Probleemi (juhtumi) analüüs (0)

ARTIKLID
7. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Miks on „big data“ äride jaoks nii huvitav? b. Milliseid väljakutseid see endaga kaasa toob? c. Milliseid tehnoloogiaid „big data“ haldamiseks kasutatakse?
A. Big Data on äride jaoks huvitav, sest otseselt selle üle neil kontrolli ei ole.
Big Data puhul on tavaliselt tegu väga suurte andmemahtudega. Näiteks sotsiaalmeedia postitused, võrguliikluse ja sisselogimiste logid jms.
Big Data erineb klassikalisest ärianalüüsist. Big Data-s kasutatakse Discovery -lähenemist, otsitakse seoseid sealt, kus need esmapilgul puuduvad. Ehk sisuliselt loodetakse komistada huvitavate seoste otsa.
Big Data abil saavad ärid paremini mõista klientide ostukäitumist.
C. Analüüsiks on enamasti hädavajalik spetsiaalne tarkvaraplatvorm nagu näiteks QlikView või Sense.
Big Datas kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid:
1) SAS Grid Computing
2) SAS In-Database
3) SAS In- Memory Analytics
Kasutatud Allikad:
http://juhtimisinfo.ee/2016/08/kuidas-toetab-big-data-minu-ettevotet/
Seejärel hakati mudelisse lisama täiendavaid andmehulkasid ning üks neist sisaldas infot hollandlaste ülemiste hingamisteede haiguste – köha ja nohu – esinemissageduste kohta. Peale selle teguri lisamist hakkas prognoosimudel ootamatult tööle! Selgus, et autojuhtide tervisel oli oluline mõju liikluskoormuste muutusele.
 
Esimene samm: töö oma ettevõtte sees
Kõigepealt tuleks pöörata pilk ettevõtte enda sisse, vaadata otsa olemasolevatele andmetele. Seejärel leida üles ettevõtte strateegilisi eesmärke kõige enam mõjutavad tegurid ning nendega seonduvalt  hakata mõõtma nii võtmetulemusi kui ka neid tulemusi enim mõjutavad tegevusi.
Ettevõtte analüüsivõimekuse tõstmisel ja lahenduste juurutamisel soovitan kasutada võimalikult palju juba olemasolevat infot. Kõigepealt tasub hoolikalt läbi mõelda, mismoodi ettevõtte sees kogutud andmed saavad ettevõttele lisaväärtust luua. Teiseks tasub noppida lihtsad võidud kõigepealt: alusta kergematest äriküsimustest, mille lahendamiseks on juba tarvilikud algoritmid loodud. Näiteks on olemas vastavad algoritimid, mis analüüsivad ja ennustavad, millised kliendid hakkavad lahkuma või millised on need tooted, mida kliendid järgmisena ostaksid.
Andmeanalüüsi tähtsaim küsimus ongi see, kuidas andmed ettevõtte jaoks tööle panna. Kui andmed ei ole presenteeritud arusaadaval viisil, on need lihtsalt rida numbreid . Samuti peavad andmed olema õiged ning korrektselt analüüsitud. Analüüsiks on enamasti hädavajalik spetsiaalne tarkvaraplatvorm nagu näiteks QlikView või Sense.
 
Teine samm: töö väliste andmetega
Alles siis kui ettevõtte sisestele andmetele on tiir peale tehtud, võiks hakata mõtlema, milliseid ettevõttest väljaspool olevaid andmed on võimalik oma andmetega seostada nii, et tekib juurde uut teadmist. Ehk piltlikult öeldes – enne kui uurida ilma mõju oma müügitulemustele, võiks olla ees detailne pilt nii oma klientide käitumisest ning neid mõjutavatest ettevõttesisestest teguritest nagu hinnatundlikus, lisatoodete pakkumine, tarnekiirus, kliendihalduri persoon aga ka teiste sarnaste näitajatega klientide käitumismuster.
Edukaks andmeanalüüsi eelduseks peetakse viit komponenti: inimesed ehk tööjõud , vastav oskusteave, andmeanalüüsi tööriistad, kvaliteetsed andmed ning ettevõtte kultuur, mis toetaks faktipõhist otsustamist. Big Datat ei kasutata enamasti laialdasemalt mitte tehniliste vahendite puudumise tõttu, vaid eelkõige tööjõu puuduse tõttu – organisatsioonis ei leidu sobivat isikut, kes vastutuse enda õlule võtaks.
http://www.konverentsid.ee/uudised/2014/02/11/andres-susi-kuidas-komistada-huvitavate-seoste-otsa
Andres Susi : kuidas komistada huvitavate seoste otsa?
Oma klientide eelistuste, harjumuste ja ostukäitumise mõistmiseks on hulk ettevõtteid pööranud big data usku. Nad otsivad kliendiandmete rägastikust olulisi seoseid ning panevad need kliendi ja enda kasuks tööle. Sellest, kuidas läheneda õigetele klientidele õigete pakkumistega, tuleb Pärnu Finantskonverentsile kõnelema Cherry Media kaasasutaja Andres Susi. Millistele alateemadele oma ettekandes keskendud? Räägin sellest, kuidas ja milliseid andmeid oma ärianalüüsis kasutame, milliseid hüpoteese seame ja kuidas neid kontrollime. Püüan vastata küsimustele, kas ja millises mahus peaks üldse oma äri andmete põhjal analüüsima, kas see annab reaalset efekti või on tegu big data firmade täispuhutud turundusmulliga. Mille poolest erineb big data tavapärasest analüüsist, mis põhineb uuringute ja kliendihaldussüsteemi andmetel? Suurema osa ettevõtete jaoks ei ole big data midagi muud kui uus turunduspakend vanale heale  business intelligence´ile. Erinevus on selles, et big data all peetakse praegusel ajal silmas märksa suuremaid andmemassiive, struktureerimata infot ning tihti lähenetakse sellele discoveryseisukohalt. Klassikaliselt lähenetakse ärianalüüsile nii, et püstitatakse hüpotees ja siis otsitakse vastust, discovery- lähenemisel otsitakse seoseid sealt, kus need esmapilgul puuduvad. Ehk sisuliselt loodetakse komistada huvitavate seoste otsa. On see ühtviisi oluline ja kasulik kõikidele ettevõtetele, sõltumata sektorist ja arengufaasist? Kindlasti peaks andmepõhist lähenemist kasutama igas arengufaasis ja igas sektoris. Küll aga võib erineda selle maht. Uut äri alustades on andmeid lihtsalt vähem ja palju saab teha nii-öelda põlve otsas. Kui andmeid on aga miljonites data-pointides, tekib juurde järjest rohkem võimalusi – nii selle osas, kuidas ja mida analüüsida, kui ka selle osas, millise statistilise tõenäosusega analüüsi tulemusi uskuda võib. 
http://www-1.ms.ut.ee/ess/ESS24/Ettekannete%20slaidid/Bogdanov_Mis_On_BIGDATA.pdf
Sage trend on see, et ettevõtted koguvad oma klientide kohta lademetes infot, kuid kasutavad sellest imeväikest osa. Kas teie kogemus näitab ka seda, kuidas jõuda teadmisest tulemusteni? Jah, see on tüüpiline käitumine. Seda ei saa pahaks panna – esimene asi, mida tegema peab, ongi andmete kogumine. Palju oleneb ka ettevõtte faasist. Cherry’s me samuti paaril esimesel aastal suurt midagi ei analüüsinud, üksnes kõige lihtsamaid ja käegakatsutavamaid asju. Alles nüüd, kolm aastat pärast käivitamist, oleme jõudnud palju sügavama analüüsini. Kuid ka meil on veel 99 protsenti teed minna. Tood ehk mõne näite, kuidas ettevõtted big data rakendamisest võidavad? Mida see võimaldab näha ja teha?Näiteid on palju. Alates sellest, milline võiks olla efektiivsem tootemiks ja milliseid pakkumisi tuleks lisaks teha – ning seda kõike olenevalt kliendi eelnevast ostukäitumisest. Kuidas personaliseerida kliendi kogemust selle põhjal, mida tema kohta teame, kuidas mõjutab sotsiaalmeedia aktiivsus või tonaalsus ostukäitumist, millised on kohortide erisused aja või kanalite lõikes, kuidas mõjutab esimene ost edasist ostukäitumist – need on vaid üksikud näited selle kohta, mida big data aitab paremini mõista. Kuidas teha koormavate masspakkumiste asemel tulemuslikumaid valikuid , räägib Andres Susi lähemalt 10.-11. aprillini toimuval Pärnu Finantskonverentsil. Soodusregistreerimine kestab 21. veebruarini ja kirja saab end panna SIIN. 
4. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Milliseid ärilisi eeliseid (kasusid) pakuvad pilvearvutuse teenused ( cloud computing services )? b. Milliseid probleeme need lahendavad ? c. Millised on pilvearvutuse (cloud computing) puudused? d. Milliste aspektidega on vaja arvestada üleminekul pilvearvutusele?
A. Pilvearvutuse teenused pakuvad järgmisi ärilisi eeliseid:
Ettevõte hoiab suure hulga raha kokku - IT töötajate, koolituse, uue tarkvara & litsentside, riistvara , infrastruktuuri uuendamise, turvalisuse jms sellise osas.
paindlikku teenust paljudele klientidele üle Interneti.
B. Abstraktsioon: Lõppkasutaja ei pea enam muretsema opsüsteemi , pluginite, turvalisuse või tarkvaraplatvormi suhtes.
Ressursside jagamine: Lõppkasutaja saab kasutada paindlikult vajalikku tarkvara ja muid võrguressursse (riistvara jne).
C. Pilvearvutuse ehk Cloud computing puuduused on:
1) Turvalisus...
2) Cloud-serveri (serverite) töö ülesütlemine - kuidas me saame siis oma andmetele kiiresti ja kohe ligi...
3) Andmete kaotsiminek - serveri (serverite) "pangekukkumine" või siis häkkerid tegutsevad...
4) Katkeb igasugune Internetiühendus (või kui ühenduskanal ütleb üles või kui selle side on katkendlik)...
Kasutatud Allikad:
http://landfield.pri.ee/Windows_7/Cloud_Computing_Azure.html
Slaidid

Mis on 'Cloud Computing' ja pilveteenused?

I. Lihtsalt seletatult: 
a) Tavakasutaja jaoks: Hästi lihtsustatult õeldes võib pilvraalindust (Cloud Computing) defineerida nii: Pilvraalindus = Veebipõhised Rakendused . Kui Sa kasutad mingi teenusepakkuja (näiteks Google, Microsofti jne) veebile või Internetile baseeruvat veebipõhist rakendust (tarkvara), siis Sa juba kasutad ka pilvetehnoloogiat - Sa oled "pilve sees". Kõik veebirakendused, mida Sa kasutad, näiteks nagu Gmail , Google Calendar , Hotmail, Facebook , Paypal, Google Maps, SalesForce, Dropbox , Google Docs jne, baseeruvad "cloud computing" ("sky computing") tehnoloogiale. Kui Sa võtad ühe sellise teenusega (st serveriga) ühendust, siis võtad Sa tegelikult ühendust terve hulga teiste taoliste serveritega, aga seda juba väljaspool Internetti. 
Näiteks GMail on Google platvormi üheks komponendiks (osaks) ja kui Sa kasutad seda Google veebipõhist meiliprogrammi, siis töötad Sa tegelikult " pilves ", sest kogu tegevus toimub Sinu veebilehitsejas (brauseris). GMail'i abil saad Sa peale tavapäraste Emailide vahetamise teha ka palju muid asju ja ta omab näiteks selliseid lisavõimalusi: Conversation, Google Buzz, Google Chat ,  Voice & Video Chat,  Phone calls in Gmail; Sa võid sealt meilipostkastist minna otse Google Calendar, Google docs, Picasa Web Albums ja Google Reader veebilehtedele. Sa saad oma GMail meilipostkastist minna näiteks sellistesse Google pilverakendustesse nagu YouTube, Google Maps, Google Sites  (free) jne. Kõikide nende töö baseerub pilvetehnoloogiale. Kui Sa töötad nendega, siis piisab Sulle ainult internetiühendusest ja brauserist, kogu ülejäänud tegevus toimub juba kusagil "pilves" (st Google serverites ja andmekeskustes) ning Sa ei pea käivitama ühtegi oma kõvakettal asuvat programmi ega ka Internetist midagi alla laadima. 
Google omab tuhandeid servereid ja väga palju andmekeskusi (Data Center ). 2010. a. seisuga on neid andmekeskusi USA's 19 tk, Euroopas 12 tk, Aasias 3 tk, Venemaal 1 ja Lõuna-Ameerikas 1—nende andmekeskuste arv suureneb pidevalt. Nende serverite, andmekeskuste ja lisaks veel ka muude spetsiifiliste instrumentide abiga luuaksegi see "Google pilv" (või "pilved") - Sinu brauser kuvab ainult "pilvest" saadud lõpptulemuse.
Mõned pildid ühest andmekeskusest (Lenoir andmekeskus, North Carolina), kuni siiamaani hoiti neid andmekeskusi suures saladuses ja pilte neist oli võimatu hankida: pilt, pilt, pilt, pilt, pilt, pilt, pilt ning lõpuks ka üks üsna huvitav pilt. 
Seega on nn "avalik pilv" nimi, mis on antud serverite ja teenuste kollektsioonile, mida juhitakse andmekeskuste kaudu, mis ei kuulu Sinule ega ei asu ka Sinu ruumides (hoonetes). "Pilveteenuse pakkuja ", kellele need serverid kuuluvad ja kes neid juhib, võib pakkuda suurt hulka teenusi, mis on tavaliselt jagatud alltoodud kategooriatesse: 
Infrastructure as a Service (IaaS)
Platform as a Service ( PaaS )
Software as a Service ( SaaS ) 
IaaS, PaaS ja SaaS - igal ühel neist on omad eelised ja miinused, sellest tuleb edaspidi veel juttu . 
Märkus : Asi läheb ka siis huvitavaks kui ilmub välja Google uus  Chrome OS (juhul kui ikka ilmub?), mis on pilvepõhine operatsioonisüsteem ja mis asub tegelikult Sinu brauseris (Internetis) mitte aga Sinu kompuutri kõvakettal—brauser ongi antud opsüsteemi peamiseks kasutajaliideseks. Sa ei ole enam seotud tavaliste failide, kaustade ja programmidega, mida Sa olid siiani oma kompuutris kasutanud. Selle asemel töötab Chrome OS hoopis Coogle pilvraalinduse infrastruktuuris: vajalike programmidega saad Sa töötada Internetis ja Sinu failid salvestatakse pilves asuvasse Sinu personaalsesse asukohta .
Chrome OS hõivab Sinu kõvaketta ruumist vähem kui 1 GB ja antud opsüsteemi käivitamiseks kulub vähem kui 1 sekund. Sul ei ole seda "Start" nuppu vaid Sa pääsed Chrome OS'ile ligi Google kodulehe kaudu, kuhu Sa võid lisada endale vajalike Internetiprogrammide linke. Pärast seda kui Sa logid oma Google kasutajanime ja parooliga Chrome OS opsüsteemi sisse, siis pakutakse Sulle kohe ka Google Docs vahendit, et redakteerida ning salvestada dokumente ja GMail postkasti uurimist.
Google Chrome OS kasutab Sinu kompuutri kõvaketast kui vahemälu nii et Sa saaksid mõne aja töötada ka 'offline' režiimis. Peale selle juhul kui Sinu kompuuter ütleb mingitel põhjustel üles, näiteks paha viiruse tõttu, siis Sa ei kaota oma andmeid, sest neid hoitakse pilves. 
See 'Cloud Computing' idee sai alguse siis kui kasutajate hulgas muutusid väga populaarseteks sellised veebipõhised rakendused nagu Facebook, Gmail ja YouTube. Kui Sa kasutad selliseid rakendusi, siis Sinu andmeid ei salvestata kompuutri kõvakettale, selle asemel toimub kõik Internetis ja kõik andmed salvestatakse teenusepakkuja andmekeskusesse (Data Center), mis asub "pilves". Need andmed kopeeritakse ainult Sinu kompuutri vahemällu, mis lubab Sul neile juurde pääseda ja vaadata. 
Teadus, haridus , äri jms kolivad üha rohkem üle veebi ja kuna nad hakkvad kasutama üha uuemaid ning huvitavamaid vahendeid, milledele saab ligi ainult Interneti kaudu, siis saad ka Sina varsti virtuaalselt ligi kõikidele taolistele pilverakendustele ning seda suvalisest kompuutrist ja suvalise veebilehitseja (brauseri) abil. 
Näiteks aitab sellele tublisti kaasa ka varsti ilmuv Internet Explorer 9, mis toetab samuti HTML5 uut web-standartit ja mis kasutab 'hardware acceleration' (riistvara kiirendamise) funktsiooni...
Cloud Computing mõiste alla võib lugeda ka kasutaja (st Sinu) poolt hangitud "pilves" asuvat kettaruumi ehk salvestusruumi ('cloud storage ') kuhu võid siis laadida üles ja hoida seal oma faile. Kõige populaarsemad pilve kettaruumi teenuse pakkujad on  Apple iCloud, Google,  Amazon Cloud Drive ,  Windows Live SkyDrive ja Dropbox - nendest kettaruumi pakkujatest tuleb edaspidi ka täpsemalt juttu (seal). 
b) Firmade, organisatsioonide, ettevõtete - ühesõnaga kõikide äriklientide jaoks: Kuni siiani jooksutavad firmad oma programme /rakendusi omaenda kohalikes serverites, aga see nõuab hulga raha, et kogu seda "asjandust" hooldada : Personali koolitada; aparatuuri ja infrastruktuuri korras hoida; olemasoleva tarkvara litsentse uuendada ; süsteemi turvalisuse eest hoolitseda jne. Ettevõtted võivad nüüd aga oma andmetöötluse siirdada otse pilveteenustesse, mis kasutavad täpselt samu rakendusi, mis on installeertud ka ettevõtete endi serveritesse. Cloud Computing rakendustele pääseb üle Interneti ligi ettevõtte suvalisest kompuutrist. Heaks näiteks võib siin tuua asutuste poolt kasutatavat 'Google Docs' teenust. 
Samas võivad firmad luua ka omaenda uue rakenduse ja installeerida ta mitte endi serverisse vaid viia see suurte 'cloud computing' teenusepakkujate (Google 'App Engine ' / Google ' Apps ', Microsoft 'Windows Azure', Amazon 'EC2',  VMware , IBM, NetSuite, Joyent, Salesforce.com, Rackspace jne) serveritesse ning pakkuda seejärel ise teistele oma uue rakenduse teenust.
Seega Cloud computing (pilveraalindus/pilvarvutus) ja SAAS (software as a service) tähendab seda et IT infrastruktuur ei asu enam kohalikus ettevõttes. Selle asemel ostetakse vastavalt Interneti teenusepakkujalt endale mingi osa salvesturuumi ja serverivõimsust—pilveressursse kasutatakse aga vastavalt vajadusele. Maksmine toimub kuupõhise arveldusega ja makstakse ainult reaalse teenuse eest. 
Cloud computing on serverite, rakenduste, andmesalvestuse ja infrastruktuuri virtualiseeritud kombinatsioon, mis pakub paindlikku teenust paljudele klientidele üle Interneti. 
II. Cloud Computing (pilvandmetöötlus, pilvarvutus, pilvetehnoloogia või pilvraalindus) mõiste täpsem selgitus :
Kus tarkvara asub? 
1)  Tellija enda infrastruktuuris (lokaalselt): See on traditsiooniline tarkvara (programmide) kasutamise viis ja seda on juba "aegade algusest" kasutatud. Tarkvara kasutamine lokaalses infrastruktuuris nõuab aga suuri kulutusi (esialgsed suured investeeringud , programmide ostmine , võrgu infrastruktuuri loomine, personal, koolitused, riistvara jne, jne). Selline mudel nõuab küll suuri kulutusi, aga see-eest saab oma infrastruktuuri, riistvara ja tarkavara täielikult kontrollida. 
2) Teenusepakkuja firmas ( hosting ): Seda mudelit nimetati varem  Application Services Prodiver (ASP) nimega, aga seejärel—SaaS või lihtsalt "hosting". Seda hakati kasutama mõningad aastad tagasi ja see ongi siiamaani üsna levinud moodus kulude vähendamiseks. Antud mudel baseerub riistvara rentimisele, tarkvaraga kindlustamisele ja personalile, kes kindlustab antud süsteemi töö. Siin saab oma infrastruktuuri, riistvara ja tarkvara vähem kontrollida ning maksta tuleb fikseeritud arvu ressursside eest, st maksta tuleb ka nendel juhtudel kui renditud ressursse ei kasutata.
3) Pilves (cloud): Sellist mudelit hakati kasutama üsna hiljuti . Siin tuleb maksta renditava riistvara ja tarkvara reaalse kasutamise eest, st nii palju kui kasutad, nii palju ka maksad - see vähendab tunduvalt igasuguseid kulutusi. Sel juhul aga puudub igasugune kontroll infrastruktuuri, riistvara ja programmide üle. 
Seega võiks lisaks eeltoodule määratleda Cloud Computing'ut (pilveandmetöötlust) ka nii: Pilveraalinduse puhul saadakse "pilves" asuvatele rakendustele ja ressurssidele ligi Interneti kaudu ning seda pärast vastava teenuse ostmist. Maksmine toimub antud ressursside reaalse/faktilise kasutamise eest. 
Cloud Computing ja tema poolt pakutavad teenused:
Praegu pakuvad pilvepõhist teenust (cloud based services) umbes 200+ kompaniid ja selliseid teenusi võib jaotada järgmistesse 3 *aaS või 3 Cloud Stack  (tuntakse ka kui Cloud Service Models või SPI Service Model nime all) kategooriatsse:

• Infrastructure-as-a-Service (IaaS) - pakutakse infrastruktuuri (riistvara ressursse). 
  
  • Data-as-a-Service (DaaS) - see on IaaS'i alamkategooria.
    
• Platform-as-a-Service (PaaS) - renditakse platvormi, mis koosneb tavaliselt operatsioonisüsteemist ja selle juurde kuuluvatest teenustest.
  
• Software-as-a-Service (SaaS) - tarkvara/programmide kasutamise (rentimise) võimalus.
  

IaaS Siin saab rentida infrastruktuuri (riistvara ressursse: serverid, andmete hoidmise seadmed , võrguseadmed) ja ka andmete ülekandmist - Amazon 'EC2' on siin heaks näiteks. 
Infrastructure-as-a-Service (IaaS) pakub seega ostjale tervet IT infrastruktuuri (tavaliselt virtualiseeritud keskkonnaga platvormil). Firma ei pea nüüd ise ostma servereid, tarkvara, riistvara, võrgujubinaid jne vaid ta rendib need kõik antud teenusepakkujalt - ta võib teenusepakkujalt saada cloud storage, virtual machines  või web hosting teenusi või siis kõiki neid korraga. Terve infrastruktuuri juhtimine toimub teenusepakkuja enda poolt, aga klient juhib ainult operatsioonisüsteemi ja installeeritud programme. 
Maksta tuleb siin ainult süsteemi reaalse/faktilise kasutamise eest ja tellija võib vastavalt oma vajadustele ning rahakotile kas kasutatava infrastruktuuri mahtu suurendada või siis vähendada - spetsiaalsete portaalide kaudu. 
PaaS Renditakse platvormi, mis koosneb tavaliselt operatsioonisüsteemist ja selle juurde kuuluvatest teenustest, näiteks nagu .Net framework , VS.Net, SQL Server jne - siin võib tuua taoliseks näiteks Google 'App Engine' ja Microsoft 'Windows Azure'. Platform-as-a-Service (PaaS) on tegelikult üks SaaS'i variatsioone ja see teenus pakub ostjatele võimalust ehitada üles omaenda rakendus , mis hakkab siis jooksma teenusepakkuja infrastruktuuris ning seda rakendust pakutakse teistele Interneti ja teenusepakkuja serverite kaudu.
Platform as a Service (PaaS) pakub üle Interneti ka riistvara, operatsioonisüsteeme ja salvestuspinda. Maksmine toimub siin selle aja eest, mil tarkvara kasutati; andmete hulga ja nende töötlemiseks kulunud aja eest; võrguliikluse ( traffic ) eest. Siin võidakse teha ka tunduvaid hinnaalandusi, näiteks Microsoft 'Windows Azure' platvormi rentimise eest võidakse hinda lasta alla isegi kuni 50%. 
SaaS (Netiteenus) - see teenus lubab rentida tarkvara; ta jagab ühteainsat rakendust (näiteks majandustarkvara , raamatupidamistarkvara jne) brauseri kaudu paljudele tuhandetele kasutajatele kasutades multi - tenant arhitektuuri. Ostja/kasutaja poole pealt tähendab see seda et ettemaksu ei ole vaja teha ja teenusepakkuja peab ise ka üsna vähe investeerima - siin on Salesforce.com heaks näiteks. Programmide rentimise eest maksmine toimub vastavalt nende reaalsele/faktilisele kasutamisele ja raha tuleb üle kanda iga kuu. 
Heale ja usaldusväärsele Cloud Computing Service (teenusepakkujale) iseloomulikud tunnusjooned:

a) On- Demand Self-Service: Iga Cloud Computing Service peab olema valmis rahuldama ostja spetsiifilisi vajadusi. Lõppkasutaja (st ostja) jaoks peab edaspidine kompuutritöö olema nii lihtne, et ta ei pea teenusepakkujalt mingit lisaabi paluma. 
b) Skaleeritav/mastabeeritav & Elastsus /paindlikus (Scalable & Elastic): Cloud Computing Service süsteemi peab saama kiiresti ja automaatselt laiendada, sest uute toodete ning teenuste lisamine, müügikanalite ja tellijate arvu kasv nõuab suurema koormusega ning andmetöötlusega hakkamasaamist. 
Paindlikus/elastsus - muutuvatele tingimustele tuleb kiiresti reageerida; infrastruktuuri laiendamine või siis vajaduse korral selle vähendamine, peab toimuma kiiresti. 
c) Resource Pooling/Multi-Tenant: See on saavutatav Multi-Tenant rakenduse arhitektuuri puhul ja see tähendab seda et mingit tarkvara (või ressurssi) saaks korraga pakkuda paljudele kasutajatele ja organisatsioonidele/ettevõtetele, aga nii et nad on üksteisest loogiliselt isoleeritud kuigi nad kasutavad ühiskasutatavaid füüsilisi ressursse (st kõvakettad, mälu, võrgu läbilaskevõimsust & virtuaalmasinaid jne) - see vähendab kulutusi. 
d) Maksmine kasutamise eest (reaalse kasutatavuse suhtes mõõdetavad): Pilveteenuse ja tema ressurrside kasutamist peab saama mõõta nii nagu seda tehakse ka näiteks mobiili kasutamise osas - helistasid nii- ja nii mitu minutit ning nüüd siis makasad ainult nende minutite eest... Kui lõppkasutaja tellib ainult talle vajalikud teenused ja ressursid ning maksab ainult ressursside faktilise kasutamise eest, siis hoiab ta oma kulusid kokku. 
e) Internetitehnoloogiate kasutamine: Cloud Computing Service teenusele peab saama ligi Interneti kaudu ja seda kliendi igalt platvormilt ( sülearvuti , mobiiltelefon, tahvelarvutilt jne). Peale selle juhul kui uus klient soovib osta mingit pilveteenust, siis ei pea ta omama või tegema järgmist:
- Midagi installeerima 
- Muretsema täiendavat riistvara
- Ostma teenusepakkuja enda spetsiifilise tarkvara litsentse
Millal võiks mingi ettevõte hankida endale pilveteenuse ja mida see neile annab?
* Dünaamilisus: See on nagu moblaga helistamine . Kui Sa tahad pidevalt ja palju helistada, siis teed mobiilside pakkujaga vastava lepingu; kui tahad aga vähe helistada, siis osatad näiteks SIMPEL kõnekaardi või paned endale mingi limiidi peale jne. Sa vajad ka oma firma IT infrastruktuuri muutmise osas dünaamilisust, et kindlustada selle vajadustekohane, kiire ja võimalikult taskukohane muutmine. 
* Abstraktsioon: Lõppkasutaja (st Cloud Service teenuse ostja) ei pea enam muretsema opsüsteemi, pluginite, turvalisuse või tarkvaraplatvormi suhtes.
* Ressursside jagamine: Lõppkasutaja saab kasutada paindlikult vajalikku tarkvara ja muid võrguressursse (riistvara jne).
* Hind: Ettevõte hoiab suure hulga raha kokku - IT töötajate, koolituse, uue tarkvara & litsentside, riistvara, infrastruktuuri uuendamise, turvalisuse jms sellise osas. 
Mõned parimad Cloud Computing teenust pakkuvad firmad:
1) Amazon - Amazon Web Services (IaaS):
Amazon Web Service (AWS) pakub 'pilve' organisatsioonidele, kes soovivad saada võimsat andmetöötlust, kettaruumi ja muid teenusi. Siia alla kuuluvad ka järgmised veebiteenused : 
- Elastic Compute Cloud (EC2)
- Simple Storage Service (S3)
2) Google (SaaS, PaaS):
Google App Engine on Google'i platform-as-a-service (Paas), mis pakub veebirakenduste loomist ja kasutamist Google infrastruktuuri sees. 
Software-as-a-servive (SaaS) pakub äriklientidele email postkaste ja koostööd (sisaldab traditsioonilist kontoritarkvara, pluss Gmail, Calendar, Talk, Docs ja Sites).
3) Microsoft Azure Service Platform (PaaS): 
Pakub Windows Azure operatsioonisüsteemi - sellest tuleb veel edaspidi ka juttu. 
4) Proofpoint (SaaS, IaaS): 
Proofpoint pakub SaaS ja IaaS pilveteenuseid, mis on seotud email infrastruktuuri turvalisusega jms-ga. 
5) RightScale (IaaS) 
6) Salesforce.com (SaaS, PaaS)
7) * Sun Open Cloud Platform...
8) Workday (SaaS)
Pilvraalindusega seotud mured ja kahtlused: 
1) Turvalisus...
2) Cloud-serveri (serverite) töö ülesütlemine - kuidas me saame siis oma andmetele kiiresti ja kohe ligi... 
3) Andmete kaotsiminek - serveri (serverite) "pangekukkumine" või siis häkkerid tegutsevad...
4) Katkeb igasugune Internetiühendus (või kui ühenduskanal ütleb üles või kui selle side on katkendlik)... 
5) IT ja andmete kontrollimine on võimatu, sest kogu "asjandus" ning andmed asuvad eemal "pilves"... Toon siin ära ka lõppkasutaja/liendi poolt kontrollimise/juhtimise võimalusd:
- Kui renditakse infrastruktuuri [riistvara ressursse - nn Infrastructure-as-a-Service (IaaS) teenust], siis saab klient kontrollida/juhtida ainult programme, töökeskkonda, turvalisust ja integratsiooni ning andmebaase. Cloud Computing teenusepakkuja aga juhib ja kontrollib servereid, virtualiseerimist, aparatuuri platvormi, andmete hoidjaid ning võrguressursse.
- Kui renditakse platvormi, mis koosneb tavaliselt operatsioonisüsteemist ja selle juurde kuuluvatest teenustest [nn Platform-as-a-Service (PaaS) teenust], siis saab klient kontrollida/juhtida ainult programme. 
6) Rakenduste töö ja muud operatsioonid standardiseeritakse "pilves", aga kuidas lahendatakse lõppkasutaja väga spetsiifilised nõudmised... 
7) Tarkvarade litsentsipoliitika veeretab Cloud Computing'u teele igasuguseid väiksemaid ja suuremaid takistusi...
6. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Milliseid ärilisi eeliseid (kasusid) pakub BYOD ? b. Millised on BYOD puudused? c. Milliste aspektidega on vaja arvestada üleminekul BYOD-le?
A. BYOD eelised on: vaba juurdepääs, kasutusmugavus, parandab koostööd ning suurendab tootlikuse suurema kiiruse ja efektiivsusega, annab rohkem töö valikuid, tugev turvalisus juhtmega ,juhtmeta ja kaugvõrkudes.
C. Ettevõttele ei peaks olema tähtis, kas infosüsteem on statsionaarne või  mobiilne. Infosüsteem peab toetama nelja ekraani süsteemi: arvuti, tahvel, mobiil , televiisor . Inimene kasutab endale sobivaimat ekraani, kasutajaliides on kohandatud just selle ekraani jaoks ja see on atraktiivne .  Põhiarvuti on peamiselt sisu loomiseks, kõik muu on info tarbimise koht. Sellest võiks ka oma ettevõtte infosüsteemide projekteerimisel lähtuda. Tegelikult see ongi ainus mõistlik viis tänapäevaseid  infosüsteeme luua!
Ettevõtte IT-osakonnad ei saa enam dikteerida, milliseid seadmeid tema kasutajad kasutavad. Igaüks valib enda huvi järgi, kas tahab töötada Maci või Windowsiga, Androidi või iOSiga. Ettevõtte infosüsteem peab suutma ühilduda kõikide süsteemidega, mis kasutajatel on. Igaüks otsustab ise ning süsteem peab seda toetama. „Bring your own device !” („Kasuta enda seadet !”) on kindlasti tuleviku juhtmõte.
Kasutatud Allikad:
https://digitark.ee/milliseid-eeliseid-annab-mobiilne-tookeskkond/

MILLISEID EELISEID ANNAB MOBIILNE TÖÖKESKKOND ?

EMT TEHNOLOOGIADIREKTOR TIIT TAMMISTE SELGITAB LÄHEMALT, MILLISED ON MOBIILSE TÖÖKESKKONNA LOOMISE VÕIMALUSED JA MILLISEID EELISEID SEE ETTEVÕTTELE LOOB.

Eelkõige on mobiilse töökeskkonna märksõnadeks vaba juurdepääs ja kasutusmugavus. Ettevõtte IT- osakond peab arvestama sellega, et kasutaja valib üha enam ise seadmeid, millega süsteeme kasutada, ning ettevõtte infosüsteemid peavad seda paljususevõimalust toetama.

MILLEST TULEKS ALUSTADA ETTEVÕTTE MOBIILSE TÖÖKESKKONNA EHK MOBIILSELT LIGIPÄÄSETAVA  INFOSÜSTEEMI ARENDAMISEL?

Ettevõttele ei peaks olema tähtis, kas infosüsteem on statsionaarne või  mobiilne. Infosüsteem peab toetama nelja ekraani süsteemi: arvuti, tahvel, mobiil, televiisor. Inimene kasutab endale sobivaimat ekraani, kasutajaliides on kohandatud just selle ekraani jaoks ja see on atraktiivne.  Põhiarvuti on peamiselt sisu loomiseks, kõik muu on info tarbimise koht. Sellest võiks ka oma ettevõtte infosüsteemide projekteerimisel lähtuda. Tegelikult see ongi ainus mõistlik viis tänapäevaseid  infosüsteeme luua!

KUI ETTEVÕTE ALUSTAB MOBIILSUSE PROJEKTI, SIIS MILLISTELE LAHENDUSTELE SOOVITAD PANUSE PANNA?  MIS TÕUSEB, MIS LANGEB? MIS JÄÄB, MIS KAOB?

See teadmine pole raketiteadus, on kolm platvormi, mida tasub tähele panna: Android , mis on ka Eestis enimlevinud, Apple´i iOS ja  Microsofti Windows Phone.
Küll aga peab ettevõte arvestama sellega, et mobiilne maailm on muutunud emotsiooniäriks, kus keegi ei vali arvutit või mobiili otseselt selle järgi, mis jõudlusega protsessor või milline seade seal sees on. Omavahel võistlevad Apple´i hammustatud õun, Androidi robot ja Microsofti kandilised aknad – loeb emotsioon .
Ettevõtte IT-osakonnad ei saa enam dikteerida, milliseid seadmeid tema kasutajad kasutavad. Igaüks valib enda huvi järgi, kas tahab töötada Maci või Windowsiga, Androidi või iOSiga. Ettevõtte infosüsteem peab suutma ühilduda kõikide süsteemidega, mis kasutajatel on. Igaüks otsustab ise ning süsteem peab seda toetama. „Bring your own device!” („Kasuta enda seadet!”) on kindlasti tuleviku juhtmõte.
Mina näiteks ei vii enam sülearvutit koju. Märkmeid teen Evernote´is, loen kodusest Macist, tee peal nutitelefonist. Igast seadmest saan oma faile ja märkmeid täiendada .

KAS SELLINE MOBIILNE TÖÖKESKKOND SEAB UUED NÕUDED KA TURVALISUSELE?

Väga paljudest suurtest ettevõtetest kuuleb müüti, et need seadmed, mida tavakasutaja kasutab, pole piisavalt turvalised. Kõiki turvalisuse aspekte saab ja tulebki vaadata nii seadme, taristu kui ka rakenduste poolelt, aga mobiilse seadme peamine turvarisk on hoopis tema unustamine või kaotamine.

KUI PEAKSID MOBIILSE TÖÖKESKKONNA TEMAATIKA KOLME PUNKTIGA KOKKU VÕTMA, SIIS MILLISED NEED OLEKSID?

1. Kasutajamugavus. Rakendus peab olema iga mobiilse seadme jaoks kohandatud ja see peab olema intuitiivselt kasutatav.
2. Turvalisus.  Siin tuleb paraku teha vastastikuseid kompromisse mugavusega.
3. Pilvetemaatika. Kuidas pääsen erinevatelt seadmetelt oma andmetele ligi ning saan jätkata oma tööd sealt, kus eelmise seadme peal pooleli jäi.

MILLISEID MOBIILSEID LAHENDUSI JA TÖÖKESKKONDI KASUTAVAD EESTI ETTEVÕTTED?

Kohati on Eesti ettevõtted läinud mobiilsuses liigagi kaugele ja ehitanud kogu oma süsteemi ühele kaardile.  Mure tekib seal, kus eeldatakse, et mobiilside on saadaval samamoodi nagu värske õhk – aga 100 % töökindlust ei ole kahjuks ühelgi tehnoloogial . Alati tuleb mõelda ka varuvariantidele!
Kui vaadata tööks kasutatavaid mobiilseid töökeskkondi, siis kõige levinum on kahtlemata meililugemine ja failivahetus. Palju on ka mobiilsete seadmete peale ehitatud monitooringuid. Juba üsna vanad lahendused on Tallinna tänavate linnavalgustuse juhtimine või Veeteede Ameti Eesti meremärgid ja nende valgustuse juhtimine. Naljaga pooleks võib öelda, et majakavahi amet on Eestist ära kadunud just tänu meile.

MIS ON EESTI MOBIILSE TÖÖKESKKONNA ARENDAMISE EDU VÕTI?

Eesti on innovatiivne ja eesrinnas, kogu taristu on hea kvaliteediga ja ka teenused, mida pakume on innovaatilised. Näiteks Mobiil-ID: ülimalt mugav ja turvaline teenus, mis võimaldab valimistel osaleda või lepinguid ja pangaülekandeid otse golfiväljakult allkirjastada. Mujal maailmas sellisid asju pole, nii et see tekitab vau-efekti. Ka Eesti väiksus on siinkohal toetamas, väikses riigis on selliseid asju teha lihtsam kui suures.
Kindlasti peitub edu võti koostöös. Tootearenduses ja uurimustöödes osaleme erinevates konsortsiumites, kus püüame mobiilset taristut Eestile luua ja standardiseerida. Eesti on väike, siin ei tasu ehitada konkureerivad taristuid, vaid tuleb olla tark ja ehitada üks, mida saaks ühiselt kasutada. Oleme alati avanud EMT arendatud rakendused ka teistele operaatoritele kasutamiseks.

KUI VAATAD TÄNASEID TEHNOLOOGIAID, SIIS MIS SOODUSTAB ETTEVÕTETE JA INIMESTE SUUREMAT MOBIILSUST JA LIIKUMISVABADUST?

Esimesena toon välja pilvetehnoloogiad, millest on palju räägitud, kuid kus reaalset sisu veel taga pole. Pilvetehnoloogia mobiilsusel on samuti väljundiks neli ekraani –  minu andmed peavad asuma nii, et ma saan nad reaalajas kätte ükskõik kus või millega ma parasjagu töötan.
Mobiilioperaatoritel siin suur roll. Enamik rakendusi toodetakse väikeste start-up´ide poolt, need on väga edukad ja kreatiivsed, aga ärikasutaja pole valmis neid oma info edastamiseks ja avaldamiseks kasutama. Nad lihtsalt ei usalda! Küll aga usaldaksid nad oma andmed mobiilifirma kätte, meie kui kindel ja usaldusväärsust tõestanud partner võiksime seda neile pakkuda.
Teiseks:  veebitehnoloogiad  on arenenud nii, et on võimalik luua üks veebileht, mis ennast ise kõikidele ekraanidele kohandab. Enam ei ole vaja luua nelja lehte erinevate seadmete jaoks.
Kolmandaks: märgiste maailm ehk tag´id. Võtame näiteks hooldatava vanainimese. Tüüpiliselt on tal ju telekas toas ja sama tüüpiliselt ei oska ta arvutis Skype ´i sisse logida. Kui aga panna teleka külge märgis ja õpetada  vanainimest telefoni sinna vastu panema, siis see logib ta automaatselt Skype´i ning vanainimene saab  oma hooldajaga telekaekraani vahendusel suhelda. Lisaks NFC ( Near Field Communication )  ehk lähiväljaside tehnoloogia telefonidele, mida igaüks vastavalt oma soovidele mingit konkreetset käsku täitma saab programmeerida. Vastava NFC märgise saad osta EMT e-poest.
Neljandaks: 4G võrk, mis tähendab kasutajale seda, et esmakordselt on võimalik mobiilselt kasutada kiiremat andmesidet kui kontoris juhtme otsas olles. Uus kvaliteet on tulemas, HD kvaliteediga liikuv pilt on iga suurusega ekraaniga mobiilses seadmes püsivalt saadaval. Kui arvestame, et aastaks 2016 on 70% internetis tarbitavast sisust HD-video, on 4G ainuvõimalik.

VAATAME VIIE AASTA PERSPEKTIIVIS: KUHU MOBIILSUS TÖÖKESKKONNAS ARENEB, MILLISEID SEADMEID JA RAKENDUSI ME KASUTAME?

Üks uus tehnoloogia on NFC (Near Field Communication), kus telefon on võimeline suhtlema teiste seadmetega lühikese vahemaa tagant (2-3 cm). EMT osaleb nelja Eesti pangaga konsortsiumis, millega on liitunud ka Ühinenud Piletid ja teised ettevõtted. Tehtud on ka teadusuuring teemal, kuidas võiks Eestis välja näha sellise tehnoloogia taristu, et kõik eluvaldkonnad seda kasutada saaksid.
Esimese sammuna tõime välja krediitkaardi mobiiltelefonis, kus SIM-il on sama mikroprotsessor kui pangakaardil. Üks protsessor tõstetakse telefoni ja füüsilise rahakoti „viskame minema”. Suudame saavutada selle, et kui rahakotil on füüsilised piirid ja kliendikaarte on sadu, siis telefoni saab panna kuni 1000 kaarti.
Eriliseks võimaluseks on eelpool juba kirjeldatud NFC märgis, mis saab asukohast sõltuvalt aru, mida tegema peab. Mujal maailmas tehakse selliseid piloote üsna palju, neil on selleks spetsiaalselt disainitud telefonid . EMT teeb seda lahendust kommertsturu telefonidele (piloodis Samsung S III).
Kindlasti on arengu märksõnaks 4G  ja video. Nutitelekad on oma arengu algusfaasis, kuid kolme aasta pärast on televiisor juba kas Android või iOS või Windows. Apple ehitab oma telekat , kus on SIM- kaart sees ja toetab 4G-d. Elion ehitab koos Samsungiga televiisorit, kus on IP TV (Set-up box) sees. Fotoaparaategi on juba Androidiga: ühendad fotoka pilvevõrku, laed pildi kohe üles, kõik ekraanid toetavad seda ja foto on igal pool olemas. Avatud mobiilirakendusse hakkavad tulema seadmed, mis on seni  olnud suletud süsteemide pärusmaa .
Tulevikusuunaks on igasugune seadmete juhtimine – tark kodu või kontor koos seadmetega, mida on võimalik mobiiliga juhtida. Ent andurite jaoks peab kaabeldama, nii et juba valmis kodule või kontorile on suhteliselt keeruline intelligentset tarkust juurde ehitada. Praegu on Eestis olemas juba firmad, kes toodavad raadiotehnoloogilisi seadmeid, mida saad juhtida telefoni või tahvelarvutiga. Ei pea investeerima asjade ümberehitusse vaid saad selle lihtsalt kasutusele võtta!
http://www.cisco.com/c/en/us/solutions/byod-smart-solution/overview.html
8. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Kas ja kui, siis miks või miks mitte peaksid ülemused oma alluvate tööaja sees internetis tehtavat tegevust jälgima? b. Kas ja kui, siis kuidas seda reguleerida? c. Milliseid tehnoloogiaid töötatajate internetis tehtavate tegevuste jälgimiseks kasutatakse?


A. Kui tööandjal on õigus otsuseid teha tööaja ja –vahendite küsimustes, siis soovi korral võib ta piirata ka sotsiaalmeedia kasutamise aega. Samas oleks selline keeld kahjulik organisatsioonis, millele nähtavus sotsiaalmeedias on kasuks. Töötajate positiivsed postitused ja tviidid saavad ka juhi kaasa elama.
Sotsiaalmeedia kasutamist töökohtades kaardistades on probleemidena tulnud välja, et puuduvad selged reeglid selle kasutamise kohta, samuti hakib sotsiaalmeedia kasutamine tööaega ning häirib töö tegemist ja ajakasutust. Aeg Facebookis ja mujal lendab kiiresti ning see ei sobi kokku keskendumist nõudvate töödega. Liiga palju infot hakkab mõjuma mälule. Väga vähesed organisatsioonid aga kaardistavad sotsiaalmeedia koormust ja info sellest puudub.

B. Netikäitumist mõõtev My Life toob välja, et 56% inimestest kardab jääda millestki olulisest ilma, kui nad ei jälgi pidevalt oma sotsiaalmeedia kanaleid. Seda nähtust kutsutakse FoMO-ks, Fear of Missing Out.
 
Kohaloleku paine viib selleni, et tegelikult ei olda enam üldse tõeliselt kohal. Ei näe ega kuule , mis ümbruses toimub, kui samal ajal säutsuda Twitteris. Briti teadlane Andrew Przybylski tõdeb, et FoMO olukorras võib inimene unustada iseenda. Kui pidevalt jälgida teiste tegemisi, siis ei märka enda tehtud huvitavaid asju või olemist nende keskel.
 
Teema võtab hästi kokku kaheksandas klassis õppiva Paavo arvamus:
“Oleme sõltuvuses teiste kiitusest ja see loob meie päevadesse sisu. See aga ei peaks nii olema. Sotsiaalmeedia on suurepärane töövahend, kui seda ei kasutada valesti, liiga palju või tähelepanu saavutamiseks. Minge välja ja kohtuge uute inimestega. Seda võib teha ilma sotsiaalmeediata.”
Kasutatud Allikad:
http://www.tööheaolu.ee/jutunurk/category/organisatsioon

Sotsiaalmeedia on üha tõsisem sõltuvus

Facebook, Twitter, WhatsApp , Instagram, Pinterest , YouTube…Kuidas tunduks mõnda aega olla ilma sotsiaalmeediata?
Tööelu teemasid kajastav väljaanne Telma kirjutab sõltuvusest, mida paljud meist ei ole endale tunnistanud – sotsiaalmeedia pidev kasutamine.
 
Computerworld’i kolumnist Mike Elgan on kindel: sotsiaalmeedia tekitab samapalju sõltuvust kui narkootikumid . Pidevalt peab saama lisa. Facebookist ei saa eemalduda, sest kõik on seal. Egot paitab, kui postitus meeldib või Twitteris on uusi jälgijaid.
 
Soome A- klinikkasäätiö avaldas netitesti, mille abil hinnata oma Facebooki sõltuvust. Seda testi teostati ühe nädala jooksul 17 500 korda ning veerand vastanutest tunnistas , et veedab pidevalt aega Facebookis või mõeldes selle kasutamise peale. Psühhoterapeut Tarja Salokoski tõdeb, et kontrollimatu sotsiaalmeeda kasutamine on kasvav probleem igas vanuserühmas ja selle äratundmine, tugi ja ravi on puudulikud.
 
Briti teadlased pakuvad, et nutiseadmetesse peaks paigaldama samasugused hoiatused nagu sigarettidele. Professor Raian Ali arvates põhjustab digisõltuvus täiskasvanutele neuroloogilisi probleeme: loovus väheneb, on oht depressioonile ja pilt reaalsusest on häiritud.
 
Saksa psühhiaater Manfred Spitzer pani aluse terminile digidementsus oma samanimelises bestselleris “Digitale Demenz”. Kui digidementsus tekib paremas ajupoolkeras, siis mõjutab see negatiivselt mälu, probleemilahendamise ja uue õppimise võimet.
Häiritud ajakasutus
 
Kui tööandjal on õigus otsuseid teha tööaja ja –vahendite küsimustes, siis soovi korral võib ta piirata ka sotsiaalmeedia kasutamise aega. Samas oleks selline keeld kahjulik organisatsioonis, millele nähtavus sotsiaalmeedias on kasuks. Töötajate positiivsed postitused ja tviidid saavad ka juhi kaasa elama.
 
Sotsiaalmeedia kasutamist töökohtades kaardistades on probleemidena tulnud välja, et puuduvad selged reeglid selle kasutamise kohta, samuti hakib sotsiaalmeedia kasutamine tööaega ning häirib töö tegemist ja ajakasutust. Aeg Facebookis ja mujal lendab kiiresti ning see ei sobi kokku keskendumist nõudvate töödega. Liiga palju infot hakkab mõjuma mälule.
 
Samuti võib välja tuua emotsionaalse koormuse: info üleküllus ja stress, sest peab kogu aeg kätt pulsil hoidma. Sõltuvust näitab ka see, kui ei saa olla ilma sotsiaalmeedia annuseta, sest justkui peaks kogu aeg olema nö sündmuste keskel.
 
Väga vähesed organisatsioonid aga kaardistavad sotsiaalmeedia koormust ja info sellest puudub.
 
Paast on omal kohal
 
Kui vanasti loeti kohvipausil päevalehte, siis nüüd tuleb uudisvoog sotsiaalmeediast reaalajas. Kui pausidki veedetakse netis , siis piir töö ja puhkeaja vahel kaob. Sotsiaalmeedia sõltuvuse äratundmine ja sellega tegelemine on oluline nii tööheaolu kui ka tootlikkuse seisukohalt.
 
Netikäitumist mõõtev My Life toob välja, et 56% inimestest kardab jääda millestki olulisest ilma, kui nad ei jälgi pidevalt oma sotsiaalmeedia kanaleid. Seda nähtust kutsutakse FoMO-ks, Fear of Missing Out.
 
Kohaloleku paine viib selleni, et tegelikult ei olda enam üldse tõeliselt kohal. Ei näe ega kuule, mis ümbruses toimub, kui samal ajal säutsuda Twitteris. Briti teadlane Andrew Przybylski tõdeb, et FoMO olukorras võib inimene unustada iseenda. Kui pidevalt jälgida teiste tegemisi, siis ei märka enda tehtud huvitavaid asju või olemist nende keskel.
 
Teema võtab hästi kokku kaheksandas klassis õppiva Paavo arvamus:
“Oleme sõltuvuses teiste kiitusest ja see loob meie päevadesse sisu. See aga ei peaks nii olema. Sotsiaalmeedia on suurepärane töövahend, kui seda ei kasutada valesti, liiga palju või tähelepanu saavutamiseks. Minge välja ja kohtuge uute inimestega. Seda võib teha ilma sotsiaalmeediata.”
14. Vähemalt ühe allika alusel: a. Kuidas CRM aitab saavutada kliendikesksust? b. Mis kasu saab ettevõte/asutus sotsiaalse CRM-i ( social CRM) rakendamisest? c. Tooge ettevõtte/asutuse kohta näide
A. Edukaks juurutuseks on vaja hästitoimivat strateegiat, töötajate motiveeritust, juhtkonna osalust kõigis juurutusetappides, protsesside selget sõnastamist ja tarkvara, mis on lihtne, kasutajatele kiiresti omandatav ning mugav.
B. CRMi edukal juurutusel saavutatakse ühtne ja hästitoimiv kliendibaas , täiustuvad kliendiprotsessid ning väheneb aeg vajaliku info leidmiseks. Ettevõte õpib niisiis oma klienti ja tema vajadusi paremini tundma, see omakorda tõstab kliendi rahulolu ja lojaalsust. Kokkuvõttes paraneb kogu firma kultuur ja kasvab töötajate rahulolu, sest vähem tehes jõutakse tegelikult teha rohkem. Protsess aitab kaasa tähtsaimale ehk ettevõtte käibe ja kasumi kasvule.
Kasutatud Allikad:
http://www.aripaev.ee/uudised/2005/04/18/kliendihaldustarkvara-peab-toetama-ariprotsesse
Kliendihaldustarkvara peab toetama äriprotsesse
Enamikus ettevõtetes pole võõrad mõisted CRM, kliendikeskne mõtteviis, kliendi 360kraadine vaade, vertikaalne juhtimine. Kuidas pöörata end näoga kliendi poole? Usutakse, et CRM-tarkvara ostmisega on probleem lahendatud. Paraku on tarkvara vaid abivahend muudatuste elluviimisel. Edukaks juurutuseks on vaja hästitoimivat strateegiat, töötajate motiveeritust, juhtkonna osalust kõigis juurutusetappides, protsesside selget sõnastamist ja tarkvara, mis on lihtne, kasutajatele kiiresti omandatav ning mugav.
CRMi edukal juurutusel saavutatakse ühtne ja hästitoimiv kliendibaas, täiustuvad kliendiprotsessid ning väheneb aeg vajaliku info leidmiseks. Ettevõte õpib niisiis oma klienti ja tema vajadusi paremini tundma, see omakorda tõstab kliendi rahulolu ja lojaalsust. Kokkuvõttes paraneb kogu firma kultuur ja kasvab töötajate rahulolu, sest vähem tehes jõutakse tegelikult teha rohkem. Protsess aitab kaasa tähtsaimale ehk ettevõtte käibe ja kasumi kasvule.
Eelneva saavutamiseks on oluline, et firmal on strateegia, mille võiks lihtsustatult kokku võtta tulevikku suunatud nägemusena. See arvestab erinevaid keskkonna-, sh turumuutusi, konkurentsi jms protsesse. Firmastrateegia oluliseks osaks olgu kindlasti kliendistrateegia. See hõlmab firmakultuuri ehk väljundit, mis seob kirjavahetust, käitumist, vormiriietust, hügieeni, suhtlust jms; kliendi lojaalsuse kasvatamise teid; turunduse, müügi, teeninduse jm kliendikeskseid protsesse; kliendi vajaduste selgitamist ja reageerimist; täiendavaid müügi- ja teeninduskanaleid; töötajate rahulolu ja motivatsiooni. Kui kliendistrateegia on läbi mõeldud, on vaja leida sammud, mis seda toetavad. Vajadusel vaadake ringi CRM-tarkvara turul. Kuna ideaalset lahendust ei pruugi olla, tuleb paika panna prioriteedid . Turul on nii universaalseid kui erilahendusi. Kindlasti võiks tarkvara toetada turundust ja äriprotsesse, pakkuda mobiilset lahendust, olla veebipõhine, lihtne ja kasutajasõbralik. Vähetähtis pole juurutusaeg, tarkvara avatus , klienditoe ja garantii olemasolu ning hind. Leidnud tarkvara, on oluline viia läbi ärivajaduste uuring. Sellega tekib enamasti esimene tõrge, kuna ettevõtted soovivad selle kuluartikli pealt säästa. Kui on olemas korralik strateegia, saab tõesti kokku hoida. Kui aga täpselt ei teata, mida saavutada soovitakse, tuleb toetuda juurutajate kogemustele , kes aitaks vormida uitmõtted konkreetseteks protseduurideks. Kindlasti peab projektijuht olema ka juhtkonna esindaja. Strateegia on oluline eelkõige pettumuse vältimiseks. Mida selgem on nägemus , seda paremini töötab projektimeeskond ja seda suurem efekt saavutatakse. Efekti saab mõõta, valides strateegiast tulenevad mõõdikud enne ja pärast muudatuste juurutamist. Kulud muutuvad tuludeks poole aastaga. Seega pannakse äriprotsesside selgitamisega paika kogu juurutuseks vajalik skelett ja luuakse baas õnnestumisele. Kui strateegia puudub, saavutatakse lihtsalt ühtne kliendibaas, mis on esimene ja oluline samm kliendihalduse pikal teel, luues eeldused edasiminekuks.
Kliendistrateegia selgitamine töötajatele on protsessi raskemaid osi, peites mitmeid karisid. Näiteks vajavad allüksused teiste üksuste infot, ega soovi oma teavet välja anda, mistõttu võib alata allüksuste juhtide omavaheline vastutöötamine.
Enamasti ei soovi töötajad lahkuda oma mugavusruumist, kardetakse liigset kontrollimist, järelevalvet ja töömahu kasvu. Sageli usaldatakse projektijuhtimine müügimeeskonnale, et hoida neid motiveerituna. See on aga halvim , sest müügimeeskond kannab olemasolevad protsessid üle uuele süsteemile, mistõttu mingit muudatust peale ühtse kliendibaasi ei toimu ja kliendikesksus jääb vaid unistuseks.
Karidest ülesaamiseks tuleb hirmu asemel näha kasu ja leida uued hoovad ning boonussüsteemid, mis toetavad muutusi. Hinnatagu siis uute klientide ja kontaktide arvu nädalas, kliendile kulutatud aega, pakkumiste arvu, kliendi murede lahendamiseks kulunud aega ja lahendamise teid vms.
Protsessid peavad muutuma vertikaalsest horisontaalseks, kus kõik teavad kõike, on huvitatud ning võimelised klienti teenindama igal ajal ning teevad ühtsesse kliendibaasi muudatusi. Projekti vedav juhtkond ei tohi endas kahelda.
Milline on optimaalne juurutus, kas alustama peaks paari kasutajat hõlmava pilootprojektiga, allüksuse või keerukusastme kaupa või kaasama kohe kogu ettevõtte? Kõik need on mõeldavad eri põhjustel, ent ühtse kliendibaasi edukaks toimimiseks on parim mängida projektimeeskonnaga läbi prototüüp ja siis käivitada CRM kogu ettevõttes korraga ja aste-astmelt ehk lihtsamalt keerulisemale. Kui ettevõttes on pudelikael, tuleb juurutust alustada sealt.
Vaevanõudvaim on algandmete ehk kliendibaaside korrastamine, pole haruldane, et projekt viibib. Reeglina asuvad andmed eri baasides, on vigased ja vananenud ning võivad esineda mitmel kujul. Siin tuleb vastu võtta strateegilised otsused ja määratleda reeglid, mis lähtuks soovist saavutada hästitoimiv ja operatiivne ühtne kliendibaas.
Vähetähtis pole koolitus. Juurutusmeeskond treenib oskusi, töövõtteid ja tarkvarasse kirjutatud ideoloogiat . Juhtkonna esindaja sõnastab äriprotsesse, muudatusi, käitumiskultuuri ja kliendikesksust.
Koolitusel tekib protsesside vahel dialoog . Kui töötajad kaasatakse protsessi juba selles etapis ja nende ettepanekutega arvestatakse, on süsteemi omaksvõtmine lihtsam ja muutustega kaasa minemise tõenäosus suurem.q
Kliendistrateegia selgitamine töötajatele on protsessi raskemaid osi, peites mitmeid karisid. Näiteks vajavad allüksused teiste üksuste infot, ega soovi oma teavet välja anda, mistõttu võib alata allüksuste juhtide omavaheline vastutöötamine. Enamasti ei soovi töötajad lahkuda oma mugavusruumist, kardetakse liigset kontrollimist, järelevalvet ja töömahu kasvu. Sageli usaldatakse projektijuhtimine müügimeeskonnale, et hoida neid motiveerituna. See on aga halvim, sest müügimeeskond kannab olemasolevad protsessid üle uuele süsteemile, mistõttu mingit muudatust peale ühtse kliendibaasi ei toimu ja kliendikesksus jääb vaid unistuseks. Karidest ülesaamiseks tuleb hirmu asemel näha kasu ja leida uued hoovad ning boonussüsteemid, mis toetavad muutusi. Hinnatagu siis uute klientide ja kontaktide arvu nädalas, kliendile kulutatud aega, pakkumiste arvu, kliendi murede lahendamiseks kulunud aega ja lahendamise teid vms. Protsessid peavad muutuma vertikaalsest horisontaalseks, kus kõik teavad kõike, on huvitatud ning võimelised klienti teenindama igal ajal ning teevad ühtsesse kliendibaasi muudatusi. Projekti vedav juhtkond ei tohi endas kahelda. Milline on optimaalne juurutus, kas alustama peaks paari kasutajat hõlmava pilootprojektiga, allüksuse või keerukusastme kaupa või kaasama kohe kogu ettevõtte? Kõik need on mõeldavad eri põhjustel, ent ühtse kliendibaasi edukaks toimimiseks on parim mängida projektimeeskonnaga läbi prototüüp ja siis käivitada CRM kogu ettevõttes korraga ja aste-astmelt ehk lihtsamalt keerulisemale. Kui ettevõttes on pudelikael, tuleb juurutust alustada sealt. Vaevanõudvaim on algandmete ehk kliendibaaside korrastamine, pole haruldane, et projekt viibib. Reeglina asuvad andmed eri baasides, on vigased ja vananenud ning võivad esineda mitmel kujul. Siin tuleb vastu võtta strateegilised otsused ja määratleda reeglid, mis lähtuks soovist saavutada hästitoimiv ja operatiivne ühtne kliendibaas. Vähetähtis pole koolitus. Juurutusmeeskond treenib oskusi, töövõtteid ja tarkvarasse kirjutatud ideoloogiat. Juhtkonna esindaja sõnastab äriprotsesse, muudatusi, käitumiskultuuri ja kliendikesksust. Koolitusel tekib protsesside vahel dialoog. Kui töötajad kaasatakse protsessi juba selles etapis ja nende ettepanekutega arvestatakse, on süsteemi omaksvõtmine lihtsam ja muutustega kaasa minemise tõenäosus suurem.q
25. Vähemalt ühe allika alusel: a. Mida kujutab endast „ offshore outsourcing “? b. Milles seisnevad selle plussid ja miinused (n: varjatud kulud)? c. Tooge ettevõtte/asutuse põhjal näide
A. Offshore outsourcing ehk teenuste sisseost on tiheneva konkurentsi keskkonnas ettevõttetele üha enam avatud, nähes selles eelkõige head võimalust kulude kärpimiseks. EY uuring kinnitab, et Euroopas on väliste teenusepakkujate kasutamine jätkuvalt tõusev trend. Kõige sagedamini kasutatakse välise partneri abi IT-teenuste puhul, kus nimekirja juhivad tarkvaraarendus (27%), IT-helpdesk (25%) ja testimine (21%).

B. Offshore outsourcing plussid:
Kulude vähendamine, kvaliteedi paranemine, ekspertteadmiste tõstmine, teenuste standardiseerimine ja effektiivsuse tõstmine.
Offshore outsourcing miinused:
Kui ettevõte annab välise teenusepakkuja kätte oma IT-teenused või mõne äriprotsessi, kaasnevad sellega paratamatult ka riskid , millega tuleb arvestada. Kõige suuremate riskidena toodi uuringus välja sõltuvust välisest teenusepakkujast (51%), ohtu kaotada kontroll teenuse üle (43%) ning teenuse kvaliteedi langust (35%).
Paljudele ettevõtetele osutub suurimaks riskiks konfidentsiaalsus , mis väljendub nii brändi, kliendiandmete kui muude ärisaladuste kaitses. EY uuringu kohaselt on teenusepakkujad konfidentsiaalsuse olulisusest teadlikud ning rakendavad erinevaid privaatsust ja andmeturvalisust tõstvaid turvameetmeid. Kuigi andmete varastamisega seotud riski on võimatu täielikult elimineerida, on võimalik viia riskid infoturbe juhtimissüsteemi parimaid praktikaid kasutades aktsepteeritava miinimumini.
Kasutatud Allikad:

http://majandus24.postimees.ee/2768198/kas-teha-ise-voi-osta-sisse Kas Teha ise või osta sisse?
Tiheneva konkurentsi keskkonnas on ettevõtted üha enam avatud outsourcing’ule ehk teenuste sisseostule, nähes selles eelkõige head võimalust kulude kärpimiseks. EY uuring kinnitab, et Euroopas on väliste teenusepakkujate kasutamine jätkuvalt tõusev trend. Kõige sagedamini kasutatakse välise partneri abi IT-teenuste puhul, kus nimekirja juhivad tarkvaraarendus (27%), IT-helpdesk (25%) ja testimine (21%). 
Teisi äriprotsesse nagu müük, hanked ja personaliteenused ostetakse sisse vähem, mis viitab nende protsesside puhul turu ebaküpsusele ja jätkuvale kasvupotentsiaalile. Märkimist väärib ka seos, mille kohaselt esineb riikides, kus ettevõtetel on pikaajalisem outsourcing’u kasutamise ajalugu, ka rohkem positiivseid kogemusi. Küpsem turg pakub suuremat usaldust ning julgustab üha rohkem ettevõtteid teenuseid sisse ostma.
Teenuste sisseostmise peamised põhjused
Teenuste sisseostu peamiseks põhjuseks võib jätkuvalt tuua kulude kokkuhoiu, mis kuulub 42% ettevõtete jaoks kolme peamise põhjuse hulka. Lisaks toodi uuringus osalejate poolt välja vajadus tõsta efektiivsust ja vähendada personalikulusid. Siiski võib uuringu põhjal väita, et kui esimest korda teenuseid sisse ostes oli põhirõhk suunatud kulutaseme vähendamisele ja efektiivsuse tõstmisele, siis edaspidi pöörati juba rohkem tähelepanu kvaliteedi parandamisele, ekspertteadmiste tõstmisele ja teenuste standardiseerimisele. Vastavalt usalduse kasvule näevad kliendid välise teenuse pakkujas üha enam partnerit, kes tunneb nende äri iseärasusi ning aitab kaasa efektiivsuse tõstmisele.
Kuigi kulude kärpimine on teenuste sisseostmise põhiline argument, võib uuringu põhjal väita, et 40% ettevõtetest ei suuda vähendada organisatsiooni suurust proportsionaalselt sisseostetud teenuse mahuga. 17% vastanud ettevõtetest tunnistasid, et organisatsiooni maht vähenes kõigest 50% sisseostetud teenuse mahust. Sellises olukorras, on outsourcing’u esimest eesmärki – kulude kokkuhoidu – soovitud tasemel raske saavutada. Alles jäänud organisatsiooni suurus sõltub enamasti ettevõttele jäänud vastutuse tasemest. Suurem organisatsioon säilib enamasti ettevõtetel, mis tegelevad ise põhjalikumalt sisseostetud teenuse juhtimisega, mitte neil, mis jätavad endale vähem kohustusi.
Kulude kokkuhoid väljendub ka viimase aja trendis, kus teenused, mis pole soovitud määral kokkuhoidu saavutanud, tuuakse ettevõtte juurde tagasi. Peamised teenused, mis välise teenusepakkuja juurest tagasi tuuakse (insourcing) on tarkvaraarendus ja testimine. 25%-l juhtudest tuuakse põhjenduseks kulude kokkuhoiu, efektiivsuse ja kvaliteedi parandamise eesmärkide mittetäitumine. Lisaks sellele võib ühe põhjusena välja tuua ka paindlike arendusmeetodite laiema leviku, mis on soodustanud testimise funktsiooni ettevõtte juurde tagasi toomist .
Riskid
Kui ettevõte annab välise teenusepakkuja kätte oma IT-teenused või mõne äriprotsessi, kaasnevad sellega paratamatult ka riskid, millega tuleb arvestada. Kõige suuremate riskidena toodi uuringus välja sõltuvust välisest teenusepakkujast (51%), ohtu kaotada kontroll teenuse üle (43%) ning teenuse kvaliteedi langust (35%).
Kuigi sõltuvust välisest teenusepakkujast hindavad ettevõtted kõige olulisemaks riskiks, rakendavad vähesed ettevõtted meetmeid, mis antud riski leevendaksid. Ohtu muutuda sõltuvaks ühest teenusepakkujast on võimalik leevendada, kasutades näiteks mitut alternatiivset teenusepakkujat. Rohkem kui ühe teenusepakkuja kasutamine võib tõsta küll teenuse sisseostmise komplekssust ja maksumust, kuid vastasel juhul peab arvestama teenuste osalisest või täielikust seiskumisest tingitud tagajärgedega. Lisaks võib mitme teenusepakkuja kasutamisel tekkiv konkurentsiolukord olla soodne ka kvaliteetsema teenuse saamiseks.
Paljudele ettevõtetele osutub suurimaks riskiks konfidentsiaalsus, mis väljendub nii brändi, kliendiandmete kui muude ärisaladuste kaitses. EY uuringu kohaselt on teenusepakkujad konfidentsiaalsuse olulisusest teadlikud ning rakendavad erinevaid privaatsust ja andmeturvalisust tõstvaid turvameetmeid. Kuigi andmete varastamisega seotud riski on võimatu täielikult elimineerida, on võimalik viia riskid infoturbe juhtimissüsteemi parimaid praktikaid kasutades aktsepteeritava miinimumini.
Onshore, nearshore, offshore?
Teenuse sisseostmisel võib olla kulude kokkuhoidmiseks mõttekas kaaluda erinevate regioonide teenusepakkujaid. Näiteks võib Kagu- Aasia teenusepakkuja olla suuteline pakkuma odavama hinnaga IT-helpdesk’i teenust kui kohalik turg seda võimaldab. Üldiselt jagatakse outsourcing vastavalt teenusepakkuja asukohale kolmeks:

• Onshore – teenusepakkuja asub lähedal või samas riigis
  
• Nearshore – teenusepakkuja asub mõnes lähedal asuvas riigis, samal kontinendil
  
• Offshore – teenust pakutakse mõnest kaugemast asukohast, tüüpiliselt Aasiast, Aafrikast või Lõuna- Ameerikast
  

Ehkki enamus kliente eelistab onshore mudelit, eristub sellest trendist Taani ettevõtluskeskkond, kus on kõige kõrgem nearshore (26%) ja offshore (16%) teenuste osakaal. Kõige vähem on valmis oma teenuseid kaugemalt sisse ostma Rootsi (14%) ja Hispaania (14%) ettevõtted. Kuigi puudub selgesti arusaadav trend, mis kirjeldaks riikide vastuvõtlikkust teenuste kaugelt sisseostmisele, võib väita, et ettevõtted, mis hindavad kõrgeimaks konfidentsiaalsust puudutavaid riske, on vähem altid teenuseid väljastpoolt tegutsemisriiki sisse ostma.
Eesti kogemus
Kuigi Eesti antud uuringus ei osalenud, ei ole teenuste sisseost meilegi võõras. Kõige levinum on ilmselt raamatupidamisteenuste sisseost, aga ka tarkvaraarendust eelistatakse pigem sisse osta kui ettevõttesiseselt korraldada. Kindlasti mõjutab teenuste sisseostu alaseid otsuseid ka ettevõtete suurus. Väikestel ettevõtetel on sageli otstarbekam teenuseid sisse osta, sest kõnealuse teenuse või funktsiooni ettevõttes loomine väikeses mahus osutub tõenäoliselt ebaotstarbekaks. Samas on sisseostetavate teenuste mahud aga sedavõrd väiksed, et vaevalt , et offshore mudel siin mail väga populaarseks osutub. Tehingukulud lähevad saadava kasuga võrreldes lihtsalt liiga suureks.
Kuhu edasi?
Tuleb tõdeda, et peamiseks teenuste sisseostmise vedajaks on jätkuvalt kulude kokkuhoid, kuid järjest olulisemaks muutuvad ka ekspertteadmistele ligipääsetavus ja teenuse kvaliteedi tõstmine. Teenuste sisseostmise jätkuvat suurenemist on oodata ka lähiaastatel. Siiski jääb küsimus, millises vormis: kas on oodata nearshore ja offshore trendide kasvu või jäädakse kindlaks kohalikule turule?
30