Sealt edasi hakkasid juba tekkima esimesed ajendid ja põhjused Eesti teatri loomiseks. Eesti rahvusliku teatri alguseks loetakse 1870. aasta 24, juunit, kui Lydia Koidula näitemänguga ,,Saaremaa onupoeg" avati Vanemuise seltsi uus maja Tartus Jaama tänavas. Seda eesti teatri esimest etendust nägid umbes 250 inimest, ukse taha jäänute nõudmisel anti järgmisel päeval kordusetendus. Kasutatud materjal 1. ,,Eesti teatrilugu" Luule Epner, Monika Läänesaar ja Anneli Saro. Ilo kirjastus 2006.a. 2. http://www.teater.ee
värav üles leida, kust sisse saab. Miks teater mõjub sügavamalt kui film? Üks asi on see, et kogu lugu, mis jutustatakse, toimub siin ja kohe, tegelased on päris inimesed siinsamas ruumis, päris häälega, päris riietega. See reaalsus, olgugi et näiline, mõjub. Ja kui inimene istub saalis ja vaatab selle loo niimoodi ära, et vahepeal ei sega mingid argielu pisiasjad nagu raamatut lugedes või filmi vaadates võib juhtuda, kui kogu selles saalis on vaid see maailm, millest parajasti teatrilugu on, siis on see lugu eredam, see puudutab sügavamalt. Ideaalne teater kannab sind kaasa ja tekitab seoseid, paneb su kujutluse sedavõrd lendama, et unustad parematel hetkedel enda ja lendad koos kogu saaliga. Sul on kerge tunne. Isegi kui see, mille keskel lendad, on kohutav. Kõiges on kaunist. Lennata on hea. Aga maanduda on ebamugav. Teatrist väljuda on kahju. Kõik saalis viibinud on mõttekaaslased, tahaks nendega koos kusagil istuda ja rääkida, aga eks igaühel omad tegevused.
Olgu see kuivõrd varjatult tahes. See oli vaikne vastupanu, vaikne meelsuse hoidmine ja isamaalisuse kasvatamine, rahvusliku identiteedi kandmine. Kuigi Nõukogude okupatsiooni ajal olevast teatrielust ei saa rääkida kui just väga loomingulisest ning edasi arenevast, saab siiski rääkida teatri olulisusest ühiskonnas ning ühiskonna mõjust omakorda teatrile. Kirjandus Epner, Luule; Läänesaar, Monika; Saro, Anneli. Eesti Teatrilugu. Teatrikunst. Ilo: Tallinn 2006 Rähesoo, Jaak. Eesti teater. I, Üldareng. ,,Vanemuine". ,,Estonia". Eesti Teatriliit: Tallinn 2011 Eesti teatri ajaloo virtuaalnäitus. Eesti Teatri-ja Muusikamuuseum: 2011 http://tmm.ee/teatriaasta/doku.php
theatre every specific theatre's aim, target group and ohter theatre's repertoires has to be considered. Important is artistic leader's and marketing department's opinion. The director solely does not decide the repertoire of the theatre. The audience and popularity of the show is not 100% predictable. KASUTATUD ALLIKAD RAAMATUD Bell, E., Bryman, A. (2003). Business research methods. Oxford: Oxford University Press. Epner, Luule, Monika Läänesaar, Anneli Saro. (2006). Eesti teatrilugu. Teatrikunst. Tallinn: Ilo. Hartnoll, Phyllis. (1989). Lühike teatriajalugu. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Hirsijärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Kirjastus Medicina. Kabrits, Enn (tekst). Rakvere Teater 1974. Rakvere Teater: [ajalugu ja tänapäev]/Eesti NSV Teatriühing. 1974. Tallinn: Eesti Raamat. Karulin, O. (2013). Rakvere Teater täismängu ,,täismängude" otsinguil aastail 1985 2009. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Karulin, O
annaabi.ee 
