Hinna psühholoogia: Ümardamata hindade tajumine kõrge hinna määramine, hinnasoodustused (kollased hinnasildid), konkureerivate toodete hinnakujundus. TOODE Turundus meetmestik koosneb tootest, hinnast, jaotusest, protsessidest, füüsilisest tõendusest, inimestest ja selle kõige promomisest. Toode on objekt, teenus, üritus, organisatsioon, idee jne. Tarbija ei osta toodet vaid lahendust probleemile. Klient alati kaalutleb mitme valiku vahel, põhinedes oma tunnetele ja mõtlemisele. Odavamate toodete puhul tihti klient ei mõtle nii palju kuid suurema riskiga toodete puhul (auto, maja) on klient valmis koguma rohkem informatsiooni antud toote kohta, et veenduda kvaliteedis. Toote loomise puhul tuleb lähtuda eelkõige tarbija huvidest, miks ta seda toodet vajab, kus me seda toodet müüme ja miks klient peaks just antud toodet ostma, ning mis hinda ta selle eest võib maksta. Tootel peab olema
aastat, kus saab alla Eesti keskmise palka. Naine on tsehhis õmbleja. Pere on pidanud uhke auto tagasihoidliku vanema mudeli vastu välja vahetama ning maja pangale tagastama, kuna see käis üle jõu. Nad elavad nüüd 15 minuti jalutuskäigu kaugusel kesklinnast. Ka on neil sündimas laps. Selliseid olukorras peresid on Eestis praegu päris palju Konfliktilahendusoskused Kuna mees on haritud ja mõistab, et tegemist on majanduslangusest tingitud situatsiooniga, siis kaalutleb ta rahulikult. Ta peab plaani, kuidas uuesti järjele saada. Ta teab, et praegune situatsioon ei võimalda teha suuri samme korraga ning reele saada on kerge. Üha enam mõtleb ta, et peaks palgatööst loobuma ning alustama endale töökoha loomisega oma ettevõttes. Tal on selleks kõik eeldused olemas ning peab plaani, millise valdkonna kasuks otsustada. Ta on proovinud naisele selgeks teha, et see on tingitud sellest, et enne sai elatud üle võimete.
ei saa rakendada tagantjärgi. Formaalne analüüs: Juhtum on vastuolus Kuldse Reegliga. Kuna Riik tunnustas isikuid teenetemärgiga ja need samad isikud käitusid hiljem ebaeetiliselt Riigi suhtes. Kasu ei saa kumbki pool. Riik peab oma tunnustuse tagasi võtma ja isikud vastutavad oma käitumise tagajärede eest. Tuntumad mitte formaalsed testid : Ema-test on väga subjektiivne: tulemus oleneb sellest, kuidas meie lähedane kaalutleb ja millised on tema eetilised tõekspidamised. TV-test: antud juhtumi otsus tuleb niikuinii avalikustada kuna üheks osapooleks on Riik. 2 Lõhna-test: teenetemärgi ära võtmine ei lõhna just eriti "hästi" aga isikute ebaeetiline käitumine Riigi suhtes lausa "lehkab". Teise-nahas-olemise-test: kui ennast seada Simmi või Teinoneni asemele, siis ei oleks
eelisaktsiakapitali hind 0,135 lihtaktsiakapitalihind 0,18 kapitali keskmine hind ? koguinvesteeringute suurus ? kui firma kasutab võõrkapitali 2000 WACC= 21,52*0,055+5,33*0,135+73,15*0,18 15,07015 % D=21,52 2000 Ee=5,93 Es=73,15 100%= 9293,68 ????? Ettevõte kaalutleb, kas võtta vastu projekt, mille IRR = 12,8%. Tal on võimalik finantseerida seda investeeringut 2/3 ulatuses omakapitali arvelt, mille hind on 16% ja 1/3 ulatuses võlakirjadega, mille netohinnaks kujuneb 945 USD (nimiväärtus 1000 USD). Võlakirja kupongiintressi määr on 12% ja kustutustähtaeg 15 aastat. Maksumääraks võtta 34%. Kas ettevõte võib selle projekti vastu võtta? 1)arvutame obligatsiooni ligilähedase tulu tähtajani(YTM):
seetõttu saab ta kasutada pakutavaid teenuseid ja suhelda teiste inimestega. Kolmandaks puudub maainimesel soov ja vajadus kujundada oma minapilti läbi kallite riiete ja uhkete autode, sest maal tunnevad kõik inimesed üksteist juba sünnist saati ja seetõttu puudub nii- öelda uhke esmamulje avaldamise vajadus, mis linnainimesele läheb palju rohkem korda. Võib öelda, et maa inimese ostud võrreldes linnainimesega on kordades ratsionaalsemad, mis tähendab seda, et ta alati mõtleb ja kaalutleb enne ostu tegemist, kas soovitav kaup on talle eluks vajalik või saab ta hakkama ka ilma selleta. Linnainimene kulutab aga raha ka niinimetatud emotsiooniostude peale, näiteks, luksuskaubad, mida tal tegelikult eluks vaja ei ole, kuid mis pakuvad talle hetkelist rahulolutunnet. Maa ja linnainimese tarbimiserinevusi mõjutab suurel määral ka turgude erinevus. On selge, et 400 000 elanikuga linnas on eeldused edukaks äritegevuseks kordades suuremad kui 200 elanikuga väikses alevikus
inimeste rikkus, mida tuleks hoida ning säilitada. 4. Võimalikud abijuhised Ema-test: Arvatavasti oleks soovitatud Vooremaa Looduskeskusel täita seadust ning järgida keskkonnaekspertide ettekirjutusi rajada pais. Sama teiselt poolt, kui meie lähendane oleks Saadjärve äärne elanik ning tema maad oleks ohutanud paisu tegemisel üleujutus, on nõus paisu mitte rajamisega. Ema-test on väga subjektiivne, tulemus oleneb sellest, kuidas meie lähendane kaalutleb ja millised on tema eetilised tõekspidamised. TV-test: Arvatavasti kaaluks siin üles Vooremaa Looduskeskuse seaduse mitte täitmine ning järve ohtu seadmine. Samas on ka Vooremaa Looduskeskus pädev oma töös ning nende kaalutletud otsus võis õige olla. Lõhna-test: Seaduse mitte täitmine ning järve ohtu seadmine tundub ebaeetiline. Teise-nahas olles: Vooremaa Looduskeskuse nahas olles tuleks kaalutleda, kuidas mõjub
mistõttu saab sellest tõsiselt rääkida alles kunagi tulevikus. See situatsioon näikse rahuldavat ka meedikuid, sest nemad puutuvad oma töös pidevalt ja vahetult kokku inimese elu lõppvaatusega, kuid nad ei ole kuigi agaralt avalikkuses seda teemat püstitanud ega ka teiste üritamistele reageerinud. Pole ühtki arsti, kes viiks sellise protseduuri läbi ülima ükskõiksusega. Passiivne eutanaasia on lubatud kolmes USA osariigis: Oregon, Washington, Montana. New-Hampshire kaalutleb selle seaduse vastuvõtmist.Aktiivne eutnaasia ehk siis see, kui arst aitab surmale kaasa(surmasüst jne) on lubatud Hollandis ja Belgias. Eutanaasi mõlemad vormis on lubatud veel ka Albaanias,Luksemburgis ja Sveitsis (seadus ei karista arste, kes sooritavad eutanaasia). Kasutatud kirjandus: http://www.advent.ee/info/1343/ http://crusoe.pri.ee/blog/eutanaasia-kaasaja-seaduslik-enesetapp wikipedia.com
Õnnetunde korral toimub rahustamine keskustes, mis tekitavad muremõtteid ja negatiivseid tundeid. Armastus toob rahulolu ja parema koostöövõime. Imestuse puhul langeb silmavõrkkestale rohkem valgust ja see annab meile suurema vaatevälja. Vastikust väljendab enamasti näoilme ja kurbus vähendab energiat ning entusiasmi tegutseda. Meie psüühika koosneb kahest osast mõtlevast ja tundvast. Mõtlev on ratsionaalne pool, mis kaalutleb ja suudab mõtiskleda, teine on emotsionaalne, mis on kohati küll ebaloogiline, kuid seda pole võimalik juhtida. Minu rollid kuulaja ,,kunstnik" lugeja laps vaataja reisija
nad ise kindlasti ei soovi, et ülemused lubaks,nõuaks, käsiks neil ületunde teha ning hiljem selle nende kaela veeretaks. Ei olnud ka õige koostada graafikut, mis ei lase töötada ilma ületunde tegemata ning sundida töötajaid allkirjastama lepingut, kus kirjas, et nad ei riku töö- ja puhkeaja seadust. Mitteformaalsed testid: · Ema-test- on väga subjektiivne: tulemus oleneb sellest, kuidas meie lähedane kaalutleb ja millised on tema eetilised tõekspidamised. · TV-test kui oleksin Sebe juht, ei julgeks ma seda uudist avalikkuse ees avaldada, kuna ükskõik kuidas ma ka ei prooviks süüd enda kaelast ära ajada on ikkagi näha, et ma ei ole käitunud eetiliselt. Kui oleksin bussijuht julgeksin avalikustada, kuna mul pole väga suurt võimalust ostsuseid teha- ma kas rikun seadust või jään ilma töökohast. Kuigi olen ka valesti käitunud, usun et mind mõistetaks.
sellest mis kahju tuleb aktsiisi tõusust. Sellise otsusega ei saa kasu kumbki pool, kuna hinnad tõusevad, ei ole kasu toetustest ning samas kütuseaktsiisi tõus sunnib ettevõtteid kolima naaberiikidesse ning suureneb salakütuse nõudlus. Riik saab ise vastu näppe selliste otsustega kaotades tulu, kui otsitakse odavamaid viise mujalt. Tuntumad mitte formaalsed testid : Ema-test on väga subjektiivne: tulemus oleneb sellest, kuidas meie lähedane kaalutleb ja millised on tema eetilised tõekspidamised. TV-test: antud juhtumi otsus tuleb niikuinii avalikustada kuna üheks osapooleks on Riik. Lõhna-test: kütuseaktsiisi tõus ei lõhna just eriti “hästi” aga ebaeetiline käitumine Riigi poolt lausa “lehkab”. Teise-nahas-olemise-test: kui ennast peaministri asemele, siis on arsaadav miks ta selle otsuse tegi, kuid oleks olnud vaja põhjalikumat analüüsi ja mõelda kaugemale tuleviku.
arvestada ka proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõttega ning õiguse muude üldpõhimõtetega. HMSi § 54 kohaselt on kaalutlusvigade puudumine haldusakti õiguspärasuse eeldusi. Enamasti on kaalutlusõiguse teostamine kaheastmeline protsess. Esimeses astmes on haldusorgani pädevuses otsustada, kas tema sekkumine on vajalik ja võimalik. Sellist kaalutlemist võib nimetada otsustusdiskretsiooniks. Näide 1 Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik kaalutleb, kas järelevalves tuvastatud puudused ja muud asjaolud on piisavalt kaalukad selleks, et alustada haldussunnimenetlust näiteks teha ettekirjutus , või ehk piisab olukorra lahendamiseks üksnes mitteametliku suulise hoiatuse tegemisest. Näide 2 Vabariigi Valitsus arutab kabinetiistungil, kas premeerida rahvusvahelistel tiitlivõistlustel osalenud sportlasi. Kui esimeses astmes on jõutud otsusele, et haldus peab tegutsema, järgneb
Veel meeldib mulle selle maali juures pehme hommikune atmosfäär. Arvatud on, et ta kujutab kunstnikku oma ateljees lähtudes enda Tartu- või Pariisi-päevilt. Meeleolu on rahulik ning tegelane on ametis kätepesemisega. Mulle meeldivad just Karin Lutsu maalitud ilmed, kuna need panevad figuurid elama ning annavad neile mõttemaailma. Minu mõtetes on kunstnik äsja ärganud, veel unelev pilk silmis ning valmistub päevaks. Ehk kaalutleb ta selle üle, mida peale pesemist maalima hakkab. See, kuidas kunstnikku on kujutatud, ei lase teda tituleerida naiskunstnikuks või meeskunstnikuks. Tegemist on lihtsalt kunstnikuga oma ateljees pintslite ja palettide keskel rahulikult käsi pesemas. Mõeldes aga selle peale kuidas Karin Luts "Kunstnikku" autoportreena on kujutanud kerkib esile jälle talle omane ja oluline soolise identiteedi küsimus. Kui selle mõttega
Kuigi Hiina valitsus on kasutanud tuumaenergiat kui ideaalset aseainet kivisöele, ei ole tuumaenergia kasutamine jäänud kriitikata. Tuumaenergia vastased, peamiselt need kes on Hong Kongis, kritiseerivad tuumaenergiat potentsiaalsete keskkonnaprobleemide pärast, mis saavad alguse tuumaõnnetusest ja jäätmehoidlatest. Kirjeldus See juhtum uurib Daya Bay tuumajaama arengut ning kirjeldab üldjoontes selle osa Hiina majanduslikus arengus ja kaalutleb selle panuseid kaubandusse ja keskkonda. Tuumajaama areng ja selle mõjud Energiakasutus !979. a alustati uuringuid, et valida tuumajaamale sobiv asukoht. 1980. a tehti esmakordselt avalikuks pakkumised Daya Bay aatomienergiajaamale ja algas täpse asukoha otsimine tuumajaama rajamiseks. Asukoht määrati lõplikult kindlaks 1983. aastal ning selleks sai Daya Bay regioon. Daya Bay tuumajaam asub Hiina lõunarannikul Guangdongi provintsis
nad ise kindlasti ei soovi, et ülemused lubaks,nõuaks, käsiks neil ületunde teha ning hiljem selle nende kaela veeretaks. Ei olnud ka õige koostada graafikut, mis ei lase töötada ilma ületunde tegemata ning sundida töötajaid allkirjastama lepingut, kus kirjas, et nad ei riku töö- ja puhkeaja seadust. Mitteformaalsed testid: Ema-test- on väga subjektiivne: tulemus oleneb sellest, kuidas meie lähedane kaalutleb ja millised on tema eetilised tõekspidamised. TV-test – kui oleksin Sebe juht, ei julgeks ma seda uudist avalikkuse ees avaldada, kuna ükskõik kuidas ma ka ei prooviks süüd enda kaelast ära ajada on ikkagi näha, et ma ei ole käitunud eetiliselt. Kui oleksin bussijuht julgeksin avalikustada, kuna mul pole väga suurt võimalust ostsuseid teha- ma kas rikun seadust või jään ilma töökohast
Mõnikord on seadusandjal võimalik anda haldusele teatavas olukorras tegutsemiseks kindlad juhised ja siis ei ole haldusorganil võimalik käitumisvõimaluste vahel valida. Sellisel juhul on tegemist jäikade normidega, mida järgides peab asutus andma haldusakti või tegema haldustoimingu. Jäigad normid võivad olla sõnastatud kohustavalt, näiteks peab ja on kohustatud vms, või kirjeldavalt, nagu tehakse ettekirjutus või antakse luba. Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik kaalutleb, kas järelevalves tuvastatud puudused ja muud asjaolud on piisavalt kaalukad selleks, et alustada haldussunnimenetlust – näiteks teha ettekirjutus –, või ehk piisab olukorra lahendamiseks üksnes mitteametliku suulise hoiatuse tegemisest. 10 KOKKUVÕTE Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel
käigus töökeskkonna vaatlus, töötajate küsitlus ja töökeskkonna parameetrite mõõtmine. Olenevalt ohutegurite ekspositsiooni suurusest hinnatakse töökeskkonna riskitaset ja otsustatakse kahjulike tervisemõjude olemasolu. Tervisekahjustuste suurust hinnatakse doos-vastus põhimõttel, kus aluseks on dooside plekandmise metoodika loomkatselt inimesele. Riski iseloomustamise etapis mõõdetakse kahjulike mõjude levimust mainitud töötajate rühmas või kogumis. Riskijuhtimine - See kaalutleb riskide vastuvõetavuse üle, peab dialoogi sihtgruppide/otsustavate organitega ning määratleb, kuidas riski vähendada ja kontrolli all hoida. Riskijuhtimise käigus tehakse otsused ja töötatakse välja tegevuskava. Riskide pideva hindamise tulemused, otsuste ja tegevuste käik tagab riskide kontrolli all hoidmise- riskijuhtimise. /// eestis on pigem levinud riskianalüüs, palju vähem riskijuhtimine /// lisaks on lk 33 hea skeem :) 23
Seega annab kaalutlusõiguse teostamine haldusorganile võimaluse valida sobivaima lahenduse leidmiseks eri teid. Enamasti on kaalutlusõiguse teostamine kaheastmeline protsess. Esimeses astmes on haldusorgani pädevuses otsustada, kas tema sekkumine on vajalik ja võimalik. Sellist kaalutlemist võib nimetada otsustusdiskretsiooniks. Kui esimeses astmes on jõutud otsusele, et haldus peab tegutsema, järgneb teine aste: haldusorgan kaalutleb, millist seadusliku volituse piiresse jäävat abinõu rakendada ja kuidas seda teha. Sellist kaalutlemist võib pidada valikudiskretsiooniks. Kaalutlusõiguse teostamise teises astmes tegutsemisviisi valides peaks haldusorgan nagu esimeses astmes otsustamise korral juhinduma HMS-is sõnastatud kriteeriumidest. Kaalutlusõiguse teostamist on käsitletud ka Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-10-17 p 16: ,,Kolleegium on selgitanud, et nii täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kui ka
Berke`i järgi on vanusest sõltumatult inimeses olemas kolm MINA-tasandit: Vanem, täiskasvanu ja Laps. MINA-tasandid: teise inimese poole pöördudes valime endale vaistlikult ühe kolmest võimalikust MINA-tasandist: Vanema, Täiskasvanu või Lapse. Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemoodi: Vanem: õpetab, hindab, arvustab, manitseb, mõistab hukka, teab õiget, ei kahtle, aga ka toetab, aitab, hoolitseb. Täiskasvanu: kaalutleb, analüüsib, põhjendab, toetub faktidele, argumenteerib, kontrollib emotsioone. Laps: on spontaanne, loov, impulsiivne, uudishimulik, pidurdamatu, dogmadevaba, aga ka abi vajav või abitu, pelglik, kergeusklik. Eeldatakse, et kõik kolm MINA-tasandit esinevad igal inimesel, tõsi küll erineval määral, tingituna elukogemusest, elukutsest jne. See, kes alustab suhtlemist, valib vaistlikult MINA-tasandi nii endale kui ka partnerile
Ja samas ostab müüjalt, kes pakub tingimusi 2/10 kogu 30. Kas ettevõte peaks soodustust kasutama? Aga tingimuste 2/10 kogu 80 puhul? Ülesanne 2: Ettevõte soovib osta 1000 EUR-i eest arvuti. Müüja pakub tingimusi 3/20 kogu 90. Ettevõte võib võtta ka laenu arvuti ostuks 12%-ga. Kas ettevõttel tasub kasutada krediitmüügi soodustust? Ülesanne 3: Ettevõte kasutab praegu krediitmüügitingimusi 3/20 kogu 90 tasumist oma ostude eest. Samas kaalutleb ta maksmise edasilükkamist ning tasumist 90 päeva pärast. Saadud vaba raha investeeritakse 12% lühiajalistesse vahenditesse. Kas taoline otsus on mõttekas? 13 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Ülesanne 4: Ettevõte müüb tingimustel 2/10 kogu 25. Laekumata jääb ettevõttele müügist 1%
karistatakse, peab tundma seadust. Neg. üldpreventsioon paneb inimese mõtlema, hirmutab ja inimene kaalub teo tegemist, hirmutatakse inimene tegemisest eemale. Neg üldpreventsiooni puudused – tänapäevane psühholoogia ütleb, et eelnevat kaalutlemist ei toimu, on afekti- ja veendumuskuriteod. Kui inimene siiski kaalutleb, siis mitte karistuse üle, vaid hoopis võimaluse üle vahele jääda. Kui võimalus on suur, siis ilmselt loobub, mõtlemata karistuse suurusele. Positiivne – loobub hirmutamisest. Karistamine peab kinnitama normi kehtivust. Nende usku, kes usuvad karistusse, peab kinnitama, näitama, et tõepoolest karistatakse teo eest
Berne`i järgi on vanusest sõltumatult inimeses olemas kolm MINA-tasandit: Vanem, Täiskasvanu ja Laps. MINA-tasandid Teise inimese poole pöördudes valime endale vaistlikult ühe kolmest võimalikust MINA- tasandist: Vanema, Täiskasvanu või Lapse. Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemoodi: VANEM TÄISKASVANU LAPS õpetab, hindab kaalutleb on spontaanne arvustab analüüsib loov manitseb põhjendab impulsiivne mõistab hukka toetub faktidele uudishimulik teab õiget argumenteerib pidurdamatu ei kahtle kontrollib emotsioone dogmadevaba
Berke`i järgi on vanusest sõltumatult inimeses olemas kolm MINA-tasandit: Vanem, Täiskasvanu ja Laps. MINA-tasandid Teise inimese poole pöördudes valime endale vaistlikult ühe kolmest võimalikust MINA-tasandist: Vanema, Täiskasvanu või Lapse. Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemoodi: VANEM TÄISKASVANU LAPS õpetab, hindab kaalutleb on spontaanne arvustab analüüsib loov manitseb põhjendab impulsiivne mõistab hukka toetub faktidele uudishimulik teab õiget argumenteerib pidurdamatu ei kahtle kontrollib emotsioone dogmadevaba aga ka aga ka
seas ju ebaoluline. Otsustavaks eeltingimuseks oli Platoni jrgi tarkus, olgu eeldused selleks siis naisel vi mehel. Ettekujutus, et naistel viksid olla meestega vrdne roll poliitilises elus, oli tolle aja jaoks vga ekstravagantne. Kreeka tolleaegses poliitilises tegelikkuses seda kusagil ei eksisteerinud. Kuid faktiline poliitiline tegelikkus ei olnud Platoni jaoks argumendiks. See kuulus meeltega tajutava, ebaoleva valdkonda. Kui aga Platon seda ksimust kaalutleb selle tunnetusvime abil, millele avanevad asjade olemused, st mistustunnetusega, siis ei leia ta argumente naiste poliitikas osalemise vastu. Vim ja seadus: korruptsiooni probleem. Politeia`s esitatud hstikorraldatud riigi projektis ei ole sjakirjeldatud viisil ettevalmistatud valitsejate tegevus mitte mingil viisil reglementeeritud seadustega, mis seda tegevust sisuliselt piiritleksid vi vimu kuritarvitusi keelaks. Selline ksitlus tstatab muidugi korruptsiooni ksimuse: kui valitsejate
2.ekstravetrus/introvertsus Neurootiline ja ekstravertne on KOLEERIK Stabiilne ja ekstravertne on SANGVIINIK Neurootiline ja introvertne inimene on MELANHOOLIK Stabiilne ja introvertne on FLEGMAATIK Kontrollkeskme teooria Seesmise kontrollkeskmega inimene: o peab oma edu ja ebaedu eeskätt enesest sõltuvaks o tunnetab oma võimete piire ja ootused on adekvaatsed o kujundab aktiivselt tulevikku ja otsib võimalusi enese realiseerimiseks o algatusvõimeline o otsustamisel kaalutleb põhjalikult ja jääb otsusele kindlaks Välise kontrollkeskmega inimene : o usub, et edu ja ebaedu on pigem välistest ja juhuslikest asjaoludest tingitud o allub kergemini autoriteetide mõjutusele o usub, et tulevik on ettemääratud o planeerib vähem tulevikku o pingutab eesmärkide nimel vähem KÕRGEM NÄRVITALITLUS. Inimese aju kaalub ligikaudu 1300-1400 g. Aju kaalul ja inimese intelligentsusel pole täheldatud otsest omavahelist seost. Aju koosneb
Teadvustatud mitteteadmised – tean, mida ma ei tea Teadvustamata teadmised – ei tea mida ma tean Teadvustamata mitteteadmised – ei tea mida ma ei tea 18. Riskihindamine? Riskijuhtimne? Riskihindamine – riskituvastus, rikianalüüs, riskitaseme hindamise protsess tervikuna. Tegevus mille käigus hinnatakse kahju suurust, tõenäosust inimese tervisele ja keskkonnale. Riskijuhtimine - kooskõlastatud tegevused org, suunamiseks ja ohjamiseks riski suhtes. Kaalutleb riskide vastuvõetavuse üle, määratleb kuidas riski vähendada ja kontrolli all hoida 19. Riskide aksepteeritavuse kolm astet Riskide aksepteeritavust käsitletakse riskijuhtimise paradigmas proportsionaalselt riski ulatuse ja ohustatud inimeste arvuga: Aktsepteeritavad riskid – ebaolulised riskid Valikuliselt aktsepteeritavad riskid – aksepteeritavus sõltub mitmetest asjaoludest Aktsepteerimata riskid – riskid on ilmsed ja avalduvad 20
küsimus isegi väga subjektiivsest ja isiklikust kogemusest rääkimine on ühiskonna poolt mõjutatud. Lood, mida räägime, on olemas juba ammu enne meid. *kõige originaalsemad ja omapärasemad inimesed nemad on hullumajas. Rääkida saab sellest, mille teema on osalejatele natukegi ühine. Iga intervjuu on interaktsioon. Tuleb meeles pidada, et vastatakse kellelegi uurija mõjutab, mitte küll konkreetsete vastuste suunas, aga seeläbi, et vastaja võtab arvesse, kaalutleb: mida ta minu käest tahab saada, mis ta ise arvab jne. Intervjuus on aga kõik tähenduslik. 9. loeng kvalitatiivsete andmete analüüs Oluline on tõlgendamise aspekt tekstist on vaja kätte saada seda, mis seal on. Selleks, et tõlgendada, on vaja teksti dekodeerida ehk meie mõistes siis pigem kodeerida. Analüüs kui terviku jagamine tükkideks, iga tükikese uurimine. Süntees kui tükkide uuesti kokkupanek mingil tasandil.
Ja samas ostab müüjalt, kes pakub tingimusi 2/10 kogu 30. Kas ettevõte peaks soodustust kasutama? Aga tingimuste 2/10 kogu 80 puhul? Ülesanne 2: Ettevõte soovib osta 1000 EUR-i eest arvuti. Müüja pakub tingimusi 3/20 kogu 90. Ettevõte võib võtta ka laenu arvuti ostuks 12%-ga. Kas ettevõttel tasub kasutada krediitmüügi soodustust? Ülesanne 3: Ettevõte kasutab praegu krediitmüügitingimusi 3/20 kogu 90 tasumist oma ostude eest. Samas kaalutleb ta maksmise edasilükkamist ning tasumist 90 päeva pärast. Saadud vaba raha investeeritakse 12% lühiajalistesse vahenditesse. Kas taoline otsus on mõttekas? 61 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Ülesanne 4: Ettevõte müüb tingimustel 2/10 kogu 25. Laekumata jääb ettevõttele müügist 1%
Põhiliselt eristatakse hinnateadlikku, hinnale orienteeruvat ja hinnast sõltumatut ostuhoiakut. Tuleb arvestada, et nõudlus on mõjutatav ka turundusmeetmestiku teiste elementidega ning mida ainulaadsem on toode, seda kõrgemat hinda on võimalik küsida. Hind peab katma kulutused reklaamiks, müügiks ja teisteks müügitoetuse meetmeteks, mis on vajalikud unikaalse toote tutvustamiseks tarbijatele ja nende ostu otstarbekuses veenmiseks. Tarbijaorientatsiooniga turundaja kaalutleb, missugune hind on ostjatele vastuvõetav, võrdleb tõenäolisi kulusid, hindu ja käibemahte, peab plaani, kuidas pakkuda toodet võimalikult madalate kulude ning hea kasumiga. Konkurentsikeskne hinnakujundus (competition based pricing) lähtub konkurentide hindadest. Ettevõte ei püüa hoida kindlat vahekorda hinnal ja tootmiskuludel. Tootmiskulude muutumisel hinda ei muudeta, küll aga reageeritakse konkurentide hinnamuudatustele
Vastuseks öeldakse, et keegi pole tegelikult mõelnudki, et "kogu rahvas" peaks omaenda juhtnööre ellu viima. Muidugi mõista tuleb määrata administraatorid. Kuid kogu rahvas, või vähemalt kõik need, keda otsused mõjutavad, on otsustamisse kaasatud. Ent jällegi, ehkki rühmad kaalutlevad paremini kui indiviidid, ei järeldu siit, et mida suurem rühm, seda parem kaalutlus. Tegelikult on tõenäoline, et väike, hästi valitud rühm kaalutleb paremini kui suur rühm. Suured rühmad tekitavad müra, kõrvalekaldeid ja segadust. Parimaid argumente võibolla ei kuulda kunagi. Nii et kahtlemata on demokraatias ruumi ekspertkaalutlejatele, ning täieliku osalusega poliitikal on võibolla raske säärastele inimestele sobivat kohta leida. Teine probleem on mõnevõrra peenem, kuid siiski piisavalt silmnähtav. Oma komputeriseeritud poliitilises fantaasias tuleme õhtul koju ja leiame eest rea päevaküsimusi
hinnateadlikkust. Põhiliselt eristatakse hinnateadlikku, hinnale orienteeruvat ja hinnast sõltumatut ostuhoiakut. Tuleb arvestada, et nõudlus on mõjutatav ka turundusmeetmestiku teiste elementidega ning mida ainulaadsem on toode, seda kõrgemat hinda on võimalik küsida. Hind peab katma kulutused reklaamiks, müügiks ja teisteks müügitoetuse meetmeteks, mis on vajalikud unikaalse toote tutvustamiseks tarbijatele ja nende ostu otstarbekuses veenmiseks. Tarbijaorientatsiooniga turundaja kaalutleb, missugune hind on ostjatele vastuvõetav, võrdleb tõenäolisi kulusid, hindu ja käibemahte, peab plaani, kuidas pakkuda toodet võimalikult madalate kulude ning hea kasumiga. Konkurentsikeskne hinnakujundus (competition based pricing) lähtub konkurentide hindadest. Ettevõte ei püüa hoida kindlat vahekorda hinnal ja tootmiskuludel. Tootmiskulude muutumisel hinda ei muudeta, küll aga reageeritakse konkurentide hinnamuudatustele.
annaabi.ee 
