Organisatsiooni juhtimine I Kontrolltöö (0)

49. Kontrolli mõiste, kontrolli vajalikkus  
Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud 
eesmärkidega.  
See võib olla kulutuste võrdlemine  eelarvega , valmis ehituse 
võrdlemine projektine jne. See on protsess, mille käigus 
tagastatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 
Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel: 
 
Kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega 
 
Vigade  kuhjumise vältimiseks 
 
Kontrolli omamiseks  keeruka organisatsiooni üle 
 
Omahinna minimiseerimiseks 
Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja 
organisatsiooni tulemuslikkust. 
W. Ouchi järgi: kontrollisüsteemi võib kujundada kolmel 
erineval viisil:  
1. Turukontroll: hinnakonkurentsi ja turujaotuse põhjal koostatakse kontrollisüsteemi standardid ; tavaliselt tootmis- või 
teenindusettevõtted, mis konkureerivad turu pärast.  
2. Bürokraatik kontroll: võimu teostamiseks reeglite, protseduuride, poliitikate, tegutsemisstandardite,  ametijuhendite  ja eelarvete abil, et 
kindlustada alluvate sobilik käitumine: oleneb hierarhiast.  
3. Klannikontroll ehk organisatsioonikultuurile  omaste  väärtuste, normide, traditsioonide, rituaalide, uskumuste ja  seisukohtade  järgimine: 
teostub indiviidi ja rühma tasandil. 
50. Mõjuvõimu mõiste, mõjuvõimu allikad  
Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab  töötaja nõusolekut 
ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik.  
Mõjuvõim jaguneb:  
1. Ametlik mõjuvõim – kaasneb  ametliku  positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem  
2. Mitteametlik mõjuvõim – tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldivus,  empaatia ) 
Mõjuvõimu allikad: 
Positsioonist tulenev võim: Tasu,  Karistus ,  Sundus  
Isiksusest tulenev võim: Asjatundlikkus, Karismaatilisus 
51. Otsustamise mõiste, otsustamise etapid  
• Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja 
võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel.  
• Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast 
sobivaima väljavalimist.  
• Inimene osaleb otsustamises niivõrd kuivõrd tähtis on tulemus tema 
jaoks.  
• Kõrge osalusmääraga on inimene tavaliselt otsustamisel  siis, kui otsus 
on tema jaoks tähtis. Ja vastupidi.  
• Otsuste vastuvõtmine on juhi ametiülesannete lahutamatu osa 
Otsustamine toimub  etappide  kaupa:  
• Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse 
tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida 
põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja 
formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust.  
• Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste 
selgitamine saadudülesande täitmiseks.  
• Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga 
variandi  tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende 
võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel.  
• Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi 
valimine. Otsuse langetamisel tuleb  tugineda faktidele. Kuid: mitte 
kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele  ja intuitsioonile, 
kuid tihti pole see piisav.  
• Otsuse  elluviimine , st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine.  
• Tulemuste hindamine ja tagasiside 
1