Kaks seotud dekodeerimisega: kuulamine ja lugemine. Dekodeerimine ja kodeerimine- >loogiline mõtlemine ja arutlus oskus. Suhtlemistõkked *Kohtumõistmine- kritiseerimine, sildistamine, diagnoosimin, kiitmine *Lahenduste pakkumine- kamandamine, ähvardamine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõu andmine *Teise murede vältimine- teema vahetamine, loogika kasutamine, rahustamine Kuulamine Kuulamisoskused: 1. tähelepanu väljendamise oskused 2. Jälgimisoskused 3. peegeldamisoskused Isikutaju - Inimese ja tema kujutise tajumine teise isiku poolt *Sotsiaalne pertseptsioon- isikutaju ja inimesetundmise nähtused ja protsessid kokku *Interpersonaalne pertseptsioon- vahety suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju *Inimesetundimne- sotsiaalsel kogemusel põhinev suhtlemiskompetentsuse näitaja, mis avaldub inimese põhiomaduste määratlemise võimes. Tajunähtused *Tekstitaju *Situatsioonitaju *Kontaktitunnetus *Mõistmistaju
x Jälgimisoskused o Ukseavajad üleskutse rääkimiseks, mis ei kasuta sundimist. o Väikesed julgustused lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelejat oma lugu jutustama ja hoiavad ka kuulaja aktiivsena. o Vähesed küsimused liigsed küsimused on vestluses takistuseks. o Tähelepanelik vaikimine kuulaja vaikimine annab kõnelejale aega mõelda, mida ta öelda tahab, ja võimaldab tal seeläbi rohkem endasse süüvida. x Peegeldamisoskused o Ümbersõnastamine lühike vastus, kus kuulaja annab oma sõnadega kõnelejale edasi tema jutu põhisisu. Ümbersõnastamine vähendab märgatavalt vääritimõistmise ohtu. o Tunnete peegeldamine rääkija vähendatud tunnete kokkuvõttev tagasipeegeldamine rääkijale (näiteks ,,See on kaunis heidutav"). o Tähenduse peegeldamine tunnete ja faktide koondamine ühte vastusesse. ,,Sa tunned (antud tunnet), sest (tundega seotud sündmus või kontekst)."
Sobilik kehakeel Silmside Väliste segajate vältimine Jälgimisoskused Ukseavajad Väikesed julgustused Vähesed küsimused Tähelepanelik vaikimine Peegeldamisoskused Ümbesõnastamine Tunnete peegeldamine Tähenduse peegeldamine (tunnete sidumine konteksti) Kokkuvõtlik peegeldamine Kuidas arendada võimet kuulda? 1. Keskenduge tundeid väljendavatele sõnadele 2. Pange tähele sõnumi üldist sisu 3. Jälgige kehakeelt 4
4) Alternatiivide hindamine ja selekteerimine – uurige väljapakutud lahenduste nimekirja ja keskenduge nendele, mida toetavad kõik läbirääkivad osapooled. Võimaluste hindamisel tuleks lähtuda peamiselt kahest kriteeriumist – headusest ja vastuvõetavusest nende silmis, kes peavad otsuse ellu viima. 25. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused) Kolm peamist kuulamismeetodite rühma on – tähelepanu väljendamise oskused, jälgimisoskused ja peegeldamisoskused. Ümbersõnastamine - lühike vastus, kus kuulaja annab oma sõnadega kõnelejale edasi tema jutu põhisisu Tunnetega peegeldamine – rääkija väljendatud tunnete kokkuvõtvat tagasipeegeldamist rääkiale Tähenduse peegeldamine – kui tunded ja faktid on koondunud ühte vastusesse Kokkuvõtlik peegeldamine – kuulaja võtab kopkku kõneleja pikema jutulõigu peamise sisu ja tunded 26. Mulje kujundamine (Goffman)
- Silmside. - Väliste segajate vältimine. Jälgimispskused. - Ukseavajad. - Väikesed julgustused. - Vähesed küsimused. - Tähelepanelik vaikimine. Peegeldamisoskused. - Ümbersõnastamine. - Tunnete peegeldamine. - Tähenduste peegeldamine (tunnete sidumine konteksti). - Kokkuvõtlik peegeldamine. - Tähelepanu väljendamine - mitteverbaalne suhtlemine, mis näitab, et teid huvitab rääkija ja tema jutt.
3. Toetavad küsimused Enamik inimesi küsib liiga palju ja ei anna piisavalt aega vastuseks. NB! Üks asjakohane küsimus korraga ja piisavad pausid! 4. Tähelepanelik vaikimine Enamik kuulajaid räägib sama palju või rohkemgi kui see, kes püüab kõnelda. Me ei muutu vaikides rahutuks kui samal ajal paneme tähele teise kehakeelt, mõtleme sellest, mida teine just ütles ja püüame mõista, mida ta tunneb. III Peegeldamisoskused- Püüame olla oma reaktsioonidega kõnelejale peegli eest. 1. Ümbersõnastamine Kasutame tegelikult rohkem kui ise märkame. N: kui meile juhatatakse teed, kirjutame üles telefoni numbrit 2. Tunnete peegeldamine Algab tunde märkamisest. N: Jutt, mida kõike inimene teeb ja mis tal õnnestub ja lõpus nagu muuhulgas, et vabadel hetkedel on ta rusutud meeleolus ja tunneb üksindust. Hea oleks siinkohal aidata rääkija jutu tõelise sisuni
12. Kui sa ei soovi nõustuda teise inimese algse palvega kuid tahaksid teda ikkagi aidata, siis paku välja kompromiss. Nt:"Mul ei ole võimalik sind täna lõunal aidata, aga ma olen hea meelega valmis seda tegema homme õhtul." 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) Kolm peamist kuulamismeetodite rühma on – tähelepanu väljendamise oskused, jälgimisoskused ja peegeldamisoskused. On olemas 4 liiki peegeldamist: 1. Ümbersõnastamine (lühike vastus, kus kuulaja annab oma sõnadega kõnelejale edasi tema jutu põhisisu) 2. Tunnete peegeldamine (rääkija väljendatud tunnete kokkuvõtvat tagasipeegeldamist rääkijale) 3. Tähenduse peegeldamine (kui tunded ja faktid on koondunud ühte vastusesse; “Sa tunned, et… sest…”) 4. Kokkuvõtlik peegeldamine (kuulaja võtab kokku kõneleja pikema jutulõigu peamise sisu ja tunded)
annaabi.ee 
