Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

MUUSIKAAJALUGU (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille avaakord kõlab alles surmahetkel ?
 
Säutsu twitteris
MUUSIKAAJALUGU
Romantism
Romantism on 19. sajandi kunstikirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18. saj klassitsismi mõistuspärasusele.
Tõuke andsid: Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad.
Sellel sajandil sündis rahvusteadus. Huvi tunti rahvamuusika vastu.
Hakati palju kasutama muusikas oma rahva loomingut.
Tekkis romantiline meelelaad. Tänu sellele arenes välja uus suund.
Hakati ülistama tundevabadust.
’’mõistus võib eksida, tunded ei eksi kunagi’’ – iseloomustas romantikuid.
Romantismiajastu kangelane muutub elava kujutlusvõimega, spontaanseks isikuks .
Tähtsamad esindajad:
Romantiline elustiil on äraminek reeglitega piiratud maailmast.
Muusikas tähendab see vähem reeglitest hoolimist.
Romantism muusikas
Kui baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, siis pole sellist üleminekuaega klassitsismi ja romantismi vahel.
Teose ülesehitus jäi samaks, vormid ka.
Sümfoonias jääb sonaat - allegro vorm aluseks.
Rõhuasetus on läinud üle mõistuselt tunnetele.
  • Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi.
  • Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming .
  • Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal.
  • Lemmik pilliks sai klaver , jätkus sümfooniaorkestri vaimustus .
  • Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik.
  • Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika ( muusika , millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos , kunstiteos või ajaloosündmus.
  • Ajastu põhižanriks on ooper .
  • Tekkisid uued žanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile ( nokturn – öömuusika; ballaad ; „sõnadeta laul“), klaveritranskriptsioon (suurteose ümberkirjutus klaverile) ja operett (meelelahutusžanr, mis tekkinud koomilise ooperi baasil).
Rober SchumannUnelm
Franz Schubert (1797-1828)
On Austria helilooja , kes sündis paljulapselises peres. Isa oli range koolmeister. Kodus armastati muusikat. Oma isa ja vendade eeskujul hakkas õppima erinevaid pille ja kirjutama ka muusikat. Schubert töötas abiõpetajana mõned aastad, tekkis konflikt isaga. Schubert oli veendunud, et tahtis
kirjutada muusikat.
Ta kirjutas muusikat erakordse kiirusega. Sõbrad olid Schuberti jaoks väga tähtsad. Sõbrad korraldasid schubertiaade.
Tema armastatu pere põlgas Schuberti ära, sest ta polnud piisavalt jõukas. Schubert magas prillidega - kui unes tekkis mingisugune mõte, siis pidi ta selle kirja panema.
Ainus kontsert tema eluajal tema loominguga toimus 1828. aastal ning see kontsert oli väga menukas. Kahjuks aga helilooja haigestus ning suri peagi.
Looming
  • Loomingus on esikohal soololaulud - üle 600 (teemadeks armastus, pettumus, loodus, surm).
  • Laululisus on üle loomingu kanduv joon.
  • Vaimulik laul - „Ave Maria“- see on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole, laulutekst on originaalis ladinakeelne . (Norra sopran - SISSEL & inglise laulja Bryn Terfel)
  • Tema loomingus on 71 laulu loodud Goethe tekstidele. Üks nendest on ballaad „ Metshaldjas “. See on jutustav žanr, milles kajastatakse ebatavalisi sündmusi. „Metshaldjas“ räägib isast, kes viib hobusel koju oma haiget last, laps aga näeb viirastusi- metshaldjat, kes kutsub tüdrukut enda lastega mängima. Klaverisaade imiteerib hobuse galopeerimist.
  • Instrumentaalmuusikast on olulisemad sümfooniad- need on siiski vokaalmuusikast mõjutatud. Tema loomingusse kuulub sümfoonia „Lõpetamata sümfoonia ehk VIII sümfoonia“- seda loetakse esimeseks romantiliseks sümfooniaks ajaloos. See on kaheosaline- ebatavaline (tavaliselt oli 4). See on kirjutatud 1822.a, millal ta ka haigestus. See on tugevalt seotud tema isikliku eluga. I osa- „Kui ma tahtsin laulda armastusest, sai sellest valu“, II osa- „Kui tahtsin laulda valust, sai sellest armastus“.
  • Kuulamine : „Lõpetamata sümfoonia“ I osa.

Robert Schumann (1810 – 1856) – saksa helilooja.
Oli ka muusikakriitik ja muusikaajakirjanik.
Andekas ka kirjanduslikus vallas, pidi tegema valiku.
Läks alguses õppima juurat, aga kohtas ühte klaveripedagoogi F. Wieck’i. Tal oli tütar, Clara Wieck, andekas, hiljem kuulus pianist . Hiljem abiellusid. F. Wieck polnud abielu poolt.
Tänu Clarale tahtis lihvida oma klaverioskust. Hakkas kasutama mehaanilist seadet (küroplast), mis oli sõrmede painutamiseks ja ta tänu sellele sai endale lihaste põletiku ja tugevad valud . Sai pianistide invaliidsuse, ei saanud enam mängida.
Tänu sellele hakkas rohkem muusikat kirjutama.
Lemmik instrument klaver.
Samal ajal sai alguse ka muusikakriitiline tegevus, hakkas kirjutama muusikakriitikaid ja artikleid.
Esimene artikkel oli Chopin ’ile pühendatud.
1834 hakkas välja andma ajakirja nimega Uus Muusikaajakiri, mis võitles rutiini ja filisterluse vastu.
Filister on vanade klassikaliste ideaalidega muusik . Kitsarinnaline enesega rahulolev inimene. Vananenud ideaalidega muusikud . Schumann ei sallinud neid. Hakkas nende vastu võitlema.
1843 avati Mainzis (?) konservatoorium ja Schumann läks sinna õppejõuks.
Uus töökoormus hakkas tema närve kahjustama ja õige pea loobus õpetamisest ja ajakirja toimetamisest, pühendus ainult loomingule, aga see oli tõenäoliselt liiga hilja .
1854 tegi Schumann suitsiidikatse. Hüppas Reini jõkke, sai päästetud, aga viidi psühhiaatrihaiglasse, kus 2 aasta pärast suri.
Looming
Võrreldes Schuberti loominguga on Schumanni looming elurõõmsam.
On öelnud: ’’Ära põlga elu seepärast, et sa näed ta hallust ja tühisust, vaid paranda teda, siis muutub ta sulle armsaks.’’
Loomingu võib suures plaanis jaotada kaheks: klaverimuusika ja soololaulud.
Suurem osa tema loomingust on programmiline (sisuga, konkreetse pealkirjaga).
Soololaulude tsüklitest on tuntumad: ’’Poeedi armastus’’, ’’Naise elu ja armastus’’.
Klaveritsüklitest: ’’Lastestseenid’’ (sealt pärit tuntud pala ’’Unelm’’), ’’Karneval’’.
Davidskund ehk Taaveti liit – idee koguda kokku kõik heliloojad ja võidelda filisterluse vastu. ’’Karneval’’ ongi seotus selle Taaveti liiduga. Klaveritsükkel koosneb 21 osast ja viimane osa on marss.
Osad on kellegi muusikalised portreed. Kasutab ka enda muusikalist portreed, pealkirjad pseudonüümidena. Ise on selles Eusebius’e ja Florestan’i nimede all.
Schumann nägi endast kahte poolust: üks poolus oli lüüriline, rahumeelne , unistav, mõtlik. Eusebius, viies osa.
Florestan – kuues osa, rahutu , keevaline natuur, impulsiivne.
Tema naise Clara Schumanni muusikaline portree (seesmisega kirega naine, tänu temale on valminud paljud Schumanni teosed) – ’’Chiarina’’, kaheteistkümnes osa.
1844 on andnud Clara Schumann Tartus 3 kontserti, võeti suure vaimustusega vastu. Nõuti veel üht kontserti.
Viimane osa – marss Davidspüngerite marss filisterite vastu. Kasutab saksa viisi ’’Grossvater’’, naerab filistreid vanaisadeks.
Hector Berlioz (1803 – 1869)
Täisealisena astus arstiteaduskonda, kuid teda köitis muusika ja üsna pea otsustas eriala vahetada.
Vanemad olid vihased.
Pidi hakkama ise enda eest hoolitsema.
Muusikat lõi suure seesmise kirega. See oli ta kõige suurem kirg.
Reisid olid väga edukad , eriti just reisid Venemaale.
Lisaks kirjutas muusikakriitikaid,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
MUUSIKAAJALUGU #1 MUUSIKAAJALUGU #2 MUUSIKAAJALUGU #3 MUUSIKAAJALUGU #4 MUUSIKAAJALUGU #5 MUUSIKAAJALUGU #6 MUUSIKAAJALUGU #7 MUUSIKAAJALUGU #8 MUUSIKAAJALUGU #9 MUUSIKAAJALUGU #10 MUUSIKAAJALUGU #11 MUUSIKAAJALUGU #12 MUUSIKAAJALUGU #13 MUUSIKAAJALUGU #14 MUUSIKAAJALUGU #15 MUUSIKAAJALUGU #16 MUUSIKAAJALUGU #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mehis321 Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

4
txt
Muusikaajalugu ROMANTISM
29
doc
Muusikaajalugu
12
doc
Muusikaajalugu
10
doc
Muusikaajalugu
22
doc
Muusikaelu ja ooper 19-sajandil-19-sajandi üldiseloomustus
24
doc
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
4
doc
Romantiline ooper muusikaajalugu
8
doc
Muusikaajalugu-mõisted-isikud



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun