MUUSIKAAJALUGU (0)

MUUSIKAAJALUGU
Romantism
Romantism on 19. sajandi kunstikirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18. saj klassitsismi mõistuspärasusele.
Tõuke andsid: Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad.
Sellel sajandil sündis rahvusteadus. Huvi tunti rahvamuusika vastu.
Hakati palju kasutama muusikas oma rahva loomingut.
Tekkis romantiline meelelaad. Tänu sellele arenes välja uus suund.
Hakati ülistama tundevabadust.
’’mõistus võib eksida, tunded ei eksi kunagi’’ – iseloomustas romantikuid.
Romantismiajastu kangelane muutub elava kujutlusvõimega, spontaanseks isikuks .
Tähtsamad esindajad:

• Prantslane Eugene Delacroix
  
• Goethe , Schiller
  
• Romantiline romaan – Viktor Hugo
  
• Luule – Shelley, Byron
  

Romantiline elustiil on äraminek reeglitega piiratud maailmast.
Muusikas tähendab see vähem reeglitest hoolimist.
Romantism muusikas
Kui baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, siis pole sellist üleminekuaega klassitsismi ja romantismi vahel.
Teose ülesehitus jäi samaks, vormid ka.
Sümfoonias jääb sonaat - allegro vorm aluseks.
Rõhuasetus on läinud üle mõistuselt tunnetele.

• Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi.
  
• Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming .
  
• Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal.
  
• Lemmik pilliks sai klaver , jätkus sümfooniaorkestri vaimustus .
  
• Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik.
  
• Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika ( muusika , millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos , kunstiteos või ajaloosündmus.
  
• Ajastu põhižanriks on ooper .
  
• Tekkisid uued žanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile ( nokturn – öömuusika; ballaad ; „sõnadeta laul“), klaveritranskriptsioon (suurteose ümberkirjutus klaverile) ja operett (meelelahutusžanr, mis tekkinud koomilise ooperi baasil).
  

Rober Schumann „ Unelm “
Franz Schubert (1797-1828)
On Austria helilooja , kes sündis paljulapselises peres. Isa oli range koolmeister. Kodus armastati muusikat. Oma isa ja vendade eeskujul hakkas õppima erinevaid pille ja kirjutama ka muusikat. Schubert töötas abiõpetajana mõned aastad, tekkis konflikt isaga. Schubert oli veendunud, et tahtis
kirjutada muusikat.
Ta kirjutas muusikat erakordse kiirusega. Sõbrad olid Schuberti jaoks väga tähtsad. Sõbrad korraldasid schubertiaade.
Tema armastatu pere põlgas Schuberti ära, sest ta polnud piisavalt jõukas. Schubert magas prillidega - kui unes tekkis mingisugune mõte, siis pidi ta selle kirja panema.
Ainus kontsert tema eluajal tema loominguga toimus 1828. aastal ning see kontsert oli väga menukas. Kahjuks aga helilooja haigestus ning suri peagi.
Looming

• Loomingus on esikohal soololaulud - üle 600 (teemadeks armastus, pettumus, loodus, surm).
  
• Laululisus on üle loomingu kanduv joon.
  
• Vaimulik laul - „Ave Maria“- see on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole, laulutekst on originaalis ladinakeelne . (Norra sopran - SISSEL & inglise laulja Bryn Terfel)
  
• Tema loomingus on 71 laulu loodud Goethe tekstidele. Üks nendest on ballaad „ Metshaldjas “. See on jutustav žanr, milles kajastatakse ebatavalisi sündmusi. „Metshaldjas“ räägib isast, kes viib hobusel koju oma haiget last, laps aga näeb viirastusi- metshaldjat, kes kutsub tüdrukut enda lastega mängima. Klaverisaade imiteerib hobuse galopeerimist.
  
• Instrumentaalmuusikast on olulisemad sümfooniad- need on siiski vokaalmuusikast mõjutatud. Tema loomingusse kuulub sümfoonia „Lõpetamata sümfoonia ehk VIII sümfoonia“- seda loetakse esimeseks romantiliseks sümfooniaks ajaloos. See on kaheosaline- ebatavaline (tavaliselt oli 4). See on kirjutatud 1822.a, millal ta ka haigestus. See on tugevalt seotud tema isikliku eluga. I osa- „Kui ma tahtsin laulda armastusest, sai sellest valu“, II osa- „Kui tahtsin laulda valust, sai sellest armastus“.
  
• Kuulamine : „Lõpetamata sümfoonia“ I osa.
  

Robert Schumann (1810 – 1856) – saksa helilooja.
Oli ka muusikakriitik ja muusikaajakirjanik.
Andekas ka kirjanduslikus vallas, pidi tegema valiku.
Läks alguses õppima juurat, aga kohtas ühte klaveripedagoogi F. Wieck’i. Tal oli tütar, Clara Wieck, andekas, hiljem kuulus pianist . Hiljem abiellusid. F. Wieck polnud abielu poolt.
Tänu Clarale tahtis lihvida oma klaverioskust. Hakkas kasutama mehaanilist seadet (küroplast), mis oli sõrmede painutamiseks ja ta tänu sellele sai endale lihaste põletiku ja tugevad valud . Sai pianistide invaliidsuse, ei saanud enam mängida.
Tänu sellele hakkas rohkem muusikat kirjutama.
Lemmik instrument klaver.
Samal ajal sai alguse ka muusikakriitiline tegevus, hakkas kirjutama muusikakriitikaid ja artikleid.
Esimene artikkel oli Chopin ’ile pühendatud.
1834 hakkas välja andma ajakirja nimega Uus Muusikaajakiri, mis võitles rutiini ja filisterluse vastu.
Filister on vanade klassikaliste ideaalidega muusik . Kitsarinnaline enesega rahulolev inimene. Vananenud ideaalidega muusikud . Schumann ei sallinud neid. Hakkas nende vastu võitlema.
1843 avati Mainzis (?) konservatoorium ja Schumann läks sinna õppejõuks.
Uus töökoormus hakkas tema närve kahjustama ja õige pea loobus õpetamisest ja ajakirja toimetamisest, pühendus ainult loomingule, aga see oli tõenäoliselt liiga hilja .
1854 tegi Schumann suitsiidikatse. Hüppas Reini jõkke, sai päästetud, aga viidi psühhiaatrihaiglasse, kus 2 aasta pärast suri.
Looming
Võrreldes Schuberti loominguga on Schumanni looming elurõõmsam.
On öelnud: ’’Ära põlga elu seepärast, et sa näed ta hallust ja tühisust, vaid paranda teda, siis muutub ta sulle armsaks.’’
Loomingu võib suures plaanis jaotada kaheks: klaverimuusika ja soololaulud.
Suurem osa tema loomingust on programmiline (sisuga, konkreetse pealkirjaga).
Soololaulude tsüklitest on tuntumad: ’’Poeedi armastus’’, ’’Naise elu ja armastus’’.
Klaveritsüklitest: ’’Lastestseenid’’ (sealt pärit tuntud pala ’’Unelm’’), ’’Karneval’’.
Davidskund ehk Taaveti liit – idee koguda kokku kõik heliloojad ja võidelda filisterluse vastu. ’’Karneval’’ ongi seotus selle Taaveti liiduga. Klaveritsükkel koosneb 21 osast ja viimane osa on marss.
Osad on kellegi muusikalised portreed. Kasutab ka enda muusikalist portreed, pealkirjad pseudonüümidena. Ise on selles Eusebius’e ja Florestan’i nimede all.
Schumann nägi endast kahte poolust: üks poolus oli lüüriline, rahumeelne , unistav, mõtlik. Eusebius, viies osa.
Florestan – kuues osa, rahutu , keevaline natuur, impulsiivne.
Tema naise Clara Schumanni muusikaline portree (seesmisega kirega naine, tänu temale on valminud paljud Schumanni teosed) – ’’Chiarina’’, kaheteistkümnes osa.
1844 on andnud Clara Schumann Tartus 3 kontserti, võeti suure vaimustusega vastu. Nõuti veel üht kontserti.
Viimane osa – marss Davidspüngerite marss filisterite vastu. Kasutab saksa viisi ’’Grossvater’’, naerab filistreid vanaisadeks.
Hector Berlioz (1803 – 1869)
Täisealisena astus arstiteaduskonda, kuid teda köitis muusika ja üsna pea otsustas eriala vahetada.
Vanemad olid vihased.
Pidi hakkama ise enda eest hoolitsema.
Muusikat lõi suure seesmise kirega. See oli ta kõige suurem kirg.
Reisid olid väga edukad , eriti just reisid Venemaale.
Lisaks kirjutas muusikakriitikaid, tegutses dirigendina .
Looming
Berlioz on programmilise (sisulise) sümfoonilise muusika novaator (uuendaja).
Kirjutas sümfooniaorkestrile.
Programmid võttis Shakespeare ’i, Byroni, Goethe tekstidest.
On ka väga osav isekirjutaja, programme ka ise kirjutanud.
Kirjutas ka ühe ooperi: „Fausti needmine “
Oratooriume, „Kristuse lapsepõlv“
Sümfoonia
Tõi sümfooniaorkestrisse uuendusi :

• Esimesena hakkas kasutama harfi ja inglissarve.
  
• Leiutas uued kõladused vask-, puhk - ja keelpillide kasutamises. Keelpillide puhul kasutab col legno’t (pillipoogna puupoolega lüüakse vastu pillikeeli).
  

Kasutab juhtmotiive ehk muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnda muusikalist tegelast või nähtust.
Hakkab kasutama ka juhttämbreid ehk mingisuguse tegelase iseloomustamine mingi konkreetse pillitämbriga.
Programmilisele sümfoonilisele muusikale pani Berlioz aluse oma „ Fantastilise sümfooniaga“.
„ Fantastiline sümfoonia“ on esimene romantiline programmiline sümfoonia. Sisu on võetud tema elust. See räägib õnnetust armastusest, mida ta koges . Teose üldidee: noor muusik mürgitab end, see kutsub esile raske une jne...
Sümfoonial viis osa: esimese osa alapealkiri on „Unelmad ja kired“. Selle sisu: mida muusik tunneb enne kui kohtub oma armastatuga.
Teine osa pealkirjaga „Ball“. Oluline, sest esmakordselt selles osas kasutatud sümfooniaorkestris kahte harfi.
Kolmas osa: „ Stseen väljadel“. Loodusmaal muusikas. Suveõhtu külas, mil armastatu petab sümfooniakangelast.
Neljas osa: „Rongkäik tapalavale“. Talle näib, nagu oleks ta mõrvanud oma armastatu (armukadeduses), et ta on surmamõistetud ja viiakse hukkamispaigale. Kangelane viiakse tapalavale, kuna on oma armastatu mõrvanud.
Viies osa: „Öine unenägu nõidade sabatil“. Muutunud müstiliseks, võikaks. Lõpuks sümfooniakangelane nagu mõrvaks oma armastatu, viiakse matustele, kuhu tuleb kohale ka tema armastatu.
Frederic Chopin (1810 – 1849)
Poola helilooja ja pianist.
Sündinud Poolas, Zelanova Wola külas.
5-aastaselt hakkas klaverit mängima, 7-aastaselt tegi esimese loo ja esines.
Oskas väga hästi joonistada ning näidelda.
Loomingu aluseks Poola rahvamuusika.
20-aastaselt kontsertreis.
Kõige kuulsam etüüd: revolutsiooniline „C- moll “.
Ise ei andnud oma teostele pealkirju, ei pidanud neid vajalikuks.
Kui suri, siis palus ta oma vanemal õel viia oma südame Poola.
Elukaaslane Aurore Dudevant (Duderant?), kirjanikunimega George Hand (Sand?).
Suri tuberkoloosi.
Loomingu üldised jooned

• Teosed peaaegu eranditult klaverile.
  
• On öeldud, et Chopin oskas klaverit ’’laulma panna’’ nii oma teostes kui esitustes.
  
• Pole ise andnud pealkirju.
  
• Looming tihedalt seotud Poola vabastamisega Tsaari-Venemaalt.
  
• Tugev seos Poola rahvamuusikaga.
  
• Loomingus esindatud tüüpilise Poola tantsud – polonees (pidulik balli avatants) ja masurka (hoogne tants).
  

Schumann on öelnud Chopini masurkade kohta: „Chopini masurkad – need on kahurid, mis on peidetud lilledesse.“
Chopini masurka D- duur
Chopini klaveriloomingusse kuulub:

• Revolutsiooniline etüüd (kokku 27 klaverietüüdi)
  
• 58 masurkat
  
• 16 poloneesi
  
• 17 valssi
  
• 3 klaverisonaati
  
• 2 klaverikontserti
  
• 21 nokturni
  
• Ballaadid
  
• Skertsod
  
• Klaveriprelüüd (26, tuntuim „Vihmapiiskade prelüüd“)
  
• 17 laulu, eriti tuntud on 1 neist: „Soov“
  

Terenc Liszt (1811- 1886 )
Pianist, dirigent , muusikakirjanik.
Ungarist pärit.
Euroopa üks haritumaid inimesi ja suurimaid muusikuid, aga tegelikult polnud tal kooliharidust.
Tema esimeseks õpetajaks tema isa, kes mängis tšellot.
8-aastasena viis isa ta Viini helilooja ja pedagoogi Karl Czerny juurde. Hakkas teda õpetama, tasuta.
Õppis ka Antonio Salieri juures.
1822 toimus Liszti esimene avalik kontsert, esines pianistina, publik sattus suurde vaimustusse, lisas vürtsi see, kui Liszt kohtus viiuldaja ja helilooja N. Paganiniga, see andis inspiratsiooni talle, otsustas saada heaks klaverimängijaks. Hakkas harjutama 6 h päevas ja harima ennast klassikalise kirjanduse ja luule vallas. Muutus legendaarseks kujuks, kangelaseks. Kõige edukam pianist.
Annetas palju kontserdi tulust heategevuseks.
Suure osa oma elust reisis ringi. On viibinud ka Eestis. 1842 andis Tartu Ülikooli aulas 2 kontserti.
Pikka aega töötas Saksamaal dirigendina.
Tänu Lisztile on Budapestis muusikaakadeemia, mille ta rajas sinna 1875. Liszti nimeline Budapesti Muusikaakadeemia.
Tal oli 3 last, 2 kahjuks surid noorelt. Kolmas tütar sai tuntud saksa helilooja R. Wagneri naiseks .
Looming

• 700 teost
  
• Enamik teostest programmilised.
  
• Paljud teosed kannavad pealkirju.
  
• Klaver ja klaverimuusika.
  
• Temast algab uus ajajärk pianismis – Liszt lõi uue klaverimängustiili: hakkas klaveril jäljendama orkestripille. Liszti klaver kõlaski nagu orkester .
  
• Tänu talle sai klaver kontserdipilliks.
  
• Klaverile kirjutanud:
  

*etüüde
*2 klaverikontserti
*klaveripalade tsükleid
*sonaat h-moll
*19 rapsoodiat (rahvaviisidel põhinev fantaasia , aluseks rahvamuusika)
*nokturnid
3. nokturn „Armuunelm“ As-duur
Rapsoodia (aluseks nt mustlasmuusika, Ungari kõrtsitantsu tšaardaš rütmid) nr 2.
Sümfooniline muusika
Orkestriteoste arv on tagasihoidlikum, kaalukamad 2 sümfooniat ja 13 sümfoonilist poeemi (üheosaline programmiline teos sümf orkestrile, selle loojaks ongi Liszt).
„Prelüüdid“ sümfooniline poeem. Võrdleb inimese eluetappe kui erinevaid prelüüde (eelmänge), millele lõppakordi mängib surm. „Kas pole meie elu vaid üks prelüüd sellele olematule, mille avaakord kõlab alles surmahetkel?“
ROMANTILINE OOPER
Ooper on muusikaline lavateos , mis ühendab endas paljusid kunstiliike (tantsu, muusikat, näitlemist, kirjandust, kunsti-dekoratsioonid, lavakujundus ).
Ooperi teksti, mille alusel lavastaja loob lavastuse , nimetatakse libretoks (it. k. raamatuke).
Ooper algab avamänguga. Seda esitab sümfooniaorkester. Avamängus kuuleme tavaliselt kõige tähtsamaid muusikalisi teemasid ooperis.
Avamängule võib järgneda proloog (veel üks sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuva hakkavat).
Ooperi tegevus on jaotatud kõigepealt vaatusteks. Vaatused omakorda jaotatud piltideks. Pildid stseenideks.
Vaatuste lõpus on vaheaeg.
Kui ooper nõuab veel pärast tegevuse lõppu järelselgitust, siis võib viimasele vaatusele järgneda epiloog.
Aaria on solisti keerukas ooperilaul orkestri saatel.
Kui mitu tegelast laulab koos, siis see on ansambel . 2 tegelast duett , 3 tertsett, 4 kvartett , 5 kvintett, sekstett , septett, oktett , nonett.
Koor ooperis etendab rahvast, avaldab arvamust, saatefunktsioon. Tantsivad- laulavad .
Orkester saadab kõiki aariaid, mängib avamängu, aitab lahti mõtestada laval toimuvat, annab edasi meeleolumuutusi.
Lauljate hääleliigid:
Naishääled:

• Sopran (kõrge naishääl), väga kõrge sopran – koloratuursopran.
  
• Mezzosopran (keskmine naishääl).
  
• Kontra (alt) – madal naishääl.
  

Meeshääled:

• Tenor (kõrge meeshääl) – väga kõrge meeshääl – kontratenor.
  
• Bariton (keskmine meeshääl).
  
• Bass (madal meeshääl).
  

Kõige esimene romantiline ooper loodud Carl Maria von Weberi (1786 – 1826 ) poolt – „Nõidkütt“.
Gioacchino Rossini (1792 – 1868)
Itaalia ooperihelilooja.
40 ooperit, tuntumad „Sevilla habemeajaja “, „ Tuhkatriinu “, „Wilhelm Tell “, „ Othello “, „Varastaja harakas“.
Kuulsaim „Sevilla habemeajaja“, valminud 1816. Itaalia koomilise ooperi tippsaavutus.
Figaro kavantiin (aaria). Kavala toapoisi Figaro muusikaline portree, kus ennast imetleb .
Giuseppe Verdi ( 1813 – 1901)
19. sajandi suurim ooperihelilooja.
Kirjutanud 26 ooperit.
Nendest 8 on säilitanud kuulsuse tänaseni:

• „ Rigoletto “
  
• „ Traviata “
  
• „ Trubaduur “
  
• „ Maskiball “
  
• „Don Carlos “
  
• „Aida“
  
• „Othello“
  
• „Falstaff“
  

Enamike aluseks suurte näitekirjanike teosed. Näiteks „Traviata“ loodud Dumas ’ järgi. „Rigoletto“ loodud V. Hugo fhdskfs järgi „Kuningas lõbutseb“.
Verdi ooperid on lavalis-muusikalised draamad . Ka lavaline tegevus on oluline, mitte ainult muusika.
Esmatähtsad on psühholoogilised motiivid, emotsioonid (armastus, armukadedus , vihkamine ).
Kangelasteks on tihti ühiskonna poolt põlatud „väikesed inimesed“.
Ooperid räägivad inimeste kannatustest ja traagilisest saatusest, mida põhjustab sotsiaalne ebavõrdsus.
„Rigoletto“:
Sisu on traagiline. Rigoletto on õuenarr ühes palees .
Õukond sai teada, et Rigoletto varjab oma armukest, kes tegelikult on tema tütar ( Gilda ). Ta röövitakse õukondlaste poolt. Rigolettot ei sallita.
Gilda otsustab ennast ohverdada hertsogi jaoks.
Laip antakse Rigolettole, kes arvas , et seal on hertsog .
Hertsogi laul „La donna e mobile “ – „Naine on kergemeelne“
„Traviata“:
Räägib lõbunaisest. Algab nukra balliga, kus Violetta kohtub ühe noormehega Alfredoga, kellega armutakse. A kihlatud õe suguvõsa ei luba neil abielluda . A isa palub lõpetada V-l kooselu, et A õde saaks abielluda. Otsustab ohverdada enda õnne. Siis juba raskelt haige, põeb tuberkoloosi. A ja V kohtuvad uuesti ballil , see muudab V tervise veel halvemaks. A isa sõidab V juurde paluma vabandust . A jõuab V juurde, aga on juba hilja.
Vaimulik teos Verdilt – Reekviem ehk leinamissa .
Richard Wagner (1813 – 1883)
Saksa helilooja, kes oma helilooja kutsumuse avastas üsna hilja. Lapsepõlves huvitas teda teater ja kirjandus.
15-aastasena kuulis esmakordselt Beethovenit, see avaldas talle mõju. Hakkas võtma eratunde ja omandas lühikese ajaga vajalikud teadmised.
1831 Leipzigi ülikoolis õppis muusikat.
Lisaks dirigent ja muusikakirjanik.
Põhiline loominguala on ooper, kuhu tõi palju uut ja teostas sellega ooperireformi.
Ooperireform seisnes:

• Kustutas saalis tuled;
  
• Saali põrand ehitati kaldu;
  
• Orkester paigutati orkestriauku;
  
• Võttis tegelaste jaoks kasutusele juhtmotiivi;
  
• Orkestri osatähtsus võrdsustus vokaalmuusikaga;
  
• Loobus numbriooperist (sisu ja muusika ei voolanud katkematult edasi). Wagner ehitas ooperi üles katkematult areneva muusikaga stseenidele;
  
• Ooperil on muusikalised draamad;
  
• Lavaline tegevus on võrdne muusikaga.
  

Wagneri eesmärgiks oli see, et vaataja peab ooperi vaatamise tulemusena muutuma .
Tuntumad ooperid:

• „ Lendav hollandlane“
  
• „Tannhäuser“
  
• „ Lohengrin “
  
• „ Nibelungi sõrmus“ koosneb neljast eraldi ooperist .
  
• „Tristan ja Isolde “
  
• Koomiline ooper „Nürnbergi meisterlauljad“
  
• „Parsifal“
  

Tannhäuseri avamäng
„Nibelungi sõrmus“
4 ooperit moodustavad terviku. Kantakse ette erinevatel päevadel: kõigepealt eelõhtu, kantakse ette esimene ooper ehk „Reini kuld “. Siis I päev „Valküür“. Valküür on võitluses langenuid Valhallasse viiv jumaliku päritoluga neitsi skandinaavia usundis. II päev – „ Siegfried “. III päev – „Jumalate hukk“. Sisu võetud saksa ja skandinaavia mütoloogilisest luulest . Saksa rahvuseepos „Nibelungide laul“ ja „Vanem Edda“. Kõige tuntum „Valküüride lend“, kus valküürid ratsutavad lahinguväljade kohal ja koguvad surnud kangelasi .
Georges Bizet (1838-1875)
Kõige tuntum teos ja ainuke maailmakuulus – „ Carmen “.
Erakordsete muusikaliste võimetega ja läks elule vastu väga suurte lootustega – õppis Pariisi konservatooriumis.
Tema ooperid ei äratanud suurt tähelepanu.
Seetõttu pidi andma eratunde, tegi ebahuvitavaid töid ja loominguks jäi vähe aega.
Kirjutanud 5 ooperit, 3 sümfooniat ja 200 instrumentaalpala.
Kuulsuse saavutas „Carmeniga“, mille aluseks on prantsuse kirjaniku Prosper Merimee jutustus. Traagiline ooper. Laval on inimesed otse rahva hulgast. Nt vabrikust, mustlaslaagrist, külast. Tegevus toimub Hispaanias Sevillas , seal Carmeni (mustlasneiu) ja talupoisi traagiline armastuslugu .
Carmen kujutab ooperis võitlust inimese tunnetevabaduse eest. Tal vabadust ja vabadusjanu ülistav tähendus. Carmen hästi temperamentne , ilus, isekas , „looduslaps“. Teeb nii, nagu tunneb.
Avamäng 3 lõiku:

Viimase vaatuse härjavõitlus

Toreadoori ...mäng

„Habaneera“ – Carmen tantsib ja filosofeerib lauldes, võrdleb armastust linnuga, kes pole kerge kinni püüda ega ka kinni hoida ja kelle vaba lendu ei piira ükski seadus.
Verism
Verism on Itaalias 1870ndatel tekkinud kirjandus- ja kunstivool . 1890ndatel aastatel tungis verism ka Itaalia ooperisse. Verismi juures on prantsuse naturalismis. Naturalistid vahendasid elu väga täpselt, kaldusid kujutama elu mustemat poolt.
Verismi esindajad muusikas:
Itaalia heliloojad

• Pietro Mascagni (1863-1945) – „Talupoja au“ esietendus 1890 Roomas, see ooper tegi ta üleöö kuulsaks . Ooper ühes vaatuses . Intermezzo – instrumentaalne vahemäng vaatuste vahel.
  
• Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) – temal samuti 1 ooper („ Pajatsid “), kahevaatuseline, veidi pikem. Pajats – kloun .
  
• Giacomo Puccini (1858-1924)
  

Puccini
Itaalia helilooja, verismi peamisi esindajaid muusikas.
Innustust sai teiste ooperitest.
Lõpetas Milano konservatooriumi.
Maailmakuulsuse tõid talle järgmised ooperid:

• „ Boheem “ 1896
  
• „Tosca“ 1900
  
• „Madame Butterfly “ 1904
  
• „ Turandot “ 1926
  

Turandot:
Esietendus 1926. Selle ooperi on kirjutanud lõpuni teine helilooja (F. Alfano).
Prints Galafi (?) aaria „Nessun dorma“. 3 tenorit – Pavarotti, Domingo ja Carneras.
Puccini loonud ka triloogia: 3 ühevaatuselist ooperit, 1918.

„Mantel“

„Õde Angelika “

„ Gianni Schicchi“ – koomiline ooper. Sealt pärit Lauretta aaria „O mio babbino caro“.
KT-s vaja tunda oopereid. Vaja teada heliloojat ja oopereid (25).
Verdi: „Traviata“, „falstaff“, rigoletto, aida, trubaduur, othello, maskiball, don carlos
Kahe ooperi kirjanduslikud alused (rigoletto, traviata)
Wagner: tristan ja isolde, lendav hollandlane, nibelungi sõrmus, lohengrin, dannhauser, parsifan, nürnbergi meisterlauljad (ainus koomiline ooper tal).
Bizet: carmen
Rossini: sevilla habemeajaja, tuhkatriinu.
Puccini: turandot, boheem, toska, madam butterfly, gianni schicchi.
Mascanni – talupoja au
Leanca vallo - pajatsid
VENE ROMANISM
Mihhail Glinka (1804-1857)
Nimetatud ka Vene klassikalise muusika isaks.
Tema loomingut on mõjutanud Vene rahvamuusika.
Esimesteks kompositsioonikatsetusteks olid romansid (lüüriline saatega laul).
Komponistina peamiselt iseõppija.
1836 esietendus patriootiline ooper „Ivan Sussanin “ – esimene vene rahvuslik ooper. Itaalia ooperistiil seguneb vene rahvalaulu ja vene romansiga.
1842 ooper „Ruslan ja Ludmilla“, võeti vastu erilise vaimustuseta. Kõige tuntum sellest avamäng. Rahvuslik, aga ka eepiline ja muinasjutuline ooper. Räägib vägilasest Ruslanist ja tema mõrsjast Ludmillast. Headuse võit kurjuse üle.
Glinka lahkus Venemaalt, veetis ülejäänud elu välismaal. Suri Berliinis.
Sümfoonilistest teostest on silmapaistvaim „ Kamaarinskaja “, mis on olemuselt rahvuslik. Selle aluseks on vene rahvalaulu meloodiad.
Glinka on kirjutanud ka kammermuusikat ja koorilaule.
„Võimas rühm“
Vene heliloojate rühmitus, mis hakkas kujunema 1850ndatel aastatel.
Sinna kuulusid vene rahvuslased, kes nägid vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises.
Rühmituse liikmed loobusid akadeemilisest kõrgkoolitusest ja tegutsesid kutsetegevuse kõrval kompositsioonialase eneseharimisega.
„Võimsasse rühma“ kuulusid:

• Mili Balakirev (matemaatik, pianist, dirigent)
  
• Aleksandr Borodin ( keemik )
  
• Modest Mussorgski (sõjaväeohvitser)
  
• Nikolai Rimski -Korsakov (mereväeohvitser, kompositsiooniõppejõud)
  
• Cesar Cui (sõjaväeinsener)
  

Rühmituse ideoloog oli kunstikriitiik Vladimir Stassov .
Põhisuunad:

• Realismitaotlus (elu tõepärane kirjeldamine).
  
• Eelistatud žanrid olid ooper, programmiline orkestrimuusika ja soololaul.
  
• Temaatika oli rahvuslik-ajalooline.
  

Aleksandr Borodin (1833-1887)
Andekas keemik ja suur muusik.
Õppis flööti, tšellot ja klaverit (lapsepõlves).
Katsetas üsna varakult heliloominguga, kuid suurem huvi oli keemia vastu.
Teoseid vähe. Need jutustavad kaugetest vägilasaegadest.
Tuntuim teos ooper „Vürst Igor“ (esietendus 1890). Aluseks eepos „Lugu Igori sõjaretkedest“. Kirjutas seda ooperit ligi 20 aastat. Tuntuim stseen ooperist „ Polovetside tants“, kus kasutas Kasahhi rahvamuusika kõlavärve. Stseenis on 4 muusikalist episoodi :

• Lüüriline tütarlaste tants laulu saatel;
  
• Tuline meeste tants;
  
• Üldtants;
  
• Kiire poiste tants.
  

Modest Mussorgski (1839-1881)
Temast pidi saama sõjaväelane, kuid huvitus muusikast.
Suures osas iseõppija.
Majanduslik allakäik – sõltus sõpradest ja vendadest. See rusus teda. Hakkas jooma ja suri ja selle tõttu varakult.
Väga palju on kasutanud oma ooperites Vene ajaloo teemasid.
Temas tärkas soov tuua muusikasse midagi täiesti uut – tema teoste harmoonia on väga uudne, rangeid reegleid rikkuv ja üsna julge.
Kasutab originaalseid meloodiaid.
Tema loomingus domineerib vokaalžanr. Kõige rohkem kirjutanud soololaule. Laulude teemad sotsiaalsed.
Tal on ka laulutsükleid: tuntumad „Päikeseta“, „Surma laulud ja tantsud“ ja „Laste nurk“. Need pigem kurvema sisuga.
„Päikeseta“: I laul pealkirjaga „Nelja seina vahel“. Teksti autor Golemištšev (Iolemištšev?).
Kõige kaalukamad teosed on ooperid: „ Boriss Godunov “ ja „Hovanštšina“.
Ise nimetas neid rahvadraamadeks, sest nendes ooperites on palju rahvastseene. Rahvas oli väga olulise tähtsusega.
Mõlemad ooperid ajaloolise sisuga.
Peateos ongi „Boriss Godunov“, esietendus 1874, Puškini ajaloolise draama järgi.
See räägib Borissist, kes kroonitakse tsaariks, aga ta oli troonile saanud ebaausal teel ja Venemaal oli nälg, vaesus . Tal ei õnnestu Venemaad viletsusest päästa. Tal olid ka süümekad ja hullub, lõpuks sureb .
Instrumentaallooming: klaveritsükkel „Pildid näituselt“.
Pjotr Tšaikovski (1840-1893)
Sündis Venemaal Votkinski linnas.
1849 kolis pere Peterburgi, T õigusteaduste koolis. Seal hakkas tegelema muusikaga.
1862 avati Peterburi konservatoorium ja T astus sinna õppima kompositsiooni.
1866, avati Moskva konservatoorium, T oli selle kooli õppejõud.
1877 abiellus. See oli katastroofiline, lahutati. T vaimne tervis kannatas. T hakkas elama rändurielu.
T-d toetas metseen ja paruness Nadežda von Meck . T pidas temaga 13 aastat kirjavahetust. Nad ei kohtunud kunagi.
Elu lõpul hakkas T-l paremini minema. Elas siis Klinis.
Looming
Eelkõige psühholoogilise sisuga. Muusika väljendab helilooja hingelisi elamusi.
Kasutab lüürilist ja laulvat meloodiat – tunnete muusikaliseks väljendamiseks.
Tema loomingusse kuulub:

• 10 ooperit: „ Padaemand “, „ Jevgeni Onegin “.
  
• 3 balletti: „Pähklipureja“, „ Luikede järv“ ja „ Uinuv kaunitar“.
  
• 6 sümfooniat.
  
• 3 klaverikontserti.
  
• Viiulikontsert .
  
• Klaveripalade tsüklid, nt „ Aastaajad “.
  
• Romansid.
  

Kõige südamelähedasem T-le endale oli sümfooniline muusika (selline muusika, mis suudab tabada inimhinge varjundeid).
Sümfoonilise loomingu tipuks on 6. sümfoonia: „Pateetiline“. Ise öelnud, et sellesse pani kogu oma hinge. Tema loomingu kõige viimane teos.
Väljapaistvamad instrumentaalkontserdid on klaverikontsert nr 1 ja viiulikontsert. Rõõmsama meeleoluga.
Balletid :
„Luikede järvest“, luikede ilmumisel kõlab „ Luige stseen“.
„Pähklipureja“ on muinasjutuline ballett . „Lillede valss “.
Tšaikovski on viibinud Eestis, tema pink Haapsalus . Viibis seal 1867. Sellest ajast valminud instrumentaalpalade tsükkel „Mälestusi Haapsalust“. Koosneb kolmest klaveripalast. Esiteks „Lossivaremed“, teiseks „ Naljand “ ja kolmandaks „Sõnadeta laulust“.
Sergei Rahmaninov (1873-1943)
Teda nimetatakse ka viimaseks vene romantikuks.
Lisaks heliloojale ka pianist ja orkestri dirigent.
Sündis Novgorodi kubermangus oma vanemate mõisas.
Väga musikaalne pere. 4-aastaselt hakkas õppima klaverilt.
Professionaalse muusikahariduse sai Moskva konservatooriumist.
Pärast kooli lõpetamist tegeles dirigendina, oli ka Moskva Suurteatris dirigendiks. Selle kõrvalt ka väga aktiivne pianist, kontserdigraafik väga tihe.
1917 – emigreerus Ameerikasse. Veetis seal 25 aastat.
Suri vähki oma viimasel kontserdil.
Looming
Sarnane Tšaikovski loominguga.
Ka Rahmaninovi looming on psühholoogilise sisuga. See väljendab inimese tundeid ja elamusi.
Meloodiat pidas muusika hingeks.
Ta loomingut iseloomustab lai ja vabalt voolav meloodia .
Esiplaanil klaverimuusika. Näiteks 4 klaverikontserti, klaverietüüde, klaveripalasid ja klaverisonaate.
Tema klaver kõlab alati jõuliselt, mahlakalt, massiivselt.
Tema loomingus ei puudu ka lüürilisus. Näiteks klaverikontsert nr 2.
Olemas ka sümfooniline muusika:

• 3 sümfooniat;
  
• „Rapsoodia Paganini teemale “;
  
• 3 ooperit;
  
• Soololaulud – kõige populaarsem „Vokaliis“. Lauldakse mingi hääliku peal, sõnu pole.
  

Kiri Te Kanawa.
Koorimuusikat on kirjutanud ta veelgi, eriti just vaimulikku koorimuusikat. Näiteks „Vesprid“. Vesper on õhtune kirikumuusika . „Vespritesse“ kuulub 15 vesprit. Kuues esimeses kasutab tekste, mida vene õigeusu kirikutes lauldakse õhtuti ja 9 on hommikuti . 10 aluseks vene ......, 5 kirjutanud ise.
„Bogoroditse, Djevo, Raduisja“
PÕHJAMAADE ROMANTISM
Norra:
Edvard Grieg (1843-1907)
Helilooja, pianist, dirigent, organiseeris erinevaid üritusi, muusikakirjanik.
Grieg sündinud ja elanud Bergenis. Talle hakkas muusikat õpetama tema pianistist ema. 12-aastaselt hakkas ise komponeerima.
Norra viiuldaja ja helilooja Ole Bulli õhutusel astus Leipzigi konservatooriumisse, lõpetas 1862. kahel erialal: komponist ja pianist.
Naases kodulinna. Toimus ülimenukas kontsert.
Suurt rolli etendas tutvus ja sõprus ühe teise Norra heliloojaga Rikard Nordraak. Organiseerisid muusikaühingu muusika propageerimiseks. Propageerisid Taani, Rootsi ja Norra heliloojate loomingut, ühingu nimi Euterpe.
1885 rajas Grieg Troldhaugeni, seal elas ise ja seal tema majamuuseum . See natuke Bergenist väljas.
1898 organiseeris Bergenis Norra muusikafestivali. Seal osalesid kõik Norra heliloojad ja muusikategelased.
1906-07 toimusid kontsertturneed nt Prahas, Londonis, Saksamaal (viimasel eluaastal ).
Looming
Kõige arvukam osa soololaulud ning klaveri- ja orkestripalad. Üle 140 soololaulu. Väikevorme klaverile üle 150.
Kirjutanud viiuli- ja klaverisonaate.
2 klaverikontserti, esimene maailmakuulus, teine lõpetamata.
Klaverikontsert nr 1 I osa (a-moll)
Väga lüüriline muusika, laulvad meloodiad.
Hästi põhjamaine looming, alati mängib olulist rolli loodus.
Kasutab Norra rahvamuusikat.
Ta on kirjutanud muusika H. Ibseni näidendile „ Peer Gynt “ 1875.
Tuntumaid sealt 2 orkestrisüiti, esimesest süidist:

• I Hommikumeeleolu
  
• IV Mäekuninga koopas
  

Teise orkestrisüidi tuntuim: „Solveigi laul“.
Retsensioon :

• 1,5 kuni 2 lk
  
• Sõnakordusi väldi
  
• Sissejuhatus-teemaarendus-kokkuvõte
  

Jean Sibelius (1865-1957)
Soome tuntuim helilooja.
Sündinud Hämeenlinnas. Sünnipärane nimi Johan Julius Christian.
Kõigepealt õppis klaverit, pärast viiulit .
Esimese muusikapala kirjutas 10-aastaselt.
15-aastasena võimaldas perekond talle eraõpetaja.
Kuna ta oli vanim poeg ja isa suri varakult, siis temast sai pere ülalpidaja. Selletõttu läks õppima õigusteadust.
Lõpetas Helsingi muusikakooli, sai stipendiumi välismaale minekuks . Täiendas ennast Saksamaal ja Austrias .
Tagasi tulles abiellus Aino Järnefeltiga.
Töötas pedagoogina 8 aastat.
Peale seda määras riik talle stipendiumi, mille järel ei pidanud enam töötama, vaid sai loomingule pühenduda.
Looming
Sibeliuse looming on põhiolemuselt väga soomepärane. Tema suurteosed on sageli seotud soome muistenditega või soome eepose „Kalevalaga“. Oma teostes kajastab oma rahva ajalugu, elu ja loomust.
Tähtsamad helitööd on loodud sümfooniaorkestrile.
Sinna kuuluvad:

• 7 sümfooniat;
  
• Sümfooniline süit „Lemminkäinen“;
  
• Sümfoonilised poeemid , nt „ Finlandia “ ja „ Kullervo “.
  

2004 anti esmakordselt Eestis Grammy auhind.
Finlandia: teoses on soome rahvuste õiguste eest võitleja.. vms.
Ainus instrumentaalkontsert viiulile (viiulikontsert).
Tuntud ka üks lavateos, kirjutanud muusika draamale „Surm“, autor ta naise vend Arvid Järnefelt.
Kantaat on teos koorile ja solistide või ainult koorile instrumentaalsaatega või ilma.
20. SAJAND
Kui varasemate ajastute puhul on kindlad tunnusjooned, siis 20. sajandil pole mingeid kindlaid tunnusjooni, sest erinevaid stiile on nii palju. Ühiseid jooni on väga vähe või puuduvad üldse.
20. sajandi I poolel saab eristada 4 muusikavoolu:

• Hilisromantism ;
  
• Impressionism;
  
• Neoklassitsism ;
  
• Ekspressionism .
  

Hilisromantism
Hilisromantism on romantismi järellainetus, mis levis kõige enam Saksamaal ja Austrias.
Eeskujuks R. Wagner.
Iseloomulikud on:

• suured esituskoosseisud,
  
• vaskpillide suur osakaal,
  
• tonaalsuse ( helistiku /põhitooni) kadumine.
  

Gustav Mahler (1860-1911)
Nimetatakse Tšehhi-Austria helilooja, sündinud Tšehhis, õppinud Viini konservatooriumis.
Ka dirigent, töötas ooperiteatrites jms.
Tema looming jaguneb kaheks:

• Sümfooniad: varieeruvad 2-6 osani . Kokku 9 sümfooniat. Viimane on kantaat-sümfoonia „Laul maast“. Loomingu tipuks peetakse 8. sümfooniat, kestab ligi 1,5 h. Esiettekandel kokku 1029 esitajat, seetõttu tuhandesümfoonia. Vastavalt tekstile jaguneb kaheks osaks: 1. osa vaimuliku tekstiga , „ Veni , creator spiritus “.
  
• Orkestrisaatega laulutsüklid: „Rändselli laulud“, „Laulud poisi võlusarvest“, „Laulud surnud lastest“.