Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Inimese enesetunne koos füüsiliste võimetega, mis aitab tervislike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu Sotsiaalne kompetentsus Emotsionaalne küpsus Kognitiivsed ja keeleoskused Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? (protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja oma tervist parandada) Riputades seintele/stendidele plakateid tervisliku toitumise ja hammaste hügieeni kohta. Lapse halva enesetunde ning kuuma lauba puhul võimaldan kraadiklaasiga kehatemperatuuri mõõtmist. Kutsun laste-/hambaarsti rääkima tervisest. 4. Millised on põhilised tervisemõjurid?
Igav rühmaruum on see, kus ei ole toodud esile lapse panust arengusse, tema pühendumist, tema" jälgi". Kui me tahame keskkonda, milles laps soovib osaleda ja, peab seal olema elu ja ka korrapära. NB! Täpselt su vastusest siiski ei selgu see piir ehk milline on see hädavajalik infoosa ja hädavajalik loomingulisus klassiruumis, kus ruum oleks inspireeriv aga ei oleks häirivalt ülekuhjatud. 3. Lastel on tänapäeval piiratud kommunikatsioonioskused (kõnelemine, kuulamine) kuidas saaks seda arengukeskkonnas toetada? Videos räägitakse uuest lähenemisest ,,kommunikatsiooni-sõbralik ruum" (ing. tõlk. ,,communication frendly spaces"). Uus lähenemine on olnud nii mõnelegi õpetajale/kasvatajale väljakutseks, sest laste kasvatamisel on oluline koht alati olnud ka traditsioonidel. Aga probleem on selles, et vana ja järgiproovitu alati ei aita - paljudel lastel on probleeme kuulamise ja
Oluline on leida alastimuleerimise ja ülestimuleerimise vahel tasakaal, kuna alastimuleerimine põhjustab samuti arengu pidurdumist. b)Kus läheb piir igava rühmaruumi ja visuaalset müra tekitava rühamruumi vahel? Tähtis ei ole niivõrd rühmaruumi igavus või selle visuaalselt mürarikkaks muutmine vaid see, et ruum oleks funktsionaalne, täidaks oma arendavat eesmärki ja läheks kokku laste vajadustega. c)Lastel on tänapäeval piiratud kommunikatsioonioskused (kõnelemine, kuulamine)- kuidas saaks seda arengukeskkonnas toetada? Lasta keskkonnal last ise õpetada, ehk siis laps peaks õppima keskkonnas kuulama oma kaaslasi ning tegema järeldusi. Nagu toodi näide, kui küsida lapselt millest on tehtud pilved? Laste mõtteid ei tohiks blokeerida vaid aidata jõuda õige lahenduseni. d)Mida annab keskkonnale naturaalsete vahendite (puit, loodusmaterjalid) kasutamine keskkonna organiseerimisel
Füüsiline tervis ja heaolu, Sotsiaalne 15. sagedasemad hingamisteede infektsioonid Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama; kompetentsus, Emotsionaalne küpsus, - nohu (riniit), nasofarüngiit, tonsilliit, Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli Kognitiivsed ja keeleoskused, difteeria, äge otiit, sinuiit, epiglotiit, larüngiit, nihestuse tekkimisel; Liiges fikseeritakse samade Kommunikatsioonioskused ja üldised larüngotrahheiit, bakteriaalne trahheiit, põhimõtete järele nagu luumurru korral; teadmised bronhioliit, läkaköha, pneumonia, pleuriit Kannatanu vajab haiglaravi.ja nikastuse puhul - 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? 16. Kuidas vältida ülemiste hingamisteede Tõsta jäse üles turse ja sisemise verejooksu 4. Millised on põhilised tervisemõjurid
Tervis on füüsiline,psüühiline ja sotsiaalne heaolu Tervist mõjutavad tegurid: perekond ja suhted,endast lugupidamine,tööhõive ja lugupidamine tööl,sotsiaal-majanduslik staatus,haridustase,sotsiaalne toetus,usaldus ja turvatunne,keskkond,poliitika,puhkevõimalused 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu: Sotsiaalne kompetentsus: Emotsionaalne küpsus: Kognitiivsed ja keeleoskused: Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised: 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? Sotsiaalsete oskuste kujundamine, kehalise aktiivsuse edendamine, lapse areng läbi mängulise tegevuse, hügieeniharjumuste kinnistamine, tervislike toitumisharjumuste kujundamine,väärtuskasvatus,turvalise keskkonna tagamine. 4. Millised on põhilised tervisemõjurid? Ealised,soolised ja pärilikud faktorid; eluviisid, sotsiaalsed ja ühiskondlikud mõjud, elamis-ja töötingimused,toitumine 5
organisatsioonile kui tervikule; kommunikatsioonitegevused julgustavad alt-üles kommunikatsiooni ja interaktsiooni, kommunikatsiooni eksperdid toetavad muutuste juhtimist, muutuste protsessides on kommunikatsioon põhjalik. 3. Järjepidevus: inimressursside osakonnas on sidusus, on sidusus teiste kommunikatsiooni tegevustega, info edastamise ajastamiseks on kindlad protseduurid. 4.Reageerimisvõimelisus: kommunikatsioonioskused aitavad kaasa reageerimisvõimele, kommunikatsioon panustab väliste muutuse sisemistesse tajudesse. SISEKOM. KVALITEEDI UURIMINE:Organisatsiooni kommunikatsioonikliimat saab mõista vaadeldes näiteks töötajate omavahelisi suhteid, töötajate suhteid otsese ülemusega ja tippjuhtkonnaga. Kommunikatsioonikliimat mõjutab ka töötajate kaasamine organisatsiooni otsustamisprotsessidesse. üldine kommunikatsioonikliima peegeldab
tekkida. b) Kus läheb piir igava rühmaruumi ja visuaalset müra tekitava rühamruuni vahel? a. Ideaalne rühmaruum tekkib siis, kui seal ei ole infot mis kellegil ei ole vaja ja infot mis blokeerib lapse tähelepanu tähtsate asjadele. Samuti kui lapse tähelepanu on ikka osaliselt suunatud rühmaruumi õpikeskkonda. c) Lastel on tänapäeval piiratud kommunikatsioonioskused (kõnelemine, kuulamine)- kuidas saaks seda arengukeskkonnas toetada? a. Siin tulevad appi gruppimängud ja gruppitegevused, kus lapsed saavad suheleda oma vahel, kuulata teisi ja avaldada oma arvamusi. Mõned mängudtreenivad ka laste kollektiivseid oskusi. d) Mida annab keskkonnale naturaalsete vahendite (puit, loodusmaterjalid) kasutamine keskkonna organiseerimisel? a
· Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega · Tervis on haiguse puudumine · Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulles samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? · Füüsiline tervis ja heaolu · Sotsiaalne kompetentsus · Emotsionaalne küpsus · Kognitiivsed ja keeleoskused · Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised tegutsemispõhimõtted ja/või tegevusvaldkonnad väike- ja eelkooliealiste laste tervisliku arengu toetamisel on: · lapse arengu stimuleerimine läbi mängu, suhtlemise ja sotsiaalse toetuse;
1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu Sotsiaalne kompetentsus Emotsionaalne küpsus Kognitiivsed ja keeleoskused Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised tegutsemispõhimõtted ja/või tegevusvaldkonnad väike- ja eelkooliealiste laste tervisliku arengu toetamisel on: lapse arengu stimuleerimine läbi mängu, suhtlemise ja sotsiaalse toetuse;
materjal seostatakse õpilastele juba teada olevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidega) ja seletus (käsitletud või uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks). Loengu tõhususe määravad sisu selgus (õpetaja peab kindlustamaesitatavate mõistete ja ülesannete arusaadavuse) ja lektori entusiasm (avaldub huvis aine vastu ja esituse jõulisuses) ning kommunikatsioonioskused (oluline on loengutempo, miimina, zestid, lõpus ülevaade käsitletud põhiseisukohtadest). 8. Kooperatiivsed õppemeetodid. Kooperatiivsete õppemeetodid (selgitada, millal saab üldse kooperatiivsetest õppemeetoditest rääkida) Enamlevinud õpetaja ja õpilaste koostööd eeldavad õppemeetodid (kirjeldada, millega peab õpetaja selle meetodi puhul õpetamisel arvestama) Rühmatöö olemus (kirjeldada, millega peab õpetaja meetodit rakendades arvestama)
tagasiside 5) julgustav enesejuhtimine 6) õigete küsimuste esitamine 7) 15 eneseteadlikkust arendavad küsimused 8) peegeldavad küsimused 9) hindavad küsimused 10) hüpoteetilised küsimused 11) otsekohesed/ausad küsimused 12) kontrollivad küsimused. 52. Mentori kompetentsid. 1) Eneseteadlikkus 2) Teiste käitumise mõistmine 3) Praktilised ärilised teadmised ja kogemused 4) Huumorimeel 5) Kommunikatsioonioskused 6) Kontseptuaalne mõtlemine 7) Pühendumine pidevale enesearendamisele 8) Tugev tahe arendada teisi 9) Oskus suhte loomiseks ja pidevaks arendamiseks 10) Eesmärgikesksus. 53. Inimkapitali bilanss. TULU- inimkapitali lisandväärtus Otsesed kulud: Soetamine Palkamiskulud Alalhoidmine Palga- ja soodustuste-kulud Arendamine- Koolituskulud BRUTOTULU Kaudse kulud: Vakantsikulud- Täitmata töökohtade tõttu kaotatud tulu
Majanduslikud küsimused, kui palju pikendatakse teraapiat. Kas peaks olema trahv, kui loobud kliendist jne. Juriidilised küsimused kas hoiatada, kui tead midagi ohtlikku. Privilegeeritud suhtlus, informeeritud nõusoleku teema Erinevate etniliste gruppide ja samasooliste nõustamise teemad Retseptiravimite väljastamise õigused Psühhoteraapia tulevik, kuidas kujundada, kuhu suunata UUS TEEMA Probleemset paari iseloomustab negatiivsete käitumiste vahetus, viletsad kommunikatsioonioskused, ootused ja selektiivne tähelepanu, põhjuslikkuse omistamise kalded, kognitiivsed moonutused, ennustused, uskumused ja standardid (mis on ebafunktsionaalsed). Terapeudi roll on olla struktureeriv, õpetav, positiivseid ootusi kujundav, emotsionaalset õpetust pakkuv, liitu tasakaalustav. Raviplaani näide: ei tohi olla kõrvalsuhet, ei ühel ega mõlemal. Kui on erinevad ootused teraapia suhtes, ei ole mõtet raviplaani koostada. Kui on tõsine individuaalne probleem, siis tuleb see
Nähtavamaid trende on naisterapeudid. Hetke põhiküsimused psühhoteraapias Eetika: kahekordne suhe, majanduslik pool, juriidilised küsimused: kohustus hoiatada, informeeritud suhtlemine vähemustega tegelemine: erinevad etnilised grupid, samasooliste nõustamine retseptiravimite väljastamise eesõigused, psühhoteraapia tulevik. Paarinõustamise tugialused Probleemset pere iseloomustab: · negatiivne käitumiste vahetus · viletsad kommunikatsioonioskused · ootused ja selektiivne tähelepanu · põhjuslikkuse omistamise kalded · kognitiivsed moonutused · ennustused · uskumused ja standardid, mis ebafunktsionaalsed Paariprobleemide kognitiivne mudel Reaalsusele mittevastavad düsfunktsionaalsed ootused ja uskumused--rahulolematus-- negatiivsed automaatmõtted--negatiivsed emotsioonid ja siis tsükkel algusest peale. Terapeudi roll on olla struktureeriv, õpetav, positiivseid ootusi kujundav, emotsionaalset õpetust pakkuv.
laiendada seda uutele oludele. Paljud autorid, kes on uurinud loengu efektiivsust, osutavad, et loengulise õpetamise edu kindlustavateks teguriteks on edastatava informatsiooni selgus (arusaadavus, struktureerimine, järjestamine, seletamine, esitamine,reegel-näide-reegel, seoste-sõltuvuste rõhutamine, keelekasutus), entusiasm sisu edastamisel (lektori entusiasm avaldub huvist aine vastu ja esituse jõulisuses) ja esitaja kommunikatsioonioskused (sobiv tempo, miimika, žestid). Loeng tuleb alati lõpetada plaanipäraselt, st ülevaatega käsitletud põhiseisukohtadest. Kokkuvõttele võiks järgneda diskussioon, küsitlus vm materjali kinnistav tegevus. Küsitlus. Küsimuste raskusaste ja kognitiivne tase. Vastuste ooteaja mõju õppimisele. Õpilaste vastustele ja küsimustele reageerimine. Küsitlusel neli etappi: 1. õpetaja struktureerib situatsiooni, edastades lühidalt arutletava sisu või probleemi. 2. õpetaja
annaabi.ee 
