Suomi Soome keele pööramine jaatamine ja eitamine OLLA (olla) NB! Algvorm · minä olen en ole (ma olen/ei ole) · sina olet et ole (sa oled/ei ole) · hän on ei ole (ta on/ei ole) · me olemme emme ole (me oleme/ei ole) · te olette ette ole (te olete/ei ole) · he ovat eivät ole (nad on/ei ole) Tõlgi soome keeld · Me ei ole abielus- Me emme ole naimisissa. · Ta on 80-aastane- Hän on kahdeksankymmentä vuota vanha. · Sa oled pärit tarstust- Sina olet kotoisin Tartosta.
(näiteks teades, et vask, raud, elavhõbe, alumiinium ja kuld juhivad elektrit otsustatakse, et kõik metallid juhivad elektrit); abstraheerimine - esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama (näiteks paljud inimesed on ilusad ning ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata) MÕTLEMISE TULEMUSED mõiste - oluliste tunnuste kogum otsustus - millegi jaatamine või eitamine järeldus - olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine MÕTLEMISE LIIGID Arutlev mõtlemine - tugineb loogilisele arutelule ja järeldamisele Intuitiivne mõtlemine - tugineb sisetundele (pigem alateadvusega seotud) Kujundlik mõtlemine - tugineb kujunditel ja skeemidel Koondmõtlemine - ühele kindlale lahendusele suunatud (paindumatu isiksus) Hargmõtlemine - mitme erineva lahenduse märkamine (paindlik isiksus)
N kasutab Kristuse väljendeid. N ütleb, et universaalset moraali pole olemas. ,,Tugev leiab ise enda moraali." N ütleb, et tõeline moraal hakkab enesejaotusest. Moraal ei saa olla universaalne, sest inimesed on erinevad. N ühes teoses ,,Tragöödia sünd" toob ta välja, et on olemas kaks ellusuhtumist: dionüüsiline ja apolloline ellusuhtumine. DIONÜÜSILINE APOLLOLINE Ühtsus loodusega Eneseohjeldamine Instinktide jaatamine Kultuur Vitaalsus Aktiivsus ISANDAMORAAL ORJAMORAAL Teine teos ,,Koidupuna" alustab sõjakäiku moraali vastu; selleks tuleb kõik väärtused ümber väärtustada. Kõike, mis on keelatud, tuleb jaatama hakata. Ütles, et ta ei ründa moraali, vaid ta ei arvesta moraaliga. N annab moraalile huvitava definitsiooni: moraal = dekadentlik idiosünkraasia (haiglane ülitundlikkus). N ütleb, et
Lausete tõesusaste reaalarv nullist üheni 77.Halastusele tuginevat demagoogilist võtet nimetakse: Argumentum ad misericordiam. 78.Aleetilises modaalses loogikas kehtib, kui väide on tõene aktuaalses maailmas, siis on see väide … Võimalik 79.Samasusseaduse põhjal peab ühes ja samas arutluses kasutama ühes ja samast tähenduses: Kõiki väljendeid, sh nii termineid kui ka lauseid. 80.Üks tingiv-kategoorilise süllogismi kehtivaid mooduseid on: Aluse jaatamine 81.Kui kategooriliste väidete loogilises ruudus on üldjaatav väide väär, siis on paratamatu, et vastav: Osaeitav väide on tõene. 82.Suurtermin on termin (mõisteväljend), mis esineb kategoorilise süllogismi … Suuremas eelduses ja lõppjärelduses 83.Termini sisust rääkides peetakse loogikas peamiselt silmas termini: Kokkuleppelist sisu Küsimus ja vastusevariandid (võimalik vale vastus=punasega) 1
1 Mis on vabadus? Vabadus on inimkonna väärtuslikum huvi, kui ka halvim illusioon. Vabadus, kui demokraatliku riigi üks põhi iseloomustaja, on rahva väärtuslikum hüve oma soovide ja mõtete väljendamiseks, ehitamaks paremat ja täiuslikumat riiki läbi debattide, avaliku arvamuse avaldamisega ja läbi kahekõne riigiisade ja rahvaga. Vabadusest saab halvim illusioon siis, kui vabaduse jaatamine pealesunnitud olukorras viib vabaduse eitamiseni. Lühemalt öeldes vabadust nähakse seal, kus seda tegelikult ei ole. Spinoza arusaamine vabadusest Juudi päritolu hollandi filosoof Spinoza kirjutab 1674 aastal nii: „Ma nimetan asja vabaks, kui see eksisteerib ja teotseb vaid oma loomuse vajalikkusest, ja sunnituks nimetan sellist asja, mida määrab miski muu täpselt ja kindlalt olema ja tegutsema. Nii eksisteerib
vooruseks. Kannatamine aitab tõetundmiseni. Me tahame kannatuse välja lõigata. Kannatus on suure isiksuse tunnus. Kui suudad kaastundlikkuse üle elada=voorus. Zarathustra- jääb iseendaks, jätab oma saatuse kaastundest määrimata- see on tema jõud Universaalset moraali pole olemas. Tõeline moraal algab enesejaotusest. ,,Tugev" leiab endale ise moraali. ,,Tragöödia sünd"- toob teoses välja 2 erinevat ellusuhtumist: 1. dionüüsiline- ühtsus loodusega, instinktide jaatamine, vitaalsus, aktiivsus 2. eneseohjeldamine, kultuur 1. on isandamoraal ja 2. orjamoraal ,,Koidupuna"- sõjakäik moraali vastu, selleks tuleb kõik väärtused ümber väärtustada. Moraali peamiseks eesmärgiks on elule kätte maksta ning seni edukalt. Inimesi tuleb ette valmistada ,,suureks keskpäevaks"- eneseteaduse tund, siis mõistab inimene moraali ja religiooni (mille eesmärgiks on inimeste mandumine) ,,Valemõisted" nagu hing, vaim, vaba tahe, Jumal, teispoolsus piiravad inimest.
otsustatakse, et kõik metallid juhivad elektrit); abstraheerimine -- esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama (näiteks paljud inimesed on ilusad ning ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata). Analüüs ja süntees on omavahel tihedasti seotud ja on samas ka kõige olulisemad mõtlemisoperatsioonid. Mõtlemise tulemused on otsustused ja järeldused. Otsustus on millegi jaatamine või eitamine Järeldus on olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine. Inimesed ei mõtle kõik ühtemoodi, mõtlejaid saab jagada eri liikidesse. Jagamine võib toimuda mitmeti. Liigitades mõtlemist protsessi kulgemise järgi, saab eristada diskursiivset ehk arutlevat mõtlemist ning piltlikku mõtlemist. Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub info töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega.
sotsialistlik realism realismi nõukogulik erikuju, mis lähtub marksistlik-leninlikust õpetusest. Nõukogude kirjandusteaduse järgi kõige eesrindlikum kirjanduse kvalitatiivselt uus loominguline meetod, mida iseloomustab elu tõetruu kujutamine selle revolutsioonilises arenemises ning ajaloolises konkreetsuses. Sotsialistlik realism eeldab parteilisuse printsiibi rakendamist, inimeste ideelise ümberkujundamise ja kommunismi vaimus kasvatamise vajadust. Selle iseloomulik joon on elu jaatamine lahutamatus ühtsuses terava kriitikaga kõigi arenemist pidurdavate tegurite vastu. Sotsialistliku realismi peateemad on loova töö ülistamine ja inimese kujunemine teadlikuks ühiskonnaliikmeks. Sotsialistliku realismi novaatorlikkust iseloomustavad uuendatud zanrid, uudne positiivne kangelane, uued vormielemendid. Sotsialistlik realism tekkis 20. sajandi alguse Nõukogude Venemaal, eesti kirjanduses pääses see suuremal määral mõjule 1940.1950. aastatel.
4. 11 p.24 appeler [j'appelle, tu nimetama; kutsuma; helistama ; ; 5. appelles, il appelle, elle appelle, on appelle, nous appelons, vous appelez, ils appellent, elles appellent] 11 arriver [j'arrive, tu saabuma, kohale jõudma 6. arrives, ...] 11 tout de suite otsekohe , 7. 11 une affirmation kinnitus, tõendus; jaatus, , 8. jaatamine 11 aimer [j'aime ...] arnastama 9. 12 la Côte d' Azur Vahemere rannik 0. 12 i-dessus ülal; eespool (mainitud) , 1. 12 vrai, -e õige , -, - 2. 12 faux, fausse vale , , -, - 3. 12 vérifier kontrollima 4.
1. Mis on vabadus? Vabadus on inimkonna väärtuslikum hüve, kui ka halvim illusioon. 1 Vabadus, kui demokraatliku riigi üks peaiseloomustaja, on rahva väärtuslikum hüve oma soovide ja mõtete väljendamiseks, ehitamaks paremat ja täiuslikumat riiki läbi debattide, avaliku arvamuse avaldamisega ja läbi kahekõne riigiisade ja rahvaga. Vabadusest saab halvim illusioon siis, kui vabaduse jaatamine pealesunnitud olukorras viib vabaduse eitamiseni. 2 Lühemalt öeldes vabadust nähakse seal, kus seda tegelikult ei ole. Õigusteaduse üliõpilasena tean, et mõisted nagu vabadus, heas usus, tervis, armastus jne on meie erialas defineeritud kui määratlemata õigusmõisted. Et veidikenegi selgitada enda jaoks ühte määratlemata õigusmõistet, teen lühikokkuvõtte mõnede filosoofide arvamusest vabaduse kohta. 1.1 Vabadus Spinoza järgi
- abstraheerimine - esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama (nt paljud inimesed on ilusad, ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata). Mõtlemise tulemused - mõiste - oluliste tunnuste kogum. Nt. Tool - Istumiseks mõeldud mööbliese, millel on seljatugi. - Otsustus - on millegi jaatamine või eitamine - Järeldus - on olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine Mõtlemise liigid - Arutlev mõtlemine - tugineb loogilisele arutelule ja järeldamisele - Intuitiivne mõtlemine - tugineb sisetundele (pigem alateadvusega seotud) - Kujundlik mõtlemine - tugineb kujunditel ja skeemidel - Koondmõtlemine - ühele kindlale lahendusele suunatud (paindumatu isiksus) - Hargmõtlemine - mitme erineva lahenduse märkamine (paindlik isiksus)
FILOSOOFIA VALGUSTUSAEG Ülevaade valgustusajast 17-18 sajand. I.Kant: mingis mõttes on valgustusaeg see aeg, mil inimene väljub alaealisusest, peab hakkama ise otsustama. 1740st aastast 1 leksikon ütleb, et filosoof on inimene kes oma vabaduseusus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustusest, ei keela endale midagi, ei austa piiranguid. Tähelepanu keskpunktis asub mõtlev inimene, inimene, kes kasutab oma mõistust, indiviid kes suudab end oma mõistuse abil ise juhtida. Toimub eemaldumine traditsioonist ja autoriteedist. 17.saj alguses tuleb käibele mõiste, mida keskajal väga ei kasutatud: KRIITIKA- esialgu tähendas asjatundlikku antiiktekstide analüüsi, kuid hiljem muutub hinnanguks ka muude elunähtuste kohta. 17.-18. Sajand pöördub kiriku vastu, siis riigi vastu, siis ka valgustusja enda vastu. Kriitika püüab olla erapooletu, aga hiljem pöördub valgustuse enda vastu. Valgustus Euroopas liigub 2 suunas: ...
GRUPP- Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest, 1. kellel on ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid, 2. kes suhtlevad omavahel tihedamalt 3. kes tunnevad ,e t nad kuuluvad kokku ja omavahel vastastiku seotud 4. kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad vajavad üksteist. Konformsus (mugandumine, kohandumine)- see on individuaalsuse kadumine, ühtviisi käitumine sotsiaalse surve tõttu. Grupi arengufaasid: 1. sõltuvusfaas 2. konfliktifaas 3. eraldumisfaas 4. koostööfaas 5. lõpetamine Sotsiaalsed rollid. Käitumisviiside kogumit, mis teatud positsioonis olijatele kohane on, nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Rolle võiks jagada kestvateks ja ajutisteks , perekondlikeks ja ametlikeks, kaasasündinud ja omandatuteks. Staatus grupis. Liikmed Ülesandele orienteeritud grupi liikmeid võib jagada algatajateks ja kaasaminejateks. Algatajad algatavad vestluse, edastades endale teadaolevaid fakte, jagades as...
Gustav Adolfi Gümnaasium Armastuse determinandid Referaat sotsiaalpsühholoogiast Koostaja: Juhendaja: Eve Tammaru Haabneeme 2008 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1 ARMASTUSE TEOORIA.......................................................................................................4 1.1 Vanemate ja laste vaheline armastus.................................................................................6 1.2 Armastuse objektid............................................................................................................8 1.2.1 Vennaarm..................
läbi mõeldud ja kavandatud. Nõustamisruumis võivad abiotsjale toimuda elumuutvad sündmused, mis aitavad abivajat palju, seega peab ruum kaasa aitama abiotsja arengule. Väga tahtis on nõustamisruumi mõõde puudutab väärtuste küsimust. Üks põhilisi nõustamisoskusi on ajutise moraalse välja loomine. See on koht, kus inimene saab ennast teisiti hinnata. Mõned nõustamise põhiväärtused on(McLeod, 2007;152): • Sügav austus inimese vastu • Jaatamine ja autentsus • Kaasatus • Inimesed on sotsiaalsed olendid • Inimesed arenevad • Inimesed mõtlevad • Inimene on oma elu ekspert • Reaalsus konstrueeritakse • Inimesed on tegutsejad • Inimesed annavademotsioonidele kehalise kuju • Olla inimene tähendab võidelda eksistentsiaalsete dilemmadega Põliselt peab nõustaja siiski meeles pidama seda, et iga inimene on võrdne ja igal inimesel on
REFERAAT SUHTLEMISOSKUS PILLE EEVARDI SEKRETÄRITÖÖ II KURSUS NORAX KOOLITUSKESKUS 05.2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SUHTLEMISOSKUS................................................................................................................. 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS........
-) Võrdlemine mingite erinevate asjade võrdlemine ning nende sarnasuste ja erinevuste välja toomine. -) Üldistamine millegi oluliste tunnuste mõtteline ühendamine. -) Abstrahheerimine millegi oluliste tunnuste eraldamine ja nende iseseisev kasutamine. * Mõtlemise vormid annavad mõtlemise protsessile mingi kindla struktuuri ja ülesehituse. Mõelda saab läbi mõistete, otsustuste, järelduste. -) Mõiste millegi oluliste tunnuste kogum. -) Otsustus millegi jaatamine või eitamine. -) Järeldus uute teadmiste moodustamine läbi olemasolevate teadmiste. *) Deduktiivne järeldus mõte liigub üldiselt üksikule. *) Induktiivne järeldus mõte liigub üksikult üldisele. Motivatsioon * Motivatsioon põhjuste või tegurite kogum, mis paneb inimest üht või teist moodi käituma. Üksikutest tegudest rääkides, räägitakse motiividest, aga kõik kokku pannes tekib motivatsioon. Räägitakse sisemistest (nt
Suhtumine iseendasse muutub adekvaatsemaks, teiste vastu tuntakse armastust ja osavõtlikkust. Leitakse enda jaoks olulisi väärtusi, mille nimel elada ja tegutseda 12) Müstilise kogemuse tüpoloogiad. Üheks näiteks Oatesi tüpoloogia, mis eristab viit müstika liiki: ● Loomulik müstika- piiride kadumine mina ja ümbritseva keskkonna vahel. ● Mina ühtesulavus müstika- eesmärgiks oma minast vabanemine, kõiksuse jaatamine, sellega ühtesulamine. ● Platooniline müstika- milles kõiksuse kogemus saavutatakse kehalisi aistinguid taandavate vaimsete praktikate kaudu. (Katarsis- elamuste mõjul hingeline puhastumine)- seeläbi kohtumine Jumalaga. ● Kristlik müstika- säilib inimese subjektsus, ollakse teadlik iseendast. Müstilises jumalasuhtes leitakse või tunnetatakse sageli oma identiteeti, kutsumus või elueesmärk.
sotsialistlik realism realismi nõukogulik erikuju, mis lähtub marksistlik- leninlikust õpetusest. Nõukogude kirjandusteaduse järgi kõige eesrindlikum kirjanduse kvalitatiivselt uus loominguline meetod, mida iseloomustab elu tõetruu kujutamine selle revolutsioonilises arenemises ning ajaloolises konkreetsuses. Sotsialistlik realism eeldab parteilisuse printsiibi rakendamist, inimeste ideelise ümberkujundamise ja kommunismi vaimus kasvatamise vajadust. Selle iseloomulik joon on elu jaatamine lahutamatus ühtsuses terava kriitikaga kõigi arenemist pidurdavate tegurite vastu. Sotsialistliku realismi peateemad on loova töö ülistamine ja inimese kujunemine teadlikuks ühiskonnaliikmeks. Sotsialistliku realismi novaatorlikkust iseloomustavad uuendatud zanrid, uudne positiivne kangelane, uued vormielemendid. Sotsialistlik realism tekkis 20. sajandi alguse Nõukogude Venemaal, eesti kirjanduses pääses see suuremal määral mõjule 1940.1950. aastatel
(1.) ja (2.) Riik valmis – orjad otsas. R → O 3. Orjad otsas – riik otsas. O → H J: riik valmis – riik otsas. ∴ R → H Lihtsam on kohe teostada mitu tuletussammu järjest: 1. Riik valmis – sõda läbi. R → S 2. Sõda läbi – orjad otsas. S → O 3. Orjad otsas – riik otsas. O → H J: riik valmis – riik otsas. ∴ R → H Valemina: R → S, S → O, O → H ⊨ R → H. Vastuseks on järeldus: Riik valmis – riik otsas. Hüpoteetilise süllogismi esimese eelduse aluse jaatamine tekitab järjest toimivate modus ponens’i tüüpi järelduste jada. Arvestades asjaoluga, et territooriumi mõttes sai Rooma riik II sajandil valmis, võiks eelduste komplektile näites N10.7 lisada täiendava eelduse, et riik saigi valmis. Tekib jaatavate mooduste jada: R → S, R ⊨ S S → O, S ⊨O O → H, O ⊨ H. Jada lõpliku tulemi saab sõnastada väitena „Riik hävib”. Teine võimalus on hüpoteetiline
Lihtsam on kohe teostada mitu tuletussammu järjest: 1. Riik valmis sõda läbi. RS 2. Sõda läbi orjad otsas. SO 3. Orjad otsas riik otsas. OH J: riik valmis riik otsas. RH Valemina: R S, S O, O H R H. Vastuseks on järeldus: Riik valmis riik otsas. Hüpoteetilise süllogismi esimese eelduse aluse jaatamine tekitab järjest toimivate modus ponens'i tüüpi järelduste jada. Arvestades asjaoluga, et territooriumi mõttes sai Rooma riik II sajandil valmis, võiks eelduste komplektile näites N10.7 lisada täiendava eelduse, et riik saigi valmis. Tekib jaatavate mooduste jada: R S, R S S O, S O O H, O H. Jada lõpliku tulemi saab sõnastada väitena ,,Riik hävib". Teine võimalus on hüpoteetiline süllogism enne ära lahendada ja seejärel saadud tulemi ning lisaeelduse abil koostada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
