PÕHIVARA Helilaad on mingilt kindlalt astmelt ehitatud helirida. Ta on helistiku kõlamudel (duur JO rõõmsakõlaline, moll RA kurvakõlaline). Harmoonilise molli tunnus on #VII aste, meloodilises mollis #VI ja #VII ülesse minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R
Taktid eraldab üksteisest taktijoon. Taktimõõt Taktimõõdu ülemine arv näitab, mitu lööki on ühes taktis. Taktimõõdu alumine arv näitab, mitmendik noot vastab ühele löögile (ehk kui pikk on üks löök). Näit.: 2/4 kaks lööki taktis ja ühe löögi pikkuseks on neljandiknoot (ehk veerandnoot ). 3/8 kolm lööki taktis ja ühe löögi pikkuseks on kaheksandiknoot ( ). Helilaad on mingilt astmelt üles ehitatud helirida. Ta on helistiku kõlamudel. DUUR helilaad rõõmsakõlaline JO astmelt MOLL helilaad kurvakõlaline RA astmelt -------------------- duur ---------------------------- I II III IV V VI VII I R, D, J L M N S R D J' I II III IV V VI VII I -------------------- moll --------------------------- Duuri valem J L M N S R D J'
Phkpillide kõrgeregistri asemel eelistati keskmist, madalat, kõla oli mahe ja vahel isegi tuhm, kasutati tagasihoidlikke atakke ning vähest vibraatot. Hakati kasutama jazz- koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksofon ning isegi mitsasarv ja oboe. Cool jazz'i palad olid pikemad ja toetusid enam arrenžeeringutele. Loobuti hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai vaoshoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Harmooniasse tungisid mitme helistiku üheaegne kasutamine ja ning kindla helistiku puudumine heliteosel. See trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davise mängus. Noorukina mängis ta Charlie Parkeri 1945. aasta kvintetis, aimates järele Dizzy Gillespie’ närvilist stiili. Ei möödunud kaua aega, kui ta hakkas puhuma lahedamas ja jahedamas maneeris. Uus vool oli jälgitav ka John Lewise klaveriimprovisatsioonides ja arrenžeeringutes, mida Tadd Dameron kirjutas neljakümendate lõpus Gillespie’ bigbändile ja
· Valik stiile: serialism, elektronmuusika, minimalism, uustonaalsus, elektism, sonorism, aleatoonika MÕISTED Pluralism - Stiilide paljusus Süvamuusika - Klassikaline muusika Popmuusika - ärilisel eesmärgil tehtud muusika Sümf. Poeem - sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeerilist või filosoofilist ideed Programmiline muusika - instrumentaalmuusika, mille paremini mõistmiseks on helilooja lisanud sõnalise selgituse Tonaalsus - helistiku olemasolu Atonaalsus - helistiku puudumine Dodekafoonia -kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on 12 võnketempeeritud häälestuses heli võrdne kasutamine Serialism - seeriaks on organiseeritud peale helikõrguste ka rütm, dünaamika ja artikulatsioon Elektronmuusika - muusika, mille loomiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid Minimalism - korduste muusika võimalikult väheste vahendite kasutamine ja seisundimuusika
Ta kõrvutas akorde oma sisetunde järgi, nagu kunstnik värve. See uudne muusikastiil kaotas erinevuse konsonantsi ja dissonantsi vahel ehk teisiti öeldes "heade ja halbade" kooskõlade vahel - juhtheli kadus, üks akord ei tinginud enam teist. 20. sajandi esimese poole muusika- ja kunstielu euroopas mõjutasid suurel määral maailmasõjad. Kui heliloojaid oli haaranud surmahirm, polnud põhjust luua "ilusat" muusikat. Suures plaanis jagatakse 20. sajandi muusika kaheks ajastuks. Helistiku kadumine tekitas sajandi algul segadust ning soov tekkinud kaosest välja tulla tõi kaasa mitmete matemaatiliste heliloomingusüsteemide tekkimise. Seda ajastut nimetatakse modernismiks. 1970-ndatel aastatel esile kerkinud noored heliloojad eelistasid aga luua muusikat tunnetuslikul moel. Seda ajastut nimetatakse postmodernismiks ning see kestab tänaseni. Kui impressionistid jäädvustasid kunstis muljet, mis ümbritsev neile
C - a F b d G fis e B b,es g D fis,cis h Es b,es,as c A fis,cis,gis fis eelmise ja jrgmise bemolli vahel on 4 astet eelmise ja jrgmise dieesi vahel on 5 astet paralleel helistiku leidmiseks tuleb liikuda kas terts les vi alla suurendatud sekund tekib harmoonilises mollis 6 ja krgendatud 7 astme vahel. Suuruseks 1,5t ja laheneb p4 Tkk 1. 3. 5. T6 3. 5. 1. T64 5. 1. 3. Skk 4. 6. 1. S6 6. 1. 4. S64 1. 4. 6. Dkk 5. 7. 2. D6 7. 2. 5. D64 2. 5. 7. v7 ehitatakse 5. ja 4. astmele, laheneb v.s.3 s7 ehitatakse 1. ja 7. astmele, laheneb p8 p1 - 0 v2 - 0.5 s2 - 1 v3 - 1.5 s3 - 2 p4 - 2.5 p5 - 3.5 v6 - 4 s6 - 4.5 v7 - 5 s7 - 5.5
Edvard Ggrieg Klaverikontserdi komponeerimist alustas Edvard Grieg 1868. aasta suvel, mil ta veetis puhkust Söllerödes. Heliloojaga koos elasid seal ka ta sõbrad Emil Horneman ja Edmund Neupert. Viimane oli tunnustatud pianist, tuntud mitte üksnes Norras, vaid kõikides Skandinaavia maades. Kontserdi kirjutamise käigus konsulteeris Grieg Neupertiga pidevalt ja seepärast on igati seaduspärane, et teos on pühendatud talle. Teose esiettekanne toimus 1869. aasta 3. aprillil Casino suures saalis. Klaveripartii esitas Edmund Neupert, orkestrit juhatas Kuningliku Teatri peadirigent Holger Simon Paulli. Griegi klaverikontsert sai kiiresti väga populaarseks ja praegugi seisab ta pianistide tipprepertuaaris. Kui kusagil räägitakse "a-moll kontserdist", siis on enamasti tegemist Griegi klaverikontserdiga, nii nagu "b-moll kontsert" on seotud Tsaikovski nimega. Kontserdi kirjutamisel oli Griegi eeskujuks ilmselt Robert Schuma...
). Intervallide laulmine kahehäälselt. Akordide laulmine 3-4-häälselt. Järgnevuste laulmine. Mitmehäälsed harjutused (sh. kaanonid). Saatega laul. II.Rütm Rütmis liikumine. Rütmisilpide omandamine. Rütmiharjutused ühele ja kahele käele. Rütmi koputamine koos taktiviipamisega. Ostinato rütmid - laulusaatega. Saaterütm laulule. Rütmikaanon. Lihtsamad rütmipartituurid. III. Suuline analüüs Rütmianalüüs. Meloodiaanalüüs. Vormianalüüs. Laadi ja/või helistiku analüüs. Intervallide analüüs. Akordide analüüs. Dünaamika analüüs. IV. Diktaat Meloodiline diktaat. Rütmidiktaat. Mäludiktaat. Kiirusdiktaat astmete tabamiseks. Kahehäälne diktaat. V. Improvisatsioon Meloodia improvisatsioon: antud tekstile, läbivõetud teemale (astmed, helistik, akord jne.), antud rütmile. Rütmi improvisatsioon: õpitud taktimõõdus, teatud rütmigruppidega, õpitud meloodia saateks, lihtsamad rütmipartituurid.
Ekspressionism Ekspressionismi iseloomustab atonaalsus (helistiku puudumine, seeriatehnika, ilusa harmoonia puudumine). Sai alguse 20. sajandi alguses Saksamaal ja Austrais. Tunti süvendatult huvi inimese sisemaailma vastu. Doktor Freudi nihestunud inimese teooria on pärit sellest ajast. Ekspressionismi iseloomustab mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid. Ekspressionism üritas leida selle kõige varjatud poolt ehk ilu inetuses ja üritas seda mõista. Narrikultus, naer läbi pisarate, grotesk. Muusika: üliintensiivne, sageli pingutatud, forsseeritud. Esimesed ilmingud olid juba Straussi ja Mahleri loomingus. Suurim muutus: donaalsus kaob täielikult ja kasutatakse seeriatehnikat. Arnold Schönberg (1874-1951) Arnold on austerlane ja iseõppija. Juba lapsena hakkas ta ise mängima viiulit ja hiljem tsellot. Alguses teenis ta elatist kabareemuusikuna. Ta sai kompositsiooni õppejõuks ning asutas Viini muusikaühingu. 1918. Läks elama Saksamaale...
Avamäng- lavateost või vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos Barokktrio- barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad 2 meloodiapilli ja basso continuo Basso continuo- katkematu bass, e generaalbass, barokkmuusikas iseloomulik imrovisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Da-Capo- aaria- see koosneb kolmest lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja karakteri poolest, pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja. Selle asemel kasutatakse märkust aria da capo. Faktuur- helikude, heliteose kooskõlalise ülesehituse omapära Fuuga- polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes. Kantaat- mitmeosaline teos vokaalsolistidele või koorile, pillide saatel Kantor- luterlikes maades linnakooli muusikaõpetaja Kapell- instrumentaalansambel, väike orkester Klavessiin- klaveri eelkäija Klavikord- klaveri eelkäija L...
Helilooja maalib helidega Avardusid muusika tämbrilised võimalused Harmoonia väljus klassikalistest piiridest Iseloomulik muusika pidev voolavus Impressionistlikus muusikas puuduvad tugevad elamused, võitluspinged Impressionistlikud võtted muusikas Heterofoonia häälte paralleelne liikumine (mitmekordistatud ühehäälsus) Erinevate laadide sissetoomine Täistooniline gamma, Debussy "Prelüüd nr.2" Pentatoonika ( Debussy "Linalakk tütarlaps") Plütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine Impressionism muusikas Muusikaline impressionism on pärit Prantsusmaalt Sündis eeskätt Claude Debussy loomingus, kes püüdis pöörata tähelepanu kõlavärvidele Tema teostes pole esmatähtis mitte teemade selgepiirilisus, vaid meeleolu Impressionism polnud traditsioonilises mõttes "uus muusika", kuid ei mahtunud hästi ka romantismi raamidesse See stiil mõjutas paljusid, kuid pärast I Maailmasõda ta edasi ei arenenud
* Minimalism. __ dissoneeriv helikeel, mis oli omane * Postmodernism. avangardismile, asendus heakõlalisega. Komplitseerituse asemele tulid 2 nn. stiili: * Uustonaalsus. * Neoromantsim. John Cage (1912-1992) Avangardistlik helilooja, Pärit Los Angelesest. Oli Schönbergi õpilane. Atonaalsus helide ja akordide olematus põhihelist, toonikast puudub helistiku tunnetus. Dodekafoonia kompositsioonimeetod, kus aluseks on 12 heliline seeria, mis sisaldab kromaatilise helirea kõiki 12 nooti. Serialism (põhiheli on jo-aste) arenes välja dodekafooniast, muusikaline materjal on korrastatud matemaatilise täpsusega. Cage leiutis ettevalmistatud- ehk prepareeritud klaver (pilli kõlavõimalusi muudetakse klaverikeeltele või keelte vahele mitmesuguste erinevate esemete asetamisega).
domineeris luule üle, sõnadest on raske aru saada , muusika moonutab teksti rütmi ja kõla ning põhjustab sõnade kordumist. 17.saj. alguses sai ansamblilaulu asemel ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul. Saate pilliks sai lauto. Hiljem 17 saj. Tõusis ansamblimadrigali asemele aaria, mida lauldi ainult lauto, pillirühma või suurema ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli kasutusele itaalias da-capo-aaria.Koosnes 3 lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja enamasti ka karakteri poolest. Pärast teist lõiku kordub esimene osa. 17 saj. Lõpul oli itaalias ainuvalitseja. Võeti kasutusele ka Saksamaal ja Inglismaal. Retsitiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Aarias teksti vähe, retsitiivis on teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga. Meloodia on monotoosem või liikuvam.retsitiivi saadetakse harvade akordide seda nim kuivaks ehk secco- retsitatiiviks
Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. 2. Dodekafoonia- kompositsioonimeetod, kus aluseks on 12. heliline seeria. Eksperimentaalmuusika kujutab endast muusikat, mille tegemiseks kasutatakse ebatraditsionaalseid muusikariistu, näiteks konservipurke. Sisaldab endas performance'id ja happening'e. Atonaalsus- helide ja akordide olenematus põhihelist, puudub helistiku tunnetus. 3. John Cage ettevalmistatud klaver tähendab pilli kõlavõimaluste muutmist klaveri keeltele või keelte vahele asetatud mitmesuguste esemetega (metallpoldid, kummribad, klaasitükid vms.). 4. ,,Water music"- pianistil tuleb klaverimängu kõrval mikrofoni ees vett sorinal kaussi kallata, puhuda kindlal hetkel vilet, raadiovastuvõtjat sisse ja välja lülitada, mängukaarte avatud klaveri keeltele visata jms.
taktimõõdus Gigue Inglise päritolu tants 3 osalises taktimõõdus 15. Polüfoonia- on mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega, aga kõik peab hästi kokku kõlama. Selle üks lihtsamaid vorme on Kaanon. 16. Tempereeritud häälestus- oktavi 12 pooltooni on häälestatud võrdsetele kaugustele seega saab igalt noodilt mängida 1 duuri ja 1 molli helistiku. Praegused klaverid on selle järgi häälestatud. 17. R. Tobias, ,,Joonase lähetamine``` 18. J. S. Bach ,, Johannese passioon. A. Pärt: Johannese passioon
Poolvähendatud septakord ehk väike septakord • Priimi ja septimi vahe on väike septim - Suur terts - Väike terts - Väike terts • Cm7(♭5) • C-7 (♭5) • Cø • Cø7 Vähendatud septakord • Vähendatud kolmkõla + väike terts - Vähendatud septakord ehk vähendatud juhtseptakord • Priimi ja septimi vahe on väike septim • - Väike terts - Väike terts - Väike terts • C° • C°7 • Cdim7 Dominantnoonakord • Noonakord on helistiku viiendalt astmelt ehituv viiskõla • S.o septakordi laiendamine (lisandub 9.aste) • 9ak on naturaalduuris suur, pehmekõlalisem, enamtarvitatav • 9ak on harmoonilises duuris ja –mollis väike, teravakõlalisem, vähemtarvitatav • 4-häälses seades vaegkvint • Cmaj9 Altereeritud noon • Noon võib olla puhas, suurendatud või vähendatud. • Altereeritud noon märgitakse sulgudesse septimi tähise järel.
Gustav Mahler- hiigelkoosseisudega sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid (,,Rändselli laulud") Richard Strauss- lavamuusika (,,Salome"), sümfoonilised poeemid (,,Nõnda kõneles Zarathustra") 3. Impressionismi tunnused, esindajad: Cl. Debussy, M. Ravel, nende tähtsamad teosed. Orkestri kõlavärvide peened nüansid, nn. värvilaigud, vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine, polütonaalsus- mitme helistiku üheaegne kasutamine. Claude Debussy- uus klaverimängu stiil avaldus kõlaregistrite peenekoelises kasutamises, looduselamuste kujutamine (,,Kuuvalgus", ,,Prelüüdid"), sümfooniline muusika (,,Fauni pärastlõuna") Maurice Ravel- hispaania tantsurütmide kasutamine, orkestrimuusika (,,Boolero", ,,Hispaania rapsoodia"), ooperid, balletid, klaverimuusika. 4. Neoklassitsismi tunnused, esindajad: I. Stravinski, ,,Kuuik", nende tähtsamad teosed.
sajandil rikaste kaubalinnade kirikutest, kus ühendati lauljate ja pillide partiisid, vastandati soliste ja suuremaid muusikute rühmi inglimuusika. Vokaalmuusika: tekkisid soololaulud, mille saatepilliks oli tavaliselt lauto. Sellele järgnes aaria, mida lauldi lauto või mõne muu suurema pillirühma saatel. Vorm oli varieeruv salmilaulust kuni lihvitud luuletekstini. Da-capo-aaria: kolmest lõigust koosnev aaria milles esimene ja viimane on samad, teine lõik erineb teistest helistiku ja karakteri poolest (ABA-vorm) 17. sajandi lõpul valitsev vokaalzanr (aaria ajal kogu tegevustik seiskub) Retsitatiiv- kõnelähedane laul. Teinekord on sellel ka saade (saatega retsitatiiv). Kantaat- vokaalteos, mis on pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett. (Kirikukantaat- vaimulike, piiblist võetud või kiriku lauluraamatu tekstidega). Oratoorium- kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Puudub lavastus. Passioon- oratooriumi alaliik, Jeesuse kannatuste lugu
Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920.-ndatel aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin. Klassitsismsi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine. Tekeaeg: esimese maailmasõja järgses Euroopas. Eeskujuks: Viini klassikud paljudele. Neoklassitsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassitsism. Nt: neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks); Stravisnski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loomesuund, mitte koolkond. Nüansid, mida järgiti: *hoiduti äärmuslikest emotsioonidest *selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia (impressionistidel piirid kaovad; hili...
tänapäeval esitatakse orkestripalana, kujutab endast 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika. 9. Dodekafooniline muusika kaksteisthelitehnika ehk helikõrguste serialism on muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. 10. Atonaalne muusika muusikas puudub tonaalsus ehk (nö helistiku puudumine). 11. Aleatoorika - on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud stuktuurid põhinevad juhusel. 12. Ekspressionismi kuulsaim helilooja Arnold Schönberg Ekspressionismi kuulsaim teos - ,,Kolm klaveripala" 13. Arthur Honegger kirjutas neoklassitsismi perioodil, süvendatult huvist kirjutas ta keskaja ja renessansi ajast. Kuulsaim teos ,,Pacific 231", selles antakse edasi auruveduri hääli, teosest
Impressionistlikku muusikat on kerge kuulata, sest erinevalt hilisromantilisest keerulisest funktsionaalsest harmooniast hakati impressionistlikus muusikas eelistama mitmesuguseid helilaade (näiteks täistoonlaad ja pentatoonika) ning sellega seoses kasutama ka vabamaid harmoonilisi järgnevusi. Lisaks on impressionistlikule muusikale iseloomulik heterofoonia ehk häälte paralleelne liikumine (mitmekordistatud ühehäälsus), erinevate laadide sissetoomine, mitme helistiku üheaegne kõlamine - kõik need muudavad meloodia võimsaks ja kuulatavaks ega tekita raskustunnet ning muutu rusuvaks.
- Meetrumit hoidis pizzicato’s mängiv kontrabass. - Dizzy Gillespie (bebop’i rajaja), Charlie Parker, Ella Fitzgerald Cool jazz - 1950 kujunes välja bebop’ist. - Võrreldes bebopiga rahulikum ja emotsionaalselt vaoshoitum. - Puhkpillid keskmises ja madalas registris, kõla mahe ja tuhm. - Ebatavalised pillid (oboe, flööt, vibrafon jt). - Palad pikemad ja toetusid aranzeeringule. - Mitme helistiku samaaegne kasutamine ja kindla helistiku puudumine. - Miles Davis, Lester Young, Modern Jazz Quartet Hard bop - Hard- raske, vali - Kujunes välja 1950. aastate keskel New Yorgis vastukaaluks cool jazzile. - Võib käsitleda kui bebopi traditsioonide taaselustamist. - Ühendab endas rhythm’n’blues’i, gospelit, bluusi ja mustanahaliste soovi taaselustada jazz’i afroameerika algeid. - Iseloomulik: kaasakiskuv rütm, ülevoolav meloodia ning trompeti ja saksofoni vali koosmäng
Pala, mida mängitakse on aeglane ning lihtsa meloodiaga kuid samas väga ilus. Keeruline selle loo mängimisel võib osutuda minu kuuldes see, et harfi mängitud saatemeloodia erineb rütmi poolest veidi soolopilli omast. Pala alustab harf, mängides ühte teemat, mis osutub terve pala põhiteemaks. Harf mängib kõrges registris, rahulikus tempos taktimõõdus 2/4. Harfi alguse sissejuhatuse lõpus läheb pala veidi helistiku toonikahelidest kõrvale. Natuke enne tsello põhimeloodia algamist mängib harf kaks takti ett lihtslt loo rütmiga kaasnevaid kolmkõla noote. Siis alustab mängimist tsello tenoriregistris väga maheda ning ilusa kõlaga. Tsello mängib sedasama meloodiat, mida alguses harf sissejuhatas. Palas teema algab ühelt kõrguselt ning see korratakse sekventsiliselt sama rütmiga ainult, et väike sekund allpool. Pala keskel asub
". Gospel on hoogne, rütmi rõhutakse käteplaksutuste ja tantsuliigutustega. Off-beat rütminihe ettepoole Bluus - muusikazanr ja stiil, mis kujunes välja ühena afroameerika muusikastiilidest spirituaalide, töölaulude ja ragtime´i kõrval. Kinnistusid bluusi harmoonilised vormid, millest levinuim on 12-taktilise bluusi vorm. Bluusist arenes a rocknroll Menestrelid - rändmuusikud Ragtime - sünkopeeritud rütm. Ragtime on üks mitmetest varajase dzässi eelkäijatest Tonaalsus - helistiku olemasolu, mis tähendab muusikalise struktuuri heliklasside funktsionaalset sõltuvust kesksest heliklassist, näiteks toonikast. Atonaalsus - Tonaalsuse puudumine. Dodekafoonia - Schönbergi kompositsioonitehnika; Helitoese aluseks on 12-heliline seeria, mis sisaldab oktaavi kõiki pooltoone. Dodekafoonilise teose aluseks on kromaatilise helirea 12 noodist koosnev seeria, kuhu noodid on valitud nii, et ükski ei tohi enne korduda, kui teised 11 ei ole kõlanud.
Kordamine muusikaks, klassitsism Mõisted: Funktsionaalharmoonia – I, IV, V, astele tuginev harmoonia. Toonika – helilaadi I aste, põhitoon. Dominant – helilaadi V aste. Subdominant – helilaadi IV aste. Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad. Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile. Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika. Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga.
Öökuninganna on andnud lubaduse hävitada tarkuse ja mõistuse templid, hoida rahvast pimeduses,Sarastro riik asub aga päikesepaistelises palmisajus,kus valitseb inimarmastus,vendlus,valgus ja soojus. [4.Lk.142] Sonaat la-minoor 1778. aasta suvel Pariisis loodud klaverisonaat. Protest ja ahastus,mida põhjustas ema surm. Mozart kaotas inimese,keda ta armastas ja hoidis.Nendest tulenenud meeleoludest sündiski see sonaat. [4.Lk.119] G-moll sümfoonia See sümfoonia on omapärane helistiku valiku seisukohalt. [4.Lk.98] 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.miksike.ee/docs/lisa/wolfgang_amadeus_mozart.htm/ 2008,02.02 2. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/mozart.htm/2008,02.02 3. KULL,I .,TUISK,O. Muusikaajalugu.Tallinn:Valgus 1971. 4. JÜRISSON, J. Viini klassikaline koolkond.Tallinn:Eesti raamat 1967. 8
tasakaalustatud sümmeetrilisele ABCBA-skeemile. Analoogselt tasakaalustatud vormilahendusi võib leida ka 5. keelpillikvartettis (1934) ja 2. klaverikonserdis (!931). Bartoki teoste harmoonia lähtub tavaliselt meloodiajooniste helilaadist: nende astmetele tugineb ka harmoonia. Kuigi Bartoki kompositsioonid on enamasti tonaalsed, avardas ta tonaalsuse mõistet nii rohkete laadiväliste dissonantside sissetoomisega kui ka mitme erineva helistiku kooskõlamise ehk polütonaalsusega. Teoses "Muusika keelpillidele. Löökpillidele ja tselestale" katsetas helilooja ka atonaalsuse ja seeriatehnikaga, kuid schönbergi laadis 12-helitehnika ehk dodekafooniani ta seda meetodit siiski ei arendanud (Bartoki seerias on siin vaid viis nooti ).
kõrvalpartiis. Tavaliselt on nende helistike selgemaks eristamiseks kummalgi partial oma karakteerne teema: iseloomulik on energiliselt liikuv jõuline peateema ning sellele vastanduv lüüriline kõrvalteema. Pea- ja kõrvalpartiid ühendab ühest helistikust teise kulgev sidepartii. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. 2. Töötlus on sonaadivormi püsimatu helistiku ja vastavalt ka pingestatuma väljendusega keskosa, mis arendab ekspositsioonis esitletud teemasid. Tavaliselt on töötluse lõpuosas vormi dramaturgiline kõrgpunkt e kumlinatsioon. 3. Repriis on tasakaalustav lõpuosa, mis kordab ekspositsiooni muusikalist materjali, kuid väldib helistike vastandamist. Sonaadivormi e sonaat- allegro vormi skeem: Repriis Eks Töö posi tlus tsio on
Tavaliselt on nende helistike selgemaks eristamiseks kummalgi partial oma karakteerne teema: iseloomulik on energiliselt liikuv jõuline peateema ning sellele vastanduv lüüriline kõrvalteema. Pea- ja kõrvalpartiid ühendab ühest helistikust teise kulgev sidepartii. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. 2. Töötlus on sonaadivormi püsimatu helistiku ja vastavalt ka pingestatuma väljendusega keskosa, mis arendab ekspositsioonis esitletud teemasid. Tavaliselt on töötluse lõpuosas vormi dramaturgiline kõrgpunkt e kumlinatsioon. 3. Repriis on tasakaalustav lõpuosa, mis kordab ekspositsiooni muusikalist materjali, kuid väldib helistike vastandamist. Sonaadivormi e sonaat- allegro vormi skeem:
Kuni sajandi lõpuni olid väga armastatud variatsioonilised, pidevalt korduvale bassimotiivile ehk basso ostinato'le üles ehitatud aariad. 17. sajandi peamiseis vokaalzanreis kantaadis, oratooriumis ja ooperis kujunesid aegamööda ka kindlad aariavormid ja tüübid. Tavaliseks said refräänilaadselt korduvad aarialõigud ja orkestrivahemängud. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da- capo-aaria vorm. See koosneb kolmest lõigust: esimesed kaks erinevad helistiku ja enamasti ka karakteri poolest; pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja selle asemel kasutatakse märkust "aria da capo" (korrata aaria algusest), millest ka vormi nimetus. Da-capo-aaria vorm sai 17. sajandi lõpul itaalia muusika kõigis vokaalzanreis ainuvalitsevaks ning võeti hiljem üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat.
rääkides). Schönberg kasutab kõnelaulu ka „Öö’s“. 3) Seeriatehnika periood Schönberg otsis tükk aega (kümmekond aastat), mida ta teeb ja jõudis lõpuks dodekafooniani (kui kaheteistkümnest helist on üks kõlanud, ei tohi see enne korduda, kui kõik ülejäänud 11 pooltoonu on kõlanud)aluseks 12-heliline seeria, mis sisaldab kõiki oktaavis olevaid pooltoone. Dodekafoonia välistab helistiku olemasolu. Seeria ei asenda kunagi teemat, vaid on joonis, millest kooskõlad tulevad. Esimest korda katsetas Schönberg seeriatehnikat aastal 1923. teoses „Viis klaveripala“. Täiesti seeriatehnikas teos on „Klaverisüit op.25“. Seeriatüübid: 1)vähikäik (helilooja võtab nootide rea ja alustab seda teisest otsast samade nootidega uuesti); 2) inversioon (helilooja võtab sama nootide järjestuse, keerab selle
Muuseumi ekspositsioonis olevad setu ja Vana-Vändra kannel on koopiad sellistest vanadest pillidest. Vana kandle asemele tuli 19. sajandi teisel poolele kasutusele rohkete keeltega trapetsi- või pooltrapetsi-kujuline kannel, mida nimetati ka viisikandleks või simbliks. Pillid olid diatoonilised, keeled paiknesid paralleelselt. Seoses funktsionaal-harmoonilise mõtlemise kinnistumisega eesti rahvamuusikas levisid möödunud sajandi vahetusel veel erilised mähisega basskeeled, märkimaks helistiku põhifunktsioone. Taolised on rahvapillimehe Peeter Piilpärki, Eduard Johansoni jt. valmistatud pillid. 20. sajandi algupoolel asendati Kagu-Eestis kandle üksikud basskeeled valmis saateakordidega. Soov avardada kandle ulatust ja mänguvõimalusi viis 20. sajandi 50-ndail aastail kandleehitajaid mitme uue kandletüübi loomisele. Otsingute tulemusena tekkisid kromaatiline ja saatekannel. Viimane võimaldas mängida paljusid akorde kõikides helistikes.
Tabasalu Ühisgümnaasium GRUNGE Uurimistöö Kadre Ruth Peirumaa 8. A klass Juhendaja: Elen Ilves Tabasalu 2015 1 Sisukord Sis...
teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis-, psühholoogilisi teoseid. Esindajad: G. Mahler, Bruckner, Strauss, Sibelius. Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba. Impressionism. (19.saj lõpp).Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine). Esindajad: Claude Debussy(`Fauni pärastlõuna'),Maurice Ravel. Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustamine. Lakoonilisus, lühikesed meloodiad, kindel vorm, pulseeriv rütm.
lk. 90 Soololaul instumentaalsaatega (üks esitaja) Jäljendas vanakreeka luulekunsti, kus poeesia ja selle muusikaline ettekanne olid ideaalses tasakaalus. Tuli renessansiaegse ansamblilaulu asemele. Aaria tuli ansamblimadrigali asemele. (sooloaaria või duett) mida lauldi kas ainult lauto , basso continuo pillirühma või pisut suurema ansambli saatel. Da-capo aaria koosneb 3 lõigust (ABA) I 2 erinevad teineteisest helistiku ja karakteri poolest. Pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja. Selle asemel kasutatakse märkust ARIA DA CAPO (korrata aaria algusest), siit ka vormi nimetus. Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Seal on teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga. Secco-retsitatiiv basso continuo harvade akordidega retsitatiivi saade.
Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! Peale esimest maailmasõda tekkis neoklassitsism, olles vastukaaluks impressionismile ning romantismile. Põhimõtteliselt toimus klassitsismi taaselustamine. Iseloomulikuks jooneks on muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, millega võib kaasneda ka
paremaks mõistmiseks. Nähti võimalust rikastada helikeelt uute värskete kujunditega. Selliste teoste kvaliteet sõltus muidugi mitte programmist vaid üksnes muusikast, tema hingestatud sisust ja kunstilisest vormist. Programmilist muusikat hakati laialdasemalt viljelema romantismi ajal. See oli reaktsiooniks klassitsismiaja elitaarsele, "puhtale" muusikale, kus instrumentaalteoste pealkirjad piirdusid vaid teose järjekorranumbri ja/või helistiku märkimisega. Programm ehk sõnaline selgitus pidi aitama lähendada kuulajat heliloojale, võimaldama kuulajatel paremini mõista helilooja mõtteid ja taotlusi. Uued zanrid olid sümfooniline poeem, soololaul, miniatuurid, ooper, operett, ballett. Tekkis modernistlik stiil, mida nimetatakse avangardismiks. See sisaldas palju erinevaid stiile, nagu ekspressionism, neoklassitsism, futurism jne. Silmapaistvad heliloojad: Hector Berlioz, Ferenc Liszt.
sissejuhatus muusikapsühholoogiasse, vanadest eesti ainese helisalvestustest, kontserdisaali akustika alused, Theodor Adorno vaated muusikale, helivoogude rühmitamine, eesti regilaulu struktuur, kuulmisparadoksid, muusika esituse generatiivsed reeglid, muusika ja emotsioonid, helikõrguse kognitiivsed dimensioonid, muusika ja keel, tämbri kognitiivsed dimensioonid, rütmilise kontrastsuse mõõtmisest muusikas ning vaegkuuljate probleemidest muusika kuulamisel sissejuhatus muusikapsühholoogiasse üks paljudest katsetest piiritleda muusikapsühholoo- giat kui rohkem või vähem iseseisvat teadusharu kõlab nii: "Muusikapsühholoogia on psühholoogia osa, mille eesmärgiks on uurida muusikalise käitumise kõiki vorme alates kõige algelisematest kuni kõige arenumateni. Muusikapsühholoogia uurimismeetodid on pärit eksperimen- taalpsühholoogiast ning nende meetoditega saadud tulemused asetatakse üldisesse psühholoogia konteksti, kuhu kuuluvad ka kliinili...
MUUSIKAAJALUGU Romantism Romantism on 19. sajandi kunstikirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18. saj klassitsismi mõistuspärasusele. Tõuke andsid: Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Sellel sajandil sündis rahvusteadus. Huvi tunti rahvamuusika vastu. Hakati palju kasutama muusikas oma rahva loomingut. Tekkis romantiline meelelaad. Tänu sellele arenes välja uus suund. Hakati ülistama tundevabadust. ''mõistus võib eksida, tunded ei eksi kunagi'' iseloomustas romantikuid. Romantismiajastu kangelane muutub elava kujutlusvõimega, spontaanseks isikuks. Tähtsamad esindajad: · Prantslane Eugene Delacroix · Goethe, Schiller · Romantiline romaan Viktor Hugo · Luule Shelley, Byron Romantiline elustiil on äraminek reeglitega piiratud maailmast. Muusikas tähendab see vähem reeglitest hoolimist. Romantism muusikas Kui baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, siis pole sellist üleminekuaega klassitsi...
1. Detsentraliseerige otsuste vastuvõtmine tasandile, kus toimub kokkupuude kliendiga. 2. Pange kokku valdkondade vahelised meeskonnad, kus kõik on esindatud. 3. Lihtsustage protsesse ja protseduure. 4. Keskenduge korraga ühele kliendirühmale, ühele tooterühmale ja toote/turu kombinatsioonile. Küsimus: Millist sõnumit minu süsteemid ja struktuurid kannavad? Juhtimislahendus: Süsteemid ja struktuurid peavad andma helistiku, milles kogu orkester mängib. Tulemuste mõõtmine lõbu ja kasu pärast Inimesed vajavad mõõtmist, et head tulemust saada. Liidri töö on aidata oma inimestel ise endale paika panna mõõdikud, ja seda koos klientidega. Et ka juhtpiison muutuks metshaneparve juhiks, peab ta muutma seda, mida ta oma töös mõõdab. Suurepärased tulemused juhatuse esimehe töös: 1. Arendada strateegilist mõtlemist. 2. Õppimine ja kasv. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
