Sotsioloogia eksami spikker (7)

Sotsioloogia on teadus inimese ühiskondlikust elust, gruppidest,ühiskondadest. Sotsiaalantropoloogia mõista inimekäitumise mitmekesisust, uurib mittemodernseid või ühiskonnas eristuvaid alagruppe.
Sotsiaalne kujutlus isikliku kogemuse taga laiem ühiskondlik kontekst.
Sotsiaalsed faktid ( Durkheim ) on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. F Sotsiaalne integratsioon – abielu, vaenulikkus ja ühtsuse õhutamine katoliikluses on sidemed mis ühendavad üht isikut teisega . F Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppe kirjeldavad iseloomustused mis tulenevad indiviidide individuaalse käitumise aktidest. F Tähendus- mille inimesed annavad oma ühiskogemustele, mõtestavad oma kogemusi vesteldes teistega .
Olulised koolkonnad ja kesksed autorid, nende iseloomulikud tunnused ja koolkondade erinevused Karl Marx –majanduslik sector, Durkheim sotsiaalne statistika, Weber verstehen meetod, Merton keskastme teooria. Võib olla hoopis geograafiline koolkond- geograafilise asendi ja selle komponentide mõju ü.hiskonnale. Demograafide koolkond- põhiliseks ühiskonna arengu mõjutajaks elanikkonna juurdekasv. Rassi antropoloogiline koolkond õhiskonna areng pärilikkuse ja rassilise valiku kaudu. Orgaaniline koolkond- ühiskond kui bioloogiline organism.
Marx – Majandusliku sektori tähtsus – väga suur tähtsus tööstusel, tulemusena ühiskonnas toimunud vara jagunemine tootmisvahendite omanike ( maa, vara, vabrikud, teadmised ) ja mitteomanike vahel. See määras ära ühiskonna kui terviku iseloomu igal ajaperioodil. Baasi ja pealisehituse konseptsioon - Baasiks nim majandusvaldkondi ja teisi valdkondi- perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon , haridussüsteem. Pealisehitus – mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas. Väärteadvus – teiste informatsiooniallikate puudumisel võib inimesel välja areneda väärteadvus maailmast ja iseendast. Konflikti roll ajaloo kujunemisel – ajaloolise muutuse mudel baseerub majandussüsteemis toimuval pideval võitlusel tootmisvahendite omanike ja mitte-omanike vahel ja see ei lope enne kui kõik õhiskonna liikmed on koos tootmisvahendite oamnikud.
Weber Versteheni (mõistmise ) meetod- see termin viitab võimele kujutleda maailma sellisena millisena võiksid näha seda teised inimesed ning mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohalt, kes seda kogevad.
Parsons struktuur- funktsionalistlik teooria tähtsaks elemendiks idée,et gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia ja tasakaal strukutuuri osade vahel, mida nim funktsionaalseteks suheteks. Grupisisene sotsiaalne kord toetub grupi liikmete vahel sõlmitud kehtivale väärtuskonsensusele.
Mertoni keskastme teooria- kijutab endast funktsionaalanalüüsi rakendusi piiratud valemi suhtes ja jälgib sotsiaalse struktuuri etteaimatavat mõju onimkäitumisele. Mertoni Funktsionalismi kriitika a)ei saa seletada kõike üheainsa mudeliga, sest ideed on liiga üldised ja tegelik elu ei mahu ühe teooria raamidesse. b) teoorail on kalduvus koondada tähelepanu harmooniale, stabiilsusele, sotsiaalsele korrale ja konflikte nähakse ajutise probleemina. c) Fun teooriat süüdistatakse ka selles et ta ei jälgi muutusi läbi aegade ja jätab vahele ajaloolise konteksti.
Konfliktiteooria sarnasus ja erinevus struktuurfunktsionalismiga : sarnasus et ühiskonna sotsiaalseid struktuure tuleb vaadelda väga abstraktsel tasandil ja otsivad üldisi reegleid sotsiaalsete süsteemide olemuse kohta. Saab mõlemat teooriat kasutada ühiskonna väiksemate gruppide korral (perekond, töökeskkond). Erinevus- strukuttur- finktsionalismi põhihuviks on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi terviku ja selle osade vehel (mingi grupi ja grupiliikmete vahel) konfliktiteooria keskendub korratusele, kokkulepete puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas.
Sümboolne interaktsionism ja mikro -makrotasandi sotsioloogia erinevus- Mikrotasand- (vähem abstraktsed ja analüüsiühikud)põhitähelepanu protsessidel, mille abil inimesed mõistavad ja annavad tähenduse igapäevaelu sündmustele, mõistavad inimestevahelist interaktsiooni sotsioloogilise arusaamise lähtekohana, iseloomustab paradigmade mitmekesisus. Makrotasand- liigub sotsiaalse struktuuri üldiselt mudelilt tagasi igapäevakäitumise juurde ja kõige sagedamini rakendatakse seda suurte sotsiaalsete üksuste analüüsimisel. Sümboolne interaktsionism- kuidas mõistavad inimesed oma maailma, mõjutavad üksteist, määratlevad kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad. (inimesed suhtlevad sümbolite abil ja elavad ühiskonnas gruppidena )
3. Sotsiaalse tegevuse kultuuriline kontekst
Sapi- Whorfi hüpotees- inimesed on ühiskonnas valitsevaks saanud väljendusvahendiks oleva keele meelevallas, reaalne maailm on üles ehitatud keelelistele harjumustele.Hüpotees kirjeldab kuidas ühiskondade liikmed tajuvad maailma aspekte nagu aeg, ruum, värv. Kellel hinnangule mõõde, mõned märgistavad häid omadusi, teised halbu. Ainult üht keelt oskavad inimesed kitsarinnalisemad kui mitut keelt valdavad . Sõnavara tundmine kasulik keskkonna mõistmiseks ja grupi säilitamiseks.
Etnotsentrism - uskumus et oma kultuur on ainuõige ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuristandardite põhjal. Kultuurirelativism – arusaam, et maailma tuleb mõista nii, nagu teda näevad teiste ühiskondade liikmed. Normid- käitumisreeglid, mis on iga grupi traditsioonide osa. Väärtused – on ühiskonnas kehtivad arusaamad hea ja halva, õige ja väära koht.
4. Sotsiaalsed struktuur, grupid ja interaktsioon ühiskonnas
Sotsiaalne süsteem- mõiste aitab aru saada , millest koosneb sotsiaalsete suhete struktuur ja kuidas ta toimib. Iga süsteem koosneb üksteisest sõltuvatest elementidest, mis aja jooksul omavahel liituvad stabiilseks tervikuks. Staatus – inimese positsioon sotsiaaalses süsteemis. Omistatud staatus – muutumatud tunnused, mis on sagely seotud ühiskondliku positsiooniga, mis on omistatud sõltumata inimese soovist. Omandatud staatus- saadud valikute tulemusena, teenete või pingutuste abil.
Roll – staatusele vastavate sobilike käitumiste/tegevuste eeskirjad. Rollikogum- sarnaste staatustega rolled, mis keskenduvad spetsiifilistele staatustele. Rolliootused –ühiskonna ootus rollile vastava käitumise suhtes. Rollikonflikt - isiku kahel või enamal staatusel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused. Sotsiaalse situatsiooni määratlemine( Thomas )- rõhutas tõsiasja, et see mida inimesed peavad reaalseks, on reaalne oma tagajärgede poolest. Anoomia (Durkheim) – võttis kasutusele, et tähistada situatsiooni, kus normid puuduvad, on ebaselged või segadusttekitavad, kus rolli täitjale ei pakuta selgeid normatiivseid juhiseid. Kogukond ja ühiskond – kogukonnas tunnevad inimesed üksteist paljude põlvkondade jooksul ning nad on mitteametlikult seotud, ühiskonnas on inimeste suhted rohkem ärilised ja piiratud. In –ja Out- grupid – in grupid nim neid esmaseid ja teiseseid gruppe kuhu me kuulume ja out grupidon kuhu kuuluvad “nemad” ja meie ei kuulu. Formaalne organisatsioon - sotsiaalse süsteemi tähtis osa, mida iseloom formaalsus , hierarhiline struktuur, suurus, suhteline keerukus, organisatsiooni pikk kestus.(jalgpallimeeskond, haridussüsteem, ülikool, haiglad jne). Bürokraatia (Weber)- eriline organisatsioonitüüp, mida iseloomustavad ratsionaalsus ja efektiivsus suuremastaabiliste ülesannet täitmisel ja kuhu kuulub suur hulk inimesi.( kõrge spetsialiseerumise aste, ametialane kompetentsus kõrge, organistasiooni ülesehitus, tegevuse dokumenteerimine, isklike ja organisatsiooni ressursside eraldatus. )
Bürokraatia positiivsed jooned – tulemuslik tööjaotus,kindlaksmääratud käsuahel,rivaalitsemise vältimine. Bürokraatia negatiivsed jooned – ebaefektiivne suhtlemine , liigne formaalsus asjaajamises ning taretud eeskirjad.
5. Sotsiaalne mina
Sotsialiseerumise protsess – eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri. Selle protsessi läbi õpib inimene tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb arusaam kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumise agendid - nim inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike rollide õpetamine. Tähtsamateks vanemad, sõbrad, õpetajad, massimeedia .
6. Konformsus ja hälbimine
Kuidas tekivad normid ? kkujunevad läbi sotsiaalse interaktsiooni ja kijutavad endast läbirääkimiste tulemusel kujunenud tegelikkust, mis vormib inimeste käitumist ja taju. Normid võivad olla nii keelavad kui sundivad. Hälbelisuse sotsiaalsed funktsioonid Durkheim : on duaalne funktsioon: grupi liitmine ja piiride märkimine. Häbivate inimeste (kurjategijad näiteks ) karistamise läbi liituvad ühiskonna ülejäänud liikmed ühise moraalisüsteemiga. Erikson : inimesed õpivad käitumise piire vastuseisu kaudu ja katsetades aktsepteeriva käitumise piire ja tehes need sellega enda jaoks kindlaks. Sotsiaalse kontrolli mitteformaalsed mehhanismid sisaldavad endas tähtsate teiste hekaskiitu ja laitust. Sotsiaalse kontrolli formaalsed mehhanismid on kui sanktsioonid ei ole enam efektiivsed ja rakendatakse sotsiaalse kontrolli formaalseid agente , neid rolle täitvad inimesed(vaimuhaiglate personal, kohtute ja vanglate töötajad, sotsiaaltöötajad ). Anoomia konseptsiooni rakendamine hälbelisusele- anoomia kirjeldab korra puudumist ühiskonnas või indiviidis, mille puhul käitumist reguleerivad normid on nõrgad. Kuritegelik kui ka seadusekuulekas käitumine saavad alguse sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalkultuurilisest keskkonnast. Kui puuduvad väärtuste normid ja võimalused eesmärke saavutada siis see võibki viia anoomia tekkele. Konfliktiteoreetiline käsitlus hälbelisusest – teoreetikud keskenduvad hälbekäitumise makrosotsiaalsetele seletustele ning konflikti juured peituvad inimestes, kes kontrollivad tootmisvahendeid ja on poliitiliselt mõjuvõimsad, ning võimuta kodanike vahel. Sildistamise teooria- määratleb käitumist hälbelisena ja väidab et hälbelisus ei ole indiviidi käitumisega loodud personaalne kvaliteet, vaid loodav grupi määratluste ja reageeringutega. Kellegi sildistamine hälbeks võib muutuda ennast võimendavaks ja tõugata inimese käitumist veel enam hälbelisuse poole. Stigma- moraalse halvustamise mark pannakse ühiskonna normaalsetele ootustele mittevastava käitumisega inimeste külge.
7. Seksuaalsused
Strukturaal-funktsionalistlik perspektiiv – s.o võimas kirg mille juured on bioloogias ja mida tuleb teadlikult kanaliseeridasotsiaalselt produtiivses suunas.( sexida tohib ainult abielus olevate inimeste vahel, perekondade moodutamist soosivana )
Konfliktiteoreetiline perspektiiv –lähtub samuti tungi/sotsialiseerumise mudelist, kuid keskendub sellele kes määrab normid (riik, religioossed juhid tähtsateks kontrolli agentideks, kes nõuavad kohast käitumist)
Sümboolne -interaktsionalistlik perspektiiv – makrosotsioloogiline lähenemine asendub mikrosotsioloogilisega ja seksuaalset käitumist käsitletakse inimestevahelise sotsiaalse integratsiooniga ning rõhk liigub seksuaalsetelt rollidelt seksuaalsele identiteedile.
8. Sotsiaalsed erinevused ja ebavõrdsus
Sotsiaalne kihistumine- 3 ressurssi 1. Võim võime sundida tahet teistele peale 2. Prestiiz – teiste inimeste austus , lugupeetavus 3. Omand – varandus , mida mõõdetakse maatükkides, naftas, paberitükkides (rahas )jne.
Kihistumise Funktsionalistlik käsitlus- seletab sotsiaalseid struktuure olemasolevate ühiskonnakorralduste põhjal :mis juhtub kuna nii- ja niisugune sotsiaalne süsteem on juba olemas. Kõigil ei ole võrdsed võimed, see kellel on rohkem võimeid vajatakse või hinnatakse mingil konkreetsel ajahetkel ühiskonnas rohkem. Kihistumise konfliktiteoreetiline käsitlus – Marx: ükskõik millise ühiskonna ideed on selle ühiskonna domineeriva strata ? ideed. Et need kes juba võimul saavad seada ka reeglid. Gramci ja Bourdieu – hegemoonia : tähendab mõju või kontrolli safari ja ideoloogiline hegemoonia viitab kultuuriliste sümbolite kontrollile –uskumused, väärtused,ideed õiglusest. Weberi käsitlus võimust – võim on kellegi tõenäosus realiseerida eesmärke isegi kui teised on sellel vastu, sundida oma tahet peale. Prestiizi ja omandi seosed sotsiaalse kihistumisega- prestiiz põhineb peamiselt töökohal ja sissetulekul ning hinnatud on just inimesed kelle amet nõuab pikki aastaid koolitust, kitsaste erialade elukutsed prestiizsemad(juristid, arstid jne). Madalamad töökohad vajavad aga vähest koolitust ja seal tegeletakse käskude täitmisega ning need elukutsed on prestiiziskaala põhjas (prügivedaja, saapapuhastaja, abitööline jne) See toobki kaasa sotsiaalse kihistumise omand- on materiaalsed väärtused, mis näitavad inimese edukust ja mille järgi inimesi sotsiaalsetesse kihtidesse pannakse. Ameerikas näiteks on kõige parem olla abielus, valgenahaline ja elada perekonnas kus tööl käib rohkem kui üks inimene. Sotsiaalne klass - defineerimiseks saab kasutada inimese reputatsiooni kogukonnas, kasutada tema eluviisi või inimese enda klassikuulumise määratlust. Klassiteadlikkuse ja klassiteadvuse erinevus- klassiteadlikkus tähendab mõistmist et sissetuleku, elukutse prestiizi ja eluviisi erinevused määravad ära inimese klassikuuluvuse, klassiteadvus – tekib kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratlusele ja tema poliitilistele eelistustele keskset mõju avaldavaks teguriks ning kui inimesed näevad oma klassihuve teiste klasside klassihuvidele vastuseisvatena. Sotsiaalne mobiilsus – kasti – ja klassisüsteem. Kastisüsteemis on inimese koht sotsiaalses stratifikatsioonisüsteemis paika pandud sünnimomendil. (millised on võimalused haridusele, elukutsele) Klassisüsteemid põhinevad nii omandatud kui ka omistatud staatusele. (vanemate staatus) Strukturaalne mobiilsus – viitab ühiskonnastandardi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna . Staatuse sümbolid-sotsiaalse staatuse väljapoole suunatud märgid, mille abil inimesed kujundavad teistele endast jäävat muljet.
9. Ühiskonna sooline kihistumine.
Bioloogiline ja sotsiaalne sugu- mees ja naine on bioloogiline sugu, feminiinsus ja maskuliinsus inimeste sotsiaalne sugu. Funktsionalistlik – ja konfliktiteoreetiline perspektiiv – Funkt lähtub -sugudevaheline ebavõrdsus ühiskonnas grupi ellujäämiseks vajalike ülesannete jagunemine sugude vahel, tugevus meestele ja hoolitsus naistele, ühiskonnas märgatakse rohkem meeste tugevust poliitiliselt ja majanduslikult. Konfliktiteooria seisukohalt on ühiskondlik tööjaotus ja sellest tulenev ebavõrdsus sotsiaalselt konstrueeritud ja mitte looduse poolt antud. Sooidentiteedi sotsialiseerumine – soolistatud minast õppimine sarnaneb iga muu sotsialiseerumise kogemusega ja seda õpetavad samad agendid: vanemad, kool, kaaslased, massimeedia. Seda protsessi ei jäeta juhuse hoolde vaid kasvavale lapsele avaldatakse survet koguaeg , et soolidentiteet välja areneks. Muutused meeste elus – mehed peaksid rohkem tegelema laste kasvatamisega, suurenenud on ka kodutööde osakaal.
11. Rassilised , religioossed ja rahvusvähemused
Domineerivad grupid ja vähemusgrupp. Domineerivaks grupiks nim elanikkonna gruppi, kes omab kontrolli ühiskondlike ressursside üle, omab kontrolli sotsiaalse elu tähtsamate sektorite üle. Vähemusgrupp- määratlemiseks lähtutakse 1) nähtav eristatavus 2) erinevustel baseeruv diferentseeriv suhtumine 3)identiteedi ümber kujundatud omanäolisus 4) teadlikkus teiste vähemuse liikmetega jagatavast identiteedist. Rassi, seos sotsiaalse situatsiooni määratlemisega- Rass – rasside hulgas palju sarnase fenotüübi või genitüübiga inimesi, raske määratleda, sest puhtaid rasse tänapäeval ei ole. Sotsiaalse situatsiooni määratlemine rassi defineerimisel tähtsaim, inimesed tegutsevad usus, et rahvused erinevad üksteisest fenotüübi, genotüübi ja kultuurilise tagapõhja poolest ning moodustavad eri rassilised kategooriad. Vähemuste ühiskonda integreerimise mudel : sulatusahju mudel rajaneb usul, et immigrandid peaksid massiteabevahendite ja ühise haridussüsteemi kaudu kaotama erinevused ja , hakkama jagama ühist keelt, kultuuri ja tundma rõõmu võrdsetest võimalustest uues maailmas- kultuurilise pluralismi mudel- rõhutab ühiskonnas eksisteerivate subkultuuride panust kultuurielu mitmekesisemaks ja elujõulisekmaks muutmisse.(toit, perekond, rituaalid ) Segretsioon- tähendab vähemusgruppide isoleerimist enamusest ühiskonnast võimul olevate gruppide poolt, Kohanemine- on protsess, mille käigus vähemuse liikmed teadvustavad endale domineeriva kultuuri vorme ja väärtusi, kuid ei tarvitse tingimata muuta oma norme. Akultureerumine – esineb kui vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva õhiskonna normid, väärtused, käitumismallid , kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva kogukonna sotsiaalsetesse gruppidesse . Assimileerumine- tähendab sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu. Amalgeerumine- kokkusulamisprotsess, esineb kui kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuurid või rassid. Eelarvamused - arvamuse kujundamine ilma eelnevate teadmisteta. Diskrimineerimine - inimeste ebavõrdse kohtlemise praktika, tihedalt seotud mõistega eelarvamused. Diskrimineerimise mõju- eelarvamused ja diskrimineerimine võivad rikkuda inimese elu, tervise ja mõjutada tema varanduslikku seisu ning ka minakäitlust mõjutab. Institutsionaliseeritud rassism - paljudes sotsiaalse elu valdkondades kuulub diskrimineerimine juba ette normide ja käitumiste struktuuri ja seda tugevdavad ametliku ja mitteametlikud agendid.
12. Perekond ja abielu
Verepilastus ja vahetusfaktor - seksuaalvaekord inimeste vahel, keda määratletakse sugulastena. Claude levi-Strauss arvas , et pruutide ja peigmeeste vahetus omas algselt sotsiaalset tähendust, mis liitis perekonnad ja inimesed ühte ja see on aluseks kaasaegsetele vahetustele ühiskonnas. Malinovski arvates on abielu funktsiooniks ühiskonnas määrata üks mees vastutavaks naise ja laste kaitsmise eest ja aidata kaasa nende paigutamisele sotsiaalsesse süsteemi. Funktsionalist arvab , et verepilastuskeelust , pruutide ja peigmeeste vahetusest ja sotsiaalse isaduse käsitlusest tõuseb gruppide ja indiviidide tulu., grupid tugevnevad ja indiviidide personaalsed vajadused rahuldatakse. Konfliktiteooria raames on vastus, et tulu saavad sugulusgrupid ja perekonnapead ja mehed rohkem kui naised. (varanduse hoidmine )
Monogaamia- korraga lubatud 1 naine, polügaamia- mitu naist, polügüünia- mitu naist, polüandria –mitu meest, patrilokaalsus- mehe perekond, matrilokaalsus- naise perek , patriarhaat- domineerivad mehed,
Laiendatud perekonnasüsteem- sugulus või põlvnemisgrupp. Tuumikperekond- üksus mis koosneb abielupaarist ja nende alaealistest lastest, kes elavad koos.
Kaasaegne perekond ja selle erinevused traditsioonilisest- palju vähem võimas ja mitmekesine, ülesandeid täidavad nüüd perekonnavälised ametiasutused, perekond ei ole majanduslikult sõltumatu vaid oleneb väljaspoolt teenitud palgast. Homogaamia- kaasa valitakse endale samast rassist , usust, sotsiaalsest klassist, sarnase haridustasemega. Heterogaamia- kaasad erinevatest rassidest, religioonist, rahvusest, tutvustab abielupartnereid teistsuguse mõtlemisega ja lisab mitmekesisust. Perekonnatsükkel- perekonnasündmuste ajastamine (millal pere luuakse tänapäevale alles suht hilja, enne majanduslik kindlustatus) Vanemaiga- viivitus abiellumisega, pikk haridustee, elukaalidus, laste arvu vähenemine, majanduslikud tingimused mõjutavad laste saamist. Lahutus – palju negatiivset mõju lastele ja naisele, paljud lapsed elavad vanemate lahutust üle kümme aastat ja kauemgi. Vanemate halb eeskuju põhjustab ka lapsele tagajärgi :sünnitatakse vara, vähe haridust, elu hea järje saavutamine ja õpetused puuduvad. Taasabiellumine- abiellutakse uuesti jne. Abielu riskifaktorid- liiga varane abielu, rasestumine, väike sissetulek, töötaolek jne. Alternatiivsed elustiilid – üksinda elamine, veel mitte abiellunud inimesed, abielu lahutanud inimesed, lesed, vabaabielu , lastetus, alaealised emad.
13. Majandussüsteemid ja töö organiseerimine ühiskonnas
Kaupade ja teenuste jaotamine- lihtsaim viis otsene vahetus, vahetatakse sarnase väärtusega kaupu ja teenuseid. Kula – kulasse kuuluvatel saartel vahetatakse ühel saarel kasvatatud vilju ja käsitööesemeid teiste saarte kaupade vastu ning saadakse kätte kõik eluks vajalik. Retsiprookuse reegel- kingituse saamine kohustub midagi samaväärset hiljem tagasi andma. Tööjaotus ühiskonnas- tähendab tööprotsessi kui terviku jagamist eri osadeks , millest igaüht teeb kindle selleks ettevalmistatud inimene või grupp inimesi. Võõrandumine (Marx)- selleni viib industriaalühiskonna töökorraldus. Korporatiivne võim – võimul olevad erilised struktuurid ja ärieliit. Korporatsioonid – korporatsioonide ja nende asukohakogukondade vahel olevad sidemed on muutunud nõrgaks, ettevõtte omanikud ettevõtte asukohas ei ela ning selles ei ole midagi kindlat, sest omanik võib selle sulgeda maha müüa üle viia ja sundida töölisi soodustustest loobuma.Korporatsioonid püüavad endast jätta head muljet annetades raha kohalikuks heategevuseks.
14. Võim
Weber definitsioon võimust – on eesmärkide realiseerimise tõenäosus teiste tahtest olenemata. Legitiimse domineerimise kolm vormi : traditsiooniline d -rajaneb harjumuste ja kommete jõul, tavade aktsepteerimisel, karismaatiline d - põhineb juhi erakordsetel võimetel, ideede erakordsusel, legaalne d- põhineb valitseja ja valitsetava vahelistel umbisikulistel sidemetel. Lojaalsuse kindlustamine rituaalide abil – tseremooniad, sakraalsed asjad hoiavad koos kollektiivi, nende rituaalidega on võimulolijatel hea manipuleerida ja ära hoida kollektiivide vaenulikke fraktsioone . Riik- ühiskonna poliitiline organisatsioon, institutsioonide kogum, mis valitseb ja kaitseb territooriumi. Heaoluriigi konseptsioon- väga laia ulatusega, mille konseptsiooniks laiendada hariduse, pensionite ja kodanike õiguste osa ( elamispind , töötu abiraha, peretoetused ). Konfliktiteoreetiline käsitlus aga väidab et heaoluriigid pakutavad sotsiaalabiprogramme, mis on alla viinud töömoraali, kuid samas sellega säilitatakse sotsiaalset korda. Totalitaarse ja demokraatliku reziimi erinevus- totalitaarsed reziimid püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, ka religioon ja eraelu, liidrid on diktaatorid (nõukogude liit ), väiksel grupil täielik kontroll poliitiliste protsesside üle ja täielik kontroll kultuuri üle. Demokraatlikus reziimis eksisteerib aga õigus kõnelda, avaldada arvamust ja inimestel on kodanikuvabadus. Oligarhia raudne seadus – konstanteerib, et kuna otsustajad on huvitatud sellest, et neil oleks õigus, hakkavad nad toetuse võitmiseks inimestega manipuleerima. ( tsensuur ja propaganda ) Võimueliidi mudel Mills - vaatles äri, valitsuse ja suuremate võimusfääride juhtide sotsiaalklassilist tagapõhja ja väitis et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teise sektori otsuseid ja need inimesed osalevad ühises vandenõus. Sarnase sotsialiseeromise tulemusena on neil ühine arusaam ja nad tegutsevad viisil, et säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Pluralistlik mudel- võimueliidi kriitikud arvavad , et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtudes eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas.
15. Hariduse
Hariduse avalik funktsioon- kultuuri edastamine , täiskasvanu staatuse harjutamine. Hariduse varjatud funktsioonid- varjatud õppekava( etnotsentrism, vanemate austamine)kriitikute arust varjatud funktsioonid tegelikult koolituse süda. Funktsionalstlike ja konfliktiteoreetiliste hariduslike vaatenurkade erinevused – funktsion vaatenurk- koolid soodustavad konkurentsi sellega, et eraldavad parimad õpilased vähem võimekatest ja loovad nii intelligentsihierarhia, mis põhineb indiviidi talendil. Konfliktiteoreetikud väidavad, et koolid sorteeriva õpilasi võitjateks ja kaotajateks mitteakadeemiliste muutujate põhjal nagu rass, sugu, sotsiaalne klass, haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust ja paneb edutud inimesed süüdistama iseennast, heakskiidetud kultuur tunnistab ebaseaduslikuks kõik teised tunnetusviisid.
16. Uskumuste süsteemid
Durkheim, Weber usust. Durkheim – arusaamad elu tõelisest tähendusest ja tseremonniad, mis neid arusaamu väljendavad, tekivad grupi kollektiivsest kogemusest. Uskumused põhinevad mõistuslikul kokkuleppel sümbolite tähenduse suhtes ning kõik ideed, jumaldatavad objektid, tseremooniad väljendavad uskujate ühist staatust, uskumustega tunnetavad inimesed õksteisele pühendumust. Weber – teda huvitasid rohkem seosed ideede ja tegude vahel ning uuris erinevaid religioone, et vaadelda kuidas igaüks neist annab psühholoogilise ja praktilise konteksti majandustegevusele ning arvas et see rõhutab staatuseid ja sõnakuulelikkust ja kohustuste korda. Uskumuste avalikud ja varjatud funktsioonid – paljudel uskumustel avalik funktsioon aidata inimesi ja gruppe (vihmatantsud, nõiajahid), et nad tuleksid toime elu tundmatute ja ähvardavate aspektidega. Varjatud funktsioonid- tugevdavad traditsioone, mis annavad inimestele grupiühtsuse kogemuse.(vihmatants vähendab inimeses stressi ajutiselt vähemalt, isegi kui vihma ei tule). Marx ideoloogia ja religioon- ideoloogia ka usk, mis annab sellesse uskujatele sarnase kindluse mis annavad näiteks mõnele kristlus või Judaism . See ei viita jumalikele jõududele kuid sisaldab kõiki ususüsteemide elemente(käitumisjuhised, ajaloo seletus – marksistlik ideoloogia ) Religioon on uskumus, et jumalik jõud juhib inimese saatust. Sakraalne - sisaldab pühasid, jumalikke ning müstilisi või üleloomulikke jõude. Profaanne - on maine, arusaadav ja mõistetav. Maagia - tähendab käitumist, mis on ette nähtud nähtamatute jõudude manipuleerimiseks. Moderniseerumine – sugukonnapõhine tootmine on sularahal baseeruva põllumajanduse ja montaaziliinidega, traditsioonilisele võimule esitatakse väljakutseid igal tasandil. Sekulariseerumine- ilmalikustemine e. üleminek traditsiooniliselt ühiskonnalt kaasaegsele ühiskonnale.
19. Moderniseerumine, tehnoloogia ja sotsiaalsed muutused
Sotsiaalne muutus- on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. Sotsiaalsed muutused toimuvad protsesside läbi, mis on kas ühiskonnasisesed või välised. Keskkonnasündmused – maavärinad, haigused, Sissetungid-sõjad – koloonia või majandusliku võimu sissetung Kultuurilised kontaktid- vaadeldakse teistest kultuuridest kuidas toimivad seal säilimisülesanded ja võetaks eneed üle Innovatsioon- avastused, leiutised Populatsiooninihked –rahvaste suurus ja koosseis Difusioon – kultuurielementide levik, uued ideed, teod. Rahvuslus - paljude inimeste usk sellesse, et neil on midagi ühist( territoorium , usk, keel), mis on külaldane, et otsida poliitilist ühtsust. Preindustriaalne- põhinevad esmasel tootmisel(küttimine, karjakasvatus). Industriaalne - põhinevad mehhaniseeritud tootmisel ja tootmissüsteemil, saab määratleda toodetud kaubade hulgaga . Postindustriaalne riik- rõhutatakse teaduse ja tehnoloogia tähtsust rohkem kui tööstustootmist, määratletakse võimega töödelda ja edastada informatsiooni.