Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Artiklite töö (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on big data� äride jaoks nii huvitav?
  • Milliseid probleeme need lahendavad?
  • Millised on pilvearvutuse cloud computing puudused?
  • Milliseid ärilisi eeliseid kasusid pakub BYOD?
  • Milliste aspektidega on vaja arvestada üleminekul BYOD-le?
  • Kuidas CRM aitab saavutada kliendikesksust?
  • Mida kujutab endast offshore outsourcing�?
  • Milles seisnevad selle plussid ja miinused n varjatud kulud?
ARTIKLID
7. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Miks on „big data“ äride jaoks nii huvitav? b. Milliseid väljakutseid see endaga kaasa toob? c. Milliseid tehnoloogiaid „big data“ haldamiseks kasutatakse?
A.
Big Data on äride jaoks huvitav, sest otseselt selle üle neil kontrolli ei ole.
Big Data puhul on tavaliselt tegu väga suurte andmemahtudega. Näiteks sotsiaalmeedia postitused, võrguliikluse ja sisselogimiste logid jms.
Big Data erineb klassikalisest ärianalüüsist. Big Data-s kasutatakse Discovery -lähenemist, otsitakse seoseid sealt, kus need esmapilgul puuduvad. Ehk sisuliselt loodetakse komistada huvitavate seoste otsa.
Big Data abil saavad ärid paremini mõista klientide ostukäitumist.
C. Analüüsiks on enamasti hädavajalik spetsiaalne tarkvaraplatvorm nagu näiteks QlikView või Sense.
Big Datas kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid:
1) SAS Grid Computing
2) SAS In-Database
3) SAS In- Memory Analytics
Kasutatud Allikad:
http://juhtimisinfo.ee/2016/08/kuidas-toetab-big-data-minu-ettevotet/
http://www.konverentsid.ee/uudised/2014/02/11/andres-susi-kuidas-komistada-huvitavate-seoste-otsa
http://www-1.ms.ut.ee/ess/ESS24/Ettekannete%20slaidid/Bogdanov_Mis_On_BIGDATA.pdf
4. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Milliseid ärilisi eeliseid (kasusid) pakuvad pilvearvutuse teenused ( cloud computing services )? b. Milliseid probleeme need lahendavad ? c. Millised on pilvearvutuse (cloud computing) puudused? d. Milliste aspektidega on vaja arvestada üleminekul pilvearvutusele?
A. Pilvearvutuse teenused pakuvad järgmisi ärilisi eeliseid:
Ettevõte hoiab suure hulga raha kokku - IT töötajate, koolituse, uue tarkvara & litsentside, riistvara , infrastruktuuri uuendamise, turvalisuse jms sellise osas.
paindlikku teenust paljudele klientidele üle Interneti.
B. Abstraktsioon: Lõppkasutaja ei pea enam muretsema opsüsteemi , pluginite, turvalisuse või tarkvaraplatvormi suhtes.
Ressursside jagamine: Lõppkasutaja saab kasutada paindlikult vajalikku tarkvara ja muid võrguressursse (riistvara jne).
C. Pilvearvutuse ehk Cloud computing puuduused on:
1) Turvalisus...
2) Cloud-serveri (serverite) töö ülesütlemine - kuidas me saame siis oma andmetele kiiresti ja kohe ligi...
3) Andmete kaotsiminek - serveri (serverite) "pangekukkumine" või siis häkkerid tegutsevad...
4) Katkeb igasugune Internetiühendus (või kui ühenduskanal ütleb üles või kui selle side on katkendlik)...
Kasutatud Allikad:
http://landfield.pri.ee/Windows_7/Cloud_Computing_Azure.html
6. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Milliseid ärilisi eeliseid (kasusid) pakub BYOD ? b. Millised on BYOD puudused? c. Milliste aspektidega on vaja arvestada üleminekul BYOD-le?
A.
BYOD eelised on: vaba juurdepääs, kasutusmugavus, parandab koostööd ning suurendab tootlikuse suurema kiiruse ja efektiivsusega, annab rohkem töö valikuid, tugev turvalisus juhtmega ,juhtmeta ja kaugvõrkudes.
C.
Ettevõttele ei peaks olema tähtis, kas infosüsteem on statsionaarne või  mobiilne. Infosüsteem peab toetama nelja ekraani süsteemi: arvuti, tahvel, mobiil , televiisor. Inimene kasutab endale sobivaimat ekraani, kasutajaliides on kohandatud just selle ekraani jaoks ja see on atraktiivne .  Põhiarvuti on peamiselt sisu loomiseks, kõik muu on info tarbimise koht. Sellest võiks ka oma ettevõtte infosüsteemide projekteerimisel lähtuda. Tegelikult see ongi ainus mõistlik viis tänapäevaseid  infosüsteeme luua!
Ettevõtte IT-osakonnad ei saa enam dikteerida, milliseid seadmeid tema kasutajad kasutavad. Igaüks valib enda huvi järgi, kas tahab töötada Maci või Windowsiga, Androidi või iOSiga. Ettevõtte infosüsteem peab suutma ühilduda kõikide süsteemidega, mis kasutajatel on. Igaüks otsustab ise ning süsteem peab seda toetama. „Bring your own device !” („Kasuta enda seadet!”) on kindlasti tuleviku juhtmõte.
Kasutatud Allikad:
https://digitark.ee/milliseid-eeliseid-annab-mobiilne-tookeskkond/
http://www.cisco.com/c/en/us/solutions/byod-smart-solution/overview.html
http://www.cisco.com/c/dam/en/us/solutions/collateral/byod-smart -
solution /byod-aag-c45-737567.pdf
8. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Kas ja kui, siis miks või miks mitte peaksid ülemused oma alluvate tööaja sees internetis tehtavat tegevust jälgima? b. Kas ja kui, siis kuidas seda reguleerida? c. Milliseid tehnoloogiaid töötatajate internetis tehtavate tegevuste jälgimiseks kasutatakse?


A.
Kui tööandjal on õigus otsuseid teha tööaja ja –vahendite küsimustes, siis soovi korral võib ta piirata ka sotsiaalmeedia kasutamise aega. Samas oleks selline keeld kahjulik organisatsioonis, millele nähtavus sotsiaalmeedias on kasuks. Töötajate positiivsed postitused ja tviidid saavad ka juhi kaasa elama.
Sotsiaalmeedia kasutamist töökohtades kaardistades on probleemidena tulnud välja, et puuduvad selged reeglid selle kasutamise kohta, samuti hakib sotsiaalmeedia kasutamine tööaega ning häirib töö tegemist ja ajakasutust. Aeg Facebookis ja mujal lendab kiiresti ning see ei sobi kokku keskendumist nõudvate töödega. Liiga palju infot hakkab mõjuma mälule. Väga vähesed organisatsioonid aga kaardistavad sotsiaalmeedia koormust ja info sellest puudub.

B.
Netikäitumist mõõtev My Life toob välja, et 56% inimestest kardab jääda millestki olulisest ilma, kui nad ei jälgi pidevalt oma sotsiaalmeedia kanaleid. Seda nähtust kutsutakse FoMO-ks, Fear of Missing Out.
 
Kohaloleku paine viib selleni, et tegelikult ei olda enam üldse tõeliselt kohal. Ei näe ega kuule , mis ümbruses toimub, kui samal ajal säutsuda Twitteris. Briti teadlane Andrew Przybylski tõdeb, et FoMO olukorras võib inimene unustada iseenda. Kui pidevalt jälgida teiste tegemisi, siis ei märka enda tehtud huvitavaid asju või olemist nende keskel.
 
Teema võtab hästi kokku kaheksandas klassis õppiva Paavo arvamus:
“Oleme sõltuvuses teiste kiitusest ja see loob meie päevadesse sisu. See aga ei peaks nii olema. Sotsiaalmeedia on suurepärane töövahend, kui seda ei kasutada valesti, liiga palju või tähelepanu saavutamiseks. Minge välja ja kohtuge uute inimestega. Seda võib teha ilma sotsiaalmeediata.”
Kasutatud Allikad:
http://www.tööheaolu.ee/jutunurk/category/organisatsioon
14. Vähemalt ühe allika alusel: a. Kuidas CRM aitab saavutada kliendikesksust? b. Mis kasu saab ettevõte/asutus sotsiaalse CRM-i ( social CRM) rakendamisest? c. Tooge ettevõtte/asutuse kohta näide
A.
Edukaks juurutuseks on vaja hästitoimivat strateegiat, töötajate motiveeritust, juhtkonna osalust kõigis juurutusetappides, protsesside selget sõnastamist ja tarkvara, mis on lihtne, kasutajatele kiiresti omandatav ning mugav.
B. CRMi edukal juurutusel saavutatakse ühtne ja hästitoimiv kliendibaas , täiustuvad kliendiprotsessid ning väheneb aeg vajaliku info leidmiseks. Ettevõte õpib niisiis oma klienti ja tema vajadusi paremini tundma, see omakorda tõstab kliendi rahulolu ja lojaalsust. Kokkuvõttes paraneb kogu firma kultuur ja kasvab töötajate rahulolu, sest vähem tehes jõutakse tegelikult teha rohkem. Protsess aitab kaasa tähtsaimale ehk ettevõtte käibe ja kasumi kasvule.
Kasutatud Allikad:
http://www.aripaev.ee/uudised/2005/04/18/kliendihaldustarkvara-peab-toetama-ariprotsesse
25. Vähemalt ühe allika alusel: a. Mida kujutab endast „ offshore outsourcing “? b. Milles seisnevad selle plussid ja miinused (n: varjatud kulud)? c. Tooge ettevõtte/asutuse põhjal näide
A.
Offshore outsourcing ehk teenuste sisseost on tiheneva konkurentsi keskkonnas ettevõttetele üha enam avatud, nähes selles eelkõige head võimalust kulude kärpimiseks. EY uuring kinnitab, et Euroopas on väliste teenusepakkujate kasutamine jätkuvalt tõusev trend. Kõige sagedamini kasutatakse välise partneri abi IT-teenuste puhul, kus nimekirja juhivad tarkvaraarendus (27%), IT-helpdesk (25%) ja testimine (21%).

B.
Offshore outsourcing plussid:
Kulude vähendamine, kvaliteedi paranemine, ekspertteadmiste tõstmine, teenuste standardiseerimine ja effektiivsuse tõstmine.
Offshore outsourcing miinused:
Kui ettevõte annab välise teenusepakkuja kätte oma IT-teenused või mõne äriprotsessi, kaasnevad sellega paratamatult ka riskid , millega tuleb arvestada. Kõige suuremate riskidena toodi uuringus välja sõltuvust välisest teenusepakkujast (51%), ohtu kaotada kontroll teenuse üle (43%) ning teenuse kvaliteedi langust (35%).
Paljudele ettevõtetele osutub suurimaks riskiks konfidentsiaalsus , mis väljendub nii brändi, kliendiandmete kui muude ärisaladuste kaitses. EY uuringu kohaselt on teenusepakkujad konfidentsiaalsuse olulisusest teadlikud ning rakendavad erinevaid privaatsust ja andmeturvalisust tõstvaid turvameetmeid. Kuigi andmete varastamisega seotud riski on võimatu täielikult elimineerida, on võimalik viia riskid infoturbe juhtimissüsteemi parimaid praktikaid kasutades aktsepteeritava miinimumini.
Kasutatud Allikad:

http://majandus24.postimees.ee/2768198/kas-teha-ise-voi-osta-sisse
Vasakule Paremale
Artiklite töö #1 Artiklite töö #2 Artiklite töö #3 Artiklite töö #4 Artiklite töö #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-09-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor wirx911 Õppematerjali autor
Infosüsteemide sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid aines tehtud artiklite töö, ehk küsimustele vastamine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Probleemi-juhtumi-analüüs
60
docx

Probleemi (juhtumi) analüüs

ARTIKLID 7. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Miks on „big data“ äride jaoks nii huvitav? b. Milliseid väljakutseid see endaga kaasa toob? c. Milliseid tehnoloogiaid „big data“ haldamiseks kasutatakse? A. Big Data on äride jaoks huvitav, sest otseselt selle üle neil kontrolli ei ole. Big Data puhul on tavaliselt tegu väga suurte andmemahtudega. Näiteks sotsiaalmeedia postitused, võrguliikluse ja sisselogimiste logid jms. Big Data erineb klassikalisest ärianalüüsist

Infosüsteemid ja nende sotsiaalsed ning...
Managment of IT
10
doc

Managment of IT

4. OLAP andmebaasis on andmed eelnevalt agregeeritud ehk ette arvutatud. Näiteks, kui kasutajat huvitab jaanuari kuu müügitulemus. Viljandis tooterühma A järgi siis ei arvuta andmelaud seda üksikute müügitehingute pealt päringu tegemisel vaid tal on olemas juba vastava lõike ettearvutatud väärtus Andmelaadurite ülesandeks on: 1. Automatiseerida andmehõive protsess 2. Garanteerida andmelaadurite töö monitooring ning nende täpne järgnevus 4 3. Võimaldada juhtida andmelaadurite tööd lähtuvalt sisendparameetritest ning andmetest endist 4. Tagada andmeliidesed tööks enimlevinumate andmebaasidega. Andmelaadurid on osa Microsoft SQL tarkvarast ning tarkvara ise on nimetatud, kui Data Transformation Services.

Arvutiõpetus
Infosüsteemide ülalhoid - konspekt
92
pdf

Infosüsteemide ülalhoid - konspekt

Alternatiivne ITSM raamistik ISP – Internet Service Provider Organisatsioon, mis pakub eraisikutele ja firmadele ligipääsu internetile ja sellega seotud teenustele (nt veebisaitide ehitamine ja hostimine) ITAMM – IT Availability Metrics Model Mudel end-to-end käideldavuse teenuste mõõtmiseks ITIL – Information Technology Infrastructure Library (ITSM framework) Suurte organisatsioonide süsteemi- ja võrguhaldusosakondade töö organiseerimist reglementeerivate dokumentide kogu. Defineerib asjassepuutuvaid tööprotsesse ja nendevahelisi liideseid. ITSM – Information Technology Service Management Kogu riistvara, tarkvara, andmesidevõrk, ehitised jne, mis on vajalikud IT teenuste arendamiseks, testimiseks, seireks, juhtimiseks ja toeks. IT infrastruktuur katab kogu tehnoloogia, kuid ei laiene sellega seotud inimestele, protsessidele ja dokumentatsioonile. KPI – Key Performance Indicator

Infosüsteemide ülalhoid
E-turunduse eksami kordamisküsimused
40
doc

E-turunduse eksami kordamisküsimused

E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-t

Turundus
EUCIP eksami kordamine - Juhtimine-haldus ja arendus
29
pdf

EUCIP eksami kordamine - Juhtimine-haldus ja arendus

Milline teenuse strateegia on kõige sobivam ettevõttele, kes toodab kliendile tema spetsiifilistele vajadustele kohandatud tooteid? Tootmine tellimuste järgi nn ,,rätsepatöö" Uued infohalduse tehnoloogiad võimaldavad organisatsioonidel luua, hallata ja levitada teadmisi oma töötajate hulgas. Sellised süsteemid on näiteks teadmusjuhtimissüsteemid. Milline on kõige tähtsam tööülesande kirjalikust vormistamisest saadav eelis? Olemas on ühine arusaam töö sisust, mida tuleb teha. Milline on ootamatult ilmnenud tehniliste ühilduvusprobleemide kõige tõenäolisem mõju projekti käigule? Vajalikud on muutused tööde ajagraafikus. Millised toodud protsesse toetavad ettevõtte ressursiplaneerimissüsteemid? Tootmine Raamatupidamine ja aruandlus Personalitöö Tarne- ja jaotusprotsess Millise terminiga nimetatakse suhet inversteeringult saadud kasumi (kahjumi) ja investeeritud summa vahel? Investeeringute tasuvus

Infosüsteemi projekti juhtimine
E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

6 Õppematerjal on loodud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi magistrantide e-turunduse kursuse tarbeks, aga see sobib ka iseõppeks. Õppematerjalile on lisatud süllabus (Lisa 1), mis pakub välja ühe variandi, kuidas e-turunduse kursust läbi viia. Käesolevast magistritööst-õppematerjalist leiab palju minu isiklikke kogemusi – nii töö käigus kui ka ülikoolis õpitud nippe e-turundamisest, samuti näiteid –, aga ka teiste soovitusi, mille töökindluses olen oma kogemuse põhjal veendunud. Vormistusest: õppematerjal on praegu kujundamata, kui see läheb paberile või üles kodulehele, siis eri allikatest pärit kursiivis tekstilõigud lähevad eraldi tekstikastidesse, samuti lisandub pildimaterjali ja/või linke. Olen e-turunduse ja sotsiaalmeediaga tööalaselt tegelenud aastast 2006, kui töötasin Forma

Turundus
Turundus - konspekt eksamiks
57
docx

Turundus - konspekt eksamiks

Tooteelutsükli mudel (faasid) Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turundus- Turu Turu Turuosa Saagikoristus eesmärk loomine, hõivamine, kaitsmine, , rentaabluse tarbija eeliste brändilojaals tõstmine, teavitamine, rõhutamine use toote poolehoiu säilitamine kõrvaldamine võitmine Käive Väike, Kiiresti Stabiliseeruv, Kahanev kasvav kasvav kahanev Kasum Negatiivne,v Kasvav, Kahanev Kahanev, äike suurim väike, 0, negatiivne Konkurents Puudub Suureneb Suur Kahanev Tarbijad Liidertarbijad Esmastarbija Hilinenud Mahajäänud d

Turundus
Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt
138
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt

Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem  andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt  Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem  (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi  Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine  The three major comparisons of computers are:  Electronic computers versus Mechanical computers  Gen

Sissejuhatus infotehnoloogiasse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun