Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti teatri ajalugu 1 osa (kuni 1940) (4)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused
  • Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära.
    Teatriajaloo uurimise paradigmad:
    Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine.
    Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus , kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest
    Uurimistöö astmed/etapid:
    1) Uurija uurib ja vaatleb ( kogub materjali, loeb dokumente).
    2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad!
    3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna.

    Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk “olematud” lavastused).

    Teatrisündmuse “ filtrid ”:

    1) Osalejate motiivid, taotlused, eesmärgid
    2) Sündmuse kontekst (ühiskondlik, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline, kunstiline)
    3) Dokumendid (usaldusväärsuse küsimus ja allikakriitika või puuduvad dokumendid)
    4) Sündmuse väärtustamine kaasajal ning hilisemad kommentaarid (teatrikaanoni kujunemine; populaarse teatri alaesindatus teatrilugudes)
    5) Ajaloo narratiivsus ja retoorilised võtted.
    Teatriajaloo allikad
    1) Vahetud ehk objektkeeles: teatrihoone; mängupaik; lava; lavatehnika; kostüümid; dekoratsioonide osad; rekvisiidid ; maskid; režiiraamat; suflööriraamat; lavamakett; tehnilised joonised; aktid , lepingud ; teatrikavad; tekstiraamatud, näidendid; noodid.
    2) Vahendatud ehk metakeeles: etenduste kirjeldused; rollikirjeldused; protokollid ; aastaraamatud; almanahhid; arvustused ; teatriajakirjad; kirjad; päevikud, memuaarid; biograafiad; anekdoodid; teatriromaanid; pamfletid; teoreetilised kirjutised; plakatid ; filmid ja videod; lavakujunduse pildid; kostüümide ja kujunduse eskiisid
  • Teatritegevus Eestimaal kuni 18. sajandini.

    Teatrielemendid on tuntavad folklooris: vanemad laulumängud ja etendusmängud (“Lambamäng”, “Naerimäng”, “Kosjamäng”). Samuti teatrielemendid tuntavad rahvakombestikus: pulmakombestik, mardi- ja kadrisandid .

    Eeinevatel perioodidel on olnud püüdlusi Eesti omateatri loomiseks toetudes pärimusele ja folkloorile: 1930. aastail (Loorits); 1970 aastail ( Evald Hermaküla, Jaan Tooming ); nüüdisaegne nn pärimusteater (Anne Türnpu).


  • Baltisaksa teater 19. ja 20. sajandil ning selle roll eesti teatri kujunemisloos.
    August von Kotzebue rajab 1784 . a saksakeelse asjaarmastajateteatri  Tallinnas. Teater tegutses 1784-1795 ja uuesti alates 1798 . 1788 aastal kõlab teatrilaval esimest korda eesti keel, Kotzebue laulumängus “Isalik ootus”.
    1809 aastal luuakse Tallinnas saksa kutseline teater, mis hiljem kannab nime Tallinna Linnateater ja Tallinna Saksa Teater. 1819 aastal on laval Tallinna Saksa Teatris esimene läbinisti eestikeelne näitemäng: näitleja Peter Andreas Steinsbergi lühinäidend “Häbi sellel, kes petta tahab”.
    Eduard Berent, pikka aega Tallinna Saksa Teatri direktor (1869-1896), samuti Tartu suveteatri juht (1870-1891). 1904 tulekahju, uus baltisakslaste teatrihoone valmib 1918 ( = praegune Vanemuise väike maja). Tallinnas avatakse uus saksa teatri hoone 1910 (= praegune Draamateater ).
  • Rahvusliku teatri sünd ärkamisajal. Koidula teater.
    1865 aastal luuakse tartus selts “ Vanemuine ”. Seltsi viiendat sünnipäeva 24. juunil 1870. aastal tähistatakse Lydia Koidula etendusega Saaremaa onupoeg (mugandatud Körneri komöödiast “Onupoeg Bremenist”), mängupaigaks seltsimaja Jaama tänava.
    Koidula teateris toimus 3 lavastust, kokku 8 etendust (juuni 1870 ”Saaremaa onupoeg”; september 1870 “ Maret ja Miina ehk Kosjakased”; 1871 juunis “Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola”). Koidula juures võis tunda baltisaksa kodust teatriharrastust. Koidula lavastas oma teosed ise. Kogu ettevõtmine oli peaaegu “pereteater”. ”Saaremaa Onupoja” edust hoogu saanud Koidula töötas ümber Jannseni loo “Naabre tütred” juba neljavaatuslikuks täisõhtutükiks “Maret ja Miina, ehk Kosjakased”. Nende kaheteist kuu jooksul valminud kolme näidendiga Koidula algtõuge eesti teatrile piirdubki. Kõigi lavastamisel teotses ikka sama “perekondlik” ring. Naisteosi mängisid endiselt noormehed (gümnasistid või tudengid).
  • Koidula „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“.
    “Säärane mulk” pärineb tervenisti Koidula sulest, tõusnud on ka dramaturgiline osavus võrreldes kahe esimese etenduega. “Säärase mulgi” on “ Perno Postimehest” laenatud tõsilugu, kuidas üks talumees lehekuulutuse kordusmärke tundmata tangud ja tangusoola segi ajas, on hästi rakendatud süžeeline leid, mis pealegi näitlikustab harimatuse kahjulikkust. Sisuliselt lisas näidendile kaalu mulgivaenu tollane aktuaalsus. Nii jääbki eesti teatri hakatuses seisev “Säärane mulk” kogu 36 aastat kestnud asjaarmastajaliku järgu esindusteoseks, millega võistlevad üksnes Kunderi “Kroonu onu” ja Kitzbergi varased rahvatükid.
  • Teisi 19. sajandi eesti näitekirjanikke.
    Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) - “Pärmi Jaagu unenäo”;
    Carl Robert Jakobson (1841-1882) - “Arthur ja Anna, ehk Vana ja uue aja inimesed”;
    Juhan Kunder (1852-1888) - „Kroonu onu”; „ Vallavanema valimine”;
    Jüri Orgusaar (1857–1912) - “Inimese hind ja väimehe väärtus”, “Suured vaimud”;
    August Kitzberg (1855-1927) – „Punga Mart ja Uba-Kaarel”
  • Teatritegevus seltsides 19. sajandi lõpul – 20. sajandi algul.
    Tänu Koidula etendustele oli teatriharrastus populaarsust kogund. Tallinna selts “Estonia” (1865) toimus esimene näitemäng 1871. aastal. Lühinäidendeid tehti veel järgnevatel aastatel, kuid siis kolis teatrharrastus eeskätt 1877 rajatud “Lootusesse”. Siiski jäi näitemäng Tartuga võrreldes veel paar aastakümmet juhuslikuks. Suurem muutus tuli alles sajandi lõpukümnendil. 1870. aastatel rajati innukalt seltse ka väiksemates linnades, kus harrastati laulu ja näitemängu (Viljandi “Koidus” lavastati esimene tükk 1873, Narva “Ilmarises” 1874 , Pärnu “Endlas” 1875). Eestikeelseid näidendeid tehti samuti Peterburi ja Riia aktiivsetes kogukondades. Edasi kandus teater ka alevitesse ja küladesse. Varsti loetleti Eesti aladel juba sadakond kohta, kus harvemini või tihedamini lavastati näidendeid. Tugevamad keskused olid Tartu, Viljandi- ja Virumaa.
  • Wiera teater.
    33 aastat kestnud „Vanemuise” amatöörteatri ajast juhtis 25 aasta vältel seda August Wiera ( 1853 -1919), kelle juhatusel toodi lavale kokku üle 1600 etenduse. Wiera laulis 1869. aastast „Vanemuise” seltsi kooris ning valiti 1878. aastal laulu-, koori, orkestri ja näitemängu juhiks. Wiera on esimene
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti teatri ajalugu 1 osa-kuni 1940 #1 Eesti teatri ajalugu 1 osa-kuni 1940 #2 Eesti teatri ajalugu 1 osa-kuni 1940 #3 Eesti teatri ajalugu 1 osa-kuni 1940 #4 Eesti teatri ajalugu 1 osa-kuni 1940 #5 Eesti teatri ajalugu 1 osa-kuni 1940 #6 Eesti teatri ajalugu 1 osa-kuni 1940 #7 Eesti teatri ajalugu 1 osa-kuni 1940 #8 Eesti teatri ajalugu 1 osa-kuni 1940 #9 Eesti teatri ajalugu 1 osa-kuni 1940 #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Konrad Magi Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Sisaldab kordamisküsimusi/vastuseid Eesti teatriajaloo 1 osa (Koidulas kuni 1940 aastani) eksamiks Tartu ülikoolis nagu:
    2. Teatritegevus Eestimaal kuni 18. sajandini.
    8. Wiera teater.
    10. Karl Menning lavastaja ja Vanemuise teatri juhina
    16. Teatrite repertuaar 1920.-1930. aastail.
    27. Teatrikriitika ja –mõtte areng 20. sajandi I poolel.

    estonia , vanemuine , endla , juudit , libahunt , pisuhänd , koidula , vilde , kitzberg , tammsaare , põldroos , lauter , menning , pinna , töölisteater , dramateater , hommikuteater

    Mõisted


    Kommentaarid (4)

    lennupungas profiilipilt
    lennupungas: Küsimused on põhjalikult vastatud ning annavad hea ülevaate aine kogumahust/materjalist.
    02:09 15-01-2013
    seitsmes profiilipilt
    seitsmes: liiga lühike ja seega üsna informatsioonivaene..
    21:41 03-12-2012
    Absolute profiilipilt
    Absolute: Korralik konspetk. Sain abi. Tänud!
    14:57 30-12-2012


    Sarnased materjalid

    37
    doc
    Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani
    12
    docx
    Eesti teatri ajalugu
    8
    doc
    Eesti teatri ajalugu II
    17
    doc
    Eesti teater 1918-1940
    174
    doc
    Kirjanduse mõisted A-Z
    40
    pdf
    Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad
    414
    pdf
    Tiit Lauk humanitaar
    12
    doc
    Eesti realism Eduard Vilde Eesti draama tõus August Kitzberg





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun