kõigepealt vajalik teadvustada ning seejärel reaalsest olukorrast lähtudes võtta tarvitusele kaalutletus sammud. võivad toimuda ka spontaanselt uute liikmete värbamisega, uute lugud, rituaalide ning materiaalsete sümbolite muutmisega. 22. Sotsiaalse võimu mõiste ja tüübid võime juhtida inimesi, informatsioonilisi ja materiaalseid ressursse eesmärgiga midagi korda saata Võimutüübid: Sotsialiseeritud – võimuvajadus eesmärgiga hoolitseda teiste eest Personaalne – võimuvajadus isiklike eesmärkide täitmiseks 23. Organisatsioonipoliitika mõiste tahtlikud tegevused sooviga haarata või kaitsta enese või grupi huve organisatsioonis 24. Tehnoloogia mõiste, selle mõju organisatsioonile Tehnoloogia hõlmab vahendeid, mida organisatsioon kasutab sisendist väljundi tootmiseks
grupid ja organisatsioonid. 21. Organisatsioonide muutmise võimalused: töötajaid tööd organisatsiooni 22. Sotsiaalse võimu mõiste ja tüübid: Sotsiaalne võim – võime juhtida inimesi, informatsioonilisi ja materiaalseid ressursse eesmärgiga midagi korda saata. Võim on loomulik osa organisatsioonist. Juhid peaksid seda kasutama alluvate toetamiseks ja koordineerimiseks Kaks võimu tüüpi: sotsialiseeritud – võimuvajadus eesmärgiga hoolitseda teiste eest personaalne – võimuvajadus isiklike eesmärkide täitmiseks Vastutustundlikel juhtidel esineb sotsialiseeritud võimuvajadus Võimu allikad tasu võim – võim anda hüvitusi karistuse võim – võim karistada legitiimne võim – võimu allikas on autoriteet ekspertvõim – võim, mis tuleneb kompetentsusest referentvõim – võimu allikaks on isiksuse, karisma mõju informatsiooniline võim – võim, mis tuleneb
Kuuluvusvajadus tingib soovi sõbralike ja lähedaste inimestevaheliste suhete järele. Sotsiaalsusvajadusega inimesed soovivad teistele meeldida ja olla nende poolt aktsepteeritud. Nad otsivad sõprust, eelistavad pigem koostöösituatsioone kui võistluslikke olukordi ja soovivad vastastikusel mõistmisel põhinevaid suhteid. (Maaturismi ... 2012) Kuuluvusvajadus on madalama taseme vajadus ja sellele järgneb kõrgema taseme vajadustest madalam, võimuvajadus. Võimuvajadus on aga vajadus mõjutada teiste käitumist, olla kuuldav ja nähtav. Võimuvajadus on soov omada mõju ja olla mõjukas. Kõrge võimuvajadusega inimesed naudivad vastutav olemist, püüavad teisi mõjutada ja eelistavad võistluslikke ning staatusele orienteeritud olukordi. (Maaturismi ... 2012) Sellele vajadusele järgneb kõige kõrgem vajadus, saavutusvajadus. Saavutusvajadus on vajadus püstitada eesmärke, viia asju lõpuni, alustada uutega, minna edasi, olla edukas
Tema otsustab käekäigu üle. Keskendub hetkeolukorrale. 18. Iseloomustage Hersey-Blanchardi situatiivse eestvedamise mudelit. Millist stiili eelistate? Eelistan selgitavat stiili. 19. Motivatsiooniteooriad: millised on teoreetikute arvates kõrgema ja millised madalama taseme vajadused? Kas madalama astme vajadused peavad olema rahuldatud, et jõuda kõrgema astme vajadusteni? 1) Kõrgema taseme vajadused- tunnustamine, eneseaktualiseerimine, motivatsioon, saavutus-, võimuvajadus. 2) Madalama taseme vajadused- kuulumine, hügieen, turvalisus, füsioloogilised vajadused Kindlasti peavad madalama astme vajadused olema rahuldatud, sest need on kõigele aluseks. 20. Iseloomustage Herzbergi motivatsiooni- ja rahuolu teooriaid. 1) Hügieenifaktorid – mõjutavad tööga rahulolematust (palk; kindlustunne tööl; töötingimused; kontrolli tihedus/ulatus; inimestevahelised suhted; juhtimise kvaliteet);
koolidirektorile, psühholoogile. Väldi kohti, kus on oht sattuda kiusamise ohvriks. Liigu koos sõpradega. Kuna kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks, teda kardaks, siis püüda kiusajast mitte välja teha. Missugune see kiusaja on? palju energiat sõnaosavust, räägib musta valgeks hea arvamus enesest oskus teisi mõjutada ja ära käsutada näiline populaarsus, tegelikult teda ei sallita suur võimuvajadus hirm ise kiusatav olla Kasutatud kirjandus http://www.kuriteoennetus.ee/13254 http://www.politsei.ee/?id=990 http://www.lapsemure.ee/index.php? id=7,3,0,0,1,0 29.03.2009 11.00 12.00
- Suhtlemis- ja liitumisvajadus (affiliation): see vajadus vihjab inimese soovile viita aega sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes. Kõrge liitumisvajadusega inimesed eelistavad kulutada rohkem aega suhete hoidmisele, gruppidega liitumisele, nad tahavad olla armastatud. Indiviidid suure liitumisvajadusega pole eriti efektiivsed juhid või liidrid - neil on raske teha keerulisi otsuseid, kuna nad kipuvad muretsema teiste arvamuse pärast, neile meeldivuse ja mittemeeldivuse pärast. - Jõu- ja võimuvajadus (power): peegeldab üksikisiku soovi mõjutada, treenida, õpetada või julgustada teisi saavutustele. Efektiivsed juhid peavad positiivselt inimesi mõjutama, seetõttu pakkus McClelland välja, et ülemustel peaks olema kõrge võimuvajadus paaris madala liitumisvajadusega. Selle teooria järgi on palju vajadusi, mis on omandatud läbi indiviidi ja kultuuri vastastikuse toime. On välja pakutud, et vastavalt omandatud vajaduste loomusele, on
Seetõttu peaksid lapsevanemad andma oma lastele kodust teadmise, et kiusamine on taunitav. Edasist lapse arengut mõjutab suures osas lasteaed ja kool. Kiusajaks osutub sageli laps, kes soovib saada tähelepanu. Mingil põhjusel ei oska laps oma tunnetega ise hakkama saada, veel vähem seda sõnastada. Tagajärjeks on teistele „haiget tegemine“ , pälvides seejuures tähelepanu. Kiusajal on sageli suurenenud võimuvajadus ja tal puudub süütunne ja empaatiavõime. Mittefüüsiline kiusamine jaguneb kaheks: verbaalne kiusamine ja mitteverbaalne kiusamine. Verbaalse kiusamise all mõtleme hirmutamist, narrimist, solvamist, mõnitamist jne. Arvan, et verbaalne kiusamine on mingil määral paratamatus, sest omavahelisi nalju, kus käib sageli kaasa narritamine, on palju. Näiteks kui algklassides meeldib mõnele poisile mõni tüdruk, siis
vahetamisega. See soodustas naturaalmajanduse esilekerkimist. Feodaalidel olid oma pärisorjad, kes olid samas ka sõjamehed. Feodaalid olid ka ise sõjamehe staatusega, sõjas osalemise eest anti neile maatükid(valitsejatel oli tarvis feodaalide armeede abi). Pärisorjus tekkis feodaalide vajaduse tõttu orjade vastu, ilma orjadeta poleks nende maadel olnud väärtust. Niisiis selletõttu ka orjus. Samas võis põhjuseks olla ka võimuvajadus. Lääne- Euroopas lõppes küll pärisorjus varem, kui idas, samas oli lääne pool ja ajast eest. Keskajal ei olnud linnad, nagu nad olid varem olnud. Võrreldes Rooma aegsete ja peale keskaega valminud linnadega olid keskaegsed linnad ligilähedased külale. Linnades valitses vaesus ja feodalism. Linnad olid põhilised kaubateedel asuvad keskused. Linnades oli palju näljahäda, haiguseid ja surma. Seda selletõttu, et lihtrahvale ei pööratud eriti tähelepanu ja nad olid ,, väärtusetud"
· ei oska sõpru leida ega ise sõber olla · puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid · tal on lihtsalt igav 60% kiusajatest saavad kohtuliku karistuse enne oma 25-ndat sünnipäeva Missugune see kiusaja on? Tal on enamasti: · palju energiat · sõnaosavust, räägib musta valgeks · hea arvamus enesest · oskus teisi mõjutada ja ära käsutada · näiline populaarsus, tegelikult teda ei sallita · suur võimuvajadus · hirm ise kiusatav olla VAIKIV ENAMUS ehk kõrvalseisjad Tunnevad hirmu ja kardavad seda enam, mida julmem ja vastikum on kiusajate käitumine. Kardavad ise kiusamise ohvriks saada. Hirmust aitab üle saada sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga asjast rääkimine. Mida teha kiusamisega? Kiusaja vajab tunnustust, võimalust oli tähtis Kiusatav vajab klassikaaslaste ja vanemate õpilaste toetust ja tunnustust PEA MEELES:
klassis. Tegelikult pesitseb probleem kiusaja sees, kellel on madal enesehinnang. Kiusajal on vaja välja pressida nii-öelda üleolek ja tunnustus, et saavutada soovitud tähelepanu. Kiusajal puudub võime mõista teiste tundeid ja sageli ei oska ta ise sõber olla ega ka sõpru leida. Osadel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Sellistel õpilastel on tavaliselt palju energiat ja suur võimuvajadus. Psühholoogilist ehk vaimset vägivalda kogetakse koolis väga erinevates vormides: ühelt poolt verbaalsed ähvardused eakaaslaste suhtes (narritamine ja pilkamine) ning teiselt poolt vägivald seoses kooliasjade kui omandiga (teiste õpilaste asjade äravõtmine, peitmine, pildumine või lõhkumine). Vaimne vägivald on samaväärne füüsilise vägivallaga kuna see mõjutab õppimist ja elukvaliteeti. Füüsiline vägivald seisneb kaasõpilasele kehalise valu tekitamises
Kiusajat ärritab tema enda nõrkus ja millegi poolest vilets olemine. Et peita oma nõrkust, hakkab ta kiusama kedagi teist, kelles ta näeb samu nõrkusi. Kiusajaks osutub sageli laps: kes tahab tähelepanu saada, kuid millegipärast ei oska või ei suuda muudmoodi kui kiusates seda pälvida; kelle arvamus enesest on liiga hea või liiga halb; kes ei oska sõpru leida ega ise sõber olla; kel puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid; kel on lihtsalt igav, suur võimuvajadus ja palju energiat. Kiusaja vajab oma sisimas tunnustust ja võimalust olla tähtis. Kui vanem on teada saanud, et tema laps on kedagi kiusanud, tuleks kindlasti see jututeemaks võtta. Et lapses areneks empaatia ja sallivus, on abiks usalduslik olukorda analüüsiv ja lahendusi otsiv vestlus, kus vanem pole ülekuulaja ega prokuröri rollis. Karistus lahendust ei too. Karistusega ei jõua lapseni, selleni, mida ta vajab ja kiusamisega saavutada püüab.
Ootuste teooria (Victor Vroom) väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus - hüvitus ja selle hüvituse atraktiivsusel inimese jaoks. Ootuste mudel sisaldab kolme muutujat: ootus ehk toimetuleku tõenäosus, hüvituse tõenäosus ja hüvituse atraktiivsus. Leale oleks kõrge valentsiga hüvis palgatõus. D.McClelland motivatsiooni tõukejõudude teooria põhjal motiveerib inimest kas saavutus-, kuuluvus- või võimuvajadus. Arvan, et Lead mõjutab kuulumismotivatsioon pigem. Inimese soov sõbralike ja lähedaste inimestevaheliste suhete järele. Sotsiaalsusvajadusega inimesed soovivad teistele meeldida ja olla nende poolt aktsepteeritud. Nad otsivad sõprust, eelistavad pigem koostöösituatsioone kui 3 võistluslikke olukordi ja soovivad vastastikusel mõistmisel põhinevaid suhteid.
käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb toetuda kolmele vajadusele (Vadi 2004: 97): · saavutusvajadus, mis ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi; · suhtlemis- ja liitumisvajadus, mis ajendab looma ja hoidma sooje, sõbralikke suhteid teiste inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele; · jõu- või võimuvajadus, tingib soovi kontrollida ja mõjutada teiste käitumist, nende eest vastutada. Selle vajaduse avaldumist reguleerivad eelnevalt loetletud isiksuse vaajdused, väärtused ja tõekspidamised. David McClelleand leidis, et saavutusvajadus aitab selgitada ettevõtluse fenomeni ja suurte ettevõtete juhtide edukust. Kõrge saavutusvajadustega inimesed otsivad tööülesannetest isiklikku vastutust, eesmärkide saavutamist ja hinnangut oma tegevusele. Kõrge
riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi. See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset. ● Suhtlemisvajadus - ajendab looma ja hoidma sooje sõbralikke suhteid teiste inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele. Suhtlemisvajaduses on suur osa lähedastel sõprussuhetel, uute sõprade leidmisel, üksindushirmul, teiste abistamisel. Tähtis on üksteise mõistmine ● Võimuvajadus - tingib soovi kontrollida ja mõjutada teiste käitumist, nende eest vastutada. See on vajadus juhtida ja suunata teiste inimeste tegevust. Uuringu põhjal on juhile omane kõrge võimuvajadus. Maslow vajaduste hierarhia keskendub füsioloogilistele, turvalisuse/ohutuse, sotsiaalsetele, tunnustuse ja eneseteostuse vajadustele. 9. Kirjeldage S. Adamsi Võrdsuse teooria põhimõtet. S
17.Mida nimetatakse motivatsiooniks? Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust 18.Selgitage D. McClellandi Saavutuste vajaduse teooria olemust ning erinevust A. Maslow Vajaduste püramiidi teooriast. McClellandi teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile: 1.saavutusvajadus, 2.suhtlemisvajadus, 3.võimuvajadus Need on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega. 1. Saavutusvajadus – ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi. See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset. 2. Suhtlemisvajadus – ajendab looma ja hoidma sooje sõbralikke suhteid teiste inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele. Suhtlemisvajaduses on suur osa
teostamiseks sobivad võimed ja hoiakud. 21. Selgita mõistet ,,personali valik"? Protsess mille käigus valitakse töökohtadele kandideerivatest isikutest kõige sobivamad. 22. Nimetage personali valiku kriteeriumid? · Oskused (ametioskused, suhtlemisoskused, juhtimisoskused) · Isikuomadused (vastutusvõime, sotsiaalsus, enesest lugupidamine, loomingulisus, saavutusvajadus, tahtejõulisus, võimuvajadus, stressitaluvus · Töötulemused (töö efektiivsus, töötulemused) · Vaimsed omadused (intelligentsus, tunnetusvõimed) · Füüsilised omadused (füüsiline võimekus, psühhomotoorsus) · Taust ja kogemused (elulugu, perekond, haridus, töökogemus) · Praegune staatus ja elustiil (töökoht, kindlustatus, elustiil) 23
küsitluse alusel põhjused kahte rühma: hügieenifaktorid – mõjutavad tööga rahulolematust (rahulolematusest mitte rahulolematuseni) ja motivatsioonifaktor – võivad tekitada rahuolu (rahulolust mitterahuloluni). Ilmsete vajaduste teooria – Murray ütles, et vajadused on õpitud ja igal vajadusel on intensiivsus ja suund. Vajaduste ilmnemiseks on vajalikud teatud keskkonna tingimused, nt intiimsuse-, kuuluvuse- või võimuvajadus. Saavutusvajadus – indiviidi ootus saavutada eesmärk efektiivsemalt kui varem. Kõrge saavutusvajadusega isik – kaldub püsitama realistlikuma raskusastmega eesmärke, kaldub tegema mõõdukama riskiga otsuseid, mõtleb palju tööst ja soovib kohest tagasisidet, tunneb isiklikku vastutust. Vitamiiniteooria – Warr ütles, et keskkond pakub 9 tunnust, mis mõjutavad psühholoogist heaolu nii nagu vitamiinid mõjutavad inimese keha. Võimalus
Valmisolek jõupingutusteks sõltub enesetõhususeootusest usust oma võimetesse. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkide saavutamise kogemusest. Enesetõhusus Usk oma võimetesse suureneb kui: eesmärgid on konkreetsed mõõduka raskusega saavutatavad lähitulevikus soorituse edukus Motivatsiooni Vajaduste teooria teooriad McClelland inimestel esineb kolm vajaduste kategooriat Saavutusvajadus Kuulumisvajadus Võimuvajadus Domineeriv vajadus mõjutab ja aktiveerib teatud käitumist. Ootuste teooria Motivatsiooni teooriad Tasude tajutud väärtus Tajutud seos pingutuse ja tulemuse vahel Tajutud seos tulemuse ja tasu vahel Motivatsiooni tugevus Motivatsiooni teooriad Võrdsuse teooria Mida võrreldakse? Võrreldakse panust tulemustega Kellega võrreldakse? Ameti raames ja väljaspool
Maslow teooria: väidab, et osad vajadused on kriitilisemad kui teised. Et kõrgema taseme vajadused aktiveeruksid, peavad madalama taseme vajadused olema rahuldatud. Vajadused: füsioloogilised, kaitstuse ja turvalisuse, sotsiaalsed, tunnustus, eneseteostuse ja enesearendamise vajadused. Aldeferi ERG teooria, kus erinevad vajadused on jaotatud baasvajadusteks, kuuluvusvajadusteks ja enesearendamise vajadusteks. McClellandi teooria, kus on välja toodud suhtlemisvajadus, saavutusvajadus ja võimuvajadus. Aldeferi teooria: eksistentsi , suhtlemis ja kasvu vajadused Mis iseloomustab tähelepanu? Tähelepanu sõltub stiimuli omadustest, inimese isikuomadustest ja situatiivsetest teguritest. Mis iseloomustab taju? Taju on tegelikkuse, selle esemete ja nähtuste peegeldamise protsess, mile käigus tunnetatakse ümbritsevat maailma. Tajumine on protsess, mille käigus on indiviid stiimulile avatud, ta valib, selekteerib ja tõlgendab infot ning tal kujuneb teatav pilt endast ja ümbrusest
Töö ise, vastutus, isiklik areng, töökoha stabiilsus KRIITIKA : 1) Väike töötajate valim (raamatupidaja ja insener) 2) Metoodiliselt on puudulik 3) Lihtsustab rahulolu ja rahulolematuse põhjusi. 4. Kirjelda lühidalt McClellandi saavutusvajaduse teooriat ning kirjelda juhti antud teooriast lähtuvalt. David McClelland sõnastas teooria, mille järgi tuleb tugineda inimese kolmele põhilisele vajadusele: saavutusvajadus ühtekuuluvusvajadus võimuvajadus Antud teooriast lähtudes on edukal juhil kõrge võimu ja madal saavutusvajadus. Võim on otsustav edutegur. Sotsiaalne võim aitab juhil saavutada organisatsiooni ja rühma eesmärke. Samuti on juhil kõrgem saavutusvajadus ja madalam ühtekuuluvusvajadus. TEEMA: Meeskond, kommunikatsioon ja konflikt 1) Nimeta grupi tunnuseid. Grupi kõige olulisemad tunnused on: grupi suurus; moodustamisviis; kestus. 2) Milline on optimaalne liikmete arv grupis
kahte rühma: hügieenifaktorid mõjutavad tööga rahulolematust (rahulolematusest mitte rahulolematuseni) ja motivatsioonifaktor võivad tekitada rahuolu (rahulolust mitterahuloluni). Ilmsete vajaduste teooria Murray ütles, et vajadused on õpitud ja igal vajadusel on intensiivsus ja suund. Vajaduste ilmnemiseks on vajalikud teatud keskkonna tingimused, nt intiimsuse-, kuuluvuse- või võimuvajadus. Saavutusvajadus indiviidi ootus saavutada eesmärk efektiivsemalt kui varem. Kõrge saavutusvajadusega isik kaldub püsitama realistlikuma raskusastmega eesmärke, kaldub tegema mõõdukama riskiga otsuseid, mõtleb palju tööst ja soovib kohest tagasisidet, tunneb isiklikku vastutust. Vitamiiniteooria Warr ütles, et keskkond pakub 9 tunnust, mis mõjutavad psühholoogist heaolu nii nagu vitamiinid mõjutavad inimese keha
(Maslow kuuluvuse vajadus). 3) Areng (growth) vajadus areneda, saada küpsemaks (Maslow tunnustuse ja eneseteostuse vajadus) 4) motivaatoriks. Aldefer leidis, et kord rahuldatud madalama astme vajadus aktiveerub uuesti, kui kõrgema taseme vajadus jääb rahuldamata (tunnustuse puudus _ stress _söömishäired). Saavutusvajaduse teooria. (McClellend) Saavutusvajaduse teooria järgi on inimesel kolm põhilist vajadust, saavutusvajadus, suhtlemisvajadus ja võimuvajadus, mida ta püüab elujooksul rahuldada. Iga vajadus seostub eelistustega tööalases käitumises. Kattuvad Maslow eneseteostuse (seotud saavutustega), tunnustuse (seotud ühtekuuluvuse), armastuse ning sotsiaalsete vajadustega. Vajadused võivad olla isiksuseti väga erinevad ja kuna need vajadused on omandatud individuaalsete elukogemuste kaudu, tekib aja jooksul inimesel kalduvus ühte kolmest vajadusest teistest enam tähtsustada. Saavutusvajadus
riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi. See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset. • Suhtlemisvajadus - ajendab looma ja hoidma sooje sõbralikke suhteid teiste inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele. Suhtlemisvajaduses on suur osa lähedastel sõprussuhetel, uute sõprade leidmisel, üksindushirmul, teiste abistamisel. Tähtis on üksteise mõistmine. • Võimuvajadus - tingib soovi kontrollida ja mõjutada teiste käitumist, nende eest vastutada. See on vajadus juhtida ja suunata teiste inimeste tegevust. Uuringu põhjal on juhile omane kõrge võimuvajadus. Maslow vajaduste hierarhia keskendub aga füsioloogilistele, turvalisuse/ohutuse, sotsiaalsetele, tunnustuse ja eneseteostuse vajadustele. 9. Kirjeldage S. Adamsi Võrdsuse teooria põhimõtteid. S
1. Inimese vajadused, ootused, eesmärgid 2. Vahetu ühiskond: töögrupp, perekond 3. Ühiskond tervikuna. 4 63. D.McClellandi Saavutustevajaduse teooria põhiseisukohad ning erinevus A.Maslow Vajadustepüramiidi teooriast ...teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile: 1.saavutusvajadus, 2.suhtlemisvajadus, 3.võimuvajadus Need on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega. 1. Saavutusvajadus – ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset. 2. Suhtlemisvajadus – ajendab looma ja hoidma sooje sõbralikke suhteid teiste inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele
· Olukorra kontrollitavusest · Sellest, mil määral mõjutab olukord liidrit. 25. Selgitage D. McClellandi Saavutustevajaduse teooria olemust ning erinevust A. Maslow Vajadustepüramiidi teooriast. D. McClelland Saavutusvajaduste teooria (1) ...teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile: 1.saavutusvajadus, 2.suhtlemisvajadus, 3.võimuvajadus Need on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega. 1. Saavutusvajadus ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset. 2. Suhtlemisvajadus ajendab looma ja hoidma sooje sõbralikke suhteid teiste inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele.
Neid iseloomustab ka see, et nad eelistavad töötada üksinda. 2. Suhtlemisvajadus inimesed eelistavad tööd, kus saavad töötada grupis ning koos teiste inimestega. Neile sobivad ametid, mis hõlmavad suhtlust klientidega. Kõrge suhtlemisvajadustega juht võib olla ebaefektiivne, sest soovib kõikidega hästi läbi saada ning selletõttu võib puududa karmikäelisus ning tööülesannete suunamine, konfliktide lahendamine võib olla raskendatud. 3. Võimuvajadus Seda võib olla kahte tüüpi: a)personaalne võimuvajadus ning b) institutsionaalne võimuvajadus. Mõlemal juhul meeldib inimesele teisi juhendada, kontrollida, mõjutada. Võimuvajadustega inimesed on parimad juhid, sest suudavad kontrollida ja juhtida oma organisatsiooni. Eriti sobivad juhtideks need, kellel on institutsionaalne võimuvajadus, sest nad on suutelised teiste inimeste käitumist mõjutama viisil, mis oleks ettevõttele kasulik. 12
ei oska sõpru leida ega ise sõber olla puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid tal on lihtsalt igav 60% kiusajatest saavad kohtuliku karistuse enne oma 25-ndat sünnipäeva Missugune see kiusaja on? Tal on enamasti: palju energiat sõnaosavust, räägib musta valgeks hea arvamus enesest oskus teisi mõjutada ja ära käsutada näiline populaarsus, tegelikult teda ei sallita suur võimuvajadus hirm ise kiusatav olla VAIKIV ENAMUS ehk kõrvalseisjad Tunnevad hirmu ja kardavad seda enam, mida julmem ja vastikum on kiusajate käitumine. Kardavad ise kiusamise ohvriks saada. Hirmust aitab üle saada sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga asjast rääkimine. Mida teha kiusamisega? Kiusaja vajab tunnustust, võimalust oli tähtis
Tuntumad motivatsiooniteooriad on: 1. Maslow’ vajaduste hierarhia – vajaduste rahuldamine – kõrgemat rahuldust täites ei taha madalamale enam langeda. Kõrgema taseme vajadused: tunnustusvajadus, eneseaktualiseerimise vajadus. Madalamad vajadused: füsioloogilised, turvalisus ja kuulumine. 2. McClellandi teooria – kõrgemad vajadused: saavutusvajadus (vajadus püstitada eesmärke ja neid täita.), võimuvajadus (vajadus mõjutada inimesi ja olukordi). Madalama taseme vajadus: kuuluvusvajadus(vajadus osaleda rühmatöös, olla teistega seotud) 3. Herzbergi teooria – töö ja rahulolu teooria. Kõrgema taseme vajadus: Motivatsioonifaktorid - mille olemasolu võib tekitada rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalus tööl, huvipakkuv töö, tunnustus). Madalama taseme vajadus:
vastandatud, ent üldjuhul peame otsustama ühe või teise kasuks. Sellisel juhul tuleks Weberi arvates kindlasti eelistada vastutuseetikat. Veendumuseetika ei ole lõpuni veenev, sest tihti on siin keskseks veendumus, et oma tegude eest ei pea vastutama inimene ise, vaid teised. Kutsumuspoliitiku natuuri keskmeks on Weberi väiteil kirglikkus. Kirglikkusega liitub loomulikult riskivalmidus,veendumuseetiline imperatiiv jne. Võimutahe, võimuvajadus näib olevat Ansipi eneseteostuse alus. MAX WEBER ON VÄGA TÄPSELT märkinud et “see, kes seob end poliitikaga, see tähendab võimu ja vägivalla vahenditega, sõlmib lepingu saatanlike jõududega” ????????????? Näited Eesti poliitika kohta - Weber lõpetab 1918: Mitte suve õitseng ei asu meie ees, vaid eelkõige jäise pimeduse ja kalkuse polaaröö, võitku välispidiselt milline grupp tahes.
suurendades ILMSETE VAJADUSTE TEOORIA (H. Murray) Vajadused on õpitud Igal vajadusel on intensiivsus ja suund Vajaduse ilmnemiseks on vajalikud teatud keskkonna tingimused Intiimsuse/läheduse vajadus motiiv kogeda soojust, lähedust ja kommunikatsiooni teiste inimestega Kuuluvuse (liikmeksoleku) vajadus vajadus inimgrupi järele. Soov saavutada teiste heakskiitu ja tunnustust. Eelistavad "sotsiaalseid" ameteid, eesmärgiks on suhted Võimuvajadus soov kontrollida oma ümbritseva keskkonna finantsilisi, materiaalseid, informatsioonilisi ja inimressursse Saavutusvajadus (D. McClelland) Saavutusvajadus on indiviidi ootus saavutada eesmärk või ülesanne efektiivsemalt kui varem Kõrge saavutusvajadusega isik: Kaldub püstitama mõõdukama/realistlikuma raskusastmega eesmärke Kaldub tegema mõõdukama riskiga otsuseid Soovib kohest ja üksikasjalist tagasisidet Mõtleb palju tööst (sh kodus, puhkusel) Tunneb isiklikku
ressursse eesmärgiga midagi korda saata Võim on loomulik osa organisatsioonist. Juhid peaksid seda kasuttama alluvate toetamiseks ja koordineerimiseks. Võimutus määrab tegelikult organisatsiooni efektiivsuse Autoriteet – õigus või kohutus nõusoleku saavutamiseks Võimu (legmiitsus) – võime saavutada nõusolekut (inimesed, kel puudub positsioon, võivad omade tegelikku võimu) Võimutüübid: Sotsialiseeritud – võimuvajadus eesmärgiga hoolitseda teiste eest Personaalne – võimuvajadus isiklike eesmärkide täitmiseks Vastutustundlikel juhtidel esineb sotsialiseeritud võimuvajadus Võimu kontseptsioonid Modernistlik – võimu lookus on autoriteet, teadmised ja võime lahendada kriitilisi probleeme organisatsiooni jaoks o Võimu baas – õigus kontrollida o Kontroll kui tegevuse vaatlus o Konflikt on ebaproduktiivne
o Karistusel põhinev võim hirm o Positsioonil põhinev võim liider on kõrgemal, jäljendamine o Karismaatiline võim isiksuse võlu o Ekspertvõim liidril suured teadmised valdkonnas Motivatsiooniteooriad o Maslow vajaduste hierarhia füsioloogiline, turvalisus, kuulumine, tunnustus, eneseteostus o McClellandi teooria 4 vajadust saavutusvajadus vajadus püstitada eesmärke, viia asju lõpuni. Võimuvajadus vajadus mõjutada inimesi/olukordi, olla tähelepanuobjektiks. Kuuluvusvajadus vajadus osaleda rühma töös, seotus teistega. Asjatundlikkus tahe võimeid arendada o Herzbergi töö ja rahulolu teooria - Hügieenifaktorid (tööga rahulolematus, palk, kindlustunne, töötingimused) ja motivatsioonifaktorid(saavutusvajadus, tunnustus, enesearendus) - see tooli olematus ruumis o Ootuste teooria motivatsioon ei sõltu ainult vajadustest, vaid ka ootusest
võtavad rohkem vastutust, seavad ambitsioonikamaid eesmärke, riskeerivad enam ning ootavad ka põhjalikku tagasisidet tegevusele. Need, kellele on olulisemad muud motiivid, täidavad aga pigem lihtsamaid ülesandeid ja tegutsevad meelsamini standardsemates ja ennustatavates tingimustes. McCellandi teooria järgi on kolm vajadust, mis motiveerivad inimesi: Saavutusvajadus ehk soov teha midagi paremini, lahendada probleeme, võtta riske jne; Võimuvajadus ehk soov kontrollida teisi inimesi, mõjutada nende käitumist, vastutada nende eest; Kuuluvusvajadus ehk soov üles ehitada ja säilitada teiste inimestega sõbralikke suhteid. Juhil, kes tahab olla efektiivne ja edukas, peaks olema suhteliselt kõrge saavutusvajadus. Kõrge kuuluvusvajadusega juht ei saa McCellandi arvates selline olla, sest soov säilitada häid suhteid võib mõjutada teda õiglaste otsuste tegemisel. Juhtimises on palju olukordi,
2) karistuse võim hirm 3) positsiooni võim turva 4) karisma võim võlu 5) ekspertvõim teadmised · info ja kontrollivõim Eduka liidri valem: algata protsesse, ole entusiastlik, aita teistel tegutseda, loo mudel, tähista saavutusi. Väline motivatsioon: palk, tunnustus, staatus. Sisemine motivatsioon: psühholoogiline rahulolu. Maslow vajaduste hierarhia: McClellandi teooria: 4 vajadust, mis juhte motiveerivad: 1) saavutusvajadus 2) võimuvajadus 3) kuuluvusvajadus 4) asjatundlikkus Herzbergi töö ja rahulolu teooria: hügieeni faktorid: mõjutavad tööga rahulolematust, nt palk, töötingimused, suhted (omavad effekti teatud maani v ei oma üldse). Motivatsioonifaktorid: tõstavad rahulolu, nt eneseareng, huvipakkuv töö, vastutuse usaldamine jne. Konflikt vastuolu. Iseloomustab tase. Muudatustele aitab kaasa optimaalne tase. Stress: elustress ja distress.
2) karistuse võim hirm 3) positsiooni võim turva 4) karisma võim võlu 5) ekspertvõim teadmised · info ja kontrollivõim Eduka liidri valem: algata protsesse, ole entusiastlik, aita teistel tegutseda, loo mudel, tähista saavutusi. Väline motivatsioon: palk, tunnustus, staatus. Sisemine motivatsioon: psühholoogiline rahulolu. Maslow vajaduste hierarhia: McClellandi teooria: 4 vajadust, mis juhte motiveerivad: 1) saavutusvajadus 2) võimuvajadus 3) kuuluvusvajadus 4) asjatundlikkus Herzbergi töö ja rahulolu teooria: hügieeni faktorid: mõjutavad tööga rahulolematust, nt palk, töötingimused, suhted (omavad effekti teatud maani v ei oma üldse). Motivatsioonifaktorid: tõstavad rahulolu, nt eneseareng, huvipakkuv töö, vastutuse usaldamine jne. Konflikt vastuolu. Iseloomustab tase. Muudatustele aitab kaasa optimaalne tase. Stress: elustress ja distress.
kuuluvusvajadus lugupidamisvajadus e n e s e a k t u a l i s a t s i o o n i vajadus Kleiton Aldenfender on tuntud E-R-G-teooria järgi, kus ta võttis maha Maslow hierarhia. David McCelland väitis, et inimestel on kolm vajaduste kategooriat: • Saavutamisvajadus • Kuulumisvajadus ehk sotsiaalne vajadus • Võimuvajadus • Kompetentsusvajadus Domineeriv vajadus mõjutab ja aktiveerib teatud käitumist. Päris hea mõte oleks töötajat otsides lasta tal teha testi, mis määraks ta domineeriva vajaduse kindlaks et tema potensiaali kasutada maksimeeritult. Usk oma võimetesse suureneb kui eesmärgid on konkreetsed, mõõduka raskuseda, saavutatavad lähitulevikus, soorituse edukus. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkide saavutamise kogemusest. F.Herzbergi kahe-faktori teooria
on samuti võimas motivatsioonitegur. Kui töötaja on produktiivne ja organisatsioon märkab seda, jagatakse hüvitusi. Kui need hüvitused on sobivad olemuselt, ajastatuselt ja jaotamiselt, rahuldatakse töötaja algsed vajadused ja tõukejõud. Samal ajal võivad esile kerkida uued vajadused ja tsükkel algab uuesti. Klassikalised teooriad D.McClelland´i motivatsiooni tõukejõudude teooria põhjal motiveerib inimest kas saavutus-, kuuluvus- või võimuvajadus. Enimtuntud teooria motivatsioonist on tõenäoliselt Maslowi vajaduste hierarhia teooria. Motivatsiooni kahe teguri teooria esitas psühholoog Frederick Herzberg 1950-ndate aastate lõpus, olles eelnevalt põhjalikult uurinud inimeste töössesuhtumist. MC CLELLAND´I MOTIVATSIOONI TÕUKEJÕUDUDE TEOORIA David McClelland Harvardi Ülikoolist arendas välja klassifikatsiooniskeemi kolmest domineerivast motivatsiooni tõukejõust: saavutus, kuulumine ja võim ning esitas
kiirendada selle abil majandusarengut; tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuse-omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlus-alase eduga (või läbikukkumisega). · miks mõnel indiviidil on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teisel ei ole? D. McClellandi ettevõtjakäsitlus · ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus-motivatsioon ja tugev võimuvajadus. Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon, eneseusaldus ning probleemide lahendamise oskused. Nad tahavad oma pingutuste tulemust konkreetselt näha ja saada tagasisidet oma töö tulemustest. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi · saavutusvajadus · kuuluvusvajadus · võimuvajadus Ettevõtja roll McClellandi järgi
abil majandusarengut; tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuse-omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlus-alase eduga (või läbikukkumisega). · miks mõnel indiviidil on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teisel ei ole? D. McClellandi ettevõtjakäsitlus · ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus-motivatsioon ja tugev võimuvajadus. Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon, eneseusaldus ning probleemide lahendamise oskused. Nad tahavad oma pingutuste tulemust konkreetselt näha ja saada tagasisidet oma töö tulemustest. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi 2 · saavutusvajadus · kuuluvusvajadus
kiirendada selle abil majandusarengut; tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuse- omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlus-alase eduga (või läbikukkumisega). miks mõnel indiviidil on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teisel ei ole? D. McClellandi ettevõtjakäsitlus ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus-motivatsioon ja tugev võimuvajadus. Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon, 2 eneseusaldus ning probleemide lahendamise oskused. Nad tahavad oma pingutuste tulemust konkreetselt näha ja saada tagasisidet oma töö tulemustest. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi saavutusvajadus kuuluvusvajadus võimuvajadus
• Tegelik motivatsioon inimese töö tegemiseks on määratud kolme grupi tegurite poolt: 1. Inimese vajadused, ootused, eesmärgid 2. Vahetu ühiskond: töögrupp, perekond 3. Ühiskond tervikuna. 66. D.McClellandi Saavutustevajaduse teooria põhiseisukohad ning erinevus A.Maslow Vajadustepüramiidi teooriast ...teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile: 1.saavutusvajadus, 2.suhtlemisvajadus,3.võimuvajadus Need on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega. 1. Saavutusvajadus – ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset. 2. Suhtlemisvajadus – ajendab looma ja hoidma sooje sõbralikke suhteid teiste inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele. Suhtlemisvajaduses on suur osa lähedastel
17. Millised on tuntumad motivatsiooniteooriad ja kuidas neist on kasu juhtimisel? 1. Maslow’ vajaduste hierarhia – vajaduste rahuldamine – kõrgemat rahuldust täites ei taha madalamale enam langeda. Kõrgema taseme vajadused: tunnustusvajadus, eneseaktualiseerimise vajadus. Madalamad vajadused: füsioloogilised, turvalisus ja kuulumine. 2. McClellandi teooria – kõrgemad vajadused: saavutusvajadus (vajadus püstitada eesmärke ja neid täita.), võimuvajadus (vajadus mõjutada inimesi ja olukordi). Madalama taseme vajadus: kuuluvusvajadus(vajadus osaleda rühmatöös, olla teistega seotud) 3. Herzbergi teooria – töö ja rahulolu teooria. Kõrgema taseme vajadus: Motivatsioonifaktorid - mille olemasolu võib tekitada rahulolu (saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalus tööl, huvipakkuv töö, tunnustus)
Väline motivatsioon- on seotud käegakatsutava tasuga: palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon – on seotud psüholoogiliste vajaduste rahuldamisega: rakendada oma võimeid , olla tunnustatud. Motivaatoriks juhtimisel põhiliselt on: Juhtimine 1) saavutusvajadus – vajadus püstitada eesmärke, viia asju lõpuni ja alustada uutega; 2) võimuvajadus – vajadus mõjutada inimesi ja olukordi, olla tähelepanu objektiks; 3) kuuluvusvajadus – vajadus osaleda rühma töös, olla seotud teiste inimestega; 4) asjatundlikkus – tahe oma võimeid arendada ja esilekerkinud takistusi loominguliselt ületades jõuda asjade sisuni. Kui juht rahuldab töötaja tunnustusvajaduse, suurendab töötaja rahulolu. 8. Strateegiline juhtimine. Milliseid oskusi peab juht strateegia kavandamisel omama?
tegutseda või nad ei tööta nii madala tasu eest. Juht üldiselt kontrollib sellist situatsiooni. Tajutud tõenäosus, et pingutus annab oodatud tulemuse. Suure jõupingutuse tulemuseks on ka kõrgelt hinnatud tegevus 12. Kirjelda Mc Clellandi motivatsiooni tõukejõudusid ja nende tähtsust töötajate motiveerimisel. McClelland motivatsiooni tõukejõudude teooria põhjal motiveerib inimest kas saavutus-, kuuluvus- või võimuvajadus 1)Saavutusvajadus tung püstitada eesmärke, viia asju lõpuni ja alustada uuesti; jõuda sihini, minna edasi, ületada raskusi. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Selline inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunnetab usaldust. Ta vajab hinnangut tehtud tööle, tagasisidet. 2)Kuulumisvajadus ehk sotsiaalne vajadus -tung olla seotud teiste inimestega, sooviga osaleda tõhusas töögrupis. Selline inimene töötab motiveeritumalt, kui teda kiita hea suhtumise ja koostöö eest.
kiirendada selle abil majandusarengut; tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuse- omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlus-alase eduga (või läbikukkumisega). miks mõnel indiviidil on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teisel ei ole? D. McClellandi ettevõtjakäsitlus. Руководство предпринимателя Мак Клеланда. ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus-motivatsioon ja tugev võimuvajadus. Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon, eneseusaldus ning probleemide lahendamise oskused. Nad tahavad oma pingutuste tulemust konkreetselt näha ja saada tagasisidet oma töö tulemustest. Предпринимателю свойственно сильная мотивация достижения и жажда власти
(growth G) .� Nagu Maslow: (1)rahuldatud madalamat järku vajadused viivad soovile rahuldada kõrgemat järku vajadusi. .� Vastupidiselt Maslow'le (1) samaaegselt võib aktuaalne olla rohkem kui üks vajadus ,(2) kui kõrgematasemelise vajaduse rahuldamine on maha surutud, suureneb soov rahuldada madalamatasemelist vajadust. (3)Ei eelda, et eksisteeriks jäik hierarhia McClellandi teooria . 3 +1 vajadust, mis juhte motiveerivad 1) Saavutusvajadus 2) Võimuvajadus 3) Kuuluvusvajadus (osalus) 4) + Asjatundlikkus Kolme vajaduse teooria .� Saavutusvajadus - püüd silma paista, saavutada normidest enamat, püüdlus edukusele. Püüd vältida väga kergeid või väga raskeid ülesandeid. .� Võimuvajadus - vajadus panna teisi käituma vastavalt oma tahtele, eriti nii, kuidas nad muidu ei käituks. .� Kuuluvusvajadus - soov sõbralike ja lähedaste inimestevaheliste suhete järele. Kolme vajaduse teooria 2
teiste inimeste järgi, kes on mu perekond, kus ma töötan, kus ma õpin) -> tunnustus -> eneseaktualiseerimine (iniemsed teevad asju, mis neile meeldib, ilma , et nad hoolivad eriti teiste arvamusest. Juhi jaoks on oluline tunda, kus konkreetne inimene parasjagu on. Inimene ei mõtle järgmise tasandi motiaavtoritele enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Mc Clellandi teoorua Saavutusvajadus Võimuvajadus Kuuluvusvajadus Asjatundlikkus a.1> 4 vajadust, mis juhte motiveerib Herzbergi töö ja rahulolu teooria · Hügieenifaktorid: mõjutavad tööga rahulolematust (palk, kindlustunne, töötingimused, kontroll, suhted). Kui nad on olemas, siis nad rahulolu ei tõsta, kui neid ei ole, siis on pahandus majas. · Motivatsioonifaktorid: tõstavad rahulolu (saavutamisvajaduse rahuldamine, vastutuse
Ettevõtja roll McClellandi järgi. -Ettevõtluse arendamiseks oli oluline stimuleerida indiviide alustama oma äriga ning kiirendada selle abil majandusarengut; tekkis ahvatlus selgitada välja isksuseomaduste profilli, mis seostuks ettevõtlusalase eduga (või läbikukkumisega) -Miks mõnel indiviidil on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teisel ei ole ? D.McCellandi ettevõtjakästilus – Ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus- motivatsioon ja tugev võimuvajadus (Ta uskus, et need nähtused on mõõdetavad). Saavutusmotivatsioon oli seega tema arvates õpitav. Tema poolt saadud tulemuste kohaselt on leitav seos saavutusmotivatsiooni taseme ja majandusliku arengu vahel. Ettevõtjad on indiviidid, kellele on omased kõrge saavutusmotivatsioon, eneseusaldus ning probleemide lahendamise oskused. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McCellandi järgi: saavutusvajadus, kuuluvusvajadus, võimuvajadus
taustauuring test töölevõtu intervjuu käitumisülesanne valiku tegemine. HINDAMISMEETODID: Hindamiste läbiviimiseks kasutatakse erinevaid hindamismeetodeid (nt intervjuu, grupitöö, testid jms), sageli ka erinevaid hindajaid. Valiku kriteeriumiteks on: Oskused ametioskused, suhtlemisoskused, juhtimisoskused, Isiksuseomadused vastutusvõime, sotsiaalsus, enesest lugupidamine, loomingulisus, saavutusvajadus, tahtejõulisus, võimuvajadus, stressitaluvus Töötulemused töö efektiivsus (kvantiteet, kvaliteet), töötulemused Vaimsed omadused intelligentsus, tunnetusvõimed Füüsilised omadused füüsiline võimekus, psühhomotoorsus Taust ja kogemused elulugu, perekond, haridus, töökogemus Praegune staatus ja elustiil töökoht, kindlustatus, elustiil Valimisel tuleks hinnata koostöövõimelisust, pingetaluvust, paindlikkust,
tervetele meestele ja naistele. Vajadused Vajaduste teooria- Henry Murray (1938) On olemas kogum vajadusi, mis motiveerivad inimese käitumist. Murray ei reastanud vajadusi. Kõik vajadused on elu jooksul õpitud. Igal vajadusel on kaks komponenti: Suund viitab isikule või objektile, millelt oodatakse vajaduste rahuldamist Intensiivsus näitab vajaduste olulisust · saavutusvajadus · kuuluvus · agressioon · autonoomia · eksponeerimine · hoolitsus · korravajadus · võimuvajadus (http://ehitustootlus.ttu.ee/Oppematerjalid/Liias/2008/motivatsiooniteooriad.PDF) Inimese vajadused jagunevad: Põhivajadused e. Bioloogilised vajadused · Vajadus säilitada püsivat kehatemperatuuri · Söögi, joogi ja unevajadus Haapsalu 2009 Motivatsioon · Suguiha ja seksuaalsus e. vajadus säilitada liiki · Vajadus säilitada iseennast vältida valu,
annaabi.ee 
