- See ei eelda aktiivseid, osalussooviga kodanikke - See ei sisalda kohustusliku elemendina demokraatlikku poliitilist kultuuri 134. Valitsemisviisi, kus on tagatud kõigi huvitatud kodanike mitmekülgsed võimalused otsustusprotsessis kaasa rääkida, nimet: - Osalusdemokraatiaks 135. Leppedemokraatia on valitsemisviis, kus: - On eesmärgiks saavutada osapoolte üksmeel - Otsustamisel on aluseks teatav väärtuskonsensus ehk üksmeel põhimõttelistes küsimustes 136. Institutsioon on: - Reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad 137. Kaasaegset kohtuvõimu iseloomustab: - Põhinemine pädevusel - Hierarhilisus - Ekspertotsused 138. Legislatuuride allakäik tähendab: - Parlamendi rolli tähtsuse langust - Valitsuse tähtsuse tõusu 139. Valitsuse ülessannete hulka kuulub:
Välieksperiment sotsiaalteadlaste kujundatud eksperiment, mis viiakse läbi igapäevases maailmas. Väravavaht eriline inimene, kelle sotsiaalne positsioon lubab tal avada või sulgeda uksi, kust pääseb sotsiaalsete staatuste juurde, ja kes oma formaalse võimuga sildistab nendele staatustele sisenejad Väärteadvus tekib juhul, kui inimesed ei ole teadlikud asjaolust, et nende uskumisi kujundab domineeriv eliit Väärtuskonsensus grupi liikmete vaheline kokkulepe grupi eesmärkide ja nende saavutamiseks valitava õige tee osas Väärtused grupis valitsevad arusaamad heast ja soovitavast, millest juhindutakse õigete otsuste langetamisel Ökoloogiline diferentseerumine protsess, mille käigud jaotuvad kindlad tegevused linna eri piirkondade vahel Ökoloogiline invasioon sünnib, kui uued inimesed või tegevused tungivad diferentseerunud linnastunud alale
11. Mille poolest erineb liberaaldemokraatia sügavast demokraatiast? -See ei eelda aktiivseid, osalussooviga kodanikke; see ei sisalda kohustusliku elemendina demokraatlikku poliitilist kultuuri. 12. Valitsemisviisi, kus on tagatud kõigi huvitatud kodanike mitmekülgsed võimalused otsustusprotsessis kaasa rääkida, nimetatakse osalusdemokraatiaks. 13. Leppedemokraatia on valitsemisviis, kus on eesmärgiks saavutada osapoolte üksmeel ja otsustamisel on aluseks teatav väärtuskonsensus ehk üksmeel põhimõttelistes küsimustes. 14. Missugused on märkimisväärse ohu allikaks tänasele demokraatiale? -Meedia-ehkki peaks olema demokraatlik valvekoer, on üha rohkem äriettevõte; inimesed-kodanike asemel tunnetatakse end tarbijatena; üleilmastumine-demokraatlikud ja avatud riigid ei suuda enam kontrollida ettevõtete tegevust, ega kindlustada neilt laekuvat maksutulu ega täita selle baasil rahva tahet. AVALIKU VÕIMU HARUD JA INSTITUTSIOONID 1
roll, kuidas ta aitab kaasa ühiskonna säilimisele tervikuna. · Struktuur- funktsionalistlik idee on , et gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal osade vahel, mida nim. Funktsionaalseteks suheteks · Grupi sisene sotsiaalne kord toetub liikmete vahel sõlmitud väärusleppele Väärtused grupis valitsevad arusaamad heast ja soovitavast, millestjuhindutakse õigete otsuste langetamisel Väärtuskonsensus- viitab grupi liikmete vahelisele kokkuleppele grupi eesmärkide ja nende saavutamiseks valitava õige tee osas. R. Merton R.Merton tegi mitu korda teoreetilisi täpsustusi strukturaal- funktsionalistlikkusse lähenemisse esimene neist on vahetegemine avalike ja varjatud funktsioonide vahel. Avalik Keskastme teooria , kujutab endast funktsionaalanalüüsi rakendusi piiratud valimi suhtes R
kui töömotivatsiooni ® Osalusdemokraatia - Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia tähendab sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja ® Leppedemokraatia Püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi oluliste osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas.Arenenud riikides on tavaks üksmeel teatud põhiväärtuste osas, nn. väärtuskonsensus. Vrdl. Eesti ühiskondliku kokkuleppe idee ® Totalitaarne ja rahvademokraatia, kvaasi- ja fassaadidemokraatia? Demokraatlik valitsemine n Formaalne ja substantsiaalne demokraatiakäsitlus n Formaalses ehk kitsas käsitluses on olulised ennekõike protseduurireeglid, nt valimised, ja isikuvabadused n Substantsiaalses ehk laiemas käsitluses on lisaks formaalsetele küsimustele oluline sisuline osalusvõimalus
c. see ei eelda aktiivseid, osalussooviga kodanikke d. see ei sisalda kohustusliku elemendina demorkraatlikku poliitilist kultuuri 12. Valitsemisviisi, kus on tagatud kõigi huvitatud kodanike mitmekülgsed võimalused otsustusprotsess a. otsedemokraatiaks b. osalusdemokraatiaks c. tööstusdemokraatiaks d. korporatiivseks demokraatiaks 13. Leppedemokraatia on valitsemisviis, kus a. on eesmärgiks saavutada osapoolte üksmeel b. otsustamisel on aluseks teatav väärtuskonsensus ehk üksmeel põhimõttelistes küsimustes c. kesksel kohal on kodanikeühendused d. avalikku arutelu ei toimu. 14. Milised järgmistest on märkimisväärse ohu allikaks tänasele demokraatiale (loengu põhjal)? a. meedia - ehkki peaks olema demokraatlik valvekoer, on üha rohkem äriettevõte b. kodanikeühiskond - ehkki peaks olema rahva hääl, seisab tegelikult spetsiifiliste rühmade huvide eest c. inimesed - kodanike asemel tunnetatakse end tarbijatena d
loome reeglid ja tähendused - ühiskonna kord. Sotsiaalses interaktsionis esineb alati ettearvamatust ja pinget. 1.13. Mis panuse andis Talcott Parsons (1902-1979) sotsioloogia arengusse? Strukturaal-funktsionalistliku koolkonna esindaja. Äärmiselt keeruline teoreetiline lähenemine: sotsiaalne süsteem on tervik, mis koosneb omavahel tööd kergendavate sidemetega seotud osadest. Tähtis on, et gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal osade vahel - funktsionaalsed suhted. Väärtuskonsensus - viitab grupi liikmete vahelisele kokkuleppele grupi eesmärkide ja nende saavutamiseks valitava õige tee osas. Väärtused - hea ja soovitav, juht õigete otsuste langetamisel. 1.14. Mis panuse andis Robert K. Merton (1910-2003) sotsioloogia arengusse? Strukturaal-funktsionalistliku teooria rafineerimine. Keskastme teooriad - funktsionaalanalüüsi rakendused piiratud valimi suhtes. Jälgis sotsiaalse struktuuri etteaimatav mõju inimkäitumisele
Majanduses samuti 4 põhivajadust. Selle mustrit säilitab nt. majandusharidus. Majandusharidus ka süsteem. Näiteks kohaneb muutustega uued õppekavad jne. Uusi õppekavasid teeb mingi komisjon. See peab näiteks olema integreeritud. jne. => nagu matrjoska nukud: nuku sees on alati väiksem samasugune! - kriitika strukturalismi, funktsionalismi ja Parsonsi kohta: · süsteem on alati korras, ebakõlad on ajutised. 50ndatel levinud. Põhjus: väärtuskonsensus ühiskonna sees, aga 60ndate konfliktid näitasid mudeli piiratust. · struktuuri seaduspärasusele vastanduvad juhus, võimalused, vabadus, hetkelised nähtused. · struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st. kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. · näeb harmooniat, konfliktide puudumist ideaalina, võtab enesestmõistetavana et inimeste eesmärgid on ühised
· Omama üldisi teadmisi teda ümbritsevast füüsilisest maailmast ja kohalikust keskkonnast · Tundma ühiskonna elukorraldust ja inimeste elutegevust · Mõistma ühiskonna majandustegevust ja suutma osaleda selles · Olema võimeline ise õppima ja omandama teadmisi kogu elu 12.1.3. Hariduse funktsioonid · Sotsiaalseks ülesandeks on tugevdada kogukonna ühtsust. Kui lapsed õpivad samu asju keelt, väärtusi ja uskumusi, siis eeldatakse, et tekib väärtuskonsensus. 90 · Hariduse funktsioonid võivad olla nii avalikud kui varjatud: Hariduse funktsioonid Avalikud funktsioonid: · Kultuuri edasiandmine. Kaasaegse ühiskonna suure mitmekesisuse tõttu pole kerge määratleda ühte ja õiget kultuuri. Õpikutes edastatav kultuur on enamasti neutraalne, status quo'd säilitav, konflikte ja eriarvamusi ühiskonnas summutav ja ebavõrdsust isiku eraprobleemina esitav.
annaabi.ee 
