Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õigusõpetus - Kordamine eksamiks ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
subjekt, õigusnorm, karistus, hooldus, tsiviilõigus, gend, õigusakt, õigusnormid, põhiseadus, pärimis, teovõime, hooldusõigus, süüteo, aktid, trahv, õigussuhe, subjektid, pärand, organisatsioon, tegude, komisjon, valdus, haldusõigus, õigussubjekt, õigusvõime, eraõ, kriminaal, väärteo, õigusaktid, eraõigus, servituut, kinnisasja21. Õiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine. Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse rakendamise protsess ja rakendamisele esitatavad nõuded. Õigusnormide ülesanne on ühiskondlike suhete reguleerimine, mis saavutatakse õiguse (õigusnormide) realiseerimisega. Õiguse realiseerimise vormid: 1) õigusnormide nõuetest kinnipidamine- seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine. 2) õigusnormide kasutamine- seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivsete õiguste teostamine õigussuhtes. Realiseeritakse õigusnorme, mis annavad isikule mingi õiguse teataval viisil käituda. 3) õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine- selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Õiguse rakendamise protsess:
Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Ühelt poolt tekib seos õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teataval viisil käituda ja lubab selle käitumise tagada oma autoriteediga, vajadusel ka sunnivahenditega. Teiselt poolt tekib seos õiguse kandja ja kohustatud isiku vahel. Subjektiivne õigus lubab õigustatud isikul nõuda, et kohustatud subjekt täidaks tema subjektiivsele õigusele vastavaid nõudmisi. Subjektiivne õigus on võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus tekib ka õigusnormi alusel. Ainult siin on kõik vastupidi. Kohustatud isik on kohustatud riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määrale alluda. Kohustatud isik peab käituma õigustatud isiku seaduslike nõuete kohaselt
olemas jm nõuded täidetud 3. Õiguse allikad Eestis. Põhiseadus, seadus , Seadlus, Määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus Loeng 2: Õigussuhe. Õiguse realiseerimine. Õigusakt. Õiguse tõlgendamine. 1. Õigussuhe. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused. Õigussuhte elemendid. Õigussuhe on inimestevaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondliku suhte üks liik. 2. Õigussuhte subjekt. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 1 Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik inimene Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik
Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on: 1) õigusnormide nõuetest kinnipidamine; 2) õigusnormide kasutamine; 3) õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine Õigusnormide nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Niisuguses vormis toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine. Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma teatud käitumisest, nt mitte ületama piirkiirust. Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid, nt esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni Õigusnormide kasutamine Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on
Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on: õigusnormide nõuetest kinnipidamine; õigusnormide kasutamine; õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine Õigusnormide nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Niisuguses vormis toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine. Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma teatud käitumisest, nt mitte ületama piirkiirust. Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid, nt esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni. Õigusnormide kasutamine Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD,
normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi kodanikele, kodakondsuseta isikutele, kahe või enama kodakondsusega isikutele või välismaalastele. 4. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid . Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi: ·Õigusnormide nõuetest kinnipidamine subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega ·Õigusnormide kasutamine subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes ·Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine 1. Õigussuhte subjektid. Õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Kõige levinumad õigussuhte subjektid on üksikisikud ehk füüsilised isikud.
erinevusest, aga ka subjektide käitumist mõjutavate motiivide erisustest võib õiguse realiseerimine toimuda erinevalt. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi: 1) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine 2) Õigusnormide kasutamine 3) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Ta täidab oma õiguslikke kohustusi ega astu üle õiguslikest keeldudest. Niisuguses vormis toimub kohustavate või keelavate normide täitmine. Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguse aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes. Selles vormis realiseeritakse õigustavad normid, mis annavad isikule mingi õiguse, lubavad tal teatud viisil käituda. Õigussuhte mõiste ja struktuur
Üldkohustuslik käitumisreegel. Annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. Õigusnormi sisu võib lõhtuda erinevatest aspektidest (kultuur, sotsiaalne areng jm). Ühe õiguskorra keeled võivad erineda. 22. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. Hüpotees – millal reeglid kehtivad Dispositsioon – käitumise sisu Sanktsioon – karistus. Kui –hüpotees-, siis –disp.-, vastasel juhul –sanktsioon-. Siin peaks vist see pikk jutt neist eraldi ka olema? 23. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. Suhte järgi – valitus + KOV Reguleerimisobjekti järgi – mis valdkond Ajalise kehtivuse järgi Territoriaalse kehtivuse järgi Ettekirjutuse iseloomu järgi – imperatiivsed ja dispositiivsed(paindlikud)
lk. 83-84) Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel Sellest tulenevalt tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel – riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teataval viisil käituda ja lubab selle käitumise tagada oma autoriteediga Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr Subjektiivne õigus seob selle kandjat kohustatud isikuga, lubab õigustatud isikul nõuda, et kohustatud subjekt täidaks tema subjektiivsele õigusele vastavaid nõudmisi SÕ seega ka võimalus nõuda kohustautd isikult teatavat käitumist Juriidiline kohustus tugineb õigusnormile ja kujutab kahesugust seost: 1) Ühelt poolt kohustatud isiku ja riigi vahel 2) Teiselt poolt kohustatud isiku ja õigustatud isiku vahel Seosed vastupidised – see, mis on õigustatud subjektile õiguseks, on kohustatud subjektile kohustuseks
sugulastele. Seda saab teha vaid notariaalselt tõestatud vormis. Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu. Samuti kokkulepe pärandaja ja pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. Seda ei saa muuta ühepoolselt nagu testamenti. Ehk siis garantii pärijale. Peab olema sõlmitud notariaalses vormis. 15. Karistus süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokoosseis Süüteo liigid: Kuritegu ainult karistusseadustik (põhikaristus - rahaline karistus või vangla) Väärtegu karistusseadustiku osades või teistest seadustes paika pandud normide eiramine (ainult rahaline karistus, arest) Süüteo koosseis: Kuri tegu objektiivne koosseis Kuri tahe subjektiivne koosseis
kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. 12. Õiguse mõiste ja tähtsus.- 1) Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum.2) Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum.3) Õiguses väljendub riigi tahe, mille kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud. 4) Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga- riik kehtestab õigusnormid, et neid täidetaks. 5) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 13. Õiguse mõiste. 14. Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist.- Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Tavareeglid kujunesid välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja reliseeris need, siis õigusnormide tekkimine ja nende
aktid d)Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 39. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutusena sätestatud õigusaktis. Õigusrikkumise koosseis kujutab endast sellist juriidilist fakti, kus süülise õigusvastase teo on toime pannud deliktivõimeline isik, kes oma teo eest kannab juriidilist vastutust. 40. Õigusrikkumise subjekt. Õigusrikkumisi panevad toime inimesed (mitte loodusjõud või loomad) nii kodanikud, apatriidid kui ka välisriikide kodanikud. Seega samad kes võivad olla õigussuhte subjektiks. Tsiviilõiguses võib õigussuhte subjekt olla ainult teovõimeline isik. (Seega alaealised, vaimuhaiged või nõrgamõistuslikud ei saa olla, sest nende käitumist ei saa õiguslikult hinnata.) Reeglina rikuvad õigust inimesed, mitte organisatsioonid (vähemalt mitte kriminaalõiguses). Küll aga võivad
käitumine · Peab näitama milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel Õigusnormi võime kujutada järgmise tingivuslausena: Kui ... (hüpotees), siis.. (dispositsioon) vastasel juhul ... (sanktsioon). Õigusliku reguleerimise meetodeid on põhimõtteliselt 2: · Autonoomne meetod reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel) · Autoritaarne meetod selle puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud. Õigus norme võib liigitada erinevate tunnuste alusel, subjekti järgi, kes normi on kehtestanud, eristatakse: · Seaduse norme riigikogus vastuvõetud seadustes ja neil on kõrgem juriidiline jõud, võrreldes teiste õigusnormidega · seaduse järgseid norme sisalduvad seadusest madalamates õigusaktides ja nad on vastavalt madalama juriidilise jõuga.
kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. 12. Õiguse mõiste ja tähtsus.- 1) Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum.2) Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum.3) Õiguses väljendub riigi tahe, mille kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud. 4) Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga- riik kehtestab õigusnormid, et neid täidetaks. 5) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 13. Õiguse mõiste. 14. Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist.- Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Tavareeglid kujunesid välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja reliseeris need, siis õigusnormide tekkimine ja nende
3) õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest režiimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid.Riigi tahte riigis kujundab võimulolev poliitiline jõud. Mida demokraatlikum on poliitiline režiim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe. 4)Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5)Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik kehtestab õigusnormid selleks, et nende nõudeid täidetakse, viiakse ellu konkreetsetes sotsiaalsestes suhetes ja sellega saavutab riik endale seatud majanduslikud, poliitilised jm eesmärgid. 6)Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse ja õigluse omavaheline seos on olnud tähelepanu ja vaidlemise objektiks õiguse tekkimisest alates. 13. Õiguse mõiste. ÕIGUS – riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja
3) õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid.Riigi tahte riigis kujundab võimulolev poliitiline jõud. Mida demokraatlikum on poliitiline reziim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe. 4)Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5)Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik kehtestab õigusnormid selleks, et nende nõudeid täidetakse, viiakse ellu konkreetsetes sotsiaalsestes suhetes ja sellega saavutab riik endale seatud majanduslikud, poliitilised jm eesmärgid. 6)Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse ja õigluse omavaheline seos on olnud tähelepanu ja vaidlemise objektiks õiguse tekkimisest alates. 13. Õiguse mõiste. ÕIGUS riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja)
on piiratud teovõime. Kohus (või seaduslik esindaja nõusolekul) võib vähemalt 15 a alaealise piiratud teovõimet laiendada. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. (Võib olla mitmes kohas üheaegselt, piiratud teovõime tema vanemate või eestkostja elukoht) Isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht. Juriidiline isik on seaduse alusel lodud subjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1) Teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel 2) Otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Nii on juriidiliste isikutena asustatud meie põhiseaduslikud institutsioonid. Nagu Vabariigi Valitsus. Juriidilist isikut kui organisatsiooni iseloomustavad järgmised tunnused: organisatsioon on võimeline omama iseseisvat vara, mis on eraldatud selle liikmete varast;
või teises õigusaktis sõnastatud sätte juurde, vältides sellega kord juba sõnastatud sätte kordamist 13. Mis on õigusharu? Õigusharu õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse sühme üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Õigusnormide õigusharudesse liigitamisel aluseks on õigusliku reguleerimise meetod ja subjekt. 14. Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse? 1) Subjekti järgi 2) Reguleerimisobjekti järgi 3) Ajalise kehtivuse järgi 4) Territoriaalse kehtivuse järgi 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi 6) Täidetava funktsiooni järgi 7) Vastavalt regulatsiooni viisile 15. Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest?
Reguleerimist vajavate ühiskondlike suhete erisused nõuavad ka erinevat normatiivset regulatsiooni. See erinevus võib seisneda kas reguleerimise iseloomus, rakendavates meetodites või jõus. Vastavalt sellele reguleerivad inimeste käitumist erinevad sotsiaalsed normid. Inimeste käitumist reguleeritakse täiesti erinevate normidega: moraalinormid, tavad ja traditsioonid, korporatiivsed normid, usu normid, välise kultuuri normid ning õigusnormid. Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimeste käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu( ausebaasu, õiglaneebaõiglane jne). Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata, kuid hindavad alati isiku käitumist ja moraalinorm on aluseks teistele sotsiaalsetele normidele.
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimi
1) hädakaitse õigusvastase ründe tõrjumine 2) hädaseisund tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks 3) kurjategija kinnipidamine 4) kuritegude matkimine kohtu luba ainult pädeval organil 5) kohustuse kollisioon rikutakse õiguslikku kohustust, kui isik peab täitma üheaegselt mitut kohustust ning pole võimalik kõiki täita jt. 45. Õigusrikkumise subjekt Õigusrikkumise subjektiks on üldjuhul inimene, sõltumata tema seosest riigiga (kodanik, mittekodanik, välisriigi kodanik). Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik. Õigust ei saa rikkuda loodus ega loomad, samuti vaimuhaiged ning deliktivõimetud alaealised, sest nad ei suuda oma käitumist teadlikult juhtida ega sellest endale aru anda. 46. Õigusrikkumise objekt.
liigitunnused: ta on inimeste käitumise reegel ta on üldise iseloomuga reegel tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega 21. Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused (aeg, koht, subjekti erisused või muud konkreetsed asjaolud) dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum
Soovituslike alla kuuluvad nt. riigikohtulahendid ja ringkonna- ja maakohtulahendid. Objekti õigus subjektid 1) õigustatud pool (maakohus) (õigusnormid) subjektiivne õigus 2) kohustatud pool Juriidiine kohustus Juriidiline vastutus Karistus · Pretsedent varem mitte ette tulnud juhtum, mis paneb aluse teistele samalaadsetele juhtumitele. Sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga käitumisreeglid, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna huvides. Sotsiaalsete normide tunnused: · Kasulikkus ühiskonna (vajalikkus) vajadused · Kohustuslikkus · Realiseerumine inimeste käitumises Sotsiaalsete normide liigid:
käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Piiratud asjaõigused on servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus 55. Perekonnaõiguse põhimõtted. Perekonnaõigus on perekondlikke suhteid reguleerivate eraõiguslike õigusnormide kogu. Perekonnaõiguse reguleerimisalasse jäävad abielust ning põlvnemisest tulenevad suhted, samuti eestkoste ja hooldus. 56. Sugulased, hõimlased. Sugulased on omavahel sugulussuhetes ehk põlvnemissuhetes ehk veresuguluses ehk geneetilised suhted on organismide järglaste ja eellaste vahel. Hõimlased on omavahel hõimlussuhtes. Hõimusuhted on abiellumise kaudu tekkivad suhted need ei ole veresuguluse suhted. 57. Abielu, abikaasad. Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused
2. Määratavad, nimetatavad, kinnitatavad Riigiorganite liigid võimuvolituste päritavuse või mittepäritavuse alusel, konstitutsioonilised/ mittekonstitutsioonilised jpm liigitused. Parlament (Riigikogu) on riigi SEADUSANDLIK esindusorgan, mis võtab vastu seadusi, st üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Parlament koosneb ühest või kahest kojast (föderatsioonides). Olulisim ülesanne on seaduste vastuvõtmine, kusjuures nende seaduste hulka võib kuuluda ka põhiseadus. Riigipea valimine. Parlamentaarsed ja presidentaalsed riigid. EV on parlamentaarne, riigipeal on vaid esindusfunktsioon ja riigikogu poolt vastuvõetud seaduste väljakuulutamise dekreet. Immuniteet e saadikupuutumatus – parlamendi liikme võib kriminaalvastutusele võtta vaid riigikantsleri taotlusel parlamendi enamuse nõusolekul, kohe võib kinni võtta otse kuriteo sooritamisel. Indemniteet – parlamendi liige ei kanna õiguslikku vastutust parlamendis peetud sõnavõttude ega
-formaalselt määratletud reegel Õigusnormide liigitamine: Subjekti järgi- kes normi on kehtestanud eristatakse seaduse norme (parlamendis vastu võetud, kõrgem juriidiline jõud) ja seadusjärgsete aktide norme(seadustest madalamates seadusaktides, madalama juriidilise jõuga). Reguleerimisobjekti järgi- liigitatakse vastavalt õigusharudele ja õigusinstitutsioonidele Ajalise kehtivuse järgi- võivad õigusnormid olla kas piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised vormid. Territoriaalse kehtivuse järgi- eristatakse üleriigilisi (kehtivad kogu riigi territooriumil ja kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides), lokaalseid (kehtestatakse ainult riigi teatud paikkonna jaoks) ning kohalikke vorme (kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi juristiktsiooni all oleval territooriumil).
hoiakuid teatud sotsiaalsete väärtuste tunnustamisel (nagu mis on halb ja hea). See, kes eirab kehtivaid väärtusi, on teiste silmis ebakultuurne (kõlvatu, moraalitu) ja halb inimene. Ka halba inimest ei kannata keegi liiga pikalt välja. Kui tava rikkumise ja moraali mittejärgimise tulemuseks on ebaviisaka või halva inimese sotsiaalne hukkamõist, siis õigusnormi järgimata jätmise tulemuseks on õigusrikkuja suhtes kohaldatav riiklik sund ja karistus. Tava ja moraal on sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastavad inimkäitumist. Moraali ja tava struktuur koosneb käitumisreeglitest ehk moraali- ja tavanormidest. Moraali- ja tavanormid kui tüüpilised sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Õiguse ajaloolise arengu seisukohalt tuleb muistseid tavasid ja moraalinorme käsitleda arhailise õigusena, mida iseloomustab stabiilsus, mis seisneb peamiselt n-ö `isade pärandi' hoidmises
toetumine riigikaitsele. Seega, õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. ÕIGUSNORM JA TEMA TUNNUSED MILLISTELE TINGIMUSTELE PEAB VASTAMA ÕIGUSSUHTE SUBJEKT? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, juriidilised kohustused. mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse
Õigusnormid reguleerivad ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid (omand, ühiskondlik ja riiklik korraldus, avalik kord jne.) Suur hulk suhteid, mis ei kuulu õiguse reguleerimise objektide hulka (perekondlikud suhted, välise käitumise reeglid).Kogu see valdkond jääb moraalinormide reguleerida. On olemas suhteid, mis ei ole moraali kriteeriumidega hinnatavad (õiguslike protsesside normid, sündmuskoha vaatlus jne.). Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku. Õigusrikkumine on amoraalne tegu. Õigusnormi ja moraalinormi piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud. III Õigusnorm ja õigussüsteem 23. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? õigusnorm lähtub riigist,selle täitmine tagatakse riigi sunniga,on üldkohustuslik
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii rakendab dispositsiooni n
annaabi.ee 
