võib olla ka see, et on segaseks jäänud isiku kohtualla andmise põhjus. Võimalik on ka näiteks esitada taotlust UK-le, et vahistataks UK kodanik, kes on Eesti pinnal pannud toime kuriteo. Meil tekkis loengus kõrvalepõikena arutelu sellest, kas Europoli veebilehe kaudu saab ka taga otsida inimesi (nagu Interpoli kaudu). Vaatsin järgi - tõepoolest, selle aasta alguses vastusena terrorirünnakutele avas ka Europol tagaotsitavate veebilehe. Europoli näol on tegemist Euroopa Liidu politsei koordineerimiskeskusega (Interpol seevastu on rahvusvaheline organisatsioon rahvusvaheliselt tagaotsitavate isikute tabamiseks). Europolil endal kriminaalmenetluse läbiviimise õigust pole. Europoli kaudu saab eelkõige vahetada infot ja koordineerida koostööd, et mh ühisoperatsioonide käigus, ent menetlustoimingute reaalseks läbiviijaks jäävad ikka liikmesriikide enda politseiametnikud.
loodusõnnetustele ja inimeste põhjustatud katastroofidele. 4.3 ELi sisejulgeoleku peamised probleemid - Mis tahes vormis terrorism - Raske ja organiseeritud kuritegevus - Küberkuritegevus - Piiriülene kuritegevus - Vägivald iseenesest - Loodusõnnetused ja inimeste põhjustatud katastroofid 4.4 Vahendid koostöö hõlbustamiseks: - Tulevaste olukordade ja stsenaariumide analüüs: ohu ennetamine. Europol ja teised ELi asutused koostavad korrapäraselt ohtude hinnanguid. - Asjakohane reageerimine: kavandamine, programmide koostamine ja tegelemine tagajärgedega. Välja on töötatud tööprogrammid, mis võimvaldavad metoodiliselt tegeleda kodanikke puudutavate ohtude ja muredega. Strateegiad ja konkreetsed töökavad on koostatud terrorismivastase võitluse, uimastikaubanduse,
Regionaalseid organisatsioone: 1908: Organization of American States (Ameerika Riikide Organisatsioon) 1949: NATO 1967: Association of Southeast Asian Nations (Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon) 2002: African Union (Aafrika Ühendus) Regionaalsed organisatsioonid. Euroopa näide: Council of Europe (CoE), Energy Community, European Free Trade Association (EFTA), European Patent Organisation (EPO), European Organisation for the Safety of Air Navigation (EUROCONTROL), Europol (EL küll) NAFTA – leping! North American Free Trade Agreement, Kaubandusühendus (vabakaubandus), 1994 2 lisalepet juures-Keskkonna küsimused, Tööjõu küsimused NAFTA probleemid-Kanada vastuseis, USA probleemid (B.Clinton ja Kongress), Mehhiko immigrandid, Mehhiko majandus (peso devalveerimine 1994) SAFTA South American Free Trade Area (the Union of South American Nations – USAN) South Asian Free Trade Agreement (2004) Aasia ja organisatsioonid, lepingulised ühendused:
kodanik, kes on jäänud EL'i administratiivaparaadi hammasrataste vahele. Ombudsman on vahekohtunikuks ühenduse ja administratiivaparaadi vahel; Euroopa Keskpank loodi 1998 aastal, valmistades ette Euroopa ühisrahale ülemineku kolmanda etapi algust. Pank on sõltumatu rahvuslikest valitsustest ning juhib kõikide ühisrahaga ühinevate liikmesriikide rahanduspoliitikat. Euroopa Liidu organisatsioonid ja agentuurid FRONTEX EUROPOL EUMC OSCE Euroopa Liidu välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (FRONTEX) LIBERTAS SECURITAS JUSTITIA FRONTEX Euroopa Liidu välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (FRONTEX) FRONTEX koordineerib liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd välispiiri haldamisel; abistab liikmesriike piirivalvurite koolitamisel, sealhulgas ühiste õppestandardite väljatöötamisel;
Šveitsi ekspordist, moodustades 25% Šveitsi SKP’st. 1 Eurostat (2013), http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/statistics/search _database, (17.10.2014) 2 Majanduslikult ei ole Šveitsil vajadust Euroopa Liiduga liitumiseks, kuna tal on õnnestunud sõlmida Euroopa Liiduga mitmed kahepoolsed lepped, et tagada endale ligipääs Euroopa turule ja assotsiatsioonidele nagu EUROPOL. Kokku on lepitud lisaks veel inimeste vabas liikumises, õhu ja tee vabas liikluses, põllumajanduses, teaduse arendamises. Lisaks sellele kuulub Šveits Euroopa Vabakaubandus Assotsiatsiooni (EFTA) ja 2008-aastal liitus Šveits Schengeni alaga, mille puhul taaskord viidi läbi referendum. Arvestades asjaolu, et suurem osa Šveitsi ekspordist läheb Euroopa Liidu liikmesriikidesse, on nendel lepetel Šveitsi jaoks väga oluline roll
liikmesriikidele. Eurojust. On õigusalase koostöö organisatsioon,mille eesmärk on tagada ohutus vabadusele,turvalisusele ja õiglusele.Eurojust loodi 2002 aasta veebruaris,et parandada võitlust raskete kuritegude vastu.Eurojusti hulka kuulub 27 liikmesriiki,üks igast EL liikmesriigist.Need on vanemad ja kogenumad kohtunikud,prokurörid või siis ka võrdväärse pädevusega politseinikud. Europol. Europol on Euroopa õiguskaitseorgan.Ülesandeks on muuta Euroopa ohutumaks,aidates liikmesriike võitluses tõsise rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismiga. North Atlantic Treaty Organization(NATO)(Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) Terrorismi vastane võitlus on NATO-s päevakorras väga kõrgel.Rahu ja turvalisus on nende missioon.NATO on pühendanud ennast rahulikele tulemustele vaidlustes.Kui
liikmesriike piirivalvurite koolitamisel, teeb riskianalüüse, jälgib välispiiri kontrolli ja valve seisukohalt oluliste uuringute arengut, abistab liikmesriike olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi ning annab liikmesriikidele vajalikku abi ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks. Agentuur teeb tihedat koostööd ühenduse ja Euroopa Liidu muude partneritega, kes vastutavad julgeoleku eest välispiiridel, nagu EUROPOL, CEPOL, OLAF ja tolliasutused, ning teeb koostööd fütosanitaarse ja veterinaarse kontrolli alal, et edendada üldist sidusust. (Euroopa Liidu.. 2014) Frontex kirjutas oma 2014. aasta riskianalüüsis, et kui aastal 2013 tabati 107 000 ebaseaduslikult Euroopa Liitu sisse üritanud inimimest, siis aastal 2012 oli neid 72 500. Seega on illegaalsete sisserändajate hulk hüppeliselt kasvanud. (Frontex 2014)
tasandil. Schengeni ala sisepiiridel kontrolli kaotamise üks tähtsaim asendusmeede on Schengeni infosüsteem (SIS), mis sisaldab kandeid Schengeni alal viibimise keeluga isikute, vahistamiskäskude, kadunud isikute, kohtusse kutsutud isikute, erikontrolli kohaldamise ning kaotatud või varastatud esemete kohta. Infosüsteemile pääsevad ligi piiridel, riikide territooriumil ja välisriikides asuvates konsulaatides tegutsevad ametiisikud ning Eurojust ja Europol (SCHENGEN Vaba liikumise võimalus Euroopas, 2015, lk 6). Beneluxi riigid on sageli olnud Euroopa sidemete tugevdamise mudeliks. Mõned koostöövaldkonnad on tõepoolest olnud nii edukad, et nende rakendamist on laiendatud Euroopa tasandile (Benelux, 2018). 17. juunil 2008. aastal allkirjastasid Beneluxi maad uue lepingu ja nüüd sai ühendus nimeks Beneluxi Liit. Lepingut hakati rakendama 2010. aastal ja see jõustus 2012. aastal
Mida ss teha ?? Hariduspoliitika Peamised teemad: Erinevate osapoolte õigused, Rahastamine, Hariduse võrreldavus (eelkõige kõrghariduses), Kõrghariduse muudatused Bologna protsess: Õppekavade võrreldavus, tasemete võrreldavus, Kõrghariduse kvaliteedi parandamine, VÕTA jne Muud teemad: kvaliteet, rahastamine, konkurentsivõime Siseasjad millega tegeltakse Immigratsioon: EL sees ja väljast Schengen: Tollid-piirid, Viisad Kuritegevus: Europol Õigusloome: Kokkulepped, koostöö, ühtlustamine Muud teemad: Pääste, kriisid, igapäevane infovahetus Kas ja kuidas peaks ühtlustama? Riikide huvid on väga erinevad Kes selle kinni maksab? Olulisemad teemad, mis püsivad Piirid ja immigratsioon Koostöö politsei- ja päästevaldkondades Kus saab otsa EL ja algavad liikmesriigid? JHA(Justice and Home Affairs) Koos välispoliitikaga üks hilisemaid lisandeid
ee/17128 3. http://www.unicef.ee/page/46 4. http://www.enut.ee/enut.php?id=194 5. http://www.postimees.ee/010705/lisad/tegija/169509_1.php 6. http://www.amor.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20518/ettekanne_Luht.doc 7. http://www.hot.ee/a/aaneva/ 8 i Sex Slavery: The Growing Trade. CNN, 8.märts 2001. http://www.cnn.com/2001/WORLD/europe/03/08/women.trafficking/index.html ii Europol Euroopa politsei koostööorganisatsioon. iii Trafficking in Persons Report 2004, US State Department Inimkaubandus on tegevus, mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine (võõra tööjõu kasutamine). Inimkaubanduse puhul on tegu nüüdisaegse orjastamisega. Inimkaubitsejad võivad ohvri meelitamiseks ning tema vastupanu murdmiseks kasutada pettust, ähvardusi, füüsilist vägivalda, tema abitut seisundit ja muid meetodeid.
• Keskkonnaagentuur-Kopenhaagen (1990) • Kutseõppe arenduskeskus – Thessaloniki (1975) • Narkomaania järelvalvekeskus – Lissabon (1993) • Ravimiamet – London (1993) • Siseturu Ühtlustamise Amet – Alicante (1994) • Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur – Bilbao (1994) 4.5. Agentuurid, ametid jms. • Tõlkekeskus – Luxembourg (1994) • Ülesehitusamet – Thessaloniki (1999) • Europol – politseitalitus- Haag (1992) • Eurojust – prokuratuurid (Haag), Toiduohutusamet (Parma), Kaitseagentuur (Brüssel), Välispiiri jälgimise Agentuur (Frontex, Varssavi), Kemikaaliamet (Helsingi), Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (Vilnius), Haiguste Tõrje Keskus (Stockholm) jt.- 2002 5.6.1. Seadusloome Euroopa Liidus • Alates Amsderdami lepingu jõustumisest aastal 1999, on kolm peamist seadusloome protseduuri:
Euroopa Liidu kolmanda samba õigus- ja siseküsimustealase koostöö eesmärgiks on organiseeritud või muu kuritegevuse vastu võitlemine, kuritegevuse preventsioon. Kuritegevuse all peetakse eelkõige silmas terrorismi, inimkaubandust, lastevastaseid kuritegusid, 6 ebaseaduslikku uimasti- ja relvaäri, korruptsiooni ja pettust. Kuritegevuse preventsioon tagatakse liikmesriikide politsei- ja tolliasutuste ning muude pädevate ametiasutuste tiheda koostööga (nt Europol või Eurojust). Ette on nähtud ka liikmesriikide kohtute koostöö ning vajadusel ka kriminaalõiguse normide ühtlustamine. Riikideülene Valitsustevahelised ERISUS 4: Euroopa Liit on arenenud tunduvalt kaugemale rahvusvaheliste organisatsioonide traditsioonilisest valitsustevahelise koostöö vormist, hõlmates oma struktuuris ja tegutsemistavades rahvusülesuse elemente.
VÕTA jne.) Muud teemad: (kvaliteet, rahastamine, konkurentsivõime ) Sisepoliitikate ülevaade: Eesmärgid: (Ei ole selget arusaama, et mis ikkagi saab või mis saama peaks. Erinevad nägemused riikidel ja asjaosalistel.) Võimalused tulevikuks: (EL laiendab oma õigusi ja ühtlustab. Liikmesriigid jäävad erinevaks. Leitakse kolmas tee?) Muud EL siseteemad: Immigratsioon (EL sees ja väljast. Mida ja kuidas reaalselt korraldada?) Schengen: (Tollid-piirid, Viisad). Kuritegevus: (Europol, Terrorism kes vastutab?). Õigusloome: (Kokkulepped, koostöö, ühtlustamine). Muud teemad: (Pääste, kriisid, igapäevane infovahetus). Mis saab peale laienemist? ÜHINEMINE ELiga Ühinemiseks peaks riik olema Euroopas ning demokraatlik (Kust lähevad need piirid?). Kopenhaageni kriteeriumid: Stabiilne demokraatia, õigusriik, inimõigused tagatud, vähemuste kaitse. Toimiv turumajandus, võime ELis toime tulla. Võimekus EL elus osaleda. EL valmidus võtta uusi liikmeid*
veebruaril 1992. aastal Maastrichtis ja selle jõustumisele 1.novembril 1993. aastal. Kõnealune leping nägi omakorda ette mitme uue institutsiooni loomist lähitulevikus, näiteks Euroopa Keskpanga väljakujundamist Euroopa Valuutainstituudist Frankfurdis Maini ääres. Tekkinud Euroopa Liidu tugevdamiseks tehti oluline samm 1997. aastal Amsterdami lepingu allakirjutamisega, mis andis otsustava tõuke mitmete spetsiifiliste EL-i institutsioonide väljavormumiseks tänapäevasele kujule (Europol, Euromil, Eurostat jne.) ning tõstis otsustavalt Europarlamendi tähtsust otsustusprotsessis. Kõik see tõstis ühtlasi eurointegratsiooniga tegelevate spetsialistide ja teadlaste huvi Euroopa Liidu institutsioonilise süsteemi klassifitseerimise vastu. Paraku tuli kõigil asjast huvitatuil kogeda tõsiasja, et EL-i institutsioonilist süsteemi on väga raske klassifitseerida. Pole ju Euroopa Liit pelgalt taandatav valitsustevaheliseks rahvusvaheliseks organisatsiooniks. Ta on
109. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) vahendid (Põhilisteks väljunditeks on ühine positsioon, ühtne käitumine, deklaratsioonid, ühise positsiooni avalik teatavakstegemine, kontaktid kolmandate riikidega, rahuvalve, relvastuskontroll ja põgenike abistamine.) Vahendid on ühine käitumine ja ühised strateegiad. 110. Politsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades (peamised eesmärgid); EUROPOL (pädevus) eesmärgiks rahvusvahelise kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine. Eriti organiseeritud kuritegevust, terrorismi, inimkaubandust ja lastevastaseid kuritegusid, ebaseaduslikku uimasti- ja relvaäri, korruptsiooni ja ettuste vältimist ning nende vastu võitlemist. Europoli pädevus: narkokaubandus, ebaseadusliku sisserändega seotud kuritegevus, äri varastatud autodega, võitlus inimkaubandusega k
109. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) vahendid (Põhilisteks väljunditeks on ühine positsioon, ühtne käitumine, deklaratsioonid, ühise positsiooni avalik teatavakstegemine, kontaktid kolmandate riikidega, rahuvalve, relvastuskontroll ja põgenike abistamine.) Vahendid on ühine käitumine ja ühised strateegiad. 110. Politsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades (peamised eesmärgid); EUROPOL (pädevus) eesmärgiks rahvusvahelise kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine. Eriti organiseeritud kuritegevust, terrorismi, inimkaubandust ja lastevastaseid kuritegusid, ebaseaduslikku uimasti- ja relvaäri, korruptsiooni ja ettuste vältimist ning nende vastu võitlemist. Europoli pädevus: narkokaubandus, ebaseadusliku sisserändega seotud kuritegevus, äri varastatud autodega, võitlus inimkaubandusega k
109. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) vahendid (Põhilisteks väljunditeks on ühine positsioon, ühtne käitumine, deklaratsioonid, ühise positsiooni avalik teatavakstegemine, kontaktid kolmandate riikidega, rahuvalve, relvastuskontroll ja põgenike abistamine.) Vahendid on ühine käitumine ja ühised strateegiad. 110. Politsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades (peamised eesmärgid); EUROPOL (pädevus) eesmärgiks rahvusvahelise kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine. Eriti organiseeritud kuritegevust, terrorismi, inimkaubandust ja lastevastaseid kuritegusid, ebaseaduslikku uimasti- ja relvaäri, korruptsiooni ja ettuste vältimist ning nende vastu võitlemist. Europoli pädevus: narkokaubandus, ebaseadusliku sisserändega seotud kuritegevus, äri varastatud autodega, võitlus inimkaubandusega k
109. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) vahendid (Põhilisteks väljunditeks on ühine positsioon, ühtne käitumine, deklaratsioonid, ühise positsiooni avalik teatavakstegemine, kontaktid kolmandate riikidega, rahuvalve, relvastuskontroll ja põgenike abistamine.) Vahendid on ühine käitumine ja ühised strateegiad. 110. Politsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades (peamised eesmärgid); EUROPOL (pädevus) eesmärgiks rahvusvahelise kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine. Eriti organiseeritud kuritegevust, terrorismi, inimkaubandust ja lastevastaseid kuritegusid, ebaseaduslikku uimasti- ja relvaäri, korruptsiooni ja ettuste vältimist ning nende vastu võitlemist. Europoli pädevus: narkokaubandus, ebaseadusliku sisserändega seotud kuritegevus, äri varastatud autodega, võitlus inimkaubandusega k
· Otsus (Nõukogu): o liikmesriikidele kohustulik · Kontaktid kolmandate riikidega: demarshid ja poliitiline dialoog. Osaletakse ühtsena Liidu nime all · Kui veel Maastrichti lepingus oli nende täitmisel kesksele kohale seatud liikmesriigid siis Amsterdami lepingus 5 aastat hiljem nähakse kesksena juba liidu ühishuve 52. Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades (peamised eesmärgid); EUROPOL (pädevus) · Peamised eesmärgid: o eesmärgiks rahvusvahelise kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine. Eriti organiseeritud kuritegevust, terrorismi, inimkaubandust ja lastevastaseid kuritegusid, ebaseaduslikku uimasti- ja relvaäri, korruptsiooni ja pettuste vältimist ning nende vastu võitlemist. · EUROPOLi pädevus: o Narkokaubandus o Ebaseadusliku sisserändega seotud kuritegevus
rahuvalve, relvastuskontroll ja põgenike abistamine. nõukogus, vahetult kohaldatavate ühenduse õiguslike Vahendid on ühine käitumine ja ühised strateegiad. vahendite kasutamist ja Euroopa Kohtu osatähtsuse tugevdamist. 111. Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades (peamised eesmärgid); EUROPOL - Operatiivkoostöö osas politsei ametiasutuste ja õigus- (pädevus) kaitseorganite vahel teeb nõukogu otsuseid õigusloomega seotud erimenetluse kohaselt ühehäälselt Eesmärgiks rahvusvahelise kuritegevuse ennetamine ja ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist. selle vastu võitlemine. Eriti organiseeritud kuritegevust,
kodanikke. Nemad teevad ka seadusi. Esindab ELi kui terviku huve Euroopa Komisjon, mille liikmed määratakse liikmesriikide valitsuste poolt. Nemad teevad ka seadusettepanekuid. Kaitsevad liikmesriikide valitsused oma huve Euroopa Liidu Nõukogus. Veel kaks institutsiooni, millel on oluline roll: Euroopa Kohus jälgib Euroopa õiguse täitmist; Kontrollikoda kontrollib ELi tegevuse rahastamis Konspekt loengust: Europol in interpoli väiksem vend. Viimasel ajal püüavad euroopa teede üleüldist ohutust tõsta. EL on esmajärjekorras majandusühendus. Ühine välispoliitika. EL 4 põhivabadust: *Vabadus mitte õigus. Neil on erinevus. Põhivabadustest peaks õigus lähtuma aga nad otseselt ise seadused pole või nii. 1) Kaupade vaba liikumine. Liiduterritooriumil peavad kaubad vabalt liikuda saama. Kui just pole otseselt mingeid teisi asju kokku lepitud. 2) Kapitali vabaliikumine
toimuvate operatsioonide puhul. Schengeni acquis Shengeni acquis sisaldab järgmiste õigusaktide ja tegevuste sisseviimist ning kontrolli: • piirikontroll (õhu-, mere- ja maismaapiir); • piiriülene politseikoostöö; • andmekaitse; • SISi-SIRENE toimimine; • viisade väljastamine (konsulaadid). Siseasjadega seotud EL-i ametid • Frontex – Euroopa Piirivalveamet • Europol – Euroopa Politseiamet • CEPOL – Euroopa Politseikolledž • EMCDDA - Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus • EASO – Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet • eu-LISA - Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT- süsteemide operatiivjuhtimiseks. VÄLIS-JA JULGEOLEKUPOLIITIKA ÜLDSÄTTED LIIDU VÄLISTEGEVUSE KOHTA ELTL artikkel 21 lg 1
offence)? international law does not regulate these crimes (international criminal offence), it's in the jurisdiction of national courts. They are internationalized because usually many countries are involved. But these are technically regular criminal acts. E.g. human trafficking, terrorism, property crimes, drug trafficiking, financial crimes, corruption, environmental crimes. International law intervene with certain international organisations like Interpol and Europol by which they coordinate things for national police. These are like databases of criminals. Core functions of Interpol: secure global police communications services, operational data services and databases for police, operational police support services. There are different circulars for severe criminals, for missed persons, unrecognized dead people, etc. However, there could be certain overlapping. E.g. certain big acts of terrorism can overlap with the crimes against humanity.
annaabi.ee 
