohaneda. *kaotuse tunne tunne et ollakse kaotanud sõbrad, staatuse, et inimene ei valda enam midagi. *hüljatuse tunne kuna uue kultuuri
eeldab zeste) 3. kuritegeliku käitumise õppimine toimub põhiliselt väikestes gruppides (impersonaalne suhtlemine mängib väikest rolli; samas teleka puhul suheldakse ju inimestega ekraani taga) 4. kuritegeliku käitumise õppimine hõlmab nii tehniliste võtete õppimist kui ka motivatsiooni ja hoiaku õppimist; 5. kriminaalseadus fikseerib selle kas õpitud käitumine on kuritegelik või mitt (USA ja kultuurikonflikt) 6. inimesest saab kurjategija, kui seaduse rikkumist soodustavad väärtused on temas ülekaalus (kummad assotsiatsioonid on ülekaalus; neutraalsetel pole üldse mõju) 1 7. rikkumist soodustavate väärtuste olemine ülekaalus sõltub: · kontaktide prioriteedist; - varasematel kontaktidel on tugevam mõju
kontrolli all. Kui me oleme harjumatus keskkonnas ja näeme, et inimesed käituvad teistmoodi, kui oleme harjunud, siis kaotame kontrolli. Inimesed, kellel on vähe kontrolli, muutuvad depressiivseks ja abituks. Kultuurierinevused, puudulikud sotsiaalsed oskused ja mitterahuldavad sotsiaalsed kontaktid põhjustavad kultuurisoki, millele on omane ärevuse kõrge tase ja usalduse puudus. Käitumise muutumise protsess: kultuurikaotus, kultuuri õppimine ja kultuurikonflikt. Psüühilise 62 kohanemise etapid: Esimene etapp iseloomustab entusiasm, kõrgenenud meeleolu ja suured lootused. See etapp saab kiiresti läbi; Teine etapp harjumatu keskkond hakkab mõjuma negatiivselt (tekivad probleemid töö leidmisega, ebamugavad
annaabi.ee 
