1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad; E-raha asutused; Makseasutused. 3. Eesti krediidiasutused Pa...
"Kaukaasia kriidiring" (19441945) Esseistika traktaat "Vaseost" (19391940) raamat "Väike teatriorgan" (1948) Eesti teatris Bertolt Brecht "Ema Courage ja tema lapsed." Lavastaja: Herbert Schenk (Saksamaa) Osades: Silvia Laidla, Kadri Oim, Indrek Ojari, Tanel Begmann, Dajan Ahmet, Triin Tüvi, Heino Pall Kunstnik: Dagmar Kase Muusikaline kujundus: Dede Noodla, Tanel Bergmann Bertolt Brecht «Härra Punttila ja tema sulane Matti» Kirjutatud Hella Wuolijoe jutustuste ja näidendikavandi järgi Tõlkija: Debora Vaarandi Lavastaja: Kalju Komissarov Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov "Härra Punttila ja tema sulane Matti" Rahvatükk, kus nalja ei kaaluta mitte apteegikaaluga, vaid kotiviisi nagu kartuleid.
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Rahanduse ja panganduse õppetool Annemar Neiland KREDIIDIASUTUSTEVAHELINE KONKURENTS EESTI TURUL Referaat Dotsent Ilzija Ahmet TTÜ 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1EESTIS TEGUTSEVAD KREDIIDIASUTUSED...................................................................4 1.1Swedbank...........................................................................................................................4 1.2SEB Pank.......................................................
sajandil suure Türgi - Osmanite impeeriumi kujunemisele. Türklased laiendasid oma ülevõimu põhiliselt Aasias, Aafrikas kui Euroopas.1453 aastal vallutasid nad Konstantinoopoli, millest tehti Türgi sultanaadi pealinn Istanbul. Istanbuli lossidest tuntuim on Topkapi Sarayi, mille ehitamiseks kulus aasta sadu ja mis oli sultanite residents ligi 400 aastat. Samuti paistis silma Sinine mosee, mis oli ainuke kuue minaretiga mosee, lisaks 16 rõdu. Suurepärane kunstiteos oli Ahmet III purskkaev. Need ja paljud muud hooned seal on püstitatud nn. Sinani stiilis, teised kunstistiilid oli vähe arenenud. Haridus ja teadus püsisid praktiliselt keskaja tasemel ning olid vaimulike kontrolli all. 18 sajand tõi kaasa mõned euroopaliku kultuuri mõjud, mida nimetatakse tulbikultuuriks kõrgemasse seltskonda tulid prantsuse moed riietus, ehitusstiil, maalikunst jm). trükivalgust nägi esimene araabia kirjas türgikeelne raamat. Lääne kultuuri mõju Türgile
&ust=1463657943325344 =eTStAOmJ0HvsxM%3A%3BeTStAOmJ0HvsxM%3A%3BFUHQZob3AEBCkM %3A&imgrc=eTStAOmJ0HvsxM%3A http://cisweb.lk/wp-content/uploads/2014/05/blue-mosque-1728x800_c.jpg Sinine mosee · Ehitus algas 1609. aastal ja kestis seitse aastat · Ehitas sultan Ahmet I · Sinine mosee (nn Sultanahmet Camii Türgi) on ajalooline mosee Istanbulis · Hiiglaslik ehitis Hagia Sophia vahetus läheduses Istanbuli ajaloolises https://www.bing.com/images/search? q=sultanahmet+camii&view=detailv2&&id=B89C0688EC28C7205 keskuses 8399CD6D55&selectedIndex=6&ccid=ctCWt9YJ&simid=60804447
*teatud usuühingutes, eriti polügaamiat sanktsioneerivate Aasia usulahkude liikmete hulgas pole haaremid kuhugi kadunud *hoopis kommertslikum asutus on Hugh Hefneri "Playboy Mansion" kus peremehe soove on rahuldamas paras hulk "jänkukesi" Osmanite dünastia sultanid 1. Osman I 2. Orhan 3. Murat I 4. Bajazid 5. Mehmet I 6. Murat II 7. Mehmet II (Suur) 8. Bajazid II 9. Selim I 10. Süleyman 11. Selim II 12. Murat III 13. Mehmet III 14. Ahmet I 15. Mustafa I 16. Osman II 17. Murat IV 18. Ibrahim 19. Mehmet IV 20. Süleyman II 21. Amnet II 22. Mustafa II 23. Ahmet III 24. Mahmut I 25. Osman III 26. Mustafa III 27. Abdülhamit I 28. Selim III 29. Mustafa IV 30. Mahmut II 31. Abdülmecit 32. Abdülaziz 33. Murat V 34. Adbülhamit II 35. Mehmet V 36. Mehmet VI Tõlked: *konak- vana maja *hamam- kümblushoone *odalisk- teenijapiiga *kaad-kohtunik
Sultan Selim I vallutanud 1517. aastal moslemite pühad linnad ja Araabia poolsaarel (Meka ja Mediina) ning Egiptuse, võttis endale islami usujuhi kaliifi tiitli. Lähis- Ida ja Põhja- Aafrika sunniitide keskuseks kujunes Türgi sultanaadi pealinn, kuhu valitsejad püstitasid üha uusi uhkeid losse. Istanbuli lossidest tuntuim on Topkapi Sarayi, mille ehitamiseks kulus aastasadu ja mis oli sultanite residents ligi 400 aastat. Suurepärane kunstiteos oli Ahmet III purskkaev oma taimeornamendi ja kullatud raidkirjadega. Arhitektuuri ja sellega seotud ehituskunstiga võrreldes olid ülejäänud kunstiliigid vähe arenenud. Haridus ja teadus püsisid Türgi impeeriumis praktiliselt keskaja tasemel. Koraanikoolid ja medresed olid vaimulike kontrolli all. 18.sajand tõi kaasa esimesed tõsised euroopalikud kultuuri impulsid- nn tulbi perioodil hakkasid Türgi kõrgemasse seltskonda imbuma prantsuse kultuuri mõjud.
Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 15 2 Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48.00′N, 32°50′E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel Riigihümn: İstiklal Marşı President: Ahmet Necdet Sezer Iseseisvus: 29.10.1923 Rahaühik: Türgi liir (YTL) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg 3 Geograafiline asend Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia osa nimetatakse Anatooliaks. Euroopa osa aga Traakiaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani ja Iraaniga, läänest Iraagi ja
Tarmo Linnase muusikaline kujundus" ning ,,Kristi Leppiku stsenograafia on lakooniline ja täpne" (Purje 2007, Karulin 2013 kaudu). Teatrikriitik Pille - Riin Purje kirjutas 27. detsember 2016 ,,Postimehe" kultuurilisas järgmist: ,,15. november: Eric-Emmanuel Schmitt Üllar Saaremäe «Oscar ja Roosamamma: kirjad Jumalale» (sünniaasta 2006). Taas viimane etendus Rakvere Teatri väikses saalis. Taas ühe ajajärgu lõpp. Oscarit pidi mängima Dajan Ahmet, kes hukkus autoavariis kümme aastat tagasi, veidi aega enne esietendust. Siiras, elujaatav lavastus, mida publik on hoidnud ja armastanud. Vähihaige Oscari ja tema põetaja Roosamamma lugu on küll imehästi kirjutatud, aga siiski võimaldaks riskantset sentimentaalsust, mille Ines Aru ja Üllar Saaremäe tundlik humoorikas koosmäng välistab. See on olnud üks nüansipeenemaid lavapartnerlusi, mis kümne aasta vältel aina avardus." (,,Postimees" 2016).
See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse, "kõva käega" valitsuse järele. Diktatuuride teket soodustasid ka kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse, pettumine Versailles'i süsteemis ning majanduslikud raskused. 11. Euroopa kaart kahe maailmasõja vahel (demokraatia ja diktatuurid) Demokraatlikud Diktatuurid Belgia kuni 1939 dem. Albaania Ahmet Zogu kuulutas end livkideerimine natside poolt kuningas Zoguks 1928 Holland 1939, natsid lõpetasid dem. Austria Dollfusi parempoolne valitsus, 1932 Iirimaa Bulgaaria kuningas Borisi ainuvalitus, 1934 Luksemburg Eesti Pätsi ainuvalitsus, 1934
27. Hagia Sophia Püha tarkus. On kirik. Arhitekt on Isidoros Miletosest. Ehitati 532537. 532 toimub rahvaülestõus, Justinianus I Õiglane surub maha ja laseb ehitada. Nägi unes ja rääkis arhitektile, kuidas tuleb ehitada. "Oo, Saalomon, ma trumpasin su üle!" 1453 tuleb Mehmed II Vallutaja, siis muudetakse moseeks. Kupli diameeter 32 m. 1934 tuleb Atatürk. Ei sobi kummagi religiooni pühakojaks, 1935 läheb muuseumiks. 4 minaretti. 28. Sinine mosee 1609 alustati ehitamist. Ahmet I lasi ehitada. Peab olema 1000x uhkem kui Hagia Sophia. 6 minaretti. Alti(kuldne), altin. Mekale ehitati 1 või 2 juurde, sest alamal moseel ei saa olla rohkem. Sinine on sellepärast, Izniki (e Nikaia) sinakasrohelised kahhelplaadid. 29. Syleimaniye mosee Arhitekt Sinan. Kalliskivid minarett Pärsia sahh saatis Süleimanile kallikive, et toetada mosee ehitamist. Süleiman oli aga liiga uhke ja ei tahtnud, et keegi teine toetab tema mosee ehitamist. Ta lasi
Sambad marmorist. Tänaseks on kuld tuhmunud. 10.sajandil Kiievi vürsti saadikud:"Me ei teadnud, kas olime taevas või maa peal". Täna asub seal muuseum, mis avati 1935. 527 m.a.j. anti käsk keiser Justinianuse poolt ehitada kirik. Ehitusmaterjal laevatati kohale. Maavärinate tõttu kuppel varisenud. 1204 ristisõdijate rüüsted. 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli ja kirik sai moseeks. Hoonele lisati 4 minaretti. SININE MOSEE 1609-1616. Ametlik nimi Sultan Ahmet I mosee. Püha Sophia vastas teisel pool parki. Istanbulis kauneim mosee. Sultan oli 19 aastane, kui andis ehitamiseks käsu. Legendi kohaselt tahtnud ta selle ehitusega oma nooruse pattude eest Allahilt andestust. Sultan suri 27-aastaselt tüüfusesse, kui mosee valmis sai. 6 minaretti ( 4+2 madalat õue välisnurkades). Õues 6-nurkne purskkaev (enne moseesse sisenemist usklikud saavad end pesta ja puhastada) ja bassein. 1 peakuppel + 4 ääristavat poolkuplit +30 väikest kuplit
uuringuid läbi viime, seda vähem tuleb meil hiljem muretseda bakterite ja viiruste pärast mis meid endid ohustada võivad. 19 Kasutatud kirjandus Interneti väljaanded www.arheo.ut.ee/Baltimaad.pdf www.kliinikum.ee/.../doc/oppematerjalid/.../Sooleinfektsioon2.doc http://www.history.ee/Doktorid/Valk_phd.html http://www.blcremationsystems.com/Index.html Trükised Ahmet S. Üçisik & Philip Rushbrook; The Impact of Cemeteries the environment and public healt, Denmark, 1998 Dent, B.B. & Knight, M.J. Cemeteries: a special kind of landfill. In: Proceedings of IAH Sustainable Solutions Conference, Melbourne, February 1998. Kenilworth, International Association of Hydrologists, 1998. Environment Agency, Wallingford, United Kingdom. Unpublished information, 1998. L. Rodrigues and A
3. Kultuur 9.3.1. Türgi keel ja selle kujunemine 9.4. Tervishoid 9.5. Haridus 10. TÜRGI KUULUMINE RV ORGANISATSIOONIDESSE 10.1. Türgi ja Euroopa Liit 11. TURISM Kasutatud materjal Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48.00N, 32°50E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel Riigihümn: Ýstiklal Marþý President: Ahmet Necdet Sezer Iseseisvus: 29.10.1923 Rahaühik: Türgi liir (YTL) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Türgi lipp Türgi vapp Türgi lühiajalugu Türgi ajaloo saab jagada kolme suurde ajajärku: Türgi-eelne Anatoolia, türklased ja Ottomani impeerium ning Türgi Vabariik. Türgi-eelne Anatoolia Anatoolia poolsaar, millel asub enamik tänapäeva Türgist, on üks Euroopa vanimaid asustatud alasid
tee 3 620 4057 Grigori Fainštein Akad.tee 3-484 620 4060 Gunnar Klaus Prause Akad.tee 3-370 Harald Kitzmann Akad.tee 3-371 620 3955 Heiki Koov Akad.tee 3-380 620 4005 Helina Vigla Akad.tee 3-365 620 3956 Helve Reiso Akad.tee 3-488 620 4055 Iivi Maspanov Akad.tee 3-378 620 4007 Iivi Riivits Arkonsuo Akad.tee 3-360 620 3972 Ilzija Ahmet Akad.tee 3-483 620 4064 Irina Koljajeva Akad.tee 3-481 620 4051 Iris Plado tööleping peatatud Ivar Hendla Akad.tee 3-234 620 4120 Ivo Karilaid Akad.tee 3-487 620 4063 Jaan Alver Akad.tee 3-384 620 4002 James Earl Thurlow Akad.tee 3-231 620 4124 Jelena Hartšenko Akad.tee 3-455 620 4059 Jelena Matina Akad.tee 3-482 620 4068
Iga päev tehti treeninguid erineva- isetegevust, tantsiti ja lauldi. Kogu laagripere tel maastikel: Keila-Joa parkmetsas, Kloogaranna lemmikuks sai Kati loodud uus kantritants. ümbruses, Lohusalu pankrannikupealsel. Ühel Üliedukalt lavastati "Pöial-Liisit", kus peaosas päeval toimus jalgsimatk Paldiskisse ja Pakri debüteeris 9-aastane Merjam Ahmet. poolsaarele. Seal peeti ka valikorienteerumise esimesed võistlused. Juba kogenud orienteerujate Ikka ja jälle on sportlikuks suursündmuseks vahe- kõrval õppisid esimesi orienteerumisnippe ka päris tuses rogain. Kõik võistkonnad sööstavad ühis- algajad. stardist korraga metsa punktide jahile. Ja sel aastal
Gary Tanner Akad.tee 3 620 4057 Grigori Fainstein Akad.tee 3-484 620 4060 Gunnar Klaus Prause Akad.tee 3-370 Harald Kitzmann Akad.tee 3-371 620 3955 Heiki Koov Akad.tee 3-380 620 4005 Helina Vigla Akad.tee 3-365 620 3956 Helve Reiso Akad.tee 3-488 620 4055 Iivi Maspanov Akad.tee 3-378 620 4007 Iivi Riivits Arkonsuo Akad.tee 3-360 620 3972 Ilzija Ahmet Akad.tee 3-483 620 4064 Irina Koljajeva Akad.tee 3-481 620 4051 Iris Plado tööleping peatatud Ivar Hendla Akad.tee 3-234 620 4120 Ivo Karilaid Akad.tee 3-487 620 4063 Jaan Alver Akad.tee 3-384 620 4002 James Earl Thurlow Akad.tee 3-231 620 4124 Jelena Hartsenko Akad.tee 3-455 620 4059 Jelena Matina Akad.tee 3-482 620 4068 Jelena Sõrmus Akad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
