Ohutusjuhend masinate kasutuseks (0)

1 Hindamata

Microsoft Word - Ohutusjuhend masinate kasutuseks.docx.pdf

Umax Production OÜ ohutusjuhend   Kinnitatud 19.0.2019 1 OHUTUSJUHEND TÖÖVAHENDITE KASUTAMISEKS
SISUSKORD 1. TEHASES ESINEVAD OHUD .................................................................................................. 2 1.1. Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: .............................. 2
1.2. Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: ...................................................... 2 2. ÜLDNÕUDED ........................................................................................................................... 2
3. ENNE TÖÖD.............................................................................................................................. 3
5. PÄRAST TÖÖD......................................................................................................................... 3
6. KETASSAE, LINTSAE, FORMAATSAE JA SEIMERI KASUTAMINE ................................ 4
7. MOOTORSAE KASUTAMINE ................................................................................................ 4
8. FREESI KASUTAMINE ............................................................................................................ 5
9. HÖÖVELPINGI JA PAKSUSMASINA KASUTAMINE .......................................................... 6
10. NAELPÜSSI KASUTAMINE.................................................................................................. 7 10.1. Ohutusnõuded suruõhutööriistade kasutamisel................................................ 7 11. TRELLIDE KASUTAMINE .................................................................................................... 9
12. KOMPRESSORI KASUTAMINE .......................................................................................... 9
13. TELFERI KASUTAMINE ..................................................................................................... 10

Umax Production OÜ ohutusjuhend   Kinnitatud 19.0.2019 2 1. TEHASES ESINEVAD OHUD
1.1. Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: - Kukkumine  kõrgusest  (töötamine  platvormil  mis  on  kõrgemal  kui  1,2meetrit). Ohu  likvideerimiseks  kasutada  turva  trakiseid.  Töö  tavaliselt  sirgelt  redelilt  on
lubatud ainult kui kaastööline turvab redelit.   - Kukkumine  samal  tasapinnal  raskeid  esemeid  transportides  ja  tõstes.  Ohu likvideerimine-  ennem  töövõtte  sooritamist  veenduda  et  töösooritamis  ala  on
puhas kõrvalistest esemetest. Kaaluda alternatiivide kasutamist otsese juhiga.   - Elektrišokk,  kontaktist  vooluga.  Ohu  likvideerimisel  veenduda  et  visuaalsel vaatamisel on seade korras. Seade vigastuste ilmnemisel koheselt töö peatada ja
vool  peakilbist  väja  lülitada  ,  seejärel  seade  viia  oma  otsese  juhi  juurde.  Vaata punkti elektriohutus. - Mehaanilised traumad (saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt). Ohu
likvideerimine- järgi ohutusjuhendeid vastavalt seadmeohutus lehele. - Lõikehaavad  (erinevate  instrumentide  kasutamisel).  Mitte  teha  läbi  mõtlemata
ega ohtlikke töövõtteid mis võivad kahjustada töötajaid.   - Alla  jäämis  oht  (transpordi  seadmed  või  telfriga  töötamisel).  Jälgida
ohutusreegleid rasketehnika liiklumisel tehase alal. - Lömastamis oht töötades pressiga. Jälgida ohutusreegleid töö pressiga. - Muljumise oht detailide allajääded. Kasutada isikukaitse vahendeid mis on kodu
korras ettenähtud.
1.2. Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - puidutöötleja töö on füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid,
valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaiguseid - puidutöötlemisel  eralduv  tolm  kahjustab  silmi,  nahka  eriti  aga  hingamisteid  ja
kopse, põhjustades hingamisteede kroonilisi põletikke. 2. ÜLDNÕUDED
-  Tööülesandeid tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. -  Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud.
-  Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud.
-  Tehases masinatel lubatakse töötada isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja saanud vastava ettevalmistuse. -  Töövahendid,  seadmed,  kontrollmõõteriistad,  tööriistad,  käsi-tööriistad,  tooted, detailid  jms.  peavad  olema  paigutatud  selliselt,  et  oleks  tagatud  ohutus  ja käepärasus. -  Töökohad  peavad  olema  hästi  valgustatud,  kohtvalgustuse  lambid  ei  tohi pimestada töötaja silmi. -  Tööruum/töökoht  peab  kahjulike  ainete  olemasolul  olema  varustatud ventilatsioonisüsteemiga,  mis  tagab  sanitaarnormidele  vastava  õhuvahetuse  ja kahjulike ainete eemaldamise töötsoonist. -  Elektriseadmete  ekspluatatsioon  peab  toimuma  kooskõlas  kehtivate elektriohutuseeskirjadega.   -  Töötaja  on  kohustatud  kandma  ettenähtud  tööriietust  ja  kasutama isikukaitsevahendeid.

Umax Production OÜ ohutusjuhend   Kinnitatud 19.0.2019 3 -  Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi.
-  Kui töötajal tuleb töötada tõsteseadmetega, peab tal olema vastav kvalifikatsioon ja teda tuleb juhendada vastava ohutusjuhendi järgi. -  Suruõhutööriistade  ja  elektrikäsimasinatega  töötamiseks  juhendatakse  töötajat vastavate juhendite järgi. -  Töökoht peab olema varustatud esmaabi ja esmaste tulekustutusvahenditega.
3. ENNE TÖÖD
-  Panna selga tööriietus. Mitte kanda lohmakaid riideid, kindaid, lipsu, sõrmuseid, käevõrusid ega teisi ehteid, mis võivad seadme liikuvate osade vahele kinni jääda. Kinnita pikad juuksed. Veenduda isikukaitsevahendite olemasolus. -  Tutvuda  seadmega.  Teha  endale  selgeks  selle  kasutamine,  piirangud  ning võimalikud ohutegurid -  Töökoha ettevalmistus, detailidest puhastamine
-  Veenduda  selles,  et  seadme  detailides  ei  esine  vigastusi.  Juhul,  kui  märgatakse vigastusi  seadmes,  selle  kaitsetes  või  muudes  detailides,  siis  ära  kasuta  seadet enne, kui on lasknud selle volitatud töötajal üle kontrollida.   -  Kõiki seadmeid peavad käivitama ja teenindama ainult need isikud, kellele nad on kinnistatud.   -  Igasugusel, isegi lühiajalisel töövaheajal tuleb masinad välja lülitada.
-  Töökoht peab olema hästi valgustatud. Masinatel ei tohi hoida mingeid kõrvalisi esemeid, tööriistu, naelu, lauajuppe ega laaste. Põrand tööpingi ümbruses peab
olema puhas ega tohi olla täis kuhjatud.
4.  TÖÖ AJAL
-  Töödeldavast puidust tuleb enne tööpingile asetamist kõrvaldada naelad, mustus, mört, jm -  Keelatud on töötada, kui rõivaste nööbid pole kinni, paelad, ehted jne.
-  Töötades ei tohi lubada elektrimootori ja veojõu ülekoormust ega kuumenemist.
-  Lõikemehhanismid peavad olema kaitstud kaitsekestaga (kui tootja tehas ei näe muud ette). -  Töö tuleb katkestada, kui seadme töö on raskendatud.
-  Töövaheajal  ning  elektrivoolu  katkemisel  tuleb  kõigepealt  välja  lülitada elektrimootor. -  Viskuvat, mõranenud ning murdunud hammastega ketassaagi kasutada ei tohi.
-  Seadmeid ei tohi kasutada töödeks, milleks ta ei ole ette nähtud.
-  Seadmetele materjali ja tööriistade hoidmine saeraamil või piiretel on keelatud.   5. PÄRAST TÖÖD
-  Seisata seadmed ja lülitada välja elektrimootor.
-  Korrastada töökoht, kasutusel olnud tööriistad ja rakised panna neile ettenähtud kohtadesse. -  Lülitada välja kõik elektritarbijad, valgustus jne.
-  Teatada  töölõigu  juhile.  töös  ilmnenud  häiretest  ning  nende  kõrvaldamiseks ettevõetud meetmetest. -  Tööriided ja isikukaitsevahendid jätta selleks ettenähtud kohtadesse (kappi).

Umax Production OÜ ohutusjuhend   Kinnitatud 19.0.2019 4 6. KETASSAE, LINTSAE, FORMAATSAE JA SEIMERI KASUTAMINE -  Tö ödeldava  detaili  tagasilö ö gi  vältimiseks  peab  lõ hestusnuga  olema  saeterale võ imalikult lähedal, vahekaugus ei tohi ü letada 8 mm. Lõhestusnuga peab olema jäigalt kinnitatud ning saekettaga ü hel joonel. -  Saetera  ü mbritsev  kaitseseadis  peab  olema  reguleeritud  lõ igatavale  materjalile võ imalikult lähedale, kuid mitte takistama tö ö deldava detaili juhtimist. Standardi kohaselt ei võ i kaitseseadise ja tö ö deldava detaili vahe ü letada 6 mm. Kaitseseadis
on ü ldjuhul varustatud tolmu ja saepuru eemaldava ventilatsioonisü steemiga. -  Materjali  lõ puosa  viimase  30  cm  lü kkamiseks  ja  võ imalike  materjalijääkide eemaldamiseks  saeketta  ohualalt  kasutatakse  tõ ukevarrast.  See  peab  olema
vähemalt  45  cm  pikk  ja  nn  linnunoka-otsaga.  Teatud  tö ö del  võ ib-olla  vaja kasutada  kahte  tõ ukevarrast.  Materjali  juhtimisel  ei  tohiks  käsi  asetseda
saekettaga ü hel joonel.   -  Lõ ikejuhtlauda  peab  kasutama  materjali  lõ ikamise  toetamiseks.  Kui  lõ igatakse kitsast  võ i  nurga  all  olevat  materjali,  võ ib-olla  vajalik  paigaldada  madalam
lõ ikejuhtlaud,  et  vältida  kalde  all  oleva  saetera  kokkupuudet  juhtlauaga  ja kasutada tõ ukevarrast. -  Lõigatav materjal peab olema toetatud kogu lõikamise aja. Pikad detailid peavad toetuma  nii  etteandel  kui  ka  väljastusel  pikendatavatele  laudadele  võ i  rull- laudadele.  Kui  lõ igatud  materjali  võ tab  vastu  teine  tö ö taja,  võ ib  laud  ulatuda
saekettast  120  cm  kaugusele.  Sellisel  juhul  takistab  see  tö ö taja  lähenemist
saekettale. Masinate tö ö tasapinnaalune peab olema piirestatud.   -  Nü ri lõiketera pärsib kvaliteetset tö ö tulemust. Vaiguse saeketta kü lge jää b kinni puidutolm  ja  saepuru,  sae  kasutaja  peab  avaldama  suuremat  jõ udu  materjali lü kkamisel ning suureneb ka materjali tagasilöö gi risk. Kunagi ei tohi saeketast
puhastada  töö taval  seadmel.  Puhastamiseks  tuleb  saag  seisata  ning  kasutada
sobilikku  kaabitsat  ja  puhastusvahendit.  U]mmarguse  ristlõ ikega  puitmaterjali pikilõ ikamist  peab  ketassaega  pingil  vältima.  Väikesemõ õ tmelist  detaili  on
keeruline hoida nii, et käed ei satuks ohualasse ega tekiks detaili tagasilö ö ki.   -  Seadme  ohutuks  kasutamiseks  lubatud  väikseim  saeketta  diameeter  peab olema märgitud seadmele. Liialt väikese diameetriga saeketta lõ ikekiirus on väike
ning suureneb ka tagasilö ö gi risk.   -  Materjali pikilõ ikamisel ja tü keldamisel tuleb tähelepanu pö örata detaili piisavale toetamisele  ja  kinnihoidmisele,  käte  korrektsele  asetusele,  nõ uetekohasele
tõ ukevarda  kasutamisele  ning  korrektsele  lõ hestusnoa  ja  kaitsepiirde reguleerimisele. -  Võ imaluse korral tuleks kasutada reguleeritavat mehaanilist etteandeseadist, mis peaks  vältima  saeteraga  kokkupuute  ohtu.  Etteandeseadis  ei  asenda
lõ hestusnuga, seega tuleks mõ lemat kasutada samal ajal.
7. MOOTORSAE KASUTAMINE

Enne töö algust kontrollida sae töötavate osade korrasolekut, vajalike kaitsekatete kohal- ja  korrasolekut  ketipidur  ja  turvakäepide,  gaasihoovastiku  sulgur,  ketipüüdja,  parema
käe  kaitse,  stopp-lüliti,  vibratsioonisummutussüsteem,  summuti,  lõikeseade),    kütte piisavust paagis.

Umax Production OÜ ohutusjuhend   Kinnitatud 19.0.2019 5 Keelatud on muuta kettsae algupärast konstruktsiooni ilma tootja loata. Kasutada alati originaalosi.  Lubamatud  muudatused  ja  varuosad  võivad  põhjustada  raskeid,  isegi
eluohtlike kehavigastusi operaatorile ja teistele.
Mootorsae  edasitoimetamise  ajal  kasutada  alati  saelati  kaitset.  Sae  transportimise
ajaks  seisata  mootor  ning  pidurdada  saekett  ketipiduri  abil  juhusliku  käivitumise vältimiseks.
Enne mootori käivitamist asetada saag stabiilsele alusele või hoida seda kindlalt. Saelati
ja –keti piirkond peab olema takistustest vaba. Saagi hoida tugevasti mõlema käega. -  Okste saagimisel kasutada saelati keskosa, mitte selle otsa. Olla eriti ettevaatlik pinges okste saagimisel. -  Vältida  heitgaaside  sissehingamist,  eriti  juhul  kui  saagi  kasutatakse  kinnistes ruumides. Viimasel juhul töötada korraliku ventilatsiooni tingimustes. -  Igasugusel,  ka  lühiajalisel  sae  kasutamise  lõpetamisel  või  peatamise  seisata mootor. Keelatud on saeketi reguleerimine, vahetus või puhastamine töötava mootori korral.
Töötada sobivas, ohutut tööd tagavas tööriietuses. Kasutada töökindaid ja –jalatseid,      mis  ei  takista  töötamist  või  vabalt  liikumist,  vastavad  mootorsaega  töötamise
töötervishoiunõuete tingimustele.
Enne kütteaine lisamist seisata mootor. Kütte lisamise ajal on keelatud suitsetada ja
kasutada lahtist tuld. Kütusepaagi kork avada ettevaatlikult, et surve vaikselt kaoks.       Sae käivitamiseks viia ta tankimiskohast eemale.

Mitte käivitada saagi, kui: -  kütust on sattunud saele, pühkida see ära -  kütust või ketiõli on sattunud kehale või riietele, vahetada riided -  kütust lekib saest, kütusepaagi korgi vahelt või voolikust.
Mootorsaega töötada ainult tööasendis, mis tagab seismise kindluse, komistamise ja
kukkumise vältimise.
Jälgida, et saega töötamise ajal ei viibiks ohtlikus kauguses kolleege või kõrvalisi
isikuid. -  Kõverate  prusside saagimisel  jälgida,  et  ei  jääks  surve  alla  ja  et  ei  tekiks  kinni kiilumist. -  Keelatud on muuta sae algupärast konstruktsiooni. Osade vahetamisel kasutada ainult originaalosi. Mitte kasutada saagi mille ehitust on muudetud. -  Järgida  sae  kasutamisel  alati  konkreetse  mootorsae  tootja  kasutusjuhendis toodud saagimisõpetust ja ohutusnõudeid. 8. FREESI KASUTAMINE Freesi  kasutamisel  on  enamiku  töö õ nnetuste  põ hjuseks  tö ö taja  sõ rmede  kokkupuude lõ iketeradega tö ö deldava detaili tagasilö ögil võ i sõrmede vale asetus. U]ldjuhul toimub
see  lõ iketera  esialgsel  järsul  kokkupuutel  detailiga  võ i  oksakoha  ja  korrapäratu
tihedusega  puitmaterjali  tö ötlemisel.  Sageli  on  tö ö tajal  keeruline  säilitada  detaili  üle
kontrolli freesimise alguses või lõpus.

Umax Production OÜ ohutusjuhend   Kinnitatud 19.0.2019 6 Paljude  tö ö de  korral  kasutatakse  freespingi  lõ iketeradega  kokkupuute  vältimiseks kaitsekatet. Kui see pole võ imalik, kasutatakse soovimatus suunas liikumist tõ kestavaid
rakiseid  võ i  kinnitusklambrite  ja  käepidemetega  rakiseid.  Sirge  detaili  freesimisel juhtunud õ nnetuste puhul juhtlauda ja soovimatus suunas liikumist tõ kestavaid rakiseid
sageli  ei  kasutatud.  U]marate  detailide  freesimisel  toimunud  õ nnetuste  põ hjusteks  on
peamiselt  kinnitusklambrite  ja  käepidemetega  rakiste  kasutamata  jätmine.
Lauamaterjali kitsa kü lje freesimisel võ ib kasutada vaid ü lemist rakist.   -  Tö ö tasapinnal  olevat  lõ iketerade  võ lli  ümbritsev  ava  peab  olema  kaetud.  See vähendab detaili avasse kaldumisest tulenevat õ nnetuse riski.   -  Sirge  soone  freesimiseks  tuleb  kasutada  etteandemehhanismi.  See  peab  olema reguleeritav detailide etteandmiseks ega tohiks põ hjustada vahelejäämise ohtu.
Koos  külgmiselt  fikseeriva  rakisega  on  etteandemehhanismi  kasutamine  parim kaitseabinõ u.   -  Detaili  osalise  sirgjoonelise  freesimise  puhul  võ ib-olla  vajalik  alustada  võ i lõ petada detaili kü lje freesimist selle vahepealses osas.   -  Lõ iketeradega  kokkupuute  vältimiseks  tarvitatavat  kaitsekatet  ei  ole  ilmselt võ imalik  sellises  olukorras  kasutada.  Detail  kinnitatakse  rakisele,  mida  saab käepidemetest  juhtida.  Nimetatud  rakised  on  ü ldjuhul  tehtud  vineerist  võ i
lehtpuupuidust  ja  nende  ehitus  sõ ltub  tehtavast  tö öst.  Rakisel  peavad  olema
tugeva konstruktsiooniga käepidemed ja piisavalt lai alus, et tö ö tajal oleks kindel haare  lõ iketeradest  ohutus  kauguses.  Töö deldav  detail  peab  olema  kinnitatud
rakise vahele. Käepideme ees olevad kaitsepiirded tagavad tö ö tajale lisakaitse.   9. HÖÖVELPINGI JA PAKSUSMASINA KASUTAMINE
Hö ö velpingil  on  tö öõ nnetuste  sagedaseks  põ hjuseks  noavõ lli  kaitseseadise  vale
reguleerimine võ i kasutamata jätmine. Käsitsi etteandega rihthö ö velmasina puhul tuleks
vältida  detaili  tasapinna  töö tlemist  osalises  pikkuses.  Noavõ lliga  kokkupuute  ohu vähendamiseks peaksid masinad olema varustatud seadisega, mis seiskab võ lli kü mne
sekundi jooksul
Noavõ lli kaitseseadis peab olema: -  sellise tugevusega, et see koormuse toimel ei purune ega deformeeru
-  piisavalt pikk, et katta noavõ lli ava täies ulatuses
-  piisavalt lai (võ rdne vähemalt noavõ lli diameetriga)
-  paigutatud ohualast sellisele kaugusele, mis välistab töö taja juhusliku sattumise ohualasse.   Käsitsi  etteandega  rihthöö vel-  masinatel  peaks  kasutama  vaid  silindrilisi  noavõ lle. Noavõ lli  tasa-  kaalustamisel  ja  nugade  kinnita-  misel  tuleb  järgida  selle  valmistaja
soovitusi.  Väljavõ tu-  ja  etteande-  laua  servade  kaugus  lõ ikedia-  meetrist  peab  olema
võ imalikult väike, ü ldjuhul 3 mm ± 2 mm. Väljavõ tulaua kõ rgus ei tohiks olla madalamal
kui lõ ikenoa kõ rgus.

Proovihö ö veldamisel ja tö ö vahendi hooldamisel tuleb kasutada kaitseseadiseid. Detaili
tö ö tlemisel on tähtis käte asend. Hö ö veldamisel surub parem käsi detaili vastu lauda ning vasak  toetab  seda  etteandelauale  ja  suundlatile.  Niipea  kui  väljastuslaualt saab  detaili
ohutult hoida, jätkatakse vasaku käega detailile surumist väljastuslaualt. Detailile ei ole
tarvis avaldada jõ udu noavõlli lähedalt.

Umax Production OÜ ohutusjuhend   Kinnitatud 19.0.2019 7 Lü hikeste  detailide  hö ö veldamisel  tuleb  kasutada  tõ ukevarrast,  millel  on  korralikud käepidemed. Nii nagu freesi korral, on siingi soovitatav kasutada etteandemehhanismi,
mis kõ rvaldab vajaduse läheneda noavõ lli ohualasse ning vähendab detaili tagasilö ö gist
tulenevat riski.
Seadmeid,  eriti  kaitseseadiseid,  tuleb  ohutuse  tagamiseks  regulaarselt  hooldada.  Kui
noavõ lli kaitseseadis ei liigu vabalt, ei reguleerita seda tõ enäoliselt nõuetekohaselt või
see takistab detaili liikumist.
10. NAELPÜSSI KASUTAMINE Naelapü ssiga hooletu ümberkäimine võ ib kaasa tuua naelte ootamatu väljalaskmise ja
sellest tingitud vigastused. Lähtuda alati sellest, et seadmes on naelad sees.Naelpüssiga
töötades: -  Mitte suunata elektrilist tö öriista enda ega teiste inimeste poole. Lasu ootamatu vallandumise tagajärjel väljub seadmest nael, mis võ ib tekitada vigastusi. -  Rakendada  elektriline  tö ö riist  tö öle  alles  siis,  kui  see  paikneb  kindlalt  tooriku peal.  Kui  elektrilisel  tö öriistal  kontakt  toorikuga  puudub,  võ ib  nael
kinnituskohast tagasi põ rkuda. -  U]hendada elektriline töö riist elektrivõrgust lahti võ i eemaldada aku, kui nael on tö ö riistas  kinni  kiilunud.  Kui  naelapüss  on  ü hendatud  vooluvõrku,  tekib
kinnikiilunud naela eemaldamisel töö riista tahtmatu käivitamise oht. -  Kinnikiilunud naela eemaldamisel olla ettevaatlik. Sü steem võ ib olla pinge all ja nael võ ib suure hooga välja paiskuda, kui pü ü ate seda vabastada. -  Mitte lasta kinnituselemente liiga kõ vasse pinda, näiteks keevitatud terasesse võ i valumalmi.  Naelte  laskmisel  sellistesse  materjalidesse  võ ib  tekkida  tõ rkeid  ja
kinnituselemendid võ ivad puruneda. -  Mitte lasta kinnituselemente liiga pehmesse pinda, näiteks puitu või kipskartongi. Naelte laskmisel sellistesse materjalidesse võ ib tekkida tõ rkeid ja pinda võ ivad
jääda augud. -  Mitte  lasta  kinnituselemente  liiga  rabedasse  pinda,  näiteks  klaasi  võ i keraamilistesse  plaatidesse.  Naelte  laskmisel  sellistesse  materjalidesse  võib tekkida tõ rkeid ja pind võ ib praguneda. -  Enne  laskmist  veenduda,  et  teisel  pool  pinda  ei  ole  inimesi  ega  esemeid,  mida võ ite vigastada. -  Käepidemed peavad olema kuivad, puhtad ning õ list ja rasvast vabad. Elektrijuhtmete kinnitamisel veenduda, et need ei ole pinge all. Hoida naelapü ssi ainult
käepi-  deme  isoleeritud  pinnast. Kasutada  vaid  selliseid  naelu,  mis  on  elektrijuhtmete
kinnitamiseks sobivad. Kontrollida, et nael ei ole vigastanud elektrijuhtme isolatsiooni. Nael,  mis  on  elektri-  juhtme  isolatsiooni  vigastanud,  võ ib  põ hjustada  elektrilö ö gi  ja
tuleohu. 10.1. Ohutusnõuded suruõhutööriistade kasutamisel
Enne töö algust kontrollida:

Umax Production OÜ ohutusjuhend   Kinnitatud 19.0.2019 8 -  kummist  ühendus  õhuvoolikud  ei  oleks  vigastatud,  vaid  on  kindlalt  kinnitatud tutsile (tutsil peab olema korras serv ja keere, tagamaks vooliku tugeva ja tiheda
ü henduse suruõhutö öriista võ i õ humagistraaliga) -  voolikud on ü hendatud suruõhutö öriistaga
-  sissepandavad  tö ö seadised  (puurid,  kruvitsad,  võ tmed,  avardid  jms)  on  õ igesti teritatud ning pragudeta, mõlkideta, kiskudeta ja muude vigastusteta -  suruõhumeislil on tö öosa väljalendu välistav seadis.
10.2. Töötades suruõhutööriistadega: -  Jälgida, et poleks õ hulekkeid vooliku ühenduskohtades.
-  Kandmisel  hoida  suruõhutöö riista  selle  kere  kä epidemest,  voolikut  aga rullikeeratult. -  Lö ö ktöö riista  tohib  lü litada  tö ö rõ hule  vaid  pärast  riista  seadmist  tö ö asendisse (näiteks  peab  vormraud  olema  surutud  vastu neeti,  meisel  pandud  vastu  toote
pinda jms). -  Kasutada padruni mõõ tmetele vastavaid sabaga sissepandavaid tö ö seadiseid.
-  Suruõ huvasarat tuleb töö tamisel hoida kerest, ei tohi hoida töö seadisest. Jälgida, et vasarail oleksid seadised, mis tõ kestavad tö öseadist (pinni) välja lendamast. -  Raiumisel,  neetimisel  ja  teistel  taolistel  töö del,  mil  toote  kü ljest  võ ib  lennata metalliosakesi, tuleb kanda prille võ i kasutada mittepurunevate klaasidega maski ja  seada  ü les  kantavad  kaitsekilbid,  et  läheduses  tö ö tajad  ja  möö dujad  ei saaks
traumasid. -  Abrasiivkettaga tö ö tamisel ei tohi kaitseekraani ü les tõ sta. Kui ekraani pole, peab kandma kaitseprille. Jälgida, et abrasiivketta ja alusraua vahe ei oleks rohkem kui
3 mm; kui pilu on üle 3 mm, katkestada tö ö  ja teatada sellest mehaanikule. -  Tö ölaudadele  ja  teistele  seadistele  tuleb  töö deldavad  tooted  paigaldada  nii,  et oleks välditud töö  ajal nende paigaltnihkumine. -  Soone  väljaraiumist  ei  tohi  alustada  keevisõ mbluse  tagakü ljelt  ja  õ mbluse puhastamist enne, kui keevis on täielikult jahtunud. -  Kruustangide  vahel  asuvat  detaili  tohib  puurida  puurmasinaga,  kui  tö ö deldav detail on tugevasti kinnitatud. -  Kui puur on läbipuuritavast detailist läbi läinud, ei tohi enam suruda masinale.
-  Jälgida,  et  puur  oleks  otse.  Ei  tohi  kasutada  ärataotud  ja  käändunud sabakoonustega puure. -  Avadest ja pö ö rlevalt lõ ikeriistalt ei tohi laastu eemaldada kätega, vaid kasutada selleks konksu võ i harja. -  Puurmasinat  rõhtasendis  hoides  tohib  sissepandavat  tö ö seadist  padrunist  välja lü ü a vastava kiiluga nii, et väljalö ö gi suund on ohutu endale ja ü mberolijatele. -  Abrasiivkettaga suruõ humasinal töö tamisel tuleb veenduda lihvketta kinnituse tugevuses ja korrasolekus. Kettal ei tohi olla pragusid ega killuauke, ketta ja
äärikute vahel peavad olema elastsed kartongist vaheseibid paksusega 0,5...1 mm ning pärast paigaleseadmist ei tohi ketas viskuda radiaal- ega teljesuunas.
Ketas tuleb varjestada tö ö kindla kaitsekestaga, mis on tugevalt kinnistatud masina kere kü lge. -  Tö ö  lõ petamisel tuleb sulgeda õ humagistraali ventiil, võ tta suruõhutö ö riistast välja tö ö seadis ning ü hendada voolik lahti tö öriistalt ja võ rgust, pühkida suruõhutöö riist kuivaks ja õ litada ning kerida suruõ huvoolik rõ ngasse.

Umax Production OÜ ohutusjuhend   Kinnitatud 19.0.2019 9 11. TRELLIDE KASUTAMINE
Elektri/aku  trellid  on  ette  nähtud  aukude  puurimiseks  ja  kruvide  keeramiseks  puitu, metalli,  plastikutesse  ja  keraamilistesse  materjalidesse  ning  löö kmehhanismiga
varustatud trellidega ka betooni, tellistesse ja kividesse. -  Võ rgutoitega  elektritrellide  kasutamisel  tuleb  jälgida  kõ iki  elektriohutuse nõ udeid.  Akutrellide  puhul  elektrikahjustuste  oht  madala  toitepinge  tõ ttu
puudub.. -  Kruviautomaat tö ö tab akutrell- kruvikeeraja põ himõ ttel. Erinevus seisneb selles, et  on  võ imalus  eelnevalt  tö öriist  teatud  koguse  kruvidega.  Kruvilint  tuleb
paigutada  kruviautomaadi  sö ö tjasse.  Enne  tö ö   alustamist  tuleb  ette  seada kruvimissügavus.  Kruvide  keeramisel  tuleb  hoida  kruviautomaati  töö deldava
pinna suhtes mõistliku nurga all.   -  Trelli tuleb hoida kindlalt käes.
-  Käed tuleb eemal hoida pöö rlevatest osadest.
-  Väikesed tö ö deldavad detailid tuleb alati kinnitada kruustangidega võ i teiste kinnitusvahenditega (detaili ei tohi käega hoida). -  Augu läbilõ ikamise momendil mõ jub trellile eriti suur jõ ud, mille tõ ttu tuleb trelli eriti kindlalt käes hoida, kui puur hakkab tö ö deldavat detaili läbima. Puurimisel tuleb olla   valmis kohe trelli seiskama, kuna kinnikiilumisel tö ö tav trell võ ib vigastada puurijat järsult tekkiva pö ö rdemomendi tõ ttu. -  Puuri kinnikiilumisel tuleb puuri pöö rlemissuunda muuta.
-  Puidu  puurimisel  on  soovitav  kasutada  puidupuure  (juhtkeermega  varustatud otsaga). -  Puuri võ i otsikute paigaldamisel (vahetamisel) peab trell olema välja lü litatud ja pistik pistikupesast eemaldatud. Akutrellil tuleb eemaldada aku. -  Tö ö tavat trelli ei tohi käest panna. Käivitada tuleb trell alles siis, kui ta on kindlalt käes. -  Kruvide keeramisel tuleb jälgida, et kruvikeeraja ots oleks täpselt kruvi sälgus ja seejärel alles suruda trellile ning tõ sta astmeliselt kiirust. Kui kruvikeeraja hakkab libisema, tuleb trell kohe seisata.
12. KOMPRESSORI KASUTAMINE
Kompressori ja pneumaatiliste töö riistadega võ ivad tö ö tada isikud, kes tunnevad kompressori ja tö ö riistade ehitust ning on läbinud juhendamise tehtavateks tö ö deks.
Enne kompressori käivitamist tuleb kontrollida kompressori korrasolekut, milleks: -  kontrollida õli taset karteris (peab olema õ livarda miinimumi ja maksimumi märgi vahel) -  tuleb kindlustada piisav ventilatsioon, milleks tuleb jälgida, et kompressor oleks vähemalt 50 cm kaugusel seinast võ i muust takistusest, mis takistab õ hu liikumist ja seega kompressori jahutust. Tootja määratud rõhu suurusi ei tohi muuta ega rõ hu maksimaalset taset ü letada. Tugeva soojuse eraldumise tõttu ei tohi kasutada survevoolikuna plastiktorusid.
Kuna kompressori töö tamisel kompressori metallosad kuumenevad, ei tohi neid paljaste

Umax Production OÜ ohutusjuhend   Kinnitatud 19.0.2019 10 kätega puutuda. Kompressori õ hku ei tohi sisse hingata ega suunata õ hujuga inimeste pool. Kompressori teisaldamisel tuleb survepaak rõ hu alt vabastada.
13. TELFERI KASUTAMINE Töötades telferiga: - töötada  ainult  nende  tôsteseadmetega,  mida  olete  tundma  ôppinud  ja  mille
kasutamiseks teil on luba iseseisvalt töötada - vaadata järele, et teisaldatav raskus on kindlalt konksule kinnitatud - mitte  tôsta  suuremakaalulisi  raskusi,  kui  on  märgitud  telferil.  Kahtluse  korral
küsida vahetult ülemuselt tôstetava raskuse kaalu - mitte lasta koormal tôusta kuni tôstepiirajani (lôpplülitajani), pidada meeles, et
tôstepiiraja on ette nähtud ainult avarii ärahoidmiseks - mitte  puutuda  isoleerimata  vôi  rikutud  isolatsiooniga  elektrijuhtmeid  ega elektriseadme voolu juhtivaid osi - mitte teha mingisuguseid ümberseadistamisi juhtimis- ja elektriseadmetes, mitte
vahetada kaitsmeid, vajaduse korral kutsuda selleks elektrimontöör - rikke  korral  telferi  töös  mitte  asuda  ise  riket  kôrvaldama  vaid  informeerida
juhtunust tööandjat - raskuse  teisaldamisel  tuleb  arvestada  sellise  raskuspunktiga,  et  teisaldamisel
raskus püsiks kindlas asendis - mitte ummistada vahekäike - tôsta ja teisaldada raskusi sujuvalt, ilma nôksakuteta - üle  töökohtade  vôib  raskusi  teisaldada  ainult  tingimusel,  kui  töötajad  on  sealt lahkunud - raskuse tôstmise vôi teisaldamise ajal ei tohi töölised viibida sellel - töö  vaheajaks  ja  pärast  tööd  on  keelatud  jätta  raskust  rippuvasse  vôi ebakindlasse asendisse - lühemakski ajaks telferi juures lahkudes lülitage välja pealüliti ja lukustage see - enne  lasti  allalaskmist  on  töötaja  kohustatud  üle  vaatama  määratud  koha  ja veenduma, et seal ei viibiks inimesi, koht oleks tasane, mis väldib lasti iseenesliku
asendi muutmist.

.PDF Laadi alla originaalfail 10 lk · .pdf · 18 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2021-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

396643 Õppematerjali autor

Ohutusjuhend erinevate masinate kasutamiseks

ohutusjuhend masinate kasutamiseks

Sarnased õppematerjalid

pdf

Avaliku halduse eksamiks kordamine

LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on riigisekretäri pädevused

Haldusjuhtimine

pdf

Organisatsiooni juhtimine I Kontrolltöö

49. Kontrolli mõiste, kontrolli vajalikkus Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektine jne. See on protsess, mille käigus tagastatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel:  Kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega  Vigade kuhjumise vältimiseks  Kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle  Omahinna minimiseerimiseks Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. W. Ouchi järgi: kontrollisüsteemi võib kujundada kolmel erineval viisil: 1. Turukontroll: hinnakonkurentsi ja turujaotuse põhjal koostatakse kontrollisüsteemi standardid; tavaliselt tootmis- või teenindusettevõtted, mis konkureerivad turu pärast. 2. Bürokraatik kontroll: võimu teostamiseks reeglite, protseduuride, poliiti

Organisatsiooni juhtimine

pdf

Arvutivõrgud eksamimaterjalid

1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja

Arvutivõrgud

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Logistika arengu kiirendajaks peetakse ka tööstusrevolutsiooni. Üleminekul käsitööndus- likult tootmiselt seeria- ja masstootmisele oli vaja hakata ostma ja ladustama suuri koguseid toot- miseks vajalikke materjale. Kuna masinate kasutuselevõtmisega kasvasid valmistoodangu mahud hüppeliselt, ladustati toodetud kaupu enne müüki suurtes kogustes. Suurte kaubakoguste tootmine ja ladustamine tingis omakorda vajaduse müüa kaupu kaugematel turgudel. See omakorda sundis mõtlema mere- ja maismaatranspordi arendamisele ning olemasolevate võimaluste paremale

Logistika alused