Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid. Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistä...
Teised spetsialiseeritud pangaliigid: o Kaubanduspangad o Hüpoteekpangad o Hoiupangad Hoiuseid mitte-vastuvõtvad: Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni- ja investeerimisfondid Fondivalitsejaid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel...
"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkon...
Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes jätkuvalt kasutama käesoleva seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi ja ühte lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Bilansi ja kasumiaruande skeemide kirjeid võib täiendavalt liigendada ning lisada uusi kirjeid, kui see suurendab aruande informatiivsust. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu, võib raamatupidamiskohustuslane (sealhulgas krediidiasutused , kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud, riik ja riigiraamatupidamiskohustuslased) kasutada erinevaid bilansi- ja kasumiaruande skeeme. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna...
Korraldada raharinglust ja tagada riigi vääringu stabiilsus. Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus; 2. Teostada riiklikku raha ja panganduspoliitikat ning suunata krediidipoliitikat; 3. Teostada järelvalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle; 4. Koostada Eesti maksebilanss. Pangasüsteem Eestis nagu kõikjal mujal tsiviliseeritud maailmas on kaheastmeline pangasüsteem. Esimesel astmel keskpank (Eestis Eesti Pank), teisel astmel krediidiasutused , sealhulgas kommertspangad: nt Hansapank, Ühispank, Krediidipank jne). Esimesel astmel kantakse hoolt hinnastabiilsuse eest ja juhitakse mitmesuguste instrumentide abil raha hulka, mis läheb ringlusse kommertspankade kaudu. Teisel astmel tegeldakse pangaklientide teenindamisega. Pangateenused võib jagada 4 suurde rühma: hoiuteenused, laenuteenused, arveldusteenused ja lisateenused. Eesti Pangal puuduvad muud kliendid peale kommertspankade...
Nende eesmärk on... lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust kehtestada üleöö turuintressimäärade piirid Avaturuoperatsioonid. Nende abil: juhitakse intressimäärasid juhitakse likviidsust turul väljendatakse rahapoliitilist kurssi Kohustuslik reserv. Krediidiasutused on kohustatud hoidma keskpanga kontol kohustuslikke reserve. Kohustusliku reservi süsteemi eesmärk on stabiliseerida rahaturu intressimäärasid luua/ suurendada struktuurilist likviidsuspuudujääki Püsivõimalused Pakutakse kahte püsivõimalust: Laenamise püsivõimalus võimaldab osapooltel (st finantseerimisasutused, näiteks pangad) saada keskpangalt kõlblike varade vastu üleöölikviidsust...
krediidiasutus; fondivalitseja; 3. investeerimisühing; 4. väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja; 5. muu seadusega sätestatud isik. Väärtpaberituru kutselised osalised: Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajaid Eesti Väärtpaberikeskus AS http://www.eregister.ee Börsikorraldajaid Tallinna Börs AS http://www.ee.omxgroup.com/ Reguleeritud turu korraldajaid Tallinna Börs AS http://www.ee.omxgroup.com/ Eestis litsenseeritud krediidiasutused Eesti Krediidipank AS (http://www.krediidipank.ee) Hansapank AS (http://www.hansa.ee) SBM Pank AS (http://www.sbmbank.ee/) SEB Eesti Ühispank AS (http://www.seb.ee) Sampo Pank AS (http://www.sampo.ee) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (http://www.raha.ee) Tallinna Äripanga AS (http://www.tbb.ee) Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid DnB NORD Banka AS Eesti filiaal Parekssbanka AS Eesti filiaal...
JURIIDILISE ISIKU ORGANID JA VASTUTUS. Kodutöö õppeaines "Õigusõpetus" Tartu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. JURIIDILISED ISIKUD.........................................................................5 1.1 Juriidilise isiku mõiste.......................................................................5 1.2 Eraõiguslik juriidiline isik..................................................................5 1.3 Avalik- õiguslik juriidiline isik.............................................................7 1.4 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime........................................................7 1.2 Juriidilise isiku asutamine...
Viimaste näiteks on IV periood: keskendus uute, arenevatele turgudele majandusplaanid ja visioonid, informaalsed kokkulepped suunatud tööstussektorite arendamisele. ning konsultatiivorganid. Tulevikutehnoloogia areng, otsene sekkumine subsiidiumid ja maksusoodustused on olulised. tööstuspoliitikasse vähenes. On loodud spetsiaalsed krediidiasutused , mis tegutsevad tööstuspoliitiliselt selektiivselt. USA tööstuspoliitika VANA TP UUS TP Föderaalvalitsuse ülesandeks oli enne Teist Maailmasõda vabakaubanduse printsiip üldiste raamtingimuste kehtestamine. konkurentsivõimetute majandusharude (näiteks...
(skeem 1) Kasumiaruandeid võib jaotada vastavalt kasutajatele: 1) firmasisesteks on kasutusel ainult ettevõttes 2) välistarbijaile- selleks on kindlasti kasumiaruanne, mis kuulub majandusaasta juurde. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada , samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi nt. korteriühistud, krediidiasutused jne. Ettevõtte teenitud puhaskasumi suurus ei sõltu valitud kasumiaruande skeemist. Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest ( näit. materjalikulud, tööjõukulud jne).mitte nende funktsioonist. Skeemi nr. 1 on lihtsam rakendada , sest siin kajastatakse kõiki aruandeperioodi kulusid kulunimetuste järgi. Seda rakendatakse tihti väiksemates ettevõtetes ja seda võib nimetada kogukulu meetodil koostatud kasumiaruandeks. Kasumiaruande skeemis nr...
Algul oli suuline tavaõigus. Seejärel hakati seadusi kirja panema. Kui seadus väga palju tuli, siis tuli vaadata, et nad omavahel haakuksid. Haakuvate seaduste kogu nimetatakse õigussüsteemiks. Esimene õigussüsteem sündis Vana-Roomas 6. saj. pkr. Valdkonnad: 1. Kriminaalasjad 2. Omandiküsimused Mõned tänapäeva õigussüsteemid. 1. Mandri-Euroopa ÕS a) germaani ÕS P-Euroopa, detailne, b) romaani ÕS L-Euroopa, detailne, koodeksid, Pani aluse Napoleon. 2. Anglosaksi ÕS a) Vandekohus b) Põhiseadus puudub c) Pretsedendikohus suur mõju õigussüsteemile. 3. Islami ÕS a) väga tihe seos koraaniga. b) Perekonnaelu on väga detailselt reguleeritud. c) Arhailised karisutsed d) Islami õigus pole seotud territooriumiga...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
Üle kolmekuuliste tähtaegadega laenu andev pank oli pikaajalist laenu pakkuv pank. Põhiliselt hüpoteegipangad, kes laenu andsid kinnisvara alusel. Nt pikalaenu pank, Eesti Maapank, eraisikutele: Eesti Hüpoteegipank (Tartus asus), Eesti Maakrediidi Selts (Tln). Mõisnike poolt loodud maakrediidi õigusjärglased. Omakorda jaotatud kolmeks: Lühiajalist laenu pakkusid - kommertspangad: aktsiaseltsid. - Linnapangad algkapitali andis linnavalitsus. - Erinevad ühistegevused krediidiasutused hoiu-ja laenukassad ja ühispangad. Pangandus 1940- 1980 lõpuni. Natsionaliseeriti kõik erapangad. Viidi sisse tsentraliseeritud NSVL riigipanga süsteem. Igas rajoonis oli vastav rajooni osakond. Lisaks sellele oli juriidilistele isikutele tööstus- ehituspank ja välismajanduspank. Nii riigipangaga kui ka nende eelmistega tavainimesel kokkupuudet ei olnud. AGRO pank, hoiukassate süsteem Hoiupangaks ja uue pangana tehti Sotsiaalpank. Põhimõtteliselt oli siis juba 6 panka NSVL-is....
Intress tasu krediteerimuse eest. 73) Loetle krediteerimisvõimalusi · Laenud o kõige levinumad o tagatis · Muud krediteerimisvõimalused o Võlakirjad o Liising o Krediitkaardid 74)Loetle kinnisvara soetamiseks pakutavaid laenutooteid · Erakliendile o Tarbimislaen o eluasemelaen/liising o hüpoteeklaen · Ärikliendile o Investeerimislaen o Hüpoteeklaen o Liising 75)Milliseid tagatisi aksepteerivad krediidiasutused ? · Isikulised e. personaalsed o Käendus o garantii · Varalised tagatised o Vallaspant o kinnispant Varalised tagatised tuleb alati kindlustada! 76) Selgita hüpoteeklaenu mõistet Hüpoteeklaen on pikaajaline laen, tavaliselt eluaseme soetamiseks, mille tagatiseks on kinnisasja pant. Vastavalt seadusele peab tagatise väärtus ületama laenusumma vähemalt 1,3 korda. 77) Loetle olulisemaid finantssuhtarve · ROI investeeringu tulusus · ROE omakapitali tulusus...
Projekti juhtimine on küllaltki levinud kaasaja finantsvorm, see ei ole seotud konkreetse ettevõttega, vaid mingi kindla projektiga. Sageli on nad seotud infrastruktuuri parendamisega ning seetõttu maksumuselt olulised ja osalejad projektis võivad olla erinevad subjektid. 11 Näiteks valitsus, omavalitsused, krediidiasutused , ettevõtted. Kuna osalejate ring on väga mitmekesine, siis kasutatakse finantseerimisel erinevaid allikaid. Võlakirja emissioon, laenurahad, liisingu struktuurid, jne. Kasutatakse ka välisabina sihtfinantseerimist. Tööstusfinantseerimine. Seda kasutatakse spetsiifiliste ettevõtlusvormide korral ja eriti suurettevõtluses. Ettevõte püüab tagada finantseerimise endale võimalikult mugavalt ja selleks moodustatakse tema juurde mingi...
Kaasaja pank: o raha koondav o raha säilitav o laenu andev o laenu võttev o klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav o raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: o erapangad o riiklikud pangad o segaomandiga pangad 7 Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: o suurpangad o keskmised pangad o väikepangad Muud krediidiasutused Krediidiasutus on ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene o laenu-hoiuühistud o krediidiühingud o finantseerimisfirmad o faktooringfirmad o krediidigaranteerimisfondid o rahaturu fondid o liisingettevõtted o investeerimisfondid o kindlustusfondid o laenukontorid o pandimajad Muud krediidiasutused vajalikud turu seisukohalt: - pakuvad konkurentsi pankadele, vähendades nende monopolieeliseid finantsteenuste...
6 Fondivalitsemine- fondi osakute või aktsiate väljalaske või tagasiostmise korraldamine, investeerimispoliitika kindlaks määramine, fondivara üle arvestuse pidamine, tulu arvestamine ja jaotamine, sisekontroll. Fondi vara hoiab depositoorium ja selleks depositooriumiks on krediidiasutused või siis investeerimisühing ja nendega sõlmitakse vastav depooleping. Fondiliigitus- strateegia ja investeerimiseesmärgi järgi liigitatakse INVESTEERIMISEESMÄRGI JÄRGI: 1) Likviidsusfondid e rahaturufondid- investeeringud lühiajalised, paigutatakse võlakirjadesse. Raha saab kiiresti fondist kätte. 2) Indeksi- ja intressifondid paigutavad börsiindeksi koosseisu kuuluvatesse väärtpaberitesse. Pikemaajalised investeeringud....
Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 2 Sisukord. 1. Raamatupidamise bilanss........................................................................................................6 1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste. ....................................................................................6 1.2. Seadusandlik reguleerimisbaas. ......................................................................................8 1.3. Majanduslik tähtsus........................................................................................................10 2.Bilansi kostiosad....................................................................................................................12 2.1. Bilansi struktuur....
Siis investeerimispangad- aitavad ettevõtetel ja valitsusel hankida rahalisi vahendeid teistelt finantsintituitsioonidelt. Kaubanduspangad, mis tekkisid põhiliselt seoses väliskaubandusega. Eestis, nagu kõikjal mujal tsiviliseeritud maailmas kaheastmeline pangasüsteem. 1.aste- keskpank (Eesti Pank). Kantakse hoolt hinna stabiilsuse eest ja juhtitakse mitmesuguste instrumentide abil raha hulka, mis läheb ringlusesse kommertspanga kaudu. 2.aste- krediidiasutused (sh kommertspangad). Tegeldakse panga kliendite teenindamisega. Panga teenused võib jagada 4 suurde rühma: 1. hoiuteenused 2. laenuteenused 3. arveldusteenused 4. lisateenused. Eesti pangal puuduvad muud kliendid peale kommertspankade. Eesti Panga finants- sektori (sh panganduspoliitika) eesmärk on tagada Eesti finantssektori usaldusväärsus. Pankasid kontrollib Eesti Panga juures tegutsev pangainspektsioon. 7. Pankrot...