Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 1 KT (0)

ÖKOLOOGIA KT KÜSIMUSED
1. Mis on…..? (ühe lausega)
1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile.
2. Adaptatsioon - kohandamine , kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus.
3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine
4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi.
5. Autotroofne organism – isetoituv organism
6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond
7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus.
8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon .
9. Biosfäär - Suurim bioloogiline süsteem, sisaldab kõiki Maa elusorganisme.
10. Bioota - elustik
11. Biotroof - seened, kes on võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest.
12. Detriitahel - laguahel
13. Eutrofeerumine - veekogu toitelisuse tõus
14. Happevihmad - mis tahes sademed (vihma puhul  happevihm ), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam.
15. Heterotroofne organism - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.
16. Hüdrosfäär - vesikest
17. Kantserogeenne aine – vähkitekitav aine
18. Karjatusahel - algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni.
19. Kasvuhooneefekt - Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainelist infrapunakiirgust, aga läbi laskma lühilainelist kiirgust.
20. Katabolism - lagundav ainevahetus
21. Kemosünteetiline bakter -  bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid 
22. Kliimaks - püsiv
23. Kommensialism - kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik/vajalik, teisele neutraalne
24. Saprofaag - kõdu- e. lagutoidulised loomad
25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus - toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid madalad.
26. Litosfäär - Maa väline tahke kivimkest.
27. LD50 – keskmine surmav annus
28. Magnetosfäär - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga
29. Makrokonsument -  organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. 
30. Mesosfäär - atmosfäärikiht kõrgusel 40–50 kuni 80–90 km.
31. Mikrokonsument - organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist.
32. Mutageenne aine - mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid
33. Mutualism (sünergism) - kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu
34. Nekrofaagid – raipetoiduline organism
35. Noosfäär - mõistusesfäär
36. Ökoloogiline nišš (ökonišš) - iseloomustab liigi või populatsiooni suhtumuslikku positsiooni eripära ökosüsteemis.
37. Ökoloogiline püramiid - ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina.
38. Ökoloogiline suktsessioon - Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas
39. Parasitism – üks organism kasutab peremeesorganismi oma elutegevuseks.
40. Populatsioon - kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda.
41. Populatsiooni tihedus - Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta.
42. Primaarproduktsioon - algtoodang ehk esmane toodang
43. Produtsent -  tootev organism.
44. Säästev areng – jätkusuutlik areng.
45. Sekundaarne suktsessioon - toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud.
46. Stratosfäär - atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal.
47. Toiduahel - toitumissuhete alusel reastatud organismide jada.
48. Toiduvõrk - omavahel põimunud toiduahelate kogum
49. Troofiline tase - toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis.
50. Troposfäär - atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele.
2. (pikemalt)
 Millest koosneb ökosüsteem ?
Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad
peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja
bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal
organismil on oma nišš. Biotsönoos – taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus.
Toitumine – Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed(toituvad valmis orgaanilisest ainest)
 Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib?
Kasvuhoone efekt – põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv
energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks.
Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa)
temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust,
aga läbi laskma lühilainepikkusega kiirgust. Selline efekt sai nimeks kasvuhooneefektt.
Selliste omadustega on veeaur ning  süsihappegaas . Põhjused:  kasvuhoonegaasid  (CO2; CH4,
veeaur, tolm), fossiilsete kütuste  põletamine , loomakasvatus,   lagunemine , vulkaanid,
metsapõlengud.
 Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale.
Põhjused: Happelised oksiidid satuvad õhku, sest põletatakse fossiilseid kütuseid.
Tagajärjed: okaspuude kahjustumine, muldade hapestumine  (taimed ei saa
vett/mineraalaineid kätte, kidur kasv), Veekogude hapestumine, liikide kadumine, ehitiste
lagunemine/kahjustumine.
 Atmosfääri saaste.
Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste
mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik  atmosfäär , täpsemalt troposfääri, „saaste“ on
seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga. Antropogeene
saaste on seotud erinevate kütuste põletamise ning metalluriga ja keemiatööstusega.
 Hüdrosfääri saaste.
Veekogud saavad majapidamistelt ja töstustel tuhandeid ained ja ühendeid, mis haaratakse
ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteeme.
Päritolu, omaduste ja mõjui poolest jagunevad nimetatud ained:
 Haigusi tekitavad  mikroobid  ja viirused
 Hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained
 Taimede toitekomponendid
 Raskelt lagunevad sünteetilised ühendid
  Soolad  ja  mineraalid  (Se, Ni, Cu, Fe)
 Radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid,  muld
 Jääksoojus
Merevete saaste on tavaliselt seotud :
1. dampinguga (“dumping”),
2. naftasaastega
3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu;
4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega;
5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul.
Magevett saastavad:
1. Tööstuse-, majapidamis - ning põllumajandusreovete orgaanilised ained;
2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused;
3. toitained (N ja P);
4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid;
5. naftasaadused, pestitsiidid , sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne;
6. põhjasetted;
7. termiline reostus - jääksoojus – soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide.
 Litosfääri saaste.
Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikaale ( pestitsiide , herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kanduvad laiali tuulega .
Arvestades maavarade ressursside lõplikkust ja ammendumist lähitulevikus pööratakse rohkem tähelepanu säästva arengu printsiipidele. Maapõuest kaevandatavate materjalidega, eriti fossiilkütustega, aga ka madala metallisisaldusega maakide kaevandamise ja rikastamisega kaasneb hiiglaslik aheraine "seljakott". Kaevandatud materjalid muutuvad elutsükli läbimisel või vahetult peale kaevandamist (aherainena) jäätmeteks. Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonnas tarbimisemissioonidena.
 Toksikoloogia : kuidas näeb välja doos -reageeringu kõver? Seletage .
Toksikoloogia uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele. Toksikoloogia jaguneb:
- kliiniliseks haruks, mis tegeleb inimese toksikoloogiaga
- kohtulikuks
- õiguslikuks ja
- keskkonnatoksikoloogiaks.
 Nimetage Maa sfäärid ning nende roll.
1. Magnetosfäär – maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega
2. Atmosfäär - maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral.
3. Hüdrosfäär - vesi on kõige laialdasemalt kasutatav aine, nagu
- reagent hapniku, vesiniku, leeliste, hapete, alkoholide, aldehüüdide, kustutatud lubja jpm. tootmiseks
- Vee toimel tarduvad sideained
- Vesi on tööstuslike protsesside tehnoloogiline komponent: keetmine, lahustamine, lahjendamine, leostamine, kristallimine, veeauruga destilleerimine.
- Vesi on energia- ja soojuskandja (auruküte, vesijahutus), töötav keha ja võimsuse edastaja (auruturbiin,hüdrojaam).
4. Biosfäär - toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Samuti leiab seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt. Biosfääris on atmosfääri alumine osa, hüdrosfäär litosfääri ülemine osa (Maa koor), biomass(elusaine)
5. Litosfäär - on maakoor , millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel.
 Vee unikaalsed omadused.
1. Vesi on suurepärane lahusti, transpordib eluks vajalikke toiteaineid ja ainevahetuse jääke.
2. Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes.
3. Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes.
4. Vett läbiv nähtav ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest.
5. Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon.
6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel.
7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril.
8. Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafi1istes piirkondades.
 Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet
Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede , põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel.
 Toiduahelad ja energiaülekanne
Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks. Elutegevuse käigus vabaneb energia järk-järgult soojusena hingamis-oksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidavalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja – tarbija – lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taimja loomtoidulised loomad ( heterotroofid ) ning lagundajad. Toidusuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele (tootjad, tarbijad, lagundajad)
 Kooselavate liikide vahelised suhted.

• Neutralism 0 0
  
• Konkurents - -
  
• Amensalism - 0
  
• Parasitism (A- parasiit) + -
  
• Kommensalism (Akommensaal) + 0
  
• Kisklus (A- kiskja) + -
  
• Sümbioos (mutualism) + +
  
• Protokooperatsioon + +
  

 Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage).
Arengumaade rahvastiku struktuur: Sündimus on suur, kuna naiste rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist ning rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Samas on aga laste suremus kõrge. Inimeste keskmine eluiga on väga madal, kuna arengumaades on palju haigusi, kuid ravivõimalused peaaegu puuduvad.
Arenenud maade rahvastiku struktuur: Sündimus on madal, kuna arenenud tervishoiustruktuur võimaldab tõsta teadlikkust rasestumisest ning rasestumisvastaste vahendite kättesaadavust. Inimeste keskmine eluiga on kõrge, sest tervishoid on arenenud ning pööratakse rohkem tähelepanu tervislikule toitumisele, aktiivsele eluviisile.
 Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused)
Intensiivne: põllumajanduslikku maad on vähe, maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi , pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur.
Mahepõllumajandus: pööratakse suurt tähelepanu  keskkonnahoiule ja ökoloogilisele tasakaalule.
ERINEVUSED:
Intensiivne: kaevandamine ja pinnase väetamine, suur keemiliste pestitsiidide kasutus, süsteemne niisutus ja produktide vedu
Mahe : looduslike kahjurite mõjutused, väike keemiliste ainete kasutus umbrohu vastu, vähene pestitsiidide kasutus, nigelam niisutus, lainelised põlluread.
SARNASUSED: ...
 Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess? Illustreerige võrranditega.
Fotosünteesis muundub valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Selle pöördprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne biolagunemine /hingamine.
CO2 + H2O + hν + O2 (Fotosüntees ↔ Aeroobne biolagunemine) < => CO2+ CH4 (Anaeroobne biolagunemine)
(6CO2 + 6H2O+ energia ↔ C6H12O6 + 6O2)
 Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid.
Looduses toimivad lisaks elementide ringetele geoloogiline ringe ja vastavad alamringed: tektooniline, hüdroloogiline, kivimite ja biogeokeemiline. Kivimite ringluses osalevad tard-( laava ), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet.
 Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet.
Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega.
Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas.

• Aeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. CO2 arvel moodustavad orgaanilist ainet taimed, vetikad,tsüanobakterid ja kemolitotroofsed  bakterid .
  

• Anaeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete hingajate vahendusel. CO2 arvel sünteesivad orgaanilist ainet fotosünteesivad  purpur - ja  rohevetikad . Metaanmoodustub anaeroobsetes tingimustes metanogeenide vahendusel.
  

 Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet.
Lämmastik esineb keskkonnas erinevates vormides: orgaaniline lämmastik,  ammoniaak  (NH4+),  nitrit  (NO2),  nitraat  (NO3), dilämmastikoksiid (N2O), lämmastikmonooksiid (NO) või anorgaaniline lämmastikugaas (N2). Orgaanilist lämmastikku leidub elusorganismides, huumuses või orgaanilistes laguproduktides. Lämmastikuringega kaasnevad protsessid viivad lämmastiku ühest vormist teise. Biosfääris on lämmastikuringe kandjaks mikroobsed protsessid. Lämmastik moodustab u 10% mikroobide kuivkaalust[2]. Ringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ning moodustuvad orgaanilised ühendid. Enamik lämmastikuga seotud mikroobseid protsesse on kas energiat nõudvad (lämmastiku fikseerimine) või energiat tootvad.
 Kirjeldage ja joonistage fosforiringet.
Fosfaadid liiguvad läbi taimede ja loomade kiiresti. Seevastu protsess, millega fosfaadid liiguvad mulda või ookeani, on väga aeglane, muutes fosforiringe üheks kõige aeglasemaks biogeokeemiliseks ringeks. Fosforit ei ole üldjuhul võimalik leida gaasilisel kujul. Fosfor võib esineda vaid eritingimustes fosfiinina (PH3). Tavaliselt käib ringlus läbi vee, mulla ja setete. Fosfor on tavaliselt piirav toitaine, mida võib leida jõgedest, järvedest ja mujalt mageveekeskkonnast. Kivimite ja setete kuludes aja jooksul fosfaadid vabanevad. Atmosfääris esineb fosfor peamiselt väikeste tolmuosakestena. Fosfaadid murenevad mulda kivimitest . Vihmavesi peseb maismaasüsteemidest fosfaate välja, aga seda kadu tasakaalustavad murenemise tagajärjel tekkivad fosfaadid. Mullas on fosfaat  absorbeerunud savi pinnale ja orgaanilise aine osakestele ning on sel viisil seotud. Taimed lahustavad fosfaadi ioniseeritud vorme. Taimesööjad omastavad fosforit taimedest toitudes ja lihasööjad omastavad fosforit, toitudes taimesööjatest. Taimesööjad ja lihasööjad eritavad fosforit jäätmenauriinis ja roojas. Fosfor vabaneb tagasi mulda taimse või loomse päritoluga ainena, mis laguneb, ja ringe kordub uuesti.
 Kirjeldage ja joonistage väävliringet.
Väävel esineb maakoores puhtal kujul või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Väävliringe on seotud hapnikuringega tekitates õhusaastet SO2 ja veesaastet SO4-2 ioonina.
Tähtsamad ühendid on:

• H2S ( gaas )
  
• Mineraalsed sulfiidid nt FeS2, jt
  
• Happevihma põhjustavad H2SO4
  
• Proteiinides sisalduv seotud S
  

 Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas.
Lagunemisel on tähtis osa aineringes kuna autotroofsed (produtsendid) organismid nagu bakterid ja taimed sünteesivad orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest, seejärel heterotroofid muundavad orgaanilise aine ja nii tekib süsinikuringlus. Orgaanilise aine teke ja lagunemine on tihedalt seotud teiste elementide ringetega, mis on eluks Maal vajalikud. Lagunemisprotsesside praktiline tähtsus seisneb selles, et need on jäätmete bioloogilise töötlemise aluseks.
Anaeroobne lagunemine -  orgaanilise aine lagunemine hapniku osaluseta.
Aeroobne lagunemine- orgaanilise aine lagunemine õhuhapniku juuresolekul.
 Ökopüramiidid.
Troofiliste tasemete kvantitaiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid.
Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4-6 taset.
Esimesel tasemel on tootajd ning teistel erinevate astmete tarbijad
Püramiidi tipus on tipptarbijad e tippkiskjad.

• Arvukuse püramiid
  
• Biomassi püramiid
  
• Produktiivsuspüramiid
  

Pööratud biomassi püramiidis ookeanikooslustes on esimese taseme produtsentide, väikeste arvukate planktonorganismide mass väiksem kui nende tarbijatel.
 Ökoloogiline suktsessioon.
Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas) nimetatakse suktsessiooniks. Primaarse suktsessiooniga on tegu siis, kui kooslus kujuneb varem asustamata alale – näiteks luidetele või kaljudele ja kohalejõudnud organismid vahetuvad vastavalt mulla kujunemisele. Sekundaarne suktsessioon toimub aladel,kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). Viimati nimetatud suktsessioon on kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa-alused osad, seemned, eosed jm.
 Keskkonnajuhtimine .
Säästva arengu kindlustamiseks on vaja keskkonda juhtida.
Juhtimist võib teostada: Globaalsel tasemel , regionaalsel tasemel , munitsipaalsel tasemel , ettevõtte või ärifirma tasemel , individuaalse kodumajanduse tasemel, keskkonnajuhtimise põhiline eesmärk - minimiseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine.
Eestis tegeleb keskkonnaprobleemidega põhiliselt keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeeriumi alluvuses töötavad ka: Keskkonnaamet , Kiirguskeskus, Keskkonnateabe keskus OÜ, Keskkonnauuringute keskus, Metsaamet, Maaamet, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnafond jt.
Keskkonnajuhtimise põhivahendid : Indikaatorite väljavalimine, seire ( monitooring ) ning mõõtmine, keskkonnamõju hindamine Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides «Roheline» toodang , kaupade ja teenuste ökodisain, ökoloogilised märgised , elutsükli hindamine, keskkonnajuhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine.
Keskkonnajuhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu.
Püstitatud eesmärke võib saavutada: Vastavate seaduste rakendamisega kui ka majanduslike meetoditega: Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud), maksusoodustused, rahalised toetused ehk subsiidiumid
Peamised andmed keskkonnajuhtimiseks saadakse keskkonnaseirest. Keskkonnaseire – tähtsamate keskkonna parameetrite korrapärane fikseerimine ning nende muutumise vaatlemine.