1.Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid. Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistä...
Teised spetsialiseeritud pangaliigid: o Kaubanduspangad o Hüpoteekpangad o Hoiupangad Hoiuseid mitte-vastuvõtvad: Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni- ja investeerimisfondid Fondivalitsejaid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel
Oleme paindlikud, sõbralikud ja arvestame alati kliendi soovidega. Aktsiaseltsid (AS): BDO Eesti AS- Raamatupidamine, maksualane nõustamine, muu mujal liigitamata koolitus, ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine- BDO Eesti AS on esimene, mis sai õiguse audiitorina tegutseda iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis. Koos meiega saate osa maailma suuruselt viienda audiitor- ja konsultatsiooniettevõtete keti üleilmsest kogemusest ja ekspertiisist. Danske Bank AS Eesti filiaal-Krediidiasutused(pangad)-Pangasisesed toimingud ja maksed. Laenu andmine eraisikutele kui ka ettevõtetele. Investeerimine. Hoiused.Pensionid.Internetipank.Kindlustus. AS SEB Pank-Krediidiasutused(pangad)- Pangasisesed toimingud ja maksed. Laenu andmine eraisikutele kui ka ettevõtetele. Investeerimine. Hoiused. Pensionid. Internetipank. Kindlustus. AS Eesti Krediidipank-Krediidiasutused(pangad)- Stabiilsus, püsivus ja traditsioonid on Krediidipanka iseloomustavad märksõnad läbi tegevusajaloo
Rahanduse ja panganduse õppetool Annemar Neiland KREDIIDIASUTUSTEVAHELINE KONKURENTS EESTI TURUL Referaat Dotsent Ilzija Ahmet TTÜ 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1EESTIS TEGUTSEVAD KREDIIDIASUTUSED...................................................................4 1.1Swedbank...........................................................................................................................4 1.2SEB Pank...........................................................................................................................4 1.3Nordea Bank AB Eesti filiaal.............................................................................................5 1
....................... 1 SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. HOIUSE MÕISTE.........................................................................................................3 2. HOIUSTE TAGAMINE JA TAGATISFOND............................................................. 4 3. HÜVITAMISE KORD..................................................................................................5 3.1. Krediidiasutused, kelle hoiused Tagatisfond hüvitab.............................................5 3.2. Hoiuste hüvitamise ulatus.......................................................................................6 3.3. Hüvitamiskohustuse tekkimise päev...................................................................... 7 3.4. Hoiustajate teavitamine.......................................................................................... 7 3.5. Hüvitise määramise kord....................
tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad; E-raha asutused; Makseasutused. 3. Eesti krediidiasutused Pangad ja ühistupangad. 4. Hoiu-laenuühistute eripärad kommertspankadega võrreldes a) Hoiused ja laenud: ainult ühistu liikmetele; b)Liikmetel võrdne hääleõigus;
krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusseltside filiaalide üle teostab esmast järelvalvet krediidiasutuse, investeerimisühingu või kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Investeerimisnõustajad Kindlustusseltsid Väärtpaberituru kutselised osalised Kindlustusvahendajad Väärtpaberituru kauplemiskohad Fondivalitsejad E-raha asutused Investeerimis- ja pensionifondid Makseasutused Investeerimisühingud 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad
Finantsturgude stabiilsus Intressimäära stabiilsus Välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitilised instrumendid ja keskpank 1 Püsivõimalused. Nende eesmärk on... lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust kehtestada üleöö turuintressimäärade piirid Avaturuoperatsioonid. Nende abil: juhitakse intressimäärasid juhitakse likviidsust turul väljendatakse rahapoliitilist kurssi Kohustuslik reserv. Krediidiasutused on kohustatud hoidma keskpanga kontol kohustuslikke reserve. Kohustusliku reservi süsteemi eesmärk on stabiliseerida rahaturu intressimäärasid luua/ suurendada struktuurilist likviidsuspuudujääki Püsivõimalused Pakutakse kahte püsivõimalust: Laenamise püsivõimalus võimaldab osapooltel (st finantseerimisasutused, näiteks pangad) saada keskpangalt kõlblike varade vastu üleöölikviidsust
protsenti aastas, kuid mitte vähem kui viis protsenti aastas. Intressimäär fikseeritakse igaks järgmiseks intressiperioodiks kaks pangapäeva enne 1. septembrit. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. Intressiperioodiks loetakse 1. september kuni 31. august. Õppelaenu on õigus võtta igal õppeaastal ühe korra ning igal haridusastmel vaid ühe õppekava nominaalse kestuse jooksul. Õppelaenu andjad on krediidiasutused, kes annavad õppelaenu oma krediidiressursi arvel. Riiklikku õppelaenu saab taodelda viiest pangast: AS Eesti Krediidipank, Swedbank AS, AS SEB Pank, Danske Bank A/S Eesti Filiaal ja Nordea Bank Finland PLC Eesti Filiaal. Õppelaenu taotlemiseks esitab õpilane või üliõpilane krediidiasutusele viimase poolt määratud vormi kohase laenutaotluse, millele lisatakse järgmised dokumendid: 1) isikut tõendav dokument või ametlikult kinnitatud väljavõte selle dokumendi isikuandmetega
kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusseltside filiaalide üle teostab esmast järelvalvet krediidiasutuse, investeerimisühingu või kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused » AS DNB Pank » AS Eesti Krediidipank » AS Inbank » AS LHV Pank » AS SEB Pank » Bigbank AS » Swedbank AS » Tallinna Äripanga AS » Versobank AS
vaatamata või menetlustasu tasunud isik loobub taotluse esitamisest. · Krediidiasutuse tegevusloa taotlemine 1500 eurot. · Kindlustusandja, investeerimisühingu, makseasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja tegevusloa taotlemisel 1000 eurot. · Kindlustusmaakleri kindlustusvahendajate registrisse kandmise taotlemisel 150 eurot. · Välisriigi fondi osakute või aktsiate avaliku pakkumise registreerimise taotlemisel 600 eurot. Järelvalvesubjektid · Krediidiasutused · Kindlustusseltsid · Kindlustusvahendajad · Fondivalitseja · Investeerimis- ja penisonifondid · Investeerimisühingud · Investeerimisnõustajad · Väärtpaberituru kutselised osalised · Väärtpaberituru kauplemiskohad · E-raha asutused · Makseasutused Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid Rahapesu ·Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või varaga seotud õiguste varjamine või saladuses
Raamatukogust: ,,Rahapangad ja finantsturud" I ja II osa. (1996) *Pariteet- raha nimiväärtus *Ostujõud raha siseväärtus Rahandus ja pangandus Raha, väärtpaberid, hoiused, laenud finantsinstrument Raha nimiväärtus pariteet Raha siseväärtus ostujõud Raha välisväärtus kui odavalt või kallilt saab raha vahetada teise riigiga Raha omadused: aktsepteeritavus homogeensus e ühetaolisus jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid FV Riskid Finantsturg + Rahaturg ja Säästja väärtpaberiturg Laenuvõtja
43 Eesti Vabariigi rahandussüsteem riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem, mille tegevust riik kas osaliselt või täielikult reguleerib. 44 Finantsturg - institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kellel on vahendeid üle, neile, kellel on vahenditest puudus. 46 Finantsvahendajad ja nende liigid- fin-vah-d. On institutsioonid, mille kaudu laenuandjad ja laenuvõtjad osalevad. krediidiasutused kindlustusseltsid väärtpabervahendajad 47 Rahaasutused Eestis- krediidiasutused, kindlustusseltsid, väärtpaberivahendajad 48 Krediidiasutus- ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab välja omal vastutusel laene. (kommerts) pangad ning laenuhoiusteühistud, tegevusloa annab Eesti Pank 49 Kindlustusselts- ettevõte, mis loob kindlustusvõtjatele maksetest fondi, millest hüvitatakse tekkinud kahjud.
kasumiaruandes vahelduvad tulud ja kulud (skeem 2), horisontaalses kasumiaruandes tuuakse ära kõigepealt tulud , seejärel kulud.(skeem 1) Kasumiaruandeid võib jaotada vastavalt kasutajatele: 1) firmasisesteks on kasutusel ainult ettevõttes 2) välistarbijaile- selleks on kindlasti kasumiaruanne, mis kuulub majandusaasta juurde. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada , samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi nt. korteriühistud, krediidiasutused jne. Ettevõtte teenitud puhaskasumi suurus ei sõltu valitud kasumiaruande skeemist. Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest ( näit. materjalikulud, tööjõukulud jne).mitte nende funktsioonist. Skeemi nr. 1 on lihtsam rakendada , sest siin kajastatakse kõiki aruandeperioodi kulusid kulunimetuste järgi. Seda rakendatakse tihti väiksemates ettevõtetes ja seda võib nimetada kogukulu meetodil koostatud kasumiaruandeks. Kasumiaruande skeemis nr
· hindade stabiilsus; · kõrge tööhõive; · maksebilansi tasakaal 11. Rahapoliitika teostamise instrumendid: · Avaturuoperatsioonid - juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Keskpank ostab või müüb rahaturul võlakirju. · Laenu ja hoiustamise püsivõimalused - keskpank pakub pankadele hoiustamise võimalust ja laenu võtmist. · Kohustuslikud reservid - krediidiasutused on kohustatud hoidma teatud osa võõrvahenditest likviidsena Eesti Pangas, 2%. 12. Eesti Panga funktsioonid: · Raharingluse korraldamine · Finantssüsteemi stabiilsuse tagamine · Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine 13. Raha pakkumise näitajad: · M0 = sularaha majanduses · M1 = M0 + nõudmiseni hoiused · M2 = M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · M3 = M2 + aktsiad, võlakirjad 14
Maksesüsteemide osas on plaan üle minna ühisele euromaksete piirkonnale ning ka väärtpaberiturul kehtestatakse ühised nõuded ning eemaldatakse tõkked. Lisaks põhiülesannetele on Euroopa Keskpangal ka hulgaliselt teisi ülesandeid. Põhiülesannete täitmiseks kogutakse pidevalt statistilist teavet ning tehakse koostööd erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. EKP aitab kaasa ka finantsstabiilsuse tõstmisele ning jälgib, et krediidiasutused täidaksid normatiive. Teostatakse pidevat seiret, et leida süsteemis nõrku kohti. Nõustatakse institutsioone finantseeskirjade loomisel ning arendatakse süsteeme, mille abil stabiilsust tõsta ning hallata efektiivselt majanduskriise. Lisaks sellele on Euroopa Keskpangal ka ainuõigus emiteerida europangatähti, ta vastutab ainsana nii nende kujunduse kui ka ringluses oleva hulga üle, mõjutades nii oluliselt rahanduspoliitikat
44. Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine 1)Otsefinantseerimine laenu andja ja laenu võtja annavad raha käest kätte, mille tulemusena makstakse intressi e. kapitali hinda. 2)Kaudfinantseerimine vahelüliks on laenuandja ja laenuvõtja vahel finantsvahendaja. 45. Finantsvahendajad Finantsvahendajad on institutsioonid, mille kaudu laenuandjad ja laenuvõtjad osalevad finantsturul. Finantsvahendajate tüübid: 1)Krediidiasutused e pangad võtavad vastu avalikkuse hoiuseid ja annavad välja omal vastutusel laene 2)Kindlustusseltsid saavad kindlustuspreemiat ja annavad välja rahalist kompensatsiooni kahju tekkimisel 3)Väärtpaberivahendajad pakuvad investoritele ostjate leidmist ja esmast väärtpaberi emissiooni, väärtpaberite vahendamist. (Lisaks neile võivad rahaasutusteks olla pensioni-, investeerimis- jm fondid.) 46
anna. Siis investeerimispangad- aitavad ettevõtetel ja valitsusel hankida rahalisi vahendeid teistelt finantsintituitsioonidelt. Kaubanduspangad, mis tekkisid põhiliselt seoses väliskaubandusega. Eestis, nagu kõikjal mujal tsiviliseeritud maailmas kaheastmeline pangasüsteem. 1.aste- keskpank (Eesti Pank). Kantakse hoolt hinna stabiilsuse eest ja juhtitakse mitmesuguste instrumentide abil raha hulka, mis läheb ringlusesse kommertspanga kaudu. 2.aste- krediidiasutused (sh kommertspangad). Tegeldakse panga kliendite teenindamisega. Panga teenused võib jagada 4 suurde rühma: 1. hoiuteenused 2. laenuteenused 3. arveldusteenused 4. lisateenused. Eesti pangal puuduvad muud kliendid peale kommertspankade. Eesti Panga finants- sektori (sh panganduspoliitika) eesmärk on tagada Eesti finantssektori usaldusväärsus. Pankasid kontrollib Eesti Panga juures tegutsev pangainspektsioon. 7. Pankrot
sarnaneb oma põhiolemuselt investeerimistootele. Investeerimisriskiga elukindlustuses on ühendatud investeerimine ja elukindlustus. Vahe tavapärase investeerimisega on see, et klient ei saa väärtpaberite omanikuks, vaid omandab kindlustuslepingu. Väärtpaberite omanikuks on elukindlustusselts. Investeerimist läbi investeerimisriskiga elukindlustuse on õigus pakkuda Finantsinspektsioonis registreeritud elukindlustusseltsidel. Samas võivad teenust vahendada nii krediidiasutused kui ka kindlustusmaaklerid. KINDLUSTUS Vabatahtlik kindlustus, mille puhul kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest. Kindlustuslepingu sõlmimise eelduseks on isiku huvi kaitsta ennast ootamatutest ja ettenägematutest sündmustest tulenevate kahjulike tagajärgede eest. Teisisõnu - lepingu sõlmimise eelduseks on kindlustushuvi. Vabatahtlikeks kindlustusteks on näiteks kodukindlustus, sõiduki- ehk kaskokindlustus, õnnetusjuhtumite kindlustus jt.
Pärast paralleelkäibe perioodi on euro ainus seaduslik maksevahend Eestis. Kontorahas toimub -päeval eurole järsk üleminek, st üleminekuperioodi ei ole. Krooni kontoraha konverteeritakse üheaegselt ning täies ulatuses eurodeks. Kõik tehingud, mis on teostatud alates 1. jaanuarist 2011, kajastatakse eurodes. Kus ja kui kaua saab vahetada kroone eurodeks? Euro sularaha lastakse ringlusse ja kroonid kõrvaldatakse käibelt pangakontorite, sularahaautomaatide ning jaekaubanduse kaudu. Krediidiasutused vahetavad vähemalt kuu aega enne ja kuus kuud pärast üleminekupäeva kroone eurodeks keskkursiga ja ilma teenustasuta kõigis pangakontorites ning seejärel veel kuus kuud piiratud kontorivõrguga. Pärast seda vahetab Eesti Pank kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta tähtajatult. Millal hakkavad sularahaautomaadid väljastama eurosid? Millistes kupüürides sularaha väljastatakse? Sularahaautomaadid püütakse ümber häälestada nii, et alates -päevast väljastavad
Viimaste näiteks on IV periood: keskendus uute, arenevatele turgudele majandusplaanid ja visioonid, informaalsed kokkulepped suunatud tööstussektorite arendamisele. ning konsultatiivorganid. Tulevikutehnoloogia areng, otsene sekkumine subsiidiumid ja maksusoodustused on olulised. tööstuspoliitikasse vähenes. On loodud spetsiaalsed krediidiasutused, mis tegutsevad tööstuspoliitiliselt selektiivselt. USA tööstuspoliitika VANA TP UUS TP Föderaalvalitsuse ülesandeks oli enne Teist Maailmasõda vabakaubanduse printsiip üldiste raamtingimuste kehtestamine. konkurentsivõimetute majandusharude (näiteks
dikteerida. 5. Tarnijate tingimisvõim turusegment ei ole atraktiivne, kui tarnijad on võimelised hindu tõstma või pakutavaid kohuseid vähendama. · Vahendajad: Vahendajateks on: - Edasimüüjad (leiavad tarbijad ja müüvad neile) - Logistikaettevõtted (transpordivad ja ladustavad) - Turundusteenuste osutajad (turu-uuringutega tegelevad eetevõtted, reklaamiagentuurid, meediaettevõtted jne) - Finantsvahendajad (pangad, krediidiasutused, kindlustusfirmad jt) ¤ Turunduslikud vahendajad on ettevõtted, kes aitavad ettevõttel edastada, müüa või jaotada oma tooteid lõpptarbijale. · Huvigrupid: Huvigruppide all mõeldakse rühmitusi, kes tunnevad vahetult või kaudselt huvi ettevõtte tegevuse vastu ja võivad seda märkimisväärselt mõjutada. 1. Huvigr, kelle huvid langevad kokku ettevõtete huvidega ( nt aktsionärid, pangad) 2
vähem. M1 koosseisus on MO , millele liidetakse nõudmiseni ja sellega sarnased hoiused. M2 hõlmab finantsvarasid, mis kuuluvad M1 koosseisu ja vähemlikuviidseid säästuhoiuseid ja teatud tingimuslikke hoiuseid. M3 on esitatud mõõtudest kõige mahukam ning seda saab siduda raha laiema definitsiooniga ,mis lisaks eelnevates raha mööötudes sisalduvatele varadele võib hõimata mahukaid tähtajalisi hoiuseid valuutahoiuseid, väärtpabereid jmt. Krediidiasutused · Eestis litsenseeritud krediidiasutused o Eesti Krediidipank AS http://www.krediidipank.ee o Hansapank AS http://www.hansa.ee o SBM Pank AS http://www.sbmbank.ee/ o SEB Eesti Ühispank AS http://www.seb.ee o Sampo Pank AS http://www.sampo.ee o Balti Investeeringute Grupi Pank AS http://www.raha.ee o Tallinna Äripanga AS http://www.tbb.ee
· Alates 1994.a. ei kuulu rahandusminister enam Eesti panga nõukogusse teoreetiliselt suurem sõltumatus. Keskpanga sõltumatus (2) · Eesti panga president määratakse 7 aastaks suurendab sõltumatust. · Eesti Panga president ametiaeg on ühekordne. · Eesti Panga presidenti võib oma kohalt vabastada ainut kohus. 12 Kommertspangandus (1) · Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused · AS DNB Pank AS Eesti Krediidipank AS LHV Pank AS SEB Pank BIGBANK AS Swedbank AS Tallinna Äripanga AS Versobank AS Kommertspangandus (2) · Välisriigi krediidiasutuste filiaalid · » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkia AS Eesti filiaal » Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal » Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal
oktoober 1802, mil keiser kinnitas Eestimaa Aadli Krediidikassa ja Liivimaa Aadli Krediidiühistute põhikirjad. Need olid esimestena ühistu põhimõttel loodud pangad (hüpoteegipangad) ja tegutsesid eeskätt põllumeeste (mõisnike) huvides. 1858 tekkis St. Antoni gildi laenukassa Tallinnasse, mis oli peamiselt laenu vajavate käsitööliste ja meistrite ühendus. 1868 asutati Viljandis Laenu-hoiukassa. Liikmeskonda kuulusid ka kaupmehed ja üksikud mõisnikud. Need krediidiasutused olid kõik muulaste (sakslaste, venelaste) loodud. Kuna muulaste pankadest oli eestlastel raske laenu saada, jäi ainsaks võimaluseks oma krediidiasutuse loomine. Eestis tegutses ka mitme tähtsa Venemaa panga osakondasid. 1873 Pärnus, 1896 Tallinnas, 1914 Kuressaares avati Riia Kommertspanga osakondasid. 1875 avati Venemaa Riigipank, mille asemel asutati 1919 Eesti Pank. Eesti esimene rahvuslik krediidiühistu (KRÜ) oli Tartu Eesti Laenuühistu, mille edukas
2. krediidiasutus; fondivalitseja; 3. investeerimisühing; 4. väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja; 5. muu seadusega sätestatud isik. Väärtpaberituru kutselised osalised: Väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajaid Eesti Väärtpaberikeskus AS http://www.eregister.ee Börsikorraldajaid Tallinna Börs AS http://www.ee.omxgroup.com/ Reguleeritud turu korraldajaid Tallinna Börs AS http://www.ee.omxgroup.com/ Eestis litsenseeritud krediidiasutused Eesti Krediidipank AS (http://www.krediidipank.ee) Hansapank AS (http://www.hansa.ee) SBM Pank AS (http://www.sbmbank.ee/) SEB Eesti Ühispank AS (http://www.seb.ee) Sampo Pank AS (http://www.sampo.ee) Balti Investeeringute Grupi Pank AS (http://www.raha.ee) Tallinna Äripanga AS (http://www.tbb.ee) Eestis tegutsevad välisriikide krediidiasutuste filiaalid DnB NORD Banka AS Eesti filiaal Parekssbanka AS Eesti filiaal
kliendi soovide rahuldamist. 6.Iseloomustage vahendajate liike. Vahendajateks on: 1)Edasimüüjad (jaotuskanali ettevõtted, kes leiavad ettevõtte toodangule tarbijad ning müüvad ettevõtte tooteid neile) 2)Logistikaettevõtted (ettevõtted, kes transpordivad ja ladustavad ettevõtte toodangut) 3)Turundusteenuste osutajad (turu-uuringutega tegelevad ettevõtted) 4)Finantsvahendajad (pangad, krediidiasutused, kindlustusfirmad, aitavad ettevõttel vähendada kaupade ostmise ja müümisega kaasnevaid riske) (õpik lk 79-80) 1.Defineerige turu mõiste ja iseloomustage turu valest defineerimisest tekkivaid ohte. Turg on ühendatud tarbijate grupp, kellel on sarnased vajadused. (õpik lk 122) 2.Iseloomustage M. Porteri tootmisharu konkurentsimudelit. (pikemalt õpik lk 78-79, joonis) 1)Harusisene konkurents 2)Uute potentsiaalsete sisenejate oht
Bretton Woodsi süsteemi tagamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. Pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist asuti looma oma piirkondlikku rahanduskorraldust. 1979.a. pandi alus Euroopa Valuutasüsteemile. Ühisturu maade tippkohtumisel 1991.a. detsembris sõlmitud Maastrichti lepingud näevad ette liikmesvaluutade asendamise ühtse nn e u r o r a h a g a. Krediidiasutusi on kahte liiki : 1) äri - ehk kommertspangad 2) ühistegelikud krediidiasutused. Rangemad nõuded kehtivad ka krediidiasutuste juhtide ja töötajate kohta. Raha e m i s s i o o n i ( käibelelaskmist) teostavad tänapäeval riikide keskpangad. EESTI PANGA - juhtkond (EP nõukogu ja president) seatakse ametisse Riigikogu ja riigi presidendi poolt viieks aastaks. Eesti Pank on aruandekohustuslik vaid Riigikogu ees. Riigikogu igaks rahandusaastaks nimetab ametisse sõltumatud a u d i i t o r i d. Eesti Panga volitused raharingluse korraldamisel ja Eesti krooni vääringu
andev pank. Üle kolmekuuliste tähtaegadega laenu andev pank oli pikaajalist laenu pakkuv pank. Põhiliselt hüpoteegipangad, kes laenu andsid kinnisvara alusel. Nt pikalaenu pank, Eesti Maapank, eraisikutele: Eesti Hüpoteegipank (Tartus asus), Eesti Maakrediidi Selts (Tln). Mõisnike poolt loodud maakrediidi õigusjärglased. Omakorda jaotatud kolmeks: Lühiajalist laenu pakkusid - kommertspangad: aktsiaseltsid. - Linnapangad algkapitali andis linnavalitsus. - Erinevad ühistegevused krediidiasutused hoiu-ja laenukassad ja ühispangad. Pangandus 1940- 1980 lõpuni. Natsionaliseeriti kõik erapangad. Viidi sisse tsentraliseeritud NSVL riigipanga süsteem. Igas rajoonis oli vastav rajooni osakond. Lisaks sellele oli juriidilistele isikutele tööstus- ehituspank ja välismajanduspank. Nii riigipangaga kui ka nende eelmistega tavainimesel kokkupuudet ei olnud. AGRO pank, hoiukassate süsteem Hoiupangaks ja uue pangana tehti Sotsiaalpank. Põhimõtteliselt oli siis juba 6 panka NSVL-is.
pakutakse riiklike laenutagatisi. KredExi poolt väljastatakse allutatud laenu ettevõtjatele ning uute toodetena pakutakse tehnoloogialaenu finantseerimaks ettevõtjate tehnoloogiainvesteeringuid ka siis, kui neil napib pangast laenu saamiseks vajalikku omafinantseeringut. (Eesti Ettevõtluspoliitika Rakendusplaan: 2) Toetusprogrammidest toimib stardi- ja kasvutoetuse väljastamine. Olukorras, kus krediidiasutused ei soovi startivaid ettevõtjaid rahastada, seda eriti ebakindlates majandustingimustes, kus raha hind on küllalt kõrge, on oluline riigi poolt tagada alustavate ettevõtjate rahastamisskeem. Sel põhjusel tuuakse turule stardilaen. (Eesti Ettevõtluspoliitika Rakendusplaan: 2) Eesti ettevõtete rahvusvahelistumise toetamisel on oluline koht eksporditagatistel, mida väljastab AS KredEx Krediidikindlustus. Ka otsetoetused eksportivatele ettevõtetele
Pangad jagunevad: erapangad riiklikud pangad segaomandiga pangad Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: suurpangad keskmised pangad väikepangad Krediidiasutuste seaduse § 3 lg 1 kohaselt on krediidiasutus äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Krediidiasutused jagunevad: laenu-hoiuühistud krediidiühingud finantseerimisfirmad faktooringfirmad Krediidigaranteerimisfondid rahaturu fondid liisingettevõtted investeerimisfondid kindlustusfondid laenukontorid pandimajad Pankade ülesanded: üldriiklikud ülesanded (rahapoliitika) klientide tellimused ja soovid (finantsteenused) omanike taotlused ja ootused (kasumid) Panga loomiseks on vaja:
nim. kaudseks finantsseerimiseks. Valdav mass tehinguid toimubki erinevate raha asutuste kaudu, selle finantsvahenduse eesmärgiks on raha ja kapitali ümber jaotamine, säästjate ja laenajate vahel ning uute finantsvarade- ja kohustuste tekitamine. Muuta raha liikumine efektiivseks ja kliendi jaoks võimalikult mugavaks. Raha asutused on liigitatud ajalooliselt kahte suurde gruppi. Ühed hoiuseid vastu võtvad raha asutused sinna kuuluvad pangad ja muud krediidiasutused, teine grupp on mitte hoiuseid vastu võtvad raha asutused sinna hulka on kuulunud kindlustusfirmad, usaldus- ja investeerimisfondid, riskikapitali fondid, investeerimisühingud ja muud väärtpaberite vahendajad. Raha asutuste liigitus sõltub tänapäeval riigi , finantsvahenduste roll riigiti varieerub ning nende olulisus majandussüsteemis sõltub eelkõige sellest, kui hästi nad suudavad rahuldada majandus subjektide nõudmisi ja vajadusi. Palju sõltub ka
· Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 10. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid. · Avaturuoperatsioonid - nende kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Keskpank ostab või müüb rahaturul võlakirju. · Laenamise ja hoiustamise püsivõimaluste loomine - püsivõimaluste ülesanne on peamiselt likviidsuse suurendamine ja vähendamine eriolukordades. · Kohustuslik reserv - krediidiasutused on kohustatud hoidma teatud osa võõrvahenditest likviidsena Eesti Pangas, 2%. Aitab stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja reguleerida pangandussüsteemi struktuurset likviidsuspuudujääki, suurendades vajadust keskpankadepoolse refinantseerimise järele. 11. Rahapakkumise tegurid. Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. · M0 = sularaha majanduses · M1 = M0 + nõudmiseni hoiused
Kaasaja pank: o raha koondav o raha säilitav o laenu andev o laenu võttev o klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav o raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: o erapangad o riiklikud pangad o segaomandiga pangad 7 Tegevushaarde ulatuse järgi jagunevad pangad: o suurpangad o keskmised pangad o väikepangad Muud krediidiasutused Krediidiasutus on ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene o laenu-hoiuühistud o krediidiühingud o finantseerimisfirmad o faktooringfirmad o krediidigaranteerimisfondid o rahaturu fondid o liisingettevõtted o investeerimisfondid o kindlustusfondid o laenukontorid o pandimajad Muud krediidiasutused vajalikud turu seisukohalt: - pakuvad konkurentsi pankadele, vähendades nende monopolieeliseid finantsteenuste
1. Korraldada raharinglust ja tagada riigi vääringu stabiilsus. Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus; 2. Teostada riiklikku raha ja panganduspoliitikat ning suunata krediidipoliitikat; 3. Teostada järelvalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle; 4. Koostada Eesti maksebilanss. Pangasüsteem Eestis nagu kõikjal mujal tsiviliseeritud maailmas on kaheastmeline pangasüsteem. Esimesel astmel keskpank (Eestis Eesti Pank), teisel astmel krediidiasutused, sealhulgas kommertspangad: nt Hansapank, Ühispank, Krediidipank jne). Esimesel astmel kantakse hoolt hinnastabiilsuse eest ja juhitakse mitmesuguste instrumentide abil raha hulka, mis läheb ringlusse kommertspankade kaudu. Teisel astmel tegeldakse pangaklientide teenindamisega. Pangateenused võib jagada 4 suurde rühma: hoiuteenused, laenuteenused, arveldusteenused ja lisateenused. Eesti Pangal puuduvad muud kliendid peale kommertspankade
Reservinõuded Kapitaliadekvaatsuse nõuded Pankade järelevalve Viimase võimaluse laenaja Arenevate riikide tunnused. · Enamikku arenevaid riike iseloomustab vähemalt mõni järgnevatest tunnustest Ajalooliselt ulatuslik otsene riiklik kontroll majanduses Ajalooliselt kõrge inflatsioon, mis peegeldas valitsussektori katseid saada majandusest senjööritulu Nõrgad krediidiasutused ja väljaarenemata kapitaliturg Fikseeritud vahetuskurss ja valuuta- või kapitalikontrollid Sõltuvus teatud toormaterjalide ekspordist Kõrge korruptsioonitase Miks kapital arenevatesse riikidesse voolab? Paljud arenevad riigid on olnud ulatuslike väliste kapitalivoogude sihtriigiks, mistõttu on paljudel neist märkimisväärne välisvõlg
Kulu-kasu võrdlus Kulud millegi saavutamiseks ei tohi ületada saadavat tulu 2/9/2015 Mai Takkis 32 Olulisuse põhimõte Oluline on info, mis võib mõjutada juhtimisotsuseid 2/9/2015 Mai Takkis 33 11 Majandusharu praktika piirang Põllu- ja metsamajandus, krediidiasutused 2/9/2015 Mai Takkis 34 Konservatiivsuse- ettevaatlikkuse põhimõte Aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult 2/9/2015 Mai Takkis 35 Raamatupidamise aastaaruande koostamise põhimõtted Info õige kasutamise ja võrreldavuse huvides tuleb raamatupidamine organiseerida vastavalt üldtunnustatud põhimõtetele
o o Finantssusteem (opik lk 145-190) o 36.Finantssüsteemi ülesehitus o Rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel o turuosalised o Finantseerimine Riskijuhtimine. Investeerimine o INVESTEERIMISASU o RAHAASUTUSED o KINDLUSTUS TUSED o · Krediidiasutused o · Kindlustusandjad · Krediidiandjad · o · Fondivalitsejad · Kindlustusvahendaj · Investeerimisühingud Krediidivahendajad ad o 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused. o Krediitiasutused o Krediidiandjad o Krediidivahendajad o Votab vastu rahalisi o Annab krediiti o vahendab tarbjate tasu
35. Suurimad kulu- ja tululiigid KOV eelarvetes 1) põhitegevuse tulud – maksutulud, riigieelarvelised vahendid, muud tulud 2) põhitegevuse kulud – haridus, tervishoid, kultuur 12 FINANTSSÜSTEEM 36. Finantssüsteemi ülesehitus – rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel Finantseerimine (rahaasutused) – krediidiasutused, krediidiandjad, krediidivahendajad, makseasutused Riskijuhtimine (kindlustus) – kindlustusandjad, kindlustusvahendajad Investeerimine (investeerimisasutused) – fondivalitsejad, investeerimisühingud Riiklikku järelvalvet teostab Finantsinspektsioon 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused KREDIIDIASUTUS – institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (AS LHV Pank, Bigbank AS) 1) hoiustamisteenused 2) krediiditeenused
Turunduskeskkonna mõjud ettevõtte tegevusele Kas ja kuidas saab ettevõte mikrokeskkonda mõjutada? Ettevõtte mikrokeskkonda saab mõjutada läbi erinevate suhete. Tähis on motiveerida töölisi, saada soodsad lepingud hankijatega, toodetud kaupade või teenuste vahendajatega, edasimüüjatega, logistikaettevõtetega, turundusteenuse pakkujatega (näiteks reklaamiettevõtted, müügipinna haldamise teenust osutavad ettevõtted) ning järelmaksu võimalusi pakkuvate ettevõtetega (krediidiasutused). Kas ja kuidas saab ettevõte makrokeskkonda mõjutada? Ettevõte saab makrokeskonda mõjutada, kuid mitte nii suurel määral kui mikrokeskonda ja mõjutamine on tunduvalt raskem. Mõjutada saaks näiteks tehnoloogilist keskonda, töötades ise välja mõne uue tõhusa tehnoloogia. Või mõjutada kultuurilist keskonda mõne suure reklaamikampaaniaga, mis muudaks inimeste käitumist ja eelistusi ning läbi selle paneks inimesi rohkem oma pakutud teenust või kaupa tarbima.
sealhulgas välisabi, trahvid, tasandusfond- riigieelarvest eraldatud vahendid KOV- le Kulud:?? 34. Finantssüsteemi ülesehitus FINANTSINSITUTSIOONID *Finantsasutused pangad, kindlustusfirmad, väärtpaberivahendajad *Finantsturg turg, kus saavad kokku mõne finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine FINANTSTOOTED *Finantsinstrumendid aktsiad, võlakirjad, fondiosakud jms *Finantsteenused nõustamine (??) 35. Finanstasutuste liigitus ja selgitus Krediidiasutused Institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Ainult avalikkuselt hoiuste kaasamine annab äriühingule õiguse kasutada nime ,,pank". *Hoiustamisteenused *Krediiditeenused *Väärtpaberiteenused *Arveldusteenused Kindlustusseltsid Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. *Kahjukindlustus *Elukindlustus
TULUD on varade sissetulek ettevõttesse KULUD on varade väljaminek või kasutamine Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatudaruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud. Aruandeperioodi pikkuseks on aasta, tavaliselt algab 01.01. ja lõpeb 31.12. Kasumiaruandes on kõik summad ilma käibemaksuta Kasumiaruande SKEEMID Eesti raamatupidamise seaduse kohaselt on Eesti ettevõtetel lubatud (va krediidiasutused ja kindlustusseltsid) kasutada ühte kahest seadusesettenähtud kasumiaruande skeemist, kus ärikulud erinevalt klassifitseeritakse: SKEEM 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud,amortisatsioon jne) SKEEM 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes(realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud) · Skeem 1 on üldjuhul lihtsam kasutada, sobib väiksematele ettevõtetele
ühtlasi ülevaadet erinevate bilansis kajastavate objektide arvestuspõhimõtete kohta 3 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes ning viiteid teistele Raamatupidamise Toimkonna juhenditele, kus on põhjalikumalt käsitletud antud objektide arvestust. Spetsiifilised bilansiskeemid 12. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi. 13. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning
koguseid vähendama. Vahendajad: Turunduslikud vahendid on ettevõtted, kes aitavad ettevõttel edustuda, müüa või jaotada ettevõtte tooteid lõpptarbijale. Vahendajateks on: edasmüüjad, nii hulgi- kui jaemüüjad. Tihtipeale organiseerunud, olulise kauplemisjõuga. logistikaettevõtted, transpordivad, ladustavad turundusteenuste osutajad, aitavad suunata ettevõtte tooteid ja teenuseid õigetele turgudele. aitavad korraldada kommunikatsiooni. Finantsvahendajad pangad, krediidiasutused, aitavad ettevõttel vähendada kaupade ostmise ja müümisega kaasnevaid riske. Huvigrupid: Rühmitused, kes tunnevad ettevõtte tegevuse vastu huvi. Võivad mõjutada. Aktsionärid, ettevõtte juhid, töölised. Finants: pangad, börsimaaklerid. Kellest ettevõte on huvitatud. Massikommunikatsioonikanalid Üldsus, kujundab ühiskondliku arvamuse Kes on ettevõtte tegevusest huvitatud, aga kellest ettevõte ei ole. Riiklikud ja kohalikud võimuorganid
Selle registri kohta käivad normid tulenevad äriseadustikust. MTÜ ja SA loetakse asutatuks Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisest. Seda reguleerib MTÜS. Asutamiseks on kaks süsteemi: loasüsteem ja avaldamis-normatiivne süsteem. Valdavas osas lähtutakse avaldamis-normatiivsest süsteemist. Kui on järgitud seadusest tulenevaid nõudeid, ei ole vaja asutamiseks kellegi luba. Loasüsteem on kohaldatav ainult mõningatel üksikutel juhtudel (krediidiasutused (Krediidiasutuste seadus), kindlustusseltsid (Kindlustustegevuse seadus)). Asutamistoimingud seisnevad eelkõige asutamisdokumentide vormistamises aga ka vajalikes sissemaksetes. 1.2.1 Täisühingu asutamine Täisühing tegutseb osanike sõlmitud ühingulepingu alusel. Ühingulepingut võib muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga võib ette näha juhud, mil ühingulepingut võib muuta häälteenamusega. Ühingulepingut ei või muuta väiksema
Intress tasu krediteerimuse eest. 73) Loetle krediteerimisvõimalusi · Laenud o kõige levinumad o tagatis · Muud krediteerimisvõimalused o Võlakirjad o Liising o Krediitkaardid 74)Loetle kinnisvara soetamiseks pakutavaid laenutooteid · Erakliendile o Tarbimislaen o eluasemelaen/liising o hüpoteeklaen · Ärikliendile o Investeerimislaen o Hüpoteeklaen o Liising 75)Milliseid tagatisi aksepteerivad krediidiasutused? · Isikulised e. personaalsed o Käendus o garantii · Varalised tagatised o Vallaspant o kinnispant Varalised tagatised tuleb alati kindlustada! 76) Selgita hüpoteeklaenu mõistet Hüpoteeklaen on pikaajaline laen, tavaliselt eluaseme soetamiseks, mille tagatiseks on kinnisasja pant. Vastavalt seadusele peab tagatise väärtus ületama laenusumma vähemalt 1,3 korda. 77) Loetle olulisemaid finantssuhtarve · ROI investeeringu tulusus · ROE omakapitali tulusus
4. Arveldussüsteemide õigusraamistiku kujundamises ja rakendamises osalemine koos Eesti ja Euroopa Liidu koostööpartneritega. Juba ülesande täitmiseks planeeritavate tegevuste rohkuse järgi võib otsustada ülesande olulisust majanduselus. Majanduses heaks toimimiseks on hea omada ühesuguseid standardeid ja õigusraamistikku. 4.4 Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises Keskpangad, krediidiasutused ja teised sularahakäitlejad (nt sularahaveoga tegelevad ettevõtted) peavad pangatähtede töötlemisel järgima ühiseid kvaliteedistandardeid ja ehtsuse kontrollimise nõudeid, mida keskpank on kinnitanud. Erinevalt pangatähtedest kuulub euromüntide kujundus liikmesriikide, mitte EKP pädevusse. Kui liikmesriik soovib käibele lasta uue motiiviga mündi, peab ta sellest eelnevalt teavitama Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu riike. Komisjon
kasumit või kahjumit). Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes jätkuvalt kasutama käesoleva seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi ja ühte lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Bilansi ja kasumiaruande skeemide kirjeid võib täiendavalt liigendada ning lisada uusi kirjeid, kui see suurendab aruande informatiivsust. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu, võib raamatupidamiskohustuslane (sealhulgas krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud, riik ja riigiraamatupidamiskohustuslased) kasutada erinevaid bilansi- ja kasumiaruande skeeme. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna
raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Bilansikirjetenimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjetealaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudesolulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi. [2] Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeksja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisivarasid nimetatakse põhivaraks. Käibevarana kajastatakse järgnevaid varasid:
sihtotstarbelised eraldised), muud tulud. Kulud: Haridus, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, kommunaalteenused, jäätmemajandus. Finantssüsteem 51. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 52.Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Krediidiasutused: institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (hoiustamis-, krediidi-, väärtpaberi- ja arveldusteenused) Kindlustusseltsid: Võimalike kahjude kandmine. Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusväljavõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise.
annaabi.ee 
