Infosüsteemid, äriprotsess (0)

1. Mis on äriprotsess ja mis on äriprotsesside optimeerimise eesmärk organisatsioonis? - Äriprotsess on seotud tegevuste kogum, mille tulemusena saavutatakse organisatsioonile ja klientidele kasulik teenus või toode. Äriprotsesside optimeerimisega on võimalik saavutada: klientide rahulolu, kulude vähendamine, parem kvaliteet, eristumine konkurentidest.
2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus ? - Andmeelement on väikseim tähendust omav infoüksus. Informatsioon (information) andmed mis omavad tähendust. Teadmus, teave töödeldud andmed millest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada.
3. Mis on IT arhitektuur ? - IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist, IT rakenduste arhitektuurist ja tehnoloogia arhitektuurist koos nendevaheliste seostega. Eesmärk on äriliste otsuste toetamine ja hõlbustamine.
4. Mis on IT infrastruktuur ? - IT infrastruktuur hõlmab infotehnoloogilisi ressursse: riistvara, tarkvara , võrguühendused, IT osakonna töötajad ja IT teenused organisatsioonis.
5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega. - Strateegilised süsteemid ( äri ja IT ühendamine); kliendikesksus (nt Amazon ); kohandatud tootmine (kasutaja järgi kohandatavad tooted ja teenused; e- turundus .
6. Millistest komponentidest koosneb organisatsiooni infosüsteem? - Infosüsteemi komponendid: riistvara, tarkvara, andmebaas , võrk, protseduurid eelnevalt loetletud komponentide ühendamiseks, inimesed.
7. Milline võib olla infosüsteemide poolse toe ulatus organisatsioonis? - Infosüsteemide tugi võib ulatuda organisatsioonist väljapoole – organisatsioonidevahelinekoostöö.
Tarneahel : materjalide, informatsiooni, raha ja teenuste vahetamine organisatsioonide vahel.
8. Mis on strateegiline infosüsteem? - Strateegiline infosüsteem on infosüsteem, mis võimaldab organisatsioonil saavutada konkurentsieelist või vähendada mahajäämust konkurentidest.
9. Too näiteid, milline on infosüsteemide mõju organisatsioonis ja ühiskonnas. - Keskastme juhtide arv väheneb –kasvab ühe juhi võimalike alluvate hulk. Juhi töö muutub–rohkem aega sisuliseks tegevuseks ja planeerimiseks, vähem nn tulekahjude kustutamist. Infosüsteemid vähendavad töötajate arvu–töö teostamiseks on vaja vähem inimesi. Inimkontaktivähenemine–tagajärgedeks stress, depressioon . Mõju füüsilisele tervisele–seljavalu, lihaspinged sõrmedes ja randmetes.Puudega inimeste kaasamine–kõnetuvastus, kodus töötamine. Elukvaliteedi kasv–väheneb kellast-kellani töökohtade arv, võimalus valida sobiv puhkehetk ja paremini kombineerida tööd eraeluga.
10. Miks muutub teabeallikate haldus organisatsioonis üha keerulisemaks? - 1950ndatel –üks peaarvuti, töötajad ei suhelnud otse peaarvutiga, peaarvuti asus terviklikult IT osakonna kontrolli all -> lihtne hallata. Tänapäev – arvutid läbi terve organisatsiooni ja ei asu terviklikult IT osakonna kontrolli all -> keeruline hallata, IT osakonna funktsioon on eeskätt töötajate konsulteerimine, IT osakond üldjuhul ei ole teabe omaja.
11. Miks muutub IT ressursside haldus organisatsioonis üha keerulisemaks? - Puudub ühtne standard vastutuse jagamiseks. Vastutuse jagunemine sõltub järgmistest asjaoludest:
organisatsiooni suurus ja iseloom, riik; IT ressursside kogus ja tüübid, organisatsiooni ja tippjuhtide suhtumine arvutitesse ja tehnoloogiasse, kasutatava tehnoloogia küpsusaste, allhanke raames sisseostetav IT teenus.
12. Milliseks on muutunud IT osakonna roll organisatsioonis? - Projekteerib konkreetseid strateegilisi infosüsteeme; haldab Internetti, sisevõrku ja välisvõrku; allhankeid, partneriteks juhid.
13. Nimeta privaatsusega seotud küsimusi/probleeme organisatsioonis. - Millist järelvalvet võib tööandja oma töötajate jaoks kasutada? Millist tüüpi informatsiooni peab inimene enda teada hoidma? Millist infot tuleb hoida andmebaasides ja kui kaitsutud info seal on?
14. Nimeta andmete adekvaatsusega seotud küsimusi/probleeme organisatsioonis. - Kes vastutab kogutud andmete audentsuse, täpsuse ja õigsuse eest? Kuidas me saame tagada, et informatsioon on töödeldud korralikult ja kasutajatele täpselt esitletud? Kuidas me saaem tagada, et vead andmebaasides, andmeedastuses ja andmete töötlemisel on juhuslikud mitte tahtlikud?
15. Nimeta omandiõigusega seotud küsimusi/probleeme organisatsioonis. - Kes omab inforamtsiooni? Mis on õiglane hind selle vahetuse eest? Kuidas peaks hakkama saama tarkvara piraatlusega? Millistel asjaoludel saab kasutada patenditud andmebaase? Kas ettevõtte arvuteid kasutatakse privaatsetel eesmärkidel?
16. Nimeta andmete juurdepääsuga seotud küsimusi/probleeme organisatsioonis. - Kellel on lubatud juurdepääs informatsioonile? Kui palju peaksid ettevõtted maksma, et saada juurdepääsu inforamtsioonile?
17. Kas Sinu arvates on elektrooniline järelevalve organisatsioonis eetiline? Millistes piirides? - On ikka,sest vajadusel saab piirata töötajte külastamist mittesoovitavatel lehekülgedel.
18. Too näiteid privaatsuskoodeksi heast tavast. - Andmed peaksid olema adekvaatsed, asjakohased ja ei tohiks olla liigses suhtes ettevõtte eesmärkidega. Andmed mida on kogutud ,peaksid olema tõendatud enne kui nad sisestatakse andmebaasi. Faild tuleks teha avalikuks,et inimesed saaksid tagada andmete korrektsust.
19. Too näiteid informatsiooni turvalisusega seotud ohtudest. - väiksemad, kiiremad, odavamad arvutid jm tehnoloogilised seadmed , häkkerid vajavad üha vähem oskuseid , kasvav kontrollimatute seadmete kasutus töötajate poolt, juhtkonna toe vähesus või puudumine.
20. Too näiteid infosüsteeme ohustavatest mittetahtlikest tegudest. - Inimlikud vead,
teenusepakkujate poolsed vead;keskkonnast tulenevad ohud ; loodusõnnetused; tehnilised vead; juhtimisvead.
21. Too näiteid infosüsteeme ohustavatest tahtlikest tegudest. - Spionaaž, väljapressimine,vandalism, sabotaaž, informatsiooni vargus, identiteedivargus, küberterrorism.
22. Mis on autentimine? Nimeta juurdepääsukontrolle, mida autentimiseks kasutatakse. -
Autentimine –tehakse kindlaks isik, kes nõuab juurdepääsu. Sõrmejälje lugeja, näotuvastus; häältuvastus, allkirja tuvastus ; salasõna.
23. Mis on autoriseerimine ? - Autoriseerimine –tehakse kindlaks, millised on isiku privileegid .
24. Milleks kasutatakse tulemüüri? - Tulemüür –keelab kindlat tüüpi info liikumise usaldatud ja usalduseta võrkude vahel. Kõik teated, mis väljuvad või sisenevad organisatsiooni sisevõrku, läbivad tulemüüri.
25. Milleks kasutatakse viirusetõrjet? - Viirusetõrje –tuvastavad ja kõrvaldavad viiruseid jm pahavara.
26. Milline vahe on suhtluskontrollina kasutataval valgel ja mustal nimekirjal? -
Whitelisting(valge nimekiri)–nimekiri tarkvaradest, mida on organisatsioonis lubatud käivitada. Blacklisting (must nimekiri)–nimekiri tarkvaradest, mida ei ole organisatsioonis lubatud käivitada. Valged ja mustad nimekirjad võivad sisaldada lisaks inimesi, seadmeid, veebilehti.
27. Milline vahe on avaliku võtmega krüpteerimisel ja digitaalsel sertifikaadil? -
Avaliku võtmega krüpteerimine–Avalik võti on kõigile huvitatud osapooltele kättesaadav. Sõnumi saatja krüpteerib sõnumi saaja avaliku võtmega. Digitaalne sertifikaat–elektrooniline dokument, mis lisatakse saadetavale sõnumile. Tõendab, et sõnum pärineb sõnumi saatjalt ja ei ole muudetud. Vajalik on kolmas osapool, mis väljastab ja verifitseerib digitaalseid sertifikaate.
28. Nimeta erinevaid andmeallikaid organisatsioonis. - Organisatsiooni dokumendid , andmebaasid , töötajate arvamused,avalikud andmebaasid, lingid. blogid , pildid, videod, märkmed.
29. Kirjelda traditsioonilist failisüsteemi. Millised probleemid on traditsioonilisele failisüsteemile omased ? - Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on salvestusseadme peale andmete organiseeritud paigutamine , et need hiljem leitavad ja kättesaadavad oleksid. Probleemid: informatsiooni keeruline või võimatu erinevate valdkondade vahel vahetada; nimed, aadressid muutuvad, tegevusalad muutuvad; andmekandjad vananevad,erinevad riigiti ja muutuvad ajas.
30. Mis on ja kuidas seostuvad bitt , bait , väli, kirje, tabel ja andmebaas? - Bitt –väikseim andmeühik. Bait –kaheksa bitti , moodustavad ühe tähe, numbri või sümboli.
Väli - väike sõnade grupp. Kirje -seotud väljade loogiline grupp. Tabel või fail–seotud kirjete loogiline grupp. Andmebaas –seotud tabelite /failide loogiline grupp.
31. Mis on andmebaasi haldussüsteem ( DBMS ) ja milliseid probleeme andmebaasi haldussüsteemi kasutamine vähendab? - Database management system(DBMS) –programmide komplekt, mis pakub juurdepääsu ja haldamisvõimalust andmebaasis olevatele andmetele. DBMS vähendab järgmisi probleeme: samad andmed salvestatud erinevatesse asukohtadesse, erinevatesse asukohtadesse salvestatud andmed võivad olla konfliktsed , keskse kontrolli puudumine juurdepääsude üle.
32. Mis on relatsiooniline andmebaas? - Komplekt kahemõõtmelisitabeleid. Seotud ühiste veergude abil
33. Milleks kasutatakse andmete sõnastikku (data dictionary)? - Defineerib, millises formaadis tuleb andmed andmebaasi sisestada.
34. Mida on vaja teada andmebaaside disainimiseks? - Disainimiseks vaja mõista: andmete vahelised seosed, andmebaasi salvestatavate andmete tüübid, andmete kasutamise viis,
muutus organisatsioonis, et hallata andmeid organisatsiooniüleselt.
35. Mis vahe on andmebaasi kontseptuaalsel ehk loogilisel disainil ja füüsilisel disainil? -
Kontseptuaalne ehk loogiline disain – abstraktne mudel äri vaates. Füüsiline disain–andmete tegelik paiknemine ja kuju.
36. Mida kirjeldab ER mudel? Milleks on ER mudeli koostamine kasulik? - ER mudel–koosneb olemitest, tunnustest ja olemitevahelistestseostest. Üksteisemõistmine andmebaasi disainerite ja organisatsiooni töötajate vahel. Tagab, et andmebaasis on olemas kõik organisatsiooni töös vajalikud olemid ja nendevahelised seosed.
37. Milleks kasutatakse andmebaaside normaliseerimist? - Meetod andmebaasi analüüsimiseks ja mahu vähendamiseks. Eesmärgid: võimalikult vähe andmete dubleerimist, kummaliste ja mittevajalike mitu- mitmele seoste arvu vähendamine , parem jõudlus päringute teostamisel.
38. Mis on andmeladu ja mida andmeladu võimaldab? - Andmeladu on andmebaas, mida kasutatakse aruannete koostamiseks ja andmeanalüüsiks. Sisestatakse alamosa organisatsioonis tekkivatest andmetest, enne salvestamist viiakse andmed ühtsele kujule ,
andmed organiseeritakse lõppkasutaja jaoks arusaadavalt.
39. Mis on andmeturg ja millistel juhtudel on andmeturu kasutamine mõistlik? - Väike andmeladu, disainitud strateegilise osakonna kasutajate vajadusi silmas pidades, suunatud kindlale kasutajate grupile, odavam kui andmeladu, kiirem juurutus , vähem andmeid -> kiiremad vastused päringutele, lihtsam õppida.
40. Milliseid veebipõhiseid rakendusi kasutatakse informatsiooni avastamiseks? - Otsingumootorid (Google.com, Yahoo .com, Ask.com), metaosingumootorid (Zoo.com, Mamma.com, KartOO.com), tõlkemootorid (Translate.Google.com), portaalid (Lycos.com, Techweb.com)
41. Milliseid veebipõhiseid rakendusi kasutatakse suhtluseks? - Meilipostkastid, veebipõhised kõnekeskused – klienditugi , jututoad , Skype .
42. Mis on koostööd võimaldavate rakenduste iseloomulikud funktsionaalsused? Mis kasu on organisatsioonil koostööd võimaldavate rakenduste kasutamisest? - Funktsionaalsused:
telekonverents –kõne, video. Kasu koostöövahendite kasutamisel : produktiivsus, kvaliteet, innovatsioon, klienditeenindus , majandustulemus.
43. Mis vahe on osalisel ja puhtal e-turundusel? - Puhas e- turundus –toode/teenus, toote/teenuse loomise protsess ja edastuskanal on digitaalsed. Osaline e-turundus –mõõtmed on osaliselt füüsilised, osaliselt digitaalsed.
44. Mis on transaktsioonide töötlemise süsteem (TPS) ja milleks seda kasutatakse? - Transaktsioon– suvaline äriline sündmus või tegevus, mille käigus tekib väärtuslik info, mis tuleks salvestada andmebaasi. TPS–monitoorib, kogub, töötleb ja salvestab transaktsioonide andmeid.
Peab suutma töödelda suures koguses informatsiooni, peab olema võimeline vältima andmevigu.
45. Mis on ettevõtte ressursihalduse süsteem (ERP)? Mis on selle süsteemi eelised ja puudused? -
Algselt loodud tootmisprotsesside juhtimiseks – toormaterjali haldus, laojäägi jälgimine, tellimuste esitamine ja tarnimine . Tänapäevastesse ERP süsteemidesse on kaasatud müük, turundus, CRM funktsionaalsus. ERP süsteemi eelised: organisatsiooniline paindlikkus ja agiilsus , tugi otsuste tegemisel, kvaliteet ja tõhusus, kulude vähenemine. ERP süsteemi puudused: ERP süsteemidesse sisse ehitatud äriprotsesside tugi lähtub enam levinud headest praktikatest, ERP süsteemid on keerulised ja juurutus on pikk ettevõtmine, ERP süsteemi juurutamisel on lihtne teha vigu, vajalik on väga põhjalik eelnev analüüs.
46. Milliseid klientidega seotud tegevusi toetab organisatsioonis klientide haldussüsteem (CRM)? - Infosüsteemid, mis toetavad teenuste tellimist ja pakkumist, kaebusi, toodete tagastamist, infopäringuid. Kõnenimekirjade koostamine, teenuse tellimuste vastuvõtmine, tugiteenus .
47. Milleks kasutatakse tarneahela haldussüsteemi (SCM)? - Tarneahela haldus (SCM) –informatsiooni vahetamine tarneahela lülide vahel, tarneahelaga seotud tegevuste planeerimine , teostamine ja kontroll .
48. Mis on ekstranet ja milleks seda kasutatakse? - Ekstranet võimaldab välisele osapoolele juurdepääsu organisatsiooni intranetisasuvatele ressurssidele. Juurdepääsetav üle interneti.
Välisele osapoolele saab ekstraneti abil jagada informatsiooni (näiteks laojääk), väline osapool saab esitada tellimusi, jälgida esitatud tellimuste staatust jms.
49. Milliseid töötajatega seotud tegevusi toetab organisatsioonis personali haldussüsteem (HRM)? - Inimressursside haldus (HRM) –planeerimine, ressursikasutus, töötajate arendamine,arenguvestlused, ajaarvestus, palkade arvestamine .
50. Milliseid tegevusi organisatsioonis toetavad raamatupidamis- ja finantssüsteemid? - Eesmärk: hallata raha sissevoolu , organisatsiooni sisest liikumist ja väljamakseid.
51. Millist tuge pakuvad IT lahendused juhtidele otsustamisel ? - Kaudne tugi (rakendused avastamiseks, suhtluseks ja koostööks), otsene tugi ( intelligentsed süsteemid, tihtipeale seotud andmelaoga).
52. Mida võimaldab multidimensionaalne andmeanalüüs? - Reaalajas analüütiline töötlus .
Kogutud andmete kõrgetasemeline analüüs. Andmebaasitabelite linkimine selliselt , et tekivad multidimensionaalsedandmestruktuurid (nn andmekuubid). Statistilised töötlusvahendid võimaldavad andmetel rakendada erinevaid matemaatilisi mudeleid -> vastused erinevatele küsimustele.
53. Mida võimaldab andmekaeve ? - Väärtusliku ärilise informatsiooni otsimine mahukas andmebaasis, andmelaos või –turul. Üldise suuna ennustamine. Uute mustrite avastamine. Eeskätt kasutatakse uute ärivõimaluste avastamiseks.
54. Mida võimaldavad otsustamise tugisüsteemid? - Mudelite ja andmete kombineerimine koos kasutaja kaasamisega. Võimaldab andmetega manipuleerida. Võimaldab kohanduda konkreetse situatsiooniga. Parem arusaamine mudelist ja probleemist, mida mudel kirjeldab.
55. Mis on iseloomulik digitaalsetele töölaudadele ja milleks on nende kasutamine hea? -
Algselt tippjuhtidele suunatud. Tänapäeval suunatud kõigile töötajatele, lisaks koostööpartneritele, klientidele. Kiire juurdepääs aktuaalsele infole ja juhtimisaruannetele. Kasutajasõbralik, palju graafilisi elemente.
56. Mis on iseloomulik intelligentsetele süsteemidele? - Kogemuste mõistmine ja nendest õppimine, oskus tõlgendada mitmetähenduslikke või vastuolulisi teateid, kiire ja edukas reageerimine uutele situatsioonidele.
57. Milleks kasutatakse ekspertsüsteeme? Kust pärineb ekspertsüsteemide poolt kasutatav teadmus? - Jäljendab inimeksperti, toetab otsustajat või asendab, lahendab kindlas teemas probleemi. Teadmuse kogumine –ekspertidelt või dokumenteeritud allikatest.
58. Milline kasu on teadmuse haldussüsteemist organisatsioonis? - Teadmuse haldussüsteem –kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite kasutamine teadmuse süstematiseerimiseks, kasvatamiseks, kiirendamiseks. Organisatsiooniülene juurdepääs parimatele praktikatele, paraneb organisatsiooni toimimine, klienditeenindus, tootearendus, töötajate moraal jm, teadmuse jagamiseks peavad töötajad olema motiveeritud, teadmusbaas peab olema pidevalt kaasajastatud.
59. Milliseid dokumentidega seotud tegevusi toetab dokumendihaldussüsteem? -
Dokumendihaldussüsteemon infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. Dokumendihaldussüsteemi eemärkon tagada väärtuslikku teavet sisaldavate dokumentide säilimine ja kättesaadavus.
60. Too näiteid menetlussüsteemidest koos nende eesmärkidega. - E-toimik - koondab tsiviil-, haldus-, kriminaal-ja väärteomenetluse dokumendid, nendega seotud toimingud , muu andmestiku ja protsessid. eArvekeskus - paberivaba e-arvetemenetlusprotsess, erinevatest kanalitest saabuvate arvete haldamine ühes kohas. Riigi infosüsteemi haldussüsteem ( RIHA ) - menetletakse: infosüsteemide ja andmekogude asutamist,e-teenuste registreerimist, liitumist X-teega jm.
61. Mis on riigi infosüsteem? Kes on riigi infosüsteemi kasutajad? - Kogum riigis peetavatest andmekogudest ja infosüsteemidest ning nende osutatavatest teenustest. Kasutajateks on: kodanikud, ettevõtjad, ametnikud.
62. Mis on riigi infosüsteemi haldussüsteem (RIHA) ja milleks on RIHA vaja? - Riigi infosüsteemi terviklik ja üksikasjalik kaardistus . RIHA kaudu hallatakse kogu riigi infosüsteemi.
63. Milliseid võimalusi pakub X-Tee? - Kodanikuteenused - päringud riigi andmebaasidest, endaga seotud info kontrollimine. Ettevõtjateenused - haigekassale kindlustusandmete edastamine , tegevusloa otsing majandustegevuse registrist jne. Ametnikuteenused - detailplaneeringu algatamise taotlus , avaliku ürituse taotlus, teetööde tehnilised kirjeldused jne.
64. Mis on aadressiandmete süsteemi (ADS) eesmärk? - Aadressandmete ühtmoodi mõistmine, aadressandmete kiire ja veatu töötlus andmekogudes.
65. Milleks on vaja infosüsteemide etalonturbe süsteemi (ISKE)? - Komplekssete turvameetmete kogum. Aitab kaitsta ja säilitada: andmeid ja andmekogusid, IT-seadmeid, andmevahetuskeskkondi, tarkvara.
66. Mis on klassifikaatorite süsteemi eesmärk? - Eesmärk–erinevad infosüsteemid mõistavad andmeid ühtmoodi ja suudavad andmeid töödelda.
67. Mis on geodeetilise süsteemi eesmärk? - Lihtsustab infosüsteemide vahelist suhtlus.
Tagab, et asukoha-andmed on geograafilises ruumis üheselt mõistetavad.
68. Milliseid võimalusi pakub riigi infosüsteemi esitluskiht (eesti.ee)? - Pakub usaldusväärset infot, kontaktandmeid, avalikke e-teenuseid (ligi 100 teenust, 300 ametlikku e-vormi/blanketti, üle 1000 artikli erinevatel teemadel , üle 1500 lingi). Sisenemine ID-kaardi, mobiil-ID või internetipanga kasutajatunnustega. Riiklike registrite teenuste kasutamine. Uks e-maksuametisse, e-kinnistusraamatusse, patsiendiportaali , digilugu.ee keskkonda jm. Eeltäidetud e-vormid ametiasutustega suhtlemiseks.
69. Milleks kasutatakse dokumendivahetuskeskust (DVK)? - Erinevate elektrooniliste dokumentide edastamise teenus avaliku sektori asutustele. Digitaalsele asjaajamisele ülemineku kiirendamine. Seob erinevate asutuste dokumendihaldussüsteemid jm dokumente käsitlevad infosüsteemid tervikuks.
70. Millist kasu toob riigi infosüsteem? - Kulude kokkuhoid, asutuste töö lihtsustamine, teiste poolt varem loodud lahenduste kasutamine, klientide rahulolu, töötajate rahulolu, missiooni täitmine, võimalus luua midagi enamat , kui oodatakse .
71. Mis vahe on klientmasinal, serveril ja suurarvutil? -
Klientmasinad (lauaarvutid, sülearvutid, mobiilsed seadmed, välja arvatud iPhone või BlackBerry ).
Serverid - sisuliselt tavalised arvutid, kuid märgatavalt võimsamad, plaatserver –õhukesed serverid, millelt on eemaldatud toite-, jahutus-ja võrgukomponendid . Suurarvutid - ei ole kadunud, üks IBM suurarvuti suudab jooksutada kuni 17 000 Linuxi või Windowsi serveri olemit .
72. Mis on hajusarvutus ja mis on hajusarvutuse plussid? - Töömahukate arvutusülesannete lahendamine, kasutades kahte või enamat arvutivõrku ühendatud arvutit. Plussid: kulude vähendamine, arvutuse kiiruse kasvatamine , agiilsus, kasutamata arvutiressursside hulga vähendamine, energiatarbimise vähendamine.
73. Mis on virtualiseerimine ja mis on virtualiseerimise plussid? - Ühe serveri võimekus jaotatakse väiksemateks osadeks , et jooksutada eraldi mitut sõltumatut virtuaalset masinat. Plussid:
lihtsam hallata, suurem võimsus.
74. Mis on pilveserver ja mis on pilveserveri plussid? - Ligipääs üle interneti. Plussid: suur paindlikkus –andmemahtude/jõudlusvajaduse äkilise kasvu korral saab pilveserver hakkama.
75. Millised probleemid on seotud vähese/liigse IT infrastruktuuri investeerimisega? -
Platvormi ja infrastruktuuri muutused: Skaleeruvus–arvuti, toote või süsteemi võime laieneda selliselt, et suudaks teenindada suurel hulgal kliente . Riistvara jõudluse planeerimisel tuleb arvestada võimalike muutustega . Organisatsioon kasvab , organisatsioon kahaneb.
76. Kuidas hinnata, milliseid investeeringuid on mõistlik konkreetse organisatsiooni IT infrastruktuuri teha? - Turunõudlus organisatsiooni poolt pakutavate teenuste järele.
Viieaastase plaani analüüs eesmärgiga defineerida, milliseid uusi teenuseid ja võimekusi on vaja strateegiliste eesmärkide täitmiseks. Viie aasta IT plaanide võrdlus äriliste plaanidega.
IT infrastruktuuri kogukulu määratlemine. Tehnoloogia hindamine.
77. Millised on peamised tarkvaraprojektide läbiviimisega seotud vead? -
Hinnanguliselt 29% infosüsteemidega seotud projektidest lõpetatakse tähtaegselt, eelarves, kõigi eesmärkide täitmisega. Suur osa katkestatakse –liialt üle tähtaja, oluliselt suuremad kulud.
78. Mida kirjeldab IT strateegiline plaan? - Kirjeldab IT infrastruktuuriga seotud pikaajalised eesmärgid ja peamised IT-gaseotud tegevused organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.
79. Millised on valmis tarkvaralahenduse ostmise eelised ja puudused? - Eelised: lai valik, võimalus eelnevalt järele proovida, ei kulu arendusaega, puudub vajadus projektimeeskonna komplekteerimiseks , kasutajaid on rohkem kui üks. Puudused: ei pruugi vastata organisatsiooni vajadustele, keeruline või võimatu muuta , puudub kontroll versiooniuuenduste ja parenduste üle, tarnija võib pankrotistuda, ebapiisav teadmine, kuidas tarkvara on üles ehitatud ja toimib.
80. Millistel juhtudel on tarkvaralahenduse rent mõistlik valik? - Vabavara , arenduse tellimine väliselt osapoolelt, arendamine maja sees.
81. Mis on tarkvaraprojektis eelanalüüsi tulem? Kellele on saadud tulem sisendiks? -
82. Mis on tarkvaraprojektis süsteemianalüüsi tulem? Kellele on saadud tulem sisendiks? -
83 . Mis on tarkvaraprojektis süsteemi disaini tulem? Kellele on saadud tulem sisendiks? -
Tulem: süsteemi tehniline spetsifikatsioon.
84 . Millised võimalused on tarkvaraprojekti lõpus vanalt süsteemilt uuele üleminekuks? -
Kohene ja terviklik. Kindlal ajahetkel vana süsteemi sulgemine ja uue kasutuselevõtt. Ajaliselt kõige vähem kulukas , kõige riskantsem.
85. Milliste kriteeriumite alusel hinnata välise arendaja valikul võimalikke pakkujaid ? -
Pakkuja omadused, süsteemi funktsionaalsed nõuded, tehnilised nõuded, dokumentatsiooni maht ja kvaliteet, pakkujapoolne tugi.
86. Kuidas teha välise arendaja valikul kõigi pakkujate hulgast lõplik valik? -
Lepingu läbirääkimised ja sõlmimine. Teenuse osutamise kokkulepe.
87. Miks on lisaks lepingule hea sõlmida välise arendajaga ka teenuse osutamise kokkulepe? -
Määratleb töö jaotuse organisatsiooni ja pakkuja vahel, osapoolte kohustuste määratlemine, raamistik tugiteenuse osutamiseks, katab lisaksjõudluse, tööaja, varukoopiate ja uuendustega seotud küsimused ning riistvara-tarkvara omandisuhted.