Rigoletto Giuseppe Verdi (1813-1901) Ooper on neljas vaatluses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. I vaatluses toimub õueball Mantua Hertsogi juures. Hertsog on armuseikleja ja kergemeelne elunautija, kellele on silmahakanud võluv tundmatu neiu, keda ta kohtas kirikus. Ballil on hertsogi kaaslaseks tema õuenarr Rigoletto, keda ei armastata ning keda peetakse õelaks, kuna ta on terava keelega ning paljastab õukondlaste pahesid. Rigolettole plaanivad õukondlased kätte maksta ning plaanitakse röövida tema armuke, keda ta
Lavastajaks oli Taisto Noor, kunstnikuks Aime Unt ning muusikajuhiks ja dirigendiks Lauri Sirp. Osatäitjateks olid: Atlan Karp või Eduards Cudakovs (Läti), Alla Popova, Kristian Benedikt (Leedu), Valentina Kremen, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Taavi Tampuu, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas, Alo Kurvits. Ooper on kolmes vaatuses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on kohanud juba kolmel kuul pühapäevastel palvustel. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, küürakas õuenarr Rigoletto, keda tema terava keele pärast õukonnas ei sallita
Ta kutsub Giovanna ja küsitleb teda barbaarselt. Hertsog muutub kärsituks ja annab oma kohalolekust märku koputusega. Rigoletto tormab tänavale, kuid giovannal õnnestub hertsog teisest väravast sisse toimetada ja peita. Kedagi leidmata naaseb Rigoletto koduõuele. Isa ja tütar pöörduvad koos palvetades Looja poole,et vaigistada hingepiinu. Rigoletto lahkub. Armunud kohtuvadja hertsog, esinedes seekord vaese üliõpilasena, vaigistab Gilda hirmud ja kahtlused just nende sõnadega, milliseid noor tütarlaps on kuulnud oma süütuis unelmais. Nende idülli segatakse ja hertsog peab lahkuma. Rigoletto maja juurde kogunevad aadlikud, et röövida arvatavat narri kallimat. Neid segab ootamatult saabunud õuenarr, kellele valetatakse, et röövitakse naabruses elava Krahv Ceprano naist. Rigoletto nõuab, et temagi saaks osaleda selles seikluses. Õukondlased
kuulu järgi varjatavat linnaäärses majakeses. Rigoletto, kes midagi ei aima, on taasleidnud pilkealuse; seekord on selleks eakas krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone neab nii hertsogi kui ka narri. Needus viib Rigoletto mõtted tütrele. Koduteel kohtab ta palgamõrtsukas Sparafucilet, kes pakub talle oma teeneid. Teine pilt Rigoletto majakese juures. Maja ümbritseb kõrge müür. Siin varjab Rigoletto kurja maailma ja hertsogi eest oma aaret, tütar Gildat. Gilda on Rigoletto elu mõte. Südametu teistega, avaneb tema hell ja õrn hing suhetes tütrega. Gildal ja ta teenijannal on keelatud kedagi sisse lasta. Ent Gilda on kohanud kirikus kaunist noormeest ja unistab temast. Teenija abiga leiab noormees - üliõpilaseks riietunud hertsog - tee Rigoletto majja ja Gilda südamesse. Hertsogi lahkudes kogunevad maja juurde maskides õukondlased, et röövida Rigoletto oletatav armuke. Ootamatult saabuvale Rigolettole jutustatakse
ning kunstnik oli Aime Unt. Solistid olid leedulane Kristian Benedikt, kes mängis Mantua hertsogi, Rigoletto osas Atlan Karp, Rigoletto tütart Gildat mängis leedulane Viktorija Stanelyte, palgamõrtsukas Sparafucilet Taisto Noor ja tema õde Maddalenat Valentina Kremen. Soliste saatis Vanemuise Sümfooniaorkester ning Vanemuise ooperikoor. Ooperi ,,Rigoletto" tegevus toimub 16. sajandil Mantuas ja selle lähiümbruses. Rigoletto on Mantua hertsogi õuenarr, kellel on tütar Gilda. Gilda ja hertsog armuvad, aga Rigoletto üritab oma kaunist tütart välismaailmast eemal hoida ning ei luba tal eriti kodust väljas käia. Ühel ööl Gilda röövitakse ja kui Rigoletto avastab, et tütar on hertsogi lossis, räägib Gilda kogu loo tema ja hertsogi vahelisest armastusest. Rigoletto aga teab, et mees pole talle truu ning tõestab seda Gildale viies ta palgamõrtsuka koju, kus hertsog kohtub palgamõrtsuka õe Maddalenaga. Rigoletto tahab tütre rüvetamise eest kätte maksta
lahing", ,,Luisa Miller", ,,Stiffelio", ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Sitsiilia verepulm", ,,Simon Boccanegra", ,,Maskiball", ,,Saatuse jõud", ,,Don Carlos", ,,Aida", ,,Othello", ,,Falstaff". ,,Rigoletto" Victor Hugo näidendi ,,Kuningal on lõbus" põhjal valminud ooper pajatab loo Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib. Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta. Kirjutades ooperi, mis koosneb peaaegu täielikult duettidest, unustamata samas itaalia ooperipubliku nõudlust aariate järele, ühendab Verdi oma ooperis kaks ooperitraditsiooni. ,,Rigolettos" saavad kokku vana ja uus maailm traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama. Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel perioodil, mil ta kaotas
Rigoletto, kes midagi ei aima, on taasleidnud pilkealuse; seekord on selleks eakas krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone neab nii hertsogi kui ka narri. Needus viib Rigoletto mõtted tütrele. Koduteel kohtab ta palgamõrtsukas Sparafucilet, kes pakub talle oma teeneid. Teine pilt Rigoletto majakese juures. Maja ümbritseb kõrge müür. Siin varjab Rigoletto kurja maailma ja hertsogi eest oma aaret, tütar Gildat. Gilda on Rigoletto elu mõte. Südametu teistega, avaneb tema hell ja õrn hing suhetes tütrega. Gildal ja ta teenijannal on keelatud kedagi sisse lasta. Ent Gilda on kohanud kirikus kaunist noormeest ja unistab temast. Teenija abiga leiab noormees - üliõpilaseks riietunud hertsog - tee Rigoletto majja ja Gilda südamesse. Hertsogi lahkudes kogunevad maja juurde maskides õukondlased, et röövida Rigoletto oletatav armuke
Retsensioon Ooper "Rigoletto" 5. märtsil käisin vaatamas Rahvusooper Estonias Giuseppe Verdi ooperit "Rigoletto". See valmis Victor Hugo näidendi "Kuningal on lõbus" ainetel. See räägib narrist, kes töötab südametu hertsogi juures. Ainus, kes tal on, on ta tütar Gilda, keda ta maailma kurjuse eest kaitsta üritab. Rigolettot kehastas Hannu Niemelä, Soome tipplaulja. Ta õppis muusikat Sibeliuse Akadeemias. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites: "Macbeth", "Hollandlane", "Amfortas". Gildat kehastas Irina Dubrovskaja, Venemaa paljutõotav laulja.. Ta lõpetas Glinka nimelise Riikliku Konservatoorium ning jätkas ka edasisi õpinguid. Hetkel on ta Stanislavski nimelise Moskva Ooperiteatri solist. Ta on kaasa teinud
Ei peegelda üksnes sündmusi vaid ka tegelaste iseloomu ja hingeelu. Kuulsamad: Rigoletto, Traviata, Aida, Nabucco, Othello, Attila, Trubaduur, Macbeth, Don Carlos. Muust loomingust on ooperitega tähtsuselt võrdne Reekviem (ülistuslaul). Rigoletto Züsee alus on Hugo draama ,,kuningas lõbutseb". Rigoletto on monarhi (hertsog Duke) narr. Groteskne välimus, karistamatu oma elukutse tõttu saab kõike öelda. Elab lossi kõrval jõekese juures. Seal ka salajas ta 18a tütar Gilda. Monarh läheb siis üliõpilasena uksele ja palub juua. Käsib teenritel tüdruku kinni võtta ja lossi tuua. Andis aega ja võrgutas.Tundis uusi tundeid. Mõne aja ärast selgub et nad oid armunud. Rigoletto otsustas oma ülemuse tappa. Meelitas Duke onni ja laseb palgamõrtsukal tappa. Tappis esimese tulija , Gilda , ja ajas kotti. Rigoletoo näeb naastes kotti ja avastades sisu jätkab ise. Rigoletto tapab ballil duke ja paari päeva pärast hukatakse. Traviata
Rigoletto Helilooja: Giuseppe Verdi Libereto autor: Francesco Maria Piave Victor Hugo näidendi "Kuningas lõbutseb" ("Le roy s'amuse") ainetel Esietendus: Veneetsias, La Fenice teatris 11. Märtsil 1851 aastal. Keel: Itaalia keel Tegelased: Rigoletto (bariton) Mantua hertsog (tenor) Krahvinna Ceprano (sopran) Marullo (bariton) Krahv Monterone (bass) Gilda, Rigoletto tütar (sopran) Sparafucile (bass) Maddalena, tema õde (metsosopran) Giovanna (alt) Koosneb kolmest vaadlusest. Sisukokkuvõte: See on lugu pimedast armastusest, reetmisest ja kättemaksust. Õuenarr Rigoletto püüab kiivalt oma armastatud tütart Gildat kurja maailma eest kaitsta. Paraku ei suuda ta märgata, kuidas tema vahendid selles võitluses on muutunud ebainimlikuks. Pimestatud
Miliza Elizabeth Korjus 1909 1980 eesti päritolu koluratuursporan ja näitleja. Aastal 1938 kandideeris ta Carla Donneri rolliga filmis "Suur valss" Oscarile, kuid võidu pälvis Fay Bainter. Arhiiviandmed näitavad , et Korjuste perekond olid Eestis elanud läbi nelja sajandi, võib-olla veelgi kauem. Miliza vanaisa Karl Korjus pidas Tallinna südalinnas, Viru hotelli vastas kuulsat "Korjuse kõrtsi". Isa Artur mängis klaverit ja viiulit. Artur õpetas oma tütart Milizat laulma viiuli järgi. Suguvõsas mäletatakse Arturi sagedasi sõnu Milizale: "Laula! Ära karju!". Karjäär Teismelisena reisis Korjus Nõukogude Liidu piires. Oma lauljakarjääri jätkas ta sopranina Saksamaal, kuni sai 1933. aastal töökoha Berliini riigiooperis. Tema edukad esinemised ka väljaspool Saksamaad tõid talle hüüdnime "Berliini ööbik". Siis reisis Korjus Ameerikasse, Hollywoodi. Tema esimene film Hollywoodis oli "Suur valss" . Vhpl elas Mehhikos...
Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (18131901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolisheroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello". Victor Hugo näidendi ,,Kuningal on lõbus" põhjal valminud ooper pajatab loo Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib. Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta. Kirjutades ooperi, mis koosneb peaaegu täielikult duettidest, unustamata samas itaalia ooperipubliku nõudlust aariate järele, ühendab Verdi oma ooperis kaks ooperitraditsiooni. ,,Rigolettos" saavad kokku vana ja uus maailm traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama. Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel perioodil, mil ta kaotas mõne
Mitut hoogsat ooperiviisi hakkas rahvas laulma võitluslauluna, näiteks viisi ooperist „Nabucco“. Kuulsaimateks Verdi ooperiteks peetakse „Oberto, krahv Bonifacio”, „Aida”, „Maskiball” ning loomulikult kõnealune „Rigoletto”. Ooper „Rigoletto“ Victor Hugo näidendi „Kuningal on lõbus“ põhjal valminud ooper pajatab loo Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib. Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta. Kirjutades ooperi, mis koosneb peaaegu täielikult duettidest, unustamata samas itaalia ooperipubliku nõudlust aariate järele, ühendab Verdi oma ooperis kaks ooperitraditsiooni. „Rigolettos“ saavad kokku vana ja uus maailm – traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama. Ooper on kirjutatud heliloojale
Verdi ise hindas "Rigolettot" kõrgelt, nimetades seda oma parimaks ooperiks. Ooper "Rigoletto" on kirjutatud Victor Hugo näidendi "Kuningas lõbutseb" järgi See draama sai 1832. a. tohutu skandaali osaliseks Tükk sai lavastuskeelu ning Hugo kaebas Prantsuse valitsuse kohtusse Järgmine lavastus toimus alles 50 aastat hiljem. Ooper "Rigoletto" Verdi lugu on Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta Ooperi dramaturgiline külg ongi Rigoletto tragöödia Ooper "Rigoletto" Ooperi koosneb peaaegu täielikult duettidest ,,Rigolettos" saavad kokku vana ja uus maailm traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama Verdi leidis, et publik tuleb teatrisse ooperit ka vaatama, mitte ainult kuulama Verdi tõi uuendusena ooperisse lavalise
selles, et neid mida õnnestus oma silmaga näha, olid ülimalt uhked ja väärtuslikud. Tegelastest meeldis mulle kõige rohkem Rigoletto, ta oli küll veidi terava keelega, kuid samas hoidis ja kaitses väga oma tütart. Oli julge ja vapper mees. Väga meeldisid mulle ka tema aariad, kus oli selgelt kuulda, kuidas ta väljendas oma tundeid. Ooperit vaadates tekkis küsimus, miks Rigoletto tütrele tema emast ei rääkinud ja kelle eest ta teda nii väga kaitses. Miks Gilda ise kellegi käest oma pere ja päritolu kohta ei pärinud? Olen küll teadlik sellest, et tegu oli peaprooviga, kuid ometi häiris natuke see, kuidas erinevad inimesed märkusi tegid. Vahepeal polnud kuulda näitlejate häält, sest orkestri hääl kõlas neist tugevalt üle ja ka kostümeerimata inimesed ajasid segadusse. Kokkuvõtlikult arvan, et oleksin esietendusest saanud veelgi parema elamuse, sest seal oleks
teatris. Pärast prooviesinemisi Maria teatri juhtkonna ees võttis dirigent Valeri Gergijev ta oma hoole alla. Anna tegi oma ooperilaulja debüüdi Maria teatris etendatud Mozarti "Figaro pulmas". Aastal 1995, kui Anna oli 24-aastane tegi ta debüüdi Ameerikas San Francisco Ooperiteatris, lauldes Mihhail Glinka ooperis "Ruslan ja Ljudmilla". Ta on olnud edukas ka bel cantos ning romantilistes rollides nagu Gilda osa Giuseppe Verdi ooperist "Rigoletto", Musetta roll Giacomo Puccini ooperis "Boheem" ja teised.Aastal 2002 esines Anna esmakordselt Metropolitan Operas Sergei Prokofjevi ooperis "Sõda ja rahu", rolliks Natasa. Sellest hoolimata olid tal uued esinemised juba jaanuaris 2009.10. oktoobrist 2010. a. alates on Saksamaal ja Austrias linal film La Boheme. Commedia del'arte stiilis buffa-ooperit "Don Pasquale" peetakse helilooja tehniliselt
kui ka laes rippumas. Nende valguskuma oli pilku püüdev ning võib öelda, et mõneti isegi hüpnotiseeriv segu punastest, oranžidest ja roosadest toonidest. Üleüldiselt oli ooperi mõistmisega veidi raskusi. Itaalia keelest ei mõistnud sõnagi, kui mõned isale viitavad väljendid välja jätta, ning kohati katkestuse tõttu katkendlikuks jäänud subtiitridki jäid puudulikuks. Süžees jäi arusaamatuks, kas hertsogi armastus Rigoletto tütre Gilda vastu oli täielikult teeseldud või oli selles tundepuhangus ka midagi tõelist. Ühel momendil avaldati üksteisele kirglikku, siirast armastust ning järgmisel oli tüdruk juba häbistatud. Ometi hertsog ju laulis, kuidas esmakordselt valdavad teda sõnulseletamatud tunded. Romantilise loo puhul oleks hertsogist saanud loomulikult tubli truu mees, kuid sellise sündmustekäigu puudumine muutiski loo närvekõditavaks.
lavateoseid, mida mängitakse kõikjal maailmas. Puškini novelli alusel loodud müstilise atmosfääriga ja romantilise muusikaga ooperis lõõmavad kired ja võitlevad suured tunded – kas võidab Hermanni kirg kaardimängu või kauni naise vastu? 3. Rigoletto- Giuseppe Verdi Victor Hugo näidendi „Kuningal on lõbus“ põhjal valminud ooper pajatab loo Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib. Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta. Kirjutades ooperi, mis koosneb peaaegu täielikult duettidest, unustamata samas itaalia ooperipubliku nõudlust aariate järele, ühendab Verdi oma ooperis kaks ooperitraditsiooni. „Rigolettos“ saavad kokku vana ja uus maailm – traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama. Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel
Perekonna Eestisse naasmise järel jätkas ta kooliteed Viljandis ja Tartus. Pärast Tartu II Keskkooli lõpetamist astus Margarita Voites Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda bibliograafia erialale.Saatus viis ta aga peagi (1957) muusikateatri lavale. Menu kannustas teda jätma ülikooli ja astuma Tallinna Konservatooriumi dotsent Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel sai temast Vanemuise teatri solist. Seal sündisid Margarita Voitese esimesed hiilgerollid: Violetta ja Gilda (Verdi ,,Traviata" ja ,,Rigoletto") ning Marguerite (Gounod' ,,Faust"). Aastal 1969 sai lauljatarist kaheks aastakümneks Estonia primadonna. Estonia külalisesinemistel Stockholmi Kuninglikus Ooperis (1985) laulis Margarita Voites Luciat ja publik reageeris 15-minutilise aplausi ja jalgade trampimisega. 30. oktoobril 2006 tähistas Margarita Voites galakontserdiga Estonia kontserdisaalis 70 aasta juubelit ja hämmastas publikut oma haruldase vokaalse vormiga. 2007. aastal tähistati
Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda bibliograafia erialale. Saatus viis ta aga peagi (1957) muusikateatri lavale. Ülikooli näitering mängis Kálmáni operetti ,,Montmartre'i kannike" Margarita Voitesega peaosas. Menu kannustas teda jätma ülikooli ja astuma Tallinna Konservatooriumi dotsent Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel 1964. aastal sai temast Vanemuise teatri solist. Seal sündisid Margarita Voitese esimesed hiilgerollid: Violetta ja Gilda (Verdi ,,Traviata" ja ,,Rigoletto") ning Marguerite (Gounod' ,,Faust"). Aastal 1969 sai lauljatarist kaheks aastakümneks Estonia primadonna. Oli teatri kõrgaeg publik võis Margarita Voitest näha koos selliste väljapaistvate partneritega nagu baritonid Georg Ots ja Tiit Kuusik, tenorid Hendrik Krumm ja Ivo Kuusk, bassid Teo Maiste ja Mati Palm, dirigendid Neeme Järvi ja Eri Klas. Violettale ja Gildale lisandusid uued suurrollid, millest enim loorbereid on
1862: "Saatuse jõud" ("La forza del destino") 1867: "Don Carlos" 1871: "Aida" 1887: "Othello" ("Otello") 1893: "Falstaff" Ühest näidendist: "Rigoletto" on Giuseppe Verdi ooper kolmes vaatuses Francesco Maria Piave libretole Victor Hugo näidendi "Kuningas lõbutseb" ("Le roy s'amuse") ainetel. Esietendus oli Veneetsias La Fenice teatris 1851 aastal. Tegelased: Rigoletto (bariton) Mantua hertsog (tenor) Krahvinna Ceprano (sopran) Marullo (bariton) Krahv Monterone (bass) Gilda, Rigoletto tütar (sopran) Sparafucile (bass) Maddalena, tema õde (metsosopran) Giovanna (alt) Huvitavat: Giuseppe Verdi järgi on nimetatud Verdi abajas Aleksandri saare Beethoveni poolsaarel Antarktika ranniku lähedal ja asteroid 3975 Verdi. Kokkuvõte: Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (10. oktoober 1813 Le Roncole küla 27. jaanuar 1901 Milano) oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega
Ka lavaline tegevus on oluline, mitte ainult muusika. Esmatähtsad on psühholoogilised motiivid, emotsioonid (armastus, armukadedus, vihkamine). Kangelasteks on tihti ühiskonna poolt põlatud ,,väikesed inimesed". Ooperid räägivad inimeste kannatustest ja traagilisest saatusest, mida põhjustab sotsiaalne ebavõrdsus. ,,Rigoletto": Sisu on traagiline. Rigoletto on õuenarr ühes palees. Õukond sai teada, et Rigoletto varjab oma armukest, kes tegelikult on tema tütar (Gilda). Ta röövitakse õukondlaste poolt. Rigolettot ei sallita. Gilda otsustab ennast ohverdada hertsogi jaoks. Laip antakse Rigolettole, kes arvas, et seal on hertsog. Hertsogi laul ,,La donna e mobile" ,,Naine on kergemeelne" ,,Traviata": Räägib lõbunaisest. Algab nukra balliga, kus Violetta kohtub ühe noormehega Alfredoga, kellega armutakse. A kihlatud õe suguvõsa ei luba neil abielluda. A isa palub lõpetada V-l kooselu, et A õde saaks abielluda. Otsustab ohverdada enda õnne
soovitasid tal neid jalga proovida, kuna kui need Carmenile parajad siis Tibbyle ei peaks. Tibby palus ka Leenat , et too neid jalga prooviks. Ka Leenale sobisid need kui valatult. Tüdrukud arvasid , et ka Bee peab neid jalga proovima. See oli juba ime, ka Beele sobisid need püksid väga hästi. Need püksid olid imelised, nad sobisid kõigile neljale tüdrukule. Tüdrukud otsustasid et nad peavad looma oma õeskonna. Nad tegid seda üks õhtu enne nende kõigi ärasõitu. Nad muukisid Gilda aeroobika saali ukse lahti ja otsustasid oma tseremoonia seal läbi viia. Nad võtsid käteskinni ja lõid oma tseremooniga Rändavate Pükste Õeskonna pannes paika vastavad reeglid: Meie , Õeskond , määrame siinkohal kindlaks reeglid , mis suunavad Rändavate Pükste kasutust : 1. Sa ei tohi pükse kunagi pesta 2.Sa ei tohi kunagi pükste sääri üles keerata. See on maitsetu . Ei saa iial olema aega , mil
annaabi.ee 
