Ökoloogia I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED (0)

I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED
1. Mis on…..? (ühe lausega)
1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (valgus, temperatuur niiskus)
2. Adaptatsioon ehk kohastumine - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga . Väliskeskkonnaga seotud organite muutus toimub tavaliselt idioadaptsiooni ( idio = ise) teel: näiteks loomade värvimuutus oleneb keskkonnast, milles nad elavad; üksikult kasvanud või metsas kasvanud kuuse kuju on seotud konkreetsete elutingimustega.
3. Aeroobne hingamine – hapniku juuresolekult toimuv bioloogiline protsess, mille käigus redutseeritakse orgaanilised ühendid ning hingamise käigus eraldub vaba energia, mis salvestatakse ATP-na .
4. Akuutne toksilisus - äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma.
5. Autotroofne organism – isetoituv organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine. (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad)
6. Biogeotsönoos – elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond.
7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus.
8. Bioloogiline liik -
9. Biosfäär – sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga.
10. Bioota – ehk elustik , taimede, loomade ja mikroorganismide kogum, mingi suure ala floora ja fauna.
11. Biotroof – ehk parasiit , kes toitub elusast orgaanilisest ainest.
12. Detriitahel - e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel , mis algab eluta orgaanilise aine (taime- loomajäänuste) tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks .
13. Eutrofeerumine – liigforsfori poolt põhjustatud veekogu troofilisuse muutumine.
14. Happevihmad – happeid , mis tekivad atmosfääris mitmesuguste saasteainete (lämmastiku – ja väävliühendite) lahustumisel veepiisakestes, sisaldavad sademed.
15. Heterotroofne organism – organism, kes toitub teiste organismide poolt valmistatud orgaanilistest ainetest ning nende lagundamisel saab elutegevuseks vajaliku energia. (kõik loomad, seened, suurem osa baktereid)
16. Hüdrosfäär – Maa armosfääri ja litosfääri vahel paiknev katkendlik vesikest, mis hõlmab ookeanid, mered , järved, jõed, tehisveekogud ja liustikud.(laiemas laastus kuuluvad sinna ka veeaur, vesi ning igijää/ lumikate ).
17. Kantserogeenne aine - orgaaniline ühend, inimesele ohtlik ja vähki tekitav aine, nt. benso (a)püreen
18. Karjatusahel - toiduahela üks põhitüüp, algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning järgmiselt kiskjateni.
19. Kasvuhooneefekt – nähtus, mida põhjustavad süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid atmosfääris, nad lasevad läbi päiksekiirgust, mis langeb Maale ja muutub osaliselt soojuseks, kuid takistavad aga soojuse kiirgumist läbi atmosfääri maailmaruumi – selle tulemusel on maad ümbritsevas õhukihis temperatuur kõrgem kui väljaspool atmosfääri.
20. Katabolism - on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni).
21.Kemosünteetiline bakter - bakter, mis bioloogilis-keemilise protsessi käigus ühest või mitmest süsinikmolekulist (CO2 ja metaan ) ja mineraaltoiteainest sünteesib orgaanilisi ühendeid.
22. Kliimaks – ehk lõppkooslus (ka püsikooslus) on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda.
23. Kommensialism - organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele – kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Nt. koid linnupesades, putukad sipelgapesades.
24. Saprofaag - kõdu- e. lagutoidulised loomad, toituvad taimse või loomse päritoluga surnud orgaanilisest ainest.
25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus - toksiliste ainete mõju on pikaajaline (võib kesta kuud või aastaid) kuid doosid on suhteliselt madalad ning nähtavad efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud.
26. Litosfäär – Maa tahke väliskest, koosneb maakoorest (mis koosneb mitmesuguste mineraalide assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest) ja vahevööülalosast, mis on 50-200 km paksune.
27. LD50 - ehk surmav doos (lethal dose), on standardne viis märkida aine mürgisust. LD50 on akronüüm väljendist "Lethal dose, 50%" ( letaalne , surmav doos, 50%). LD50 märgitakse minimaalset aine kogust, mis on surmav pooltele isenditele testpopulatsioonist.
28. Magnetosfäär - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega.
29. Makrokonsument ehk fagotroofid – heterotroofsed organismid (peamiselt loomad mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi)
30. Mesosfäär - mõnekümne kilomeetri paksune atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel, mida iseloomustab temperatuuri langus kõrguse suurendes. ning kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal, mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel.
31. Mikrokonsument või saprotroofid - peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid.
32. Mutageenne aine - mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid – gamma - ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid ( alkaloidid ), viirused .
33. Mutualism (sünergism) – kahe eri liiki organismi kestev mõlemale poole kasulik kooselu. ( samblikus vetika ja seene kooselu.
34. Nekrofaagid - laipadel toitujad, raipetoitlased, lagundajad.
35. Noosfäär - on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus; võimaldab konkretiseerida ühiskonna ja looduse vastikuse seose käsitust ja rõhutab, et ühiskond on loodust teatud piires teadlikult suunav ja organiseeriv tegur.
36. Ökoloogiline nišš (ökonišš) – liigi või selle populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum.
37. Ökoloogiline püramiid – graafiline mudel, mis kujutab aine või energia liikumist ühelt toidutasemelt (troofiliselt tasemelt) teisele, mille esimesel astmel on tootjad, järgmistel tarbijad ja püramiidi tipus tippkiskja ehk tipptarbija.
38. Ökoloogiline suktsessioon - ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus.
39. Parasitism ehk nugilisus – eluviis, kui üks organism elab teise organism (peremehe) arvel ehk toitumissuhe, kus üks pool saab kasu, teine kahju.
40. Populatsioon – rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal, samas elupaigas ( ahvenad Võrtsjärves)
41. Populatsiooni tihedus – sama liigi isendite arv kindlal pinnaühikul.
42.Primaarproduktsioon ehk algtoodang e. esmatoodang – autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme ( primaarse troofilise taseme) kogutoodangu või heterotroofseile organismidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu.
43. Produtsent - tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli.
44. Säästev areng - on looduslike ressursside kasutamise ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine.
45. Sekundaarne suktsessioon - on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine .
46. Stratosfäär – atmosfääri kith, kus temperatuur tõuseb kuni -2°C tingituna osoonikihi võimest absorbeerida soojenemist põhjustavat UV-kiirgust. Osooni kontsentratsioon kihi keskel ulatub kuni 10 ppm.
47. Toiduahel – organismide ahel, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine; toitainete ja energia liikumine ühest organismist teise.
48. Toiduvõrk – omavahel seotud toiduahelate kogum, toitumissuhete võrk.
49. Troofiline tase - teoreetiline üldistus, mis tuleneb ökosüsteemi energeetilisest käsitlusest, kus esimesel tasemel on autotroofid , teisel fütofaagid, kolmandal zoofaagid, viiendal ja kuuendal on tippkiskjad.
50. Troposfäär - on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 10–16 km kõrgusele. sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb
2. ( pikemalt )

Millest koosneb ökosüsteem?
Ökosüsteem koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused ( kooslus ja selle ümbritsev keskkond moodustavad ökosüsteemi). Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma nišš.
Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku.
Ökosüsteemi põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad.
Ökosüsteemi koostisosadeks on:
biotsönoos ehk elukooslus

taimekooslused

seenekooslused

loomakooslused

mikroorganismide kooslusökotoop ehk elukeskkond

õhkkeskkond

vesikeskkond

muldkeskkond

Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral koguaeg . Lühilaineline päikesekiirus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Kasvuhooneefekt põhineb energia jäävuse seadusel. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel CO2, CH4, lämmastikoksiidid, O3 ja freoonid . CO2 eraldub fossilsete kütuste põlemisel, metsade mahavõtmisel ja lubja(tsemendi) tootmisel.
1)CH4 eraldub märgaladest, eriti riisikasvatusest, koduloomade väljaheidetest ja eraldub prügilatest, lisaks sellest moodustab rohkesti ka soodes ja rabades.
2)Lämastikoksiidid eralduvad autoheitgaasidest, tekib lämmastikväetiste lagunemisel mullas ja eraldub ka biomassist.
3)Freoonid eralduvad aerosoolidest, külmikute ning külmutussüsteemide õhukonditsioneeride kasutamisel ja tulekustutsseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel.
Kasvuhoone efekti seostatakse ka kliima soojenemisega. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 150C, kasvuhooneefektita oleks see vaid -180C.

Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Happevihmade peamisteks põhjustajateks on lämmastik- ja vääveldioksiid. Nad lahustuvad vihmatilkades ning muudavad need happeliseks. Puhas saastamatu vihmavesi on süsinikdioksiidi sõsalduse tõttu niigi nõrgalt happeline, kuid kui sellele lisanduvad veel lämmastiku ja väävli ühendid, on pH 3-4 või veelgi madalam, mis tähendab, et vihmavesi muutub happeliseks.
Happevihmade tekketpõhjusteks on fossilsete kütuste põletamisel ( nafta , kivisüsi, põlevkivi jt) sattuvad lämmastiku ja süsinikuühendid, lisaks metallisulatamine ja metsatulekajudel eralduv CO. Eristatakse ka looduslike protsesse, mis aitavad kaasa happesademete tekkele nagu vulkaanilise tegevuse puhul eraldub SO2 ning äike.
Happesademete tagajärjel kahjustuvad:
1) okaspuud , mets hävineb.
2) Kiireneb keemiline murenemine : ehitised, skulptuurid lagunevad. Põhjustab metallide korrosiooni.
3)Veekogude vesi muutub happelisemaks – paljud veeorganismid hukuvad, vaesub liigiline koosseis.
4) Mullad muutuvad happelisemaks – happelises kesskonnas tõrjutakse taime toitaine välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa toitained kätte. Taimede kasvutingimused halvenevad.
5)Mõju inimese tervisele – sagenevad hingamisteede haigused ( bronhiit , kopsuvähk)

Atmosfääri saaste. Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsemalt troposfääri „saaste“ on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste errosiooniga jne. Atmosfääriõhu saasteineteks on näiteks süsiniku-, väävli-, lämmastikuühendid ja halogeenide ühendid. Atmosfäärisaaste kõige otsesem mõju on nähtavuse vähenemine, mõjutades ilmastikku, hajutades valgust ja tekitades interferentsi. Hingamisteedesse sattudes võivad need kahjustada tervist. Atmosfääri seisundit mõjutab globaalselt energia tootmine, muundamine ja tarbimine: kasvuhoonegaasid phõjustavad globaalset soojenemist ja freoonide kasutamine lõhub osoonikihti.

Hüdrosfääri saaste. Veekogud saavad majapidamiselt ja tööstuselt tuhandeid aineid ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi.
Merevete saasted on seotud:
1)Dapinguga- erinevate jäätmete hede merre või ookeani ( põhjasetted, tööstusjäätmed, heitvete setted .
2)Naftasaastega
3)Saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu.
4)Puhastamata olme – ning tööstusreovete heidetega
5)Rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul.
Magevete saaste on seotud:
1)Tööstuse-, majapidamis - ning põllumajandusreovete orgaaniliste ainetega
2)Haigusi tekitavate mikroobide ja viirustega
3)Fosfori ja lämmastikuga (üleväetamine, valel ajal väetamine) – pinnase errosiooniga ning ärauhtumisega satuvad need keemilised elemendid vette.
4)Raskmetallidega
5)Naftasaaduste, pestsisiidide, sünteentiliste pesuainte ja fenoolidega.
6)Põhjasetetega.
7)Termoreostus – jääksookus – soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide .
Lisaks veel transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolamine)

Litosfääri saaste. Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Põllumajanduses on mitmeid tegevusi, mis kahjustavad mulla viljakust, tekitavad reostust ja alandavad põhjaveetaset. Põllumajanduses kasutatakse raskeid masinaid, mis vähendavad mulla viljakust, väetatakse valele ajal ning kasutatakse väetisi liiga palju, mis toob endaga omakorda kaasa ka hüdrosfääri saaste. Põlluharimine järskudel nõlvadel toob kaasa erosiooni, pestsitsiidid mullavee reostumise ja see omakorda põhjavee ja veekogude reostumise. Korraldamata jäätmekäitlust kahjustab kaasa muldade hävimise. Maavarade liigkaevandamine toob kaasa loodusresursside hävimise.

Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage .
Toksikoloogia uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele. Aine toksilisuse mõju organismidele on seotud organismi suurusega ja seda mõõdetakse mg/kg. Testitakse 5-10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mõjul surnud isendite %. Surmade sageduse kõver iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade % Kõver näitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, LD50 ehk surmavat doosi.

Nimetage Maa sfäärid ning nende roll.
1)Magnetosfäär – maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga nin selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega.
2)Atmosfäär – Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral. Hapniku sisaldus tagab elu võimalikkuse maal, süsihappegaas tagab fotosünteesi võimalikuse, tagab veeringe , tekivad ilmastikunähtused, kaitsekilp UV kiirguse eest, tagab maa keskmise temperatuuri.
3)Hüdrosfäär – vesi on elukeskkond, aine ja energia kandja looduses, vahendab toitaineid pinnasest taimestikule, salvestab päikseenergiat. Aurustudes ekvatoriaal -aladel ning kandes soojust polaarpiirkondadesse kujundab veeringge maakera kliimat ja limastikku. Vesi on ka reagent hapniku, vesiniku, leeliste, hapete, alkoholide, aldehüüdide, kustutatud lubja tootmiseks. See on tööstuslike protsesside tehnoloogiline komponent : keetmine , lahustamine, lahjendamine, leostamine, kristallimine, veeauruga destilleerimine ning lisaks sellele ka energia – ja soojuskandja.Võimaldab veeringe tekku, tagab elutegevuse ja ainevahetuse, oluline organismide koostises.
4)Biosfäär – see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu ( elusorganismid ) Biosfääris toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine . Samutib leiab aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt. Biosfäär mõjutab tugevalt teisi keskkonna osasid ja on ise nende pool mõjutatav. Biosfäär haarab endasse troposfääri kuni osoonikihini, hüdrosfääri, Maa koore ehk litosfääri ülemise osa ning elusaine ehk biomassi.
5)Litofäär – Maa tahke väliskest, millel lebav õhuke kaitsekest pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. Litosfääris toimub kivimiteringe, ained satuvad atmosfääri vulkaanipurskel, mineraalained jõuavad vee abil pedosrääri ja veekoguudesse.

Vee unikaalsed omadused.
1)Vesi on suurepärane lahusti, eluks vajalikke toitainete ja ainevahetuse jääkide transportija.
2)Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes.
3)Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes.
4)Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril.
5)Vett läbiv ja nähtav UV- kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest.
6)Vee maksimaalne tihedus +4 kraadi juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puutub vertikaal- tsirkulatsioon
7)Suure aurustumissoojause tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril.
8)Vee suure erisoojusemahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafilistes piirkondades.

Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet
Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikseenergia. Ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel.

Toiduahelad ja energiaülekanne
Kõik organismid Maal on omavahel seotud, ning toiduahelatesse kuuluvad kõik taimed, loomad, ning ka lagundajad. Toiduahelaid on kahte tüüpi- karjatusahel, ahel näeb välja selline: rohelised taimed - taimetoidulised loomad - kiskjad ; ning teine tüüp on laguahelad: surnud orgaanilised materjalid - mikroorganismid . Toiduahela mõistmiseks on välja mõeldud erinevad moodused, nt toiduahela püramiid jne.
Energia läbib ökosüsteemi ühe korra ja väga palju energiat läheb kaduma troofiliste tasemete vahel liikudes. Energia ülekanne ühelt toiduahela tasemelt teisele on umbes 10% (kümne protsendi reegel). Seega, mida lühem on toiduahel, seda effektiivsem on summaarne energia ülekanne primaarprodutsentidelt toiduahela tippu. Pika toiduahela korral on summaarne energia ülekanne ebafektiivne.

Kooselavate liikide vahelised suhted.
Liik A
Liik B
Neutralism
Populatsiooni ei mõjuta
Populatsiooni ei mõjuta
Konkurents
Populatsiooni ohustav
Populatsiooni ohustav
Amensalism
Populatsiooni ohustav
Populatsiooni ei mõjuta
Parasitism (A- parasiit)
Populatsioonile kasulik
Populatsiooni ohustav
Kommensalism (A- kommensaal )
Populatsioonile kasulik
Populatsiooni ei mõjuta
Kisklus (A- kiskja )
Populatsioonile kasulik
Populatsiooni ohustav
Sümbioos (mutualism)
Populatsioonile kasulik
Populatsioonile kasulik
Protokooperatsioon
Populatsioonile kasulik
Populatsioonile kasulik

• Sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. Näieks: mistahes samblikus elavad vetikas ja seen. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja minaraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud organilisi aineid.
  
• Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele neutraalne . Kommensaalid on koid linnupesades ja putukad sipelgapesades.
  
• Parasitism. Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. Näiteks paeluss koerasoolestikus.
  
• Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ja saaklooma arvukused sõltuvad üksteisest.
  
• Konkurents on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratudkeskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms) pärast.
  
• Protokooperatsioon on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik.
  
• Ammensalism üks populatsioon kahjustab teist, kuid ise ei tunneta negatiivset mõju.
  

Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage).
Arengumaade rahvastiku struktuur:
Sündimus on suur, kuna naiste rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist ning rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Samas on aga laste suremus kõrge. Inimeste keskmine eluiga on väga madal, kuna arengumaades on palju haigusi, kuid ravivõimalused peaaegu puuduvad.
Arenenud maade rahvastiku struktuur: Sündimus on madal, kuna arenenud maades otsustavad paljud naised kõigepealt karjääri teha ja alles hiljem pere luua. Laste suremus on aga arenenud maades väga madal. Inimeste keskmine eluiga on kõrge, kuna arenenud maades on meditsiin kõrgelt arenenud.

Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused)
Intensiivne: Kaevandamine ja pinnase väetamine, suur keemiliste pestitsiidide kasutus, süsteemne niisutus ja produktide vedu. Mahe: looduslike kahjurite mõjutused, väike keemiliste ainete kasutus umbrohu vastu, vähene pestitsiidide kasutus, nigelam niisutus (erinevalt intensiivpõllumajandusest on põllud ebasümmeetrilised).

Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess? Illustreerige võrranditega.
Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia toimel moodustuvad lihtsatest keemilistest ühenditest orgaanilised ained. Selle pöördprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne hingamine ja biolagunemine .
CO2 + H2O + hν + O2 (Fotosüntees ↔ Aeroobne biolagunemine) < => CO2 + CH4 (Anaeroobne biolagunemine)
(6CO2 + 6H2O + energia ↔ C6H12O6 + 6O2)
Summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O
Bioloogiline energiaringe algab fotosünteesiga ja lõpeb hingamisega. Fotosünteesi ja hingamise põhivalemid on vastavalt (1 ja 2)
CO2 + H2O + 8hv -> CH2O + O2 . (1)
CH2O + O2 -> CO2 + H2O + 6ATP (2)

Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid. Looduses toimivad lisaks elementide ringetele geoloogiline ringe ja vastavad alamringet: tektooniline, hüdroloogiline, kivimite ja biogeokeemiline. Kivimite ringluses osalevad tard -(laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet.

Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet.
Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid , konsumendid, lagundajad, varis, huumus ). Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas.Aeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. CO2 arvel moodustavad orgaanilist ainet taimed, vetikad, tsüanobakterid ja kemolitotroofsed bakterid. Anaeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete hingajate vahendusel. CO2 arvel sünteesivad orgaanilist ainet fotosünteesivad purpur - ja rohevetikad. Inimtegevus mõjutab süsinikuringet läbi fossilsete kütuste põletamise, taimede elustiku hävitamisega häirub fotosünteesi voog . Kuivendamise ja taimede õhustamisega eraldub CO2.

Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet.
Lämmastikuringe kujutab endast protsesside ahelat, mille käigus molekulaarne õhulämmastik N2 (vaba lämmastik) muudetakse lämmastiku - ühenditeks (seotud lämmastik) ja nendest moodustub taas vaba N2 .

Õhulämmastik seotakse mullabakterite ja sinivetikate poolt ammoniaagiks ja ammooniumsooladeks. N2 (bakter, vetikas) -> NH3, NH4

Mullas elavate nitrifitseerivate bakterite pool muudetakse ammoniaak ja amooniumisoolad nitraatioonideks (nitraadid, lämmastikhape). Nitraatioone satub pinnasesse ka õhust sademetega. (NO2 tekib veel ->välk õhus + vihmavesi, satuvad õhku ka heitgaasidest, tehastest jne.)

Taimed sünteesivad N-ühenditest valke. Taimseid valke söövad ja omastavad loomad.

Surnud taim- ja loomorganismide, samuti ka ekskrementide lagunemisel toimub: ammonifikatsioon. Selle käigus surnud organismi valkudest eraldub ammoniaak.

Kirjeldage ja joonistage fosforiringet.
Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosofriitides, biosfääris geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastavad veeslahustuvad P-ühendid. Biomassi minerilisatsioon toimub mikrobiaalselt
Liigfosfor tekitab eutrofeerumist.

Kirjeldage ja joonistage väävliringet.

Väävli anorgaanilised varud on peamiselt maakoores kips (CaSO4) ja püriit (FeS2), veekogudes sulfaat ( SO42 -), H2S ja S0. Mullas sulfaat, atmosfääris vääveloksiid (SO2), H2S.
Nagu lämmastikulgi, on väävlil mitu oksüdatsiooniastet (valents 2 - 6).Kõige oksüdeeritum vorm on sulfaat (SO42-), kõige redutseeritum sulfiid (S2-). Anaeroobsetes tingimustes saab sulfaati kasutada hingamisel oksüdeerijana (anaeroobne hingamine SO42-→ S2-). Aeroobsed hingajad kasutavad selleks otstarbeks hapnikku. Sulfiidi (S2-) on omakorda võimalik kasutada redutseerijana fotosünteesil (fotoautotroofsed bakterid), taimed kasutavad selleks otstarbeks vett.Anaeroobsetes tingimustes sõltub sulfiidi (S2-) edasine saatus positiivsete ioonide kättesaadavusest. Sageli moodustub väävelvesinik (divesiniksulfiid H2S). See eraldub mullast või setetest gaasina. Viimane haiseb tugevalt mädamuna moodi ja on väga mürgine. Kui keskkonnas on raua ioone, moodustub sageli raudsulfiid (FeS). H2S on võimalik ka redutseerida ja kasutada selles sisalduvat energiat kemosünteesil.

Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas.
Lagunemisel on tähtis osa aineringes kuna autotroofsed (produtsendid) organismid nagu bakterid ja taimed sünteesivad orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest, seejärel heterotroofid muundavad orgaanilise aine ja nii tekib süsinikuringlus. Orgaanilise aine teke ja lagunemine on tihedalt seotud teiste elementide ringetega, mis on eluks Maal vajalikud.

• Anaeroobne lagunemine- on vaba hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas seal elavate mikroorganismide abil toimuv orgaanilise aine lagunemine
  
• Aeroobne lagunemine- õhu juuresolekul ja mikrooranismide osavõtul kulgev materjalide lagunemisprotsess .
  
• Hingamine- organismide hingamisel laguneb orgaaniline aine süsihappegaasiks ja veeks .
  

Ökopüramiidid.
Ökoloogiline püramiid koosneb tavaliselt 4-6 tasemest, mille tippu pannakse kiskjad, keskel on erinevate astmete tarbijad ning alla enamasti tootjad. Üleminekud erinevatelt astmetelt on seotud suurte energiakadudega. Troofilise taseme orgaanilist ainet, mis läheb toiduks kõrgema taseme organismidele, kulutatakse mitmeti. Selline püramiid töötab Päikeselt pärineva primaarse energia arvel ja selle eri tasandeid ühendab keerukas suhtepundar. Ökoloogilist püramiidi kujutatakse üldjuhul astmepüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad).

Ökoloogiline suktsessioon
Ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas).

Keskkonnajuhtimine.
Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalset kasutamist ning säästvat arengut erinevatel tasemetel .
Juhtimist võib teostada:

• Globaalsel tasemel
  
• Regionaalsel tasemel
  
• Munitsipaalsel tasemel
  
• Ettevõtte või ärifirma tasemel
  
• Individuaalse kodumajanduse tasemel
  

Keskkonna juhtimise põhiline eesmärk - minimiseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine.
Keskkonnajuhtimise põhivahendid:

• Indikaatorite väljavalimine
  
• Seire (monitooring) ning mõõtmine
  
• Keskkonnamõju hindamine
  
• Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides
  
• ≪Roheline≫ toodang
  
• Kaupade ja teenuste ökodisain
  
• Ökoloogilised märgised
  
• Elutsükli hindamine
  
• Keskkonna juhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine
  

Keskkonna juhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu.
Püstitatud eesmärke võib saavutada:

• Vastavate seaduste rakendamisega
  
• Majanduslike meetoditega:
  
• Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud)
  
• Maksusoodustused
  
• Rahalised toetused ehk subsiidiumid
  

Peamised andmed keskkonna juhtimiseks saadakse keskkonnaseirest.
Keskkonnaseire – tähtsamate keskkonna parameetrite korrapärane fikseerimine ning nende muutumise vaatlemine.