Keerulise, ülejõu käiva tegevuse asendamine ülilihtsaga, millega kindlasti toime tuleb Lunimine, vingumine, palumine lapselik käitumine millegi saamiseks Alkoholi jt uimastite tarbimise õigustamine Enese alavääristamine Identifikatsioon on peamiselt seotud mehenaise käitumisrollidega, aga ka tähtsa teise inimese käitumise, välimuse jms matkimine K.G.Jung Arhetüübid ema arhetüüp Taassünni arhetüüp Meesnaine Rahvuse arhetüüp Eysencki isiksusemudel H.J. Eysencki isiksusemudel Kaks isikuse dimensiooni: E ekstravertsus ja N neurootilisus (Dimensions of Personality, 1947). Ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N) kirjeldavad käitumise individuaalseid erinevusi ning on asetatud 2dimensioonilisele skaalale. Eysenck tõi esile, et need kaks dimensiooni sarnanevad nelja isiksusetüübiga, mille tõi välja juba Hippokrates. Kõrge N ja kõrge E = koleeriline tüüp Kõrge N ja madal E = melanhoolne tüüp
Vaatlusuuringu meetodid, sh Funderi "Riverside behavioural Q-sort" Implitsiitne mõõtmine • - Implitsiitse mõõtmise eelised (nt raskesti võltsitav, inimene ei pea mõõtmise eesmärgist aru saama) ja puudused (seni vilets reliaablus) • - Käitumise ennustamine (spontaanne vs kontrollitud käitumine) IV LOENG 1. Alt üles ja ülalt alla infotöötlus/lähenemine probleemile. 2. Stabiilsus e α-metaomadus ja plastilisus e β-metaomadus. 3. Eysencki isiksusemudel ja tõusva retikulaarse aktivatsioonisüsteemi aktiveeritavus ekstravertsuseintrovertsuse äraseletamisel. 4. Gray Käitumusliku inhibitsiooni ja aktivatsiooni süsteemid (BIS ja BAS), paralleel Eysencki ekstravertsuse ja neurootilisusega. 5. Isiksust mõjutavad olulisemad neurotransmittersüsteemid. 6 6. Baastasandi emotsiooniringete omadused (neurokeemiat pole vaja) Panksepa järgi, sh kust me teame, et nad imetajatel sarnased on. 7
Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus Korrelatsioonid hormonaalse tasemega II Suur Viisik (Big Five) Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T. (1967) - baasdeskriptorid koonduvad 5 faktorisse e) Cattell, R. (1973) - diskussioonid faktoriseerimise üle f) Goldberg, Lewis. (1980) jt. - Suure Viisiku propageerimine, Oliver John(1993) , Jerry Wiggins (1989) g) Robert McCrae, Paul Costa NEO-PI (1985), NEO-PIR (1992) 5 sõltumatut dimensiooni ehk iseloomujoont Dimensioonid, dimensioonide tahud · Neurootilisus (Neuroticism) · Ekstravertsus (Extraversion)
Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus, mitteempaatilisus, küünilisus, loovus, egotsentrilisus Korrelatsioonid hormonaalse tasemega II Suur Viisik (Big Five) Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T. (1967) - baasdeskriptorid koonduvad 5 faktorisse e) Cattell, R. (1973) - diskussioonid faktoriseerimise üle f) Goldberg, Lewis. (1980) jt. - Suure Viisiku propageerimine, Oliver John(1993) , Jerry Wiggins (1989) g) Robert McCrae, Paul Costa NEO-PI (1985), NEO-PIR (1992) 5 sõltumatut dimensiooni ehk iseloomujoont Dimensioonid, dimensioonide tahud · Neurootilisus (Neuroticism) · Ekstravertsus (Extraversion)
ja erinevate kogemuste väärtustamine. Sotsiaalsus (S): inimesele on omane teiste usaldamine, omakasupüüdmatus, leplikkus, koostöövalmidus st inimloomuse suhtes optimistlik maailmavaade. Meelekindlus (C): kalduvus olla distsiplineeritud, käituda kohusetundlikult ja suunata tähelepanu saavutamisele, mitte välistele ootustele. See on seotud viisiga, kuidas inimesed kontrollivad, reguleerivad ja suunavad oma impulsse. 3. Eysencki isiksusemudel ja tõusva retikulaarse aktivatsioonisüsteemi aktiveeritavus ekstravertsuse- introvertsuse äraseletamisel. PEN MUDEL: Ekstrav-intorv; Neuroot-emots stab; Psühhotism - ekstra/intor seletab ära retikulaarne aktivatsioonisüsteem (ARAS). Oluline aktiveeritavus, mis introvert kõrgem ja tajuvad ülestiimuleid, on rohkem valvel. Kui stiimul on väga tugev, siis on vastupidi - kõrge neur inimestel suurem limb süst aktiivsus 4
programmeeritud alateadvuses 3. vaatavad kliente nende isiksuse kujunemise protsessis. Tänapäeval liitub kognitiiv-käitumuslik pool. Kliendi ootused võivad olla täiesti kohatud. Psühholoog ,,peaks esitama palju küsimusi, lahendama keerulised probleemid, võtma vastutust, juhtima vestlust, jagama võrrandeid". Mudelid (kliendi ootused) 1. kohastumismudel nõustamine aitab aktsepteerida minu tundeid, probleeme ja puudujääke 2. isiksusemudel psühhoteraapia kui nõustamine teeb mu isiksuse ümber 3. meditsiiniline mudel nõustamine on nagu tableti allaneelamine. Asjatundja ütleb mida teha ja ma saavutan vähese vaevaga tulemuse. 4. nõidumismudel nõustamine ajab välja kurjad mõtted, tunded ja teod ning asendab need headega. 5. moraalne mudel nõustaja on eeskujulik isik, kes õpetab, kuidas peab elama. 6
(näitavad jagatud perekeskkonna mõju) · "Virtuaalsed kaksikud" (kasvanud samas peres, kuid ei ole geneetiliselt sugulased; adopteeritud enne 1. eluaastat ning vanusevahe vähem kui 9 kuud jne). Reaktsiooninormid Reduktsionism on vaade, mille kohaselt kompleksne nähtus X on täielikult seletatav lihtsama nähtuse Y kaudu · Kas isiksuseomadused on täielikult seletatavad "lihtsate" bioloogiliste protsesside abil? H. J. Eysencki isiksusemudel Seletustasandid isiksuse uurimisel · Marvin Zuckerman: isiksuseomadused on komplekssed nähtused, millel on palju põhjusi (aga kõik need saavad alguse geenidest) "Isiksuseomaduste" klassifikatsioon loomadel · Kui isiksuseomadused on bioloogilist päritolu, siis peaks meie lähimatel sugulastel loomariigis olema mingid sarnased omadused (?) · Isiksuseomaduste klassifikatsiooni päritolu on väga raske tõestada, Loomade isiksus
Ülejäänud joonte grupp on sekundaarsed isiksusejooned. See oli üks esimesi katseid luua isiksusekäsitlus, mis põhineb erinevatel isiksusejoontel. 2. Cattell - Ta hakkas usinalt kasutama matemaatilisi, statistilisi meetodeid isiksusemudeli kokku panemiseks. Ta püüdis faktoranalüüsida (püüab selgitada erinevate joonte omavahelisi seoseid) isiksusejooni. Catelli isiksusemudel, koosnes 16 isiksuse faktorist. Nende põhjal lõi ta sellise testi, mis oli 20. sajandi teisel poolel üks enamkasutatavaid teste (Cattelli 16 PF test). 3. Eysenck- Tema pakkus välja idee, et ekstravertsus/introvertsus ning neorootilisus on kaks mõõdet, mille abil on võimalik isiksust kirjeldada. Nene teooria pluss on see, et nende testide abil on võimalik inimesi võrrelda väga täpselt numbrilistel skaaladel. Miinuseks on see, et teooriatel puudub üksmeel
küünilisus, loovus, egotsentrilisus. Korrelatsioonid hormonaalse tasemega. Kõrge ekstravertsusega mehed valivad endast pikemat ja tüsedamat naist. SUUR VIISIK (BIG FIVE): Robert R. McCrae (1949 - ),Paul T. Costa (1942- ) Kultuuriuniversaalsed iseloomujooned: a) Thurstone, L. (1934) , Allport, G. , Odbert, H. (1936) - adjektiivid, 5-7 faktoriline struktuur b) Cattell R. (1943) , Eysenck, H. (1947) - sõnavara uuringud, 12 faktorit, 2 faktorit c) 16 faktoriline isiksusemudel d) Tupes, E. ( 1961) Norman, T. (1967) - baasdeskriptorid koonduvad 5 faktorisse e) Cattell, R. (1973) - diskussioonid faktoriseerimise üle f) Goldberg, Lewis. (1980) jt. - Suure Viisiku propageerimine, Oliver John(1993) , Jerry Wiggins (1989) g) Robert McCrae, Paul Costa NEO-PI (1985), NEO-PIR (1992) 5 SÕLTUMATUT DIMENSIOONI EHK ISELOOMUJOONT: Dimensioonid, dimensioonide tahud. Neurootilisus (neuroticism). Ekstravertsus (extraversion).
Ta püüdis faktoranalüüsida (püüab selgitada erinevate joonte omavahelisi seoseid) isiksusejooni. Ta pani kõik sõnad ritta ja üritas katseliselt välja selgitada, milline tunnus on mingi teise asjaga seotud. Matemaatilise mudeli abil on võimalik tekitada sellist isiksusemudelit. Need isiksusefaktorid ei ole mitte ainult üks omadus, vaid omaduste grupid. Faktori võivad moodustada mitukümmend omadust. Nad on ühes faktoris, sest need on omavahel seotud. Catelli isiksusemudel, mille ta lõi, koosnes 16 isiksuse faktorist. Nende põhjal lõi ta sellise testi, mis oli 20. sajandi teisel poolel üks enamkasutatavaid teste (Cattelli 16 PF test). 3) Hans Eysenck on ka 20. sajandi üks tuntumaid psühholooge. Tema pakkus välja idee, et ekstravertsus/introvertsus ning neorootilisus on kaks mõõdet, mille abil on võimalik isiksust kirjeldada. Nende kolme näite põhjal võib välja tuua nende teooriate plussid ja miinused. Pluss on see, et nad annavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
