Tehlinilne dokumentiatsioon Vormistamine Lõputöö koostatakse ja köidetakse kokku järgmise skeemi kohaselt; · Tiitelelht · Lõputöö · Sisukord · Sissejuhatus · Töö põhiosa · Lõputöö koostatakse ja köidetakse kokku järgmise skeemi kohaselt; · Kokkuvõte · võõrkeelne resümee · kasutatud kirjandus · lisad Töö tiitellehel on järgmised elemendid: · Tehnikumi nimetus (tähed 16 punkti) · Töö kood · Õpilase ees ja perekonna nimi (väikeste täh 2/3 kõrgusele) · Töö pealkiri (suurte paksude täh 16) Töö tiitle lehel on järgmised elemendid: · Juhendaja ja kontsultantide ametikoht ja nimed · Töö autori allkiri · Töö valmimise koht ja aasta
sisalda ebavajalikke detaile. Töö tekitab selge pildi saadud tulemuste seosest omavahel. Analüüsi tulemused vastavad töö eesmärkidele ning on esitatud loogilises järjekorras. Illustratsioonid aitavad paremini teksti mõista, on välja toodud veenvad rakendusideed töö tulemustele. Töö keelekasutus vastab teadustekstile, asi on kirjutatud stiilselt. Kirjavead praktiliselt puuduvad. Töö vastab täielikult lõputöö nõuetele, viitamine on kooskõlas nõuetega. Resümee annab rahuldava ülevaate töö ülesehitusest, on üldistav ja veenev. Kokkuvõte annab tööst põhjaliku ülevaate. Resümee on kahes keeles. Uku Luhari, 10. reaal
........................................9 Illustratsioonid....................................................................................................................................10 Kokkuvõte..........................................................................................................................................11 Lisad..................................................................................................................................................12 Resümee............................................................................................................................................12 2 Üldnõuded Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokument
2) teoreetiliste teadmiste praktilise rakendamise oskus; 3) töö eesmärgi ja probleemile vastavate uurimisküsimuste sõnastamise ning sobiva meetodi ja analüüsivahendite valimise ja rakendamise oskus; 4) tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise oskus; 5) teadusteksti koostamise (eelkõige õpilasuurimuse puhul) oskus; 6) oma tegevuse ja töö analüüsimise oskus; 7) töö korrektse vormistamise oskus; 8) kokkuvõtte ja resümee koostamise oskus; 9) töö kaitsmise oskus. Praktilise töö laiem eesmärk on õpilase isikupära, loova eneseväljenduse, koostöö ja iseseisvalt töötamise oskuse arendamine. Praktiline töö koosneb tööst ning selle juurde kuuluvast kirjalikust osast. Mõlemate puhul võib eristada kindlat vormi. 1.2. Töö teema valik Teema valib õpilane iseseisvalt vastavalt oma eelistustele ja huvidele või teemapangast.
10 . : 2010 RESÜMEE..................................................................................................3 ............................................................................................... 4 , .......4 ..................................................................................5 ...............................................................................................7 -...................................................................................9 .......................................................11 .................................................................................................13 1.......................................................................................14 ...............................................................15 2 RESÜMEE. Mi...
sisukorra. Enne töö vormistamisele asumist tuleb kontrollida, kas arvutil on sisse lülitatud korraldus pealkirjade nummerdamiseks ja milline on pealkirjade tähesuurus ning vormindus, et neid vajadusel korrigeerida. PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1) 16 pt, rasvane, kõik suurtähed. Alapeatüki pealkiri (Heading 2) 14 pt, paks ja kaldkirjas,esimene suurtäht. Punkti pealkiri (Heading 3) 13-14 pt, rasvane, esimene suurtäht. Kõikide töö iseseisvate osade: resümee, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, registrite, loetelude ja lisa pealkirjad vormistatakse esimese astme (Heading 1) pealkirjadena, kuid neid ei nummerdata, ette löödavad numbrid kustutatakse (Backspace). Nummerdatakse vaid töö põhiosa: peatükkide pealkirjad (Heading 1), alapeatükkide pealkirjad (Heading 2) ja punktide pealkirjad (Heading 3). Arvutil on võimalik moodustada kuni 9 alljaotust (Heading 1 - Heading 9). Õpilastöödes üle kolme
kasutusharjumused. Uurimisülesannete täitmiseks vajalike andmete kogumiseks kasutas autor ankeetküsitlust. Tulemusi autor käsitleb ka meetodilises osas. Tulemuste lähtudes pakkub autor ettepanekud ja soovitused just meetodilises osas, kuigi uurimistulemustest ja ettepanekutest selles peatükkis ei kirjutata. Üldine diplomitöö ülesehitus on rahuldav. Reeglipäraselt peavad olema tiitelleht, sissejuhatus, võõrkeelne resümee, sisukord, sisuline osa, kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad. Antud töös kõik osad on olemas. Rääkides võõrkeelse resümee kohta, saab öelda, et resümee on tehtud korrektselt. Nimelt, peale inglisekeelse resüüme,on kirjas töö pealkiri ja täpne tõlge, autori nimi ning keel, milles töö on kirjutatud. Saab mainida ka, et resümees on olemas võtmesõnade loetelu. Struktuuri osa nagu lühendite loetelu pidi ka töös esinema, sest diplomitöös on rohkem kui 10
« » : : T 2016 1 ................................................................................................................................3 1. ?..............................................................................................................4 1.1. ..............................................................................4 1.2. .......................................................................................................5 1.3. ................................................................................5 2. « ».........................................................................6 2.1. ..............................................................................................................6 2.2. .................................................................................................................7 2.3....
· Kollokviumide ettevalmistamine · Kaitsmiseks vajalike materjalide ettevalmistamine Haridustehnoloog · Infotehnoloogiline tugi (uurimistööde arvutiga vormistamise nõustamine) · Valitud õpikeskkonna haldamine · Valminud uurimistööde elektrooniline vastuvõtt Õpetajad ja kooli töötajad · Uurimistööde juhendamine ja retsenseerimine · Emakeele ja inglise keele õpetajad: uurimistöö resümee koostamise juhendamine ema- ja võõrkeeles Uurimistöö juhendaja peamine kohustus on koostöös töö autoriga reaalselt teostatava ja kaitsmiseks sobiliku teema formuleerimine. Juhendaja aitab määratleda uuringu põhiprobleemid ja metodoloogia ning töö etapid ja stuktuuri. Juhendaja juhendab uurimuse praktilist läbiviimist, vastab uurimistöö käigus ja koostamisel üles kerkivatele küsimustele, abistab õpilast vajalike allikate leidmisel.
... KUNSTI ROLL KAASAEGSE NOORMEHE ELUS Uurimistöö Õpilane: ... Juhendaja: ... ... 2017 1. ........................................................................................... 5 1.1. .......................................................................................... 5 1.2. ................................................................................................ 7 1.3. .......................................................................................... 7 1.4. ..................................................................9 2. ......................................................................................... 11 .......................................................................................................... 16 ........................................
kataloog"- Teooria "Inimväärikus, demokraatia, õigusriik, sotsiaalriik, rahvusriik"- Empiiriast kõnelev peatükk Kokkuvõte: "Resümee algab lühikese ülevaatega teadustööst ning toob esile peamised tulemused. Vajadusel esitatakse resümees ka olulisemad arvandmed, lisatakse joonis vms. Resümeest jäetakse välja illustratiivsed näited ja viited kirjandusele. Kirjanduses eristatakse kaht tüüpi resümeesid: analüütiline resümee ja parafraseeritud ehk ümbersõnastatud resümee. Analüütiline resümee selgitab, milliseid seisukohti esitatakse teadustöö autori vaatenurgast, st rõhutatakse otseselt autori tööd, parafraseeriv resümee esitatakse rohkem kaudsemas vormis." Näitena tekstist: "Riigikohtu kataloogis ei kajastu näiteks Heinrich Schneideri ja Robert Alexy nimetatud vabadus ega võrdsus. Kui pidada kõigi võrdset vabadust inimväärikuse osaks, siis võib piirduda inimväärikusega. Vastasel korral
2.2. Sisukord Sisukorras (vt. lisa 2) näidatakse kõigi töö üksikute alajaotiste täielikud pealkirjad koos alguslehekülgede numbritega. Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja nende alguslehekülgede numbrid. Töö põhiosas on soovitav kasutada mitmeastmelist peatükkide järjestussüsteemi (nt peatükk 1., peatüki jaotis 1.1., selle alljaotis 1.1.1. jne). Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud kirjandus ja lisad on ilma järjekorranumbriteta. 2.3. Sissejuhatus Sissejuhatuse koostamise aluseks võiksid olla järgmised märksõnad: teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus; töö tegemise eesmärk; probleem; käsitletavad ülesanded selle probleemi lahendamiseks. 2.4. Töö põhiosa Töö põhiosa eesmärgiks on anda ammendav ülevaade probleemi püstitusest kuni lahendus- variantideni ja järelduste ning ettepanekute väljatoomiseni
Kuressaare Gümnaasium Kuulmine ja selle mõjutused Uurimistöö Koostaja: Kärt Hansen Klass: 6.c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mis on kuulmine................................................................................................... 4 1.2 Kuulamine........................................................................................................ 4 1.3 Kuulmise nõrgenemine.................................................................................... 5 1.4 Beebide kuulmine............................................................................................. 6 1.4.1 Beebid armastavad muusikat...................................................................
· Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht. Sõnade poolitamist ei kasutata. · Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). 1.1 Töö koostamine Töö koostamine toimub järgmiste etappidena:
· Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht. Sõnade poolitamist ei kasutata. · Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). 1.1 Töö koostamine Töö koostamine toimub järgmiste etappidena:
· Leheküljed peavad olema varustatud numbriga. · Teksti tähe suurus 12 13 pt , äärest-ääreni reastuses ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius on 3,17 cm, paremal 2,37 cm ja ülevalt ning alt 2,54 cm. · Leheküljel, kus algab peatükk või mõni muu iseseisev osa (sisukord, eessõna, sissejuhatus jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7 cm laiune äär. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Referaat kirjutatakse eesti keeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, on ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid:
: 2017 2 . , , . , .. 40 . - , .. , (6 ). . , . , , . , , . , . . : , , , , . 3 ................................................................................................................................. 2 ............................................................................................................................... 3 ..................................................................................................................................... 5 1. .....................................................................................
Keila kool 11 : Keila 2016 Keila kool 11. klass Sergei Asmanov SPORDILISANDITE KVALITEEDI UURIMINE Uurimustöö Juhendaja: Nadezda Lisovskaja Keemia ja bioloogia õpetaja Keila 2016 2 RESÜMEE Teadustöö teema on "Spordilisandite kvaliteedi tuvastamis meetodite uurimine". Autor uuris, kas on olemas meetodid, mis saavad aidata uurida spordilisandite kvaliteeti ja autor ka proovis hõivata need meetodeid. Teema aktuaalsus väljendub sellest, et inimestel, kes tegelevad spordiga ei ole aega korralikult ja täisvereliselt süüa. Inimesed ei tea, kas kallid spordilisandid on kvaliteetsed või mitte. Praktilises osas autor uuris välja katsetega, missugune koostis on odava, keskmise ja kalli hinnaga spordilisandites. Uurimust...
RESÜMEE Selles uurimuses püstitas töö autor eesmärgiks välja uurida Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste vaateid võõrkeelte õppimise vajalikkusele. Töö autorile pakkus ka huvi teada saada, mida arvavad ja tunnevad Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased osates erinevaid võõrkeeli. Antud teema valik on tingitud sellest, et autorile teadaolevalt ei ole sarnast uurimust Eestis varem tehtud. See tähendab, et teadaolevalt ei ole uuritud Eesti õpilaste vaateid võõrkeeleõppe vajalikkusele ning nende hinnanguid oma võõrkeeleõppe kohta. Töös uurib autor esmalt, kuidas käsitlevad erinevad võõrkeeleõpet reguleerivad dokumendid keeleõppe tähtsust ja mis soovitusi nad annavad. Sellele järgneb lühike ülevaade Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavatest võõrkeeltest. Seejärel arutletakse selle üle, mida on vaja, et võõrkeeleõppes edukaid tulemusi saavutada ja milleks üldse on vaja õppida võõrkeeli. Teoreetilisele osale järgneb autori läbi viidud uurimuse tulemuste esitl...
Resümee Teise maailmasõja ajal elanud ja tegutsenud eestlased on aja jooksul erinevatele Eestit valitsenud võimudele jalgu jäänud ja nad on sunniviisiliselt unustatud. Samuti ka kunagisest kiirkäimise ja maratonijooksu Eesti NSV meistrist Loit Laidnast on teada ainult üksikuid legende, mille tõesuses võib kahelda. Uurimistöö eesmärk oli kasutada ära võimalust Loit Laidna veel elavatelt sugulastelt informatsiooni saada ja ajalooline tõde välja selgitada. Uurimistöö põhineb valdavalt intervjuude põhjal saadud informatsioonil, kuid kasutati ka teemakohast kirjandust, Loit Laidna kohta käivaid dokumente, fotosid ja ta oma üksikuid märkmeid. Nii suudeti luua veel eksisteerivatest infokildudest võimalikult terviklik pilt Loit Laidna elust. Loit Laidna elu on imeline näide, kuidas Teine maailmasõda ja äärmuslikud poliitilised võimud mõjutasid inimeste elusid. Pered lahutati, varad konfiskeeriti ja seni saavutatud tulemused vaikiti maha. Tip...
Eufemism ehk peitesõnad. Hundi asemel saab kasutada: lepikulell, metsakutsa, pajuvasikas. 6. Millele viitab märgend ARGI? Tooge mõni näide. Kairi Laur IK 12 AÜ ARGI- argikeelne, nt telekas, apsakas, fotokas. 7. Leidke üldkeele sõnade pastinaak ja piibeleht oskuskeelsed vasted. Pastinaak- aedmoorputk (porganditaolise valge juurega (maitse)köögivili). Piibe|leht- maikelluke. 8. Missuguses tähenduses ei soovita ÕSi koostajad kasutada sõnu adresseerima, indeks, kaasaegne, resümee, vabandama? Adresseerima ei soovita tähenduses: tegelema, käsile võtma, lahendust otsima. Indeks ei soovita tähenduses: (aine)register, nimestik, loend. Kaasaegne ei soovita tähenduses: tänapäevane, praegusaegne, nüüdisaegne, uueaegne, ajakohane, moodne. Resümee ei soovita tähenduses: elulookirjeldus. Vabandama ei soovita tähenduses: vabandust paluma. 9. Mis tüübi järgi käändub sõna lüsi? Mida see sõna tähendab? Lüsi tähendab vikati vars
Resümee fotost *Inimesed suhtlevad üksteisega peale suulise ja kirjutatud tekstide ka muude info edastajate, nagu fotode, filmide, maalide, skulptuuride abil. Me näeme ja kujutleme maailma pildiliselt, seletame sõnadega. *Oleme fotodega nii harjunud et, märkame tavaliselt vaid nende puudumist. Iga päev tungib maailm piltidena meie kodudesse. Fotode vahendusel saame teada sündmustest maailma eri paigus, näeme inimesi, asju ja nähtusi nii, nagu nad tegelikkuses on. Tänu fotole on meil filmikunst ja televisioon. *Fotograafia leiutajaks peetakse prantsuse teadlast Louis Daguerre'i. Ta avastas hõbedaühendi valgustundlikuks muutumise meetodi, mis võimaldas teha nn dagerrotüüpe ehk ,,hõbepilte''. Sõna fotograafia on tuletis kreeka keelest ja tähendab tõlkes ,,valgusega kirjutamist''. *Fotoalbumit võib ,,lugeda'' nagu raamatut, kuhu iga aasta lisandub üha uusi lehekülgi. Fotod on maailma muutumise tummaks tunn...
Mitteametliku kirjastiili nimetatakse n.-ö. argikeeleks, kus kasutatakse slänge, vulgarisme, fraseologisme jms. Teaduslikus kirjastiilis on vajadus anda edasi infot üheselt mõistetavana, täpsena. Stiili eesmärgiks on teadmiste edastamine. Lühikesteks akadeemilisteks tekstideks peetakse näiteks abstrakti, resümeed, kokkuvõtet, esseed. Abstrakt annab lugejale kiire ülevaate teksti sisust, mille abil otsustada, kas töö on lugemist väärt. Resümee annab ülevaate töö eesmärgist, probleemidest, lahendustest ja tulemusest lugejale, kes ei valda keelt, milles on töö kirjutatud. Kokkuvõte lisatakse teksti lõppu ning see võtab kokku tähtsaimad aspektid. Essee on lühem arutlev kirjutis, milles lubatakse edastada autori emotsioone, keelekasutus on vabam, isikupärasem ja loomingulisem. Pikkadeks akadeemilisteks tekstideks peetakse näiteks referaati, uurimisraportit. Referaat on
Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega. Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm. ÜLDNÕUDED Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). ESSEE Essee on vabas vormis loov mõttearendus teatud teemal. Essees ei nõuta oma
Kadrioru Saksa Gümnaasium KÄSIKELLADE ARENG MUUSIKAS NING ARSISE KELLADE KOOLID Uurimistöö Karin Brit Liinsoo 11.1 Juhendaja: õp Reet Lend Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1 TEOREETILINE OSA.............................................................................................................4 1.1...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Anastasia Panfilova Liiklusõnnetused Eestis Uurimistöö Juhendaja: õpetaja I. Prees Rühm: RDKR-21 Kohtla-Järve 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 RESÜMEE............................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................5 1.LIIKLUSÕNNETUSTE STATISTIKA..............................................................................6 2.SÕIDUAUTOGA PÕHJUSTATUD LIIKLUSÕNNETUSTE ARV SÕIDUKI MARGI JÄRGI..............................................
Tallinna Tõnimäe Reaalkool KEEMILISED AINED KARASTUSJOOKIDES Uurimistöö Autor: Viktoriya Strelnikova Juhendaja: Lidia Rõbnikova Tallinn 2016 Uurimistöö.............................................................................................................................1 ................................................................................................................................4 1 ...............................................5 1.1 ....................................................................................5 1.1.1 Coca-Cola....................................................................................................6 1.1.2 Fanta..............................................................................................
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Muusika noorte elus.................................................................................................................2 1.1Muusika tähtsus noorte elus...............................................................................................2 1.2Muusika kuulamise põhjused.........................
Resümee Kairi Pulst, SS M.Merimee ,,Colomba" Teoses ,,Colomba" on peategelasteks vanem, pisut kartlikum ja alandlikum vend Orso ning tema mõjukam noorem õde Colomba, kes mõjutab tihtipeale meelega oma venda, et asjalood kulgeksid talle sobival kujul. Peamine tegevus kulgebki Orso, Colomba ning ühe teise perekonna, Barricinide vahel. Vaen on kestnud sajandeid ning keegi ei mäleta enam täpselt, millest see alguse sai. Tegevuspaigaks on Korsika saar, kus on omane, et probleemid lahendatakse omavaheliselt ning vägivaldselt, kohtu poole pöördutakse äärmiselt harva ning viimases hädas. Au sees on aga bandiidid, kellega häid suhteid hoida on soovitatav, et vajadusel nende abi vaenlaste vastu kasutada. Teoses ei puutumata ka armastuse teema. Raamat algabki sellega, et kolonel oma tütre miss Neviliga otsustab külastada Korsika saart. Peetakse läbirääkimised paadi...
läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (n. küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi v. fotokoopiad). Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse, fotod allkirjastatakse (kes v. mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata. VIII Resümee e. ülevaade tööst (max 1 lk.), milles esitatakse peamised mõtted ja järeldused, millest on töös juttu. Samuti võib esitada olulisemad märksõnad. Kuna resümee eesmärgiks on töö olulisemate tulemuste lühitutvustus, siis võib neid lähtuvalt töö väljundist koostada nii eesti- kui võõrkeeltes. Resümee paigutatakse kas sisukorra ette v. töö lõppu. Vajadus resümee järele võib tuleneda teatud konkursijuhenditest v. tööde lühiülevaadete kirjastamisel. 5. Viitamine (e
Pärnu Koidula Gümnaasium G1BK1 klassi õpilaste teadlikkus interneti ohtudest Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Karolin Siimer: G1BK2 Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade................................................................................................................4 1.1 Enim levinud ohud internetis.........................................................................4 1.2 Hoidumine internetiohtudest.........................................................................4 2. Metoodika ja valim....................................................................................................
alapeatükkide üldskeem tuleks autoril siiski varakult kavandada. See on vajalik, et materjali õigesti jaotada ja teemat loogiliselt arendada. On välja kujunenud teadusliku töö struktuur, mis oma loogilises arendatuses peegeldab probleemi leidmise ja täpsustamise, lahenduse otsimise ja leidmise etappe. Tutvustatakse kasutatud teooriaid, andmete kogumise ja töötlemise meetodeid. Eraldi peatükina tuuakse tavaliselt välja tulemused ja nende interpreteering. Töö lõpeb kokkuvõttega, resümee ja kasutatud kirjanduse loeteluga. Vajadusel pannakse töö lõppu ka lisad. Uurimistöödes on kindlad alljaotised, mis on paigutatud teatud järjestuses: · tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotisteks), kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, lisad (vajadusel). TIITELLEHT Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: 1) õppeasutuse täielik nimi (Räpina Ühisgümnaasium),
Resümee Kairi Pulst, SS ,,Ivanhoe" ,,Ivanhoe" on rüütliromaan, kus kõik näivad omavahel tülis olevat lihtrahvas feodaalidega ning feodaalid omavahel. Feodaalijõugu juht on John, Richard Lõvisüdame vend, kes venna äraoleku ajal haarab võimu. Keegi ei tea, keda usaldada. Ainult kindlad isikud teavad, et läheduses viibib ka Richard Lõvisüdame truu sõber, rüütel Wilfred Ivanhoe. Raamat algab sellega, et valitseja Cedricu alamad seakarjus Gurth ja pärisori Wamba talitavad lambaid koos koera Fangsiga. Kõrge vaimulik prior Aymer, vabameelne ja lõbus vaimulik, soovis oma kaaslastega Cedricu juures peavarju saada. Saksid ja normannid ei saanud omavahel läbi kuid Cedric palus oma teenijatel saabunud külalistele siiski head ja paremat pakkuda. Seltskonnaga liitus ka juut Isaac. Õhtusöögilauas jutustati, kuidas Ivanhoe pidi peale inglise sõjaväe lahkumist halva tervi...
..................................................................................................... 11 4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid ................................................................ 12 4.3.5. Joonealune märkus ............................................................................................. 14 4.4. Viitamine ................................................................................................................... 14 4.5. Resümee .................................................................................................................... 18 4.6. Lisa ............................................................................................................................ 19 5. Viidatud allikad ................................................................................................................ 20 5.1. Trükitud allikas paberkandjal ................................................................
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Humanitaarained Kadri Sado SINATAMINE JA TEIETAMINE Referaat Juhendaja: Tiina Alekõrs Tartu 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Ühiskond ja kõnetamine...................................................................................................... 4 2. Erinevad rahvad ja kõnetamine........................................................................................... 5 3. Kõnetusnormidest koolilaste arvamuse põhjal..................................................................... 6 3.1. Kõnetussõna määrajaks ühiskondlik seisund........................
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kaspar-Eerik Maarand Eesti mehe tantsulisus Juhendaja: Sulev Siider Tallinn 2016 1 Resümee Eesti mehe tantsulisus Kuu ja aasta: June.2017 Lehekülgede arv:14 Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on selgitada välja Eesti mehe tantsulisuse, kuna tänapäeval on tantsimine palju populaarsemaks muutunud igas valdkonnas. Sellelt lähtuvalt püstitati ka hüpotees. Milliseks rolliks on kujunenud tants Eesti mehe elus? Uurimustöö eesmärgiks on selgitada välja, Eesti mehe tantsulisus vastavalt vanusele ja tantsustiilile. Hüpoteesi tõestamiseks viidi Tallinna Nõmme Gümnaasiumi, Saku Gümnaasiumi, Tallinna 32.keskkooli ja Tallinna Polütehnikumi 16-19 aastaste noormeeste seas läbi 30.märts 2017. Anonüümne ankeetküsimustik paberkandjal. Vastamine toimus 7st kuni 30nda märtsin...
a. Sihtgrupp (bookmarks) b. Valim i. liht juhuvalim ii. stratifitseeritud juhuvalim – jagab elanikkonna gruppideks(sugu, vanus...) ja juhuvalim igas grupis iii. kvoodi valim iv. juhuslik valim v. lumepalli valim 12.Uurimistöö struktuur a. Tiitelleht b. sisukord c. sissejuhatus d. Töö põhiosa e. Kokkuvõte f. resümee g. Loetelud (Kirjandus, lühendid...) h. Lisad (Tabelid) 13.Uurimistöö vormistamisele esitatavad nõuded TÜ õigusteaduskonnas a. Küljendamine i. reavahe 1,5 ii. Times new roman 12 iii. kaldkiri ainult võõrsõnade puhul iv. Vasakule 3 cm, üles, alla ja paremale 2 cm v. lõigud tühja reaga b. Kõik lehed nummerda c. tekst täpne selge ja loogliline d
Antoine Berman ,,Translation and the Trial of the foreign" Resümee Läbiv teema Antoine Berman´i essees on "tõlkimine kui võõra proovilepanek" (comme épreuve de l´étranger), kuid mõlema, nii lähte- kui sihtkultuuri proovilepanek tõlkimisprotsessi käigus. Räägitakse sellest, kuidas tõlkimine on üha enam võõrapärase edasiandmiselt liikumas teksti ,,kodustamise" suunas. Bermani väitel peab iga tõlge tähendama küll teksti mingil määral kodustamist, ent peaks seejuures siiski säilitama oma võõrapärasuse ja sellest tulenevalt ka teatava komplekssuse. Bermani hinnangul kaasneb teksti liigse kodustamisega ka soovimatu lihtsustamine, mis paratamatult kulmineerub sellega, et originaal kaotab oma isikupära. Ta arvab, et tänapäeva tõlge, ennekõike proosatõlge, võib olla algtekstile sageli kahjustavaks tõlkimine on ennekõike tähenduse säilitamine; vaadeldes teksti moonutamise suundumusi, toob välja selle 12 erinevat viisi: 1. Ratsionaliseerim...
Essee Diplomitöö analüüs teemal ,,Hüdrograafiline mõõdistamine Raahe sadama näitel" Lõputöö annab ülevaate hüdrograafiliste mõõdistamistööde läbiviimisest Raahe sadama rekonstrueerimise käigus teostatud tööde osana, läbi praktikandi silmade ja arusaamade. Üliõpilase töö omab praktilist väärtust ja on kindlasti osaliselt kasutatav õppematerjalina. Töö ülesehitus on loogiline ja annab hea ülevaate praktikast. Autori teema valik on väga hästi põhjendatud, kuid ei sisaldada empiirilist informatsiooni. Diplomitöö teema on praegu väga aktuaalne, kuna käsitletu on hüdrograafias vajalik ja lahutamatu osa. Töö eesmärk on anda teistele üliõpilastele ülevaate mõõdistamistöödest. Uurimisprojekt on piiritletud Raahe sadama näitel pealkirjas, kuid sissejuhatuses pole seda mainitud. Lisaks, on puudu töö ülesehituse selgitus ja pole ära märgitud olulisemaid lähtematerjale ja allikaid sissejuhatus...
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Majandusarvestus ME-12K TUNNETUSTEOORIA ALUSED Referaat filosoofias Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Valisin teema ''Tunnetusteooria'' kuna olen ka enne sellest palju kuulnud ning antud teema paistab ka väga huvitav. Juba väiksena kuulsin vanaema suust, et ära nopi lille niisama, ära murra puu oksa lõbu pärast paooleks--tal on ka valus... Mingil määral kandis vanaema ka mulle sellist maailmavaadet edasi ja sealt tekis ka huvi.... Kas puud ja muud taimed ikka tunnevad valu? Arvan, et see küsimus jääb kauaks veel lahendamata. Kõigile jääb oma arvamus ja arusaam, kuid enese harimiseks võime lugeda ka palju raamatuid ja uurida internetist, mida teavad ja arvavad tunnetusteooriast teadlased. ...
N.Pevsner "Kaasaegse disaini pioneerid. William Morrisest Walter Gropiuseni" Resümee 2015 2 Nikolaus Pevsneri 1936 aastal esmakordselt ilmunud raamat uurib tolle aja modernistliku arhitektuuri ja tema mõju. Pevsner kirjutab, et 19. Sajandi arhitektuuritehnoloogia tugines raua kasutamisele. Esimene rauakasutus arhitektuuris on Alvobacas Portugalis, kus malmist sambad toetavad korstnat. Edasi hakati rauda laialdaselt kasutama
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimine Valentina Purtova RATSA KLUBI AVAMINE Lõputöö Juhendaja: Tatjana Moroz Tallinn 2009 2 .......................................................................................................................3 .............................................................................................................................. 5 ...................................... 7 1.1 ................................................................................................7 1.2 .........................................................................8 1.2.1 ..................................................................................................................... 9 1.2.2 ..............................................................................10 1.2.3 ......
Ajalooline jutustus käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor kasutab küllaltki vabalt. Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Algriim-sõnade algushäälikute korgamine värsi (või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku) piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Lõppeb tihti puändi ja vabastava naeruga. Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Dramatiseerimine on proosa või luuleteksti muutmine draamatekstiks Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjalnduse 3 põhiliigist Draama on dramaatika põhizanr, teda iseloomustavad dialoodivorm, olevikulusus, tegevuse keskendatus ja pingeline arendus ning tegelasvahelised vastuolud. Epiteet on omadussõna, kirjeldavpoeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Elulood on elukäigu kirjeldused, omamoodi minevikumälestused Haiku on jaapani klassikaalne väike luulevorm. Haiku koosn...
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE VENE GÜMNAASIUM Anasstassia Aboljanina Anna Lipskaja 11.B klass MULTFILMIKANGELASTE MÕJUST 11. KLASSI ÕPILASTELE Uurimistöö Juhendaja E.Prave Kohtla-Järve 2013 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................................4 1. 1Mõju mõiste......................................................................................................................4 2. EMPIIRILINE TAUST...........................................................................................................7 ...
Jälgi, et mõte oleks õigesti edasi antud Viitamine ja plagiaat Iga mõte, mida sa ise välja ei mõtelnud, vajab viidet Üldteada entsüklopeedilisi fakte ei viidata Viiteta võõraste mõtete kasutamine on plagiaat, st intellektuaalomandi vargus Viidata võib: Tsiteerides (jutumärkides) Refereerides või parafraasina (oma sõnadega ümber jutustades) Uurimuse põhistruktuur I sissejuhatav osa tiitelleht, resümee, sisukord, eessõna II põhiosa, IMRD struktuur Introduction sissejuhatus ja taust, lühidalt probleem ja hüpoteesid (mida ja miks) Methods - meetodite käsitlus (kuidas, siin ka allikakriitika ja eelkäijate kriitiline analüüs) Results materjali ajalüüs ja tulemused (milleni jõudsin, tegelik põhiosa) Discussion tulemuste vaatlus ja arutelu (mida sellest arvata ja kuhu edasi) III lõpposa Lisad Registrid, allikate loetelu
Jean Paul Vinay ja Jean Darbelnet ,,Tõlkimise metoodika" Resümee Tõlkimisel on võimalik kasutada mitmeid meetodeid ja neid ka omavahel kombineerida. Eri meetodite ja protseduuride arvu saab lühendada seitsmeni, milles iga üks vastab kõrgemale keerukusastmele ning on rakendatavad sõnavarale, lausestruktuurile ja sõnumile. Lisaks meetodite valikule, on oluline vahet teha kohustuslikel ja vabadel muudatustel. Eristatakse kahte tõlkimismeetodit: otsest ja kaudset. Mõnedes tõlkeülesannetes võib olla võimalik transponeerida lähtekeele sõnum element elemendi haaval sihtkeelde, sest see baseerub kas paralleelsetel kategooriatel (struktuuriparalellismid) või paralleelsetel mõistetel, mis on metakeeleliste paralleelsuste tulemuseks. Kasutatakse: laenamist, paigaldamist, sõnasõnalist protseduuri. Protseduur 1 Selleks, et tühimikust, tavaliselt metakeelelisest (näiteks uus tehniline protsess, tundmatu mõiste)...
Kaitsmiskomisjoni esimees: nimi (teaduskraad) .............................. (allkiri ja kuupäev) Ostuvaba päev 2 Tartu 2012 Ostuvaba päev 3 Resümee Kaasaegne läänelik ühiskond rajaneb tööstuslikul masstootmisel ja üha hoogustuval tarbimisel. Majandusteoreetiliselt püütakse näidata meie argise heaolu suurenemist sisemajanduse kogutoodangu ehk SKT kasvuga ning elukvaliteedi vähenemist väljendada inflatsiooniga ehk ostujõu langusega. Iga ettevõtte edukust peavad kinnitama tema tootmismahu, käibe ja kasumi pidev 4-5% suurune tõus. Isiklik tarbimine põhineb vajaduste
Tallinna Ülikool Geneetiliselt muundatud põllukultuurid Uurimistöö Tallinn 2009 RESÜMEE Käesoleva töö eesmärk on uurida, mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud organismid, mis on geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasutamise tagajärjed ja kuidas nad võivad mõjuda loodusele ja inimesele. Oma töö kirjutamiseks ma kasutasin mitmesuguseid teaduslikke raamatuid, samuti leidsin erinevate inimeste ja teadlaste arvamusi. Uuringu ajal selgus, et geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud küsimused on aktuaalsed terves maailmas ja nende kasutamise kohta on palju arvamusi. Võtmesõnad: DNA, rakk, geenitehnoloogia, transgeenne, põllukultuurid, tagajärjed SISUKORD RESÜMEE...............................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimine xxxxxx ETTEVÕTE KREDIITIMAKSMISE VÕIMALUS SUNMAX OÜ NÄITEL Lõputöö Juhendaja: xxxxx Tallinn 2008 .....................................................................................................................................3 1 ........................... 5 2 ............................................................................ 9 2.1 ..................................................................9 2.2 , ............................................................................................................................. 10 2.3 ...........................................................................................12 2.4 , ....................................16 2.5 ,...
Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool Allar Kikkas Maailma kaubanduskeskuste oletatavad kokkuvarisemise põhjused Uurimistöö Juhendaja: õp Liidia Pogorelov Alatskivi 2012 RESÜMEE Käesolevas uurimistöös andsin ülevaate 11. Septembril 2001 aastal toimunud Maailma Kaubandusekeskuste katastroofist. Põhieesmärk oli uurida kaubanduskeskuste oletatavaid kokkuvarisemise põhjuseid. Lisaks sellele uuriti ka terroristide töö käiku. Uurimiseks kasutati teatmeteoseid ja veebiallikaid ning refereeriti ja otsiti välja ainult kõige olulisem. Uurimise tulemusena leiti, et kokku varisesid tornid sellepärast, et korruste toed hakkasid tänu põlevale kütusele sulama ning seetõttu kukkusid korrused üksteise peale kokku. 2 RESUME The present paper gives an overview on the World Trade Centre’s disaster...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
