Muusika areneb katkematult draamaga. · Orkester On ooperis lauljaid saatev osa ning aitab lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. · Opera buffa Paroodialik lavateos. · Opera seria Tõsise, heroilise süzeega lavateos. · Barokkooper Rikkaliku ja toretseva lavakujundusega ning suurte esinejate koosseisudega ooper. · Prima donna Naissoost kuulus lauluvirtuoos. · Primo uomo Meessoost kuulus lauluvirtuoos. · Verism Naturalistlik suund. · Juhtmotiivid Omamoodi muusikalised sümbolid. Avamäng -> Proloog -> (intermezzo) -> epiloog. Instrumentaalne avamäng orkestri poolt Et häälestada kuulajaid ooperit nautima ( kuulajad olid lärmakad ). Proloog Avamängule järgnev tegelaste poolt sissejuhatav osa. Intermezzo Lisaavamäng enne järgmist vaatust. Ning üksikute vaatuste vahel. Orkestri poolt. Epiloog Viimasele vaatusele järgnev järelkaja ehk järelselgitus.
Ooperid olid muusikalised draamad (lavategevus ja muusika on võrdselt olulised) Peaosatäitjad suured kangelased (Saksa ja Skandinaavia eepostest ja legendidest) Teemad ennastohverdav armastus; kunst ,,Nibelungi sõrmus" 4 ooperit, 4 õhtut I eelõhtu ,,Reini kuld"; II 1.päev ,,Valküür"; 2.päev ,,Siegfried"; 3.päev ,,Jumalate hukk" Valküür müütiline tegelane, võitluses langenud valhallasse ehk surnuteriiki VERISM Verism on Itaalias 1870.aastal tekkinud kirjanduse ja kunstivool, mis taotles elu reaalset kujutamist. 1890.aastal tungis Itaalia ooperisse. Pärit on prantsuse naturalismist (tõetruu kujutamine). Esindajad muusikas: Mascagni (,,Talupoja au" - ülestõusmispühad); Leoncavallo (,,Pajatsid" noore naise ja mehe armastus; päriselt saavad 2 inimest surma); Puccini. Mascagni ja Leoncavallo teosed on lühikesed ning seetõttu esitatakse need koos ühel õhtul. PUCCINI Itaalia helilooja
Ooper 19. sajandil (Itaalia) Gioacchino Rossini – Kirjutas oopereid (suurimad kordaminekud koomilised ooperid). Hea meloodilisusega. 'Sevilla habemeajaja', 'Wilhelm Tell' Gaetano Donizetti – Esimesed teosed keelpillikvartetid, hiljem ooperid. 'Armujook', 'Lucia di Lammermoor' Vincenzo Bellini – Suur meloodiameister ja bel canto stiili viljeleja. 'Norma', 'Puritaanid' Giuseppe Verdi – 'La Traviata', 'Rigoletto', 'Trubaduur' Ooper 19. sajandil (Itaalia ’verism’, prantsusmaa) Vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideaalid kõlasid ooperilavadelt. Zanrid: lüüriline draama, koomiline ooper, realistlik ooper, suur ooper. Pietro Mascagni – Kirjutas oopereid. 'Talupoja au' (verismi tähtteos) Ruggiero Leoncavallo – ooperid 'Pagliacci', 'Der Ronald' Giacomo Puccini – ooperid 'Boheem', 'Madame Butterfly' Giacomo Meyerbeer (prantsusmaa) – ühendas saksa orkestri itaalia vokaalžanriga. Ooperid 'Robert-saatan', 'Hugenotid'
motiivid Emil Nolde "Püha õhtusöömaaeg" (1909) Emil Nolde, "Prohvet", 1912 Emil Nolde, "Ristilöömine" (1912) Emil Nolde, "Tantsijad küünaldega" (1912) Emil Nolde, "Kaotatud paradiis" (1919) Otto Dix (1891-1967) Saksa maalikunstnik ja graafik Õppinud dekoraatoriks, hiljem Dresdenis maalikunsti Kuni 1927 Dresdeni Kunstiakadeemia professor Mõjutatud ekspressionismist ja dadaismist Sõja- ja ühiskonnakriitiline kunst Verism Otto Dix 1917 Ofortide sari "Sõda" (1923-24) Otto Dix, "Haud" (1923-24) Otto Dix, "Salong" (1921) Otto Dix, "Kaardimängijad" (1920) Käthe Kollwitz (1867-1945) Saksa graafik, maalija ja skulptor Alates 1891 elas Berliinis 1919-1933 õpetas esimese naisena Berliini kunstiakadeemias Sotsiaalsed teemad (sõda, vaesus) Käthe Kollwitz
armastuslugu. Carmen kujutab ooperis võitlust inimese tunnetevabaduse eest. Tal vabadust ja vabadusjanu ülistav tähendus. Carmen hästi temperamentne, ilus, isekas, ,,looduslaps". Teeb nii, nagu tunneb. Avamäng 3 lõiku: 1. Viimase vaatuse härjavõitlus 2. Toreadoori ...mäng 3. ,,Habaneera" Carmen tantsib ja filosofeerib lauldes, võrdleb armastust linnuga, kes pole kerge kinni püüda ega ka kinni hoida ja kelle vaba lendu ei piira ükski seadus. Verism Verism on Itaalias 1870ndatel tekkinud kirjandus- ja kunstivool. 1890ndatel aastatel tungis verism ka Itaalia ooperisse. Verismi juures on prantsuse naturalismis. Naturalistid vahendasid elu väga täpselt, kaldusid kujutama elu mustemat poolt. Verismi esindajad muusikas: Itaalia heliloojad · Pietro Mascagni (1863-1945) ,,Talupoja au" esietendus 1890 Roomas, see ooper tegi ta üleöö kuulsaks. Ooper ühes vaatuses. Intermezzo instrumentaalne vahemäng vaatuste vahel.
4. Peamiselt negatiivsete nähtuste kujutamine, mille kaudu kirjanikud väljendavad ka oma positiivseid ideaale. Realismi tuntumad esindajad 19.sajandil: Prantsusmaal Stendhal, Balzac, Flaubert; Inglismaal Dickens, Thackeray, õed Brontë´d; Venemaal Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov Realismi tähtsus: · 19. sajandi tähtsaim kirjandusvool, mis andis tõuke 20. sajandi kirjandusvooludele modernismile: ekspressionism, sürrealism, verism jt · alanud jutustava proosaga, levis kõikidesse ilukirjanduse liikidesse draamakirjandusse, luulesse · õitsele puhkeb romaanizanr; tekivad uued romaaniliigid: perekonnaromaan, sõjaromaan, panoraamromaanid, teaduslik-fantastilised romaanid jne Realistlik romaan Kirjanduses algas proosa ajastu. Juba eelmisel sajandil oli romaan muutunud populaarseks ja võitnud endale palju lugejaid
Silmatorkavalt tugevneb tema töödes saksa ekspressionismi sõjajärgse variandi verismis 1 mõju. Just Viiralti Dresdenis viibimise aegu tõusis see vool saksa kunstielus tähelepanu keskpunkti. Viiralt nägi veristlikku kunsti näitustel, tõenäoliselt puutus ka isiklikult kokku selle voolu esindajatega, eelkõige silmapaistvaimaga neist Otto Dixiga2. Saksa kunstnikest, kes Viiraltile konkreetsemat mõju avaldasid, tulebki kõne alla esmajoones Dix. Verism haaras Viiralti kaasa ning ta on selle eredaim ja ehedaim väljendaja eesti kunstis. Verismi mõju tema loomingule toimis 1930. aastate alguseni välja. Ometi ei tule viimast liiga sügavaks pidada. Saksa tegelikkust vaatas ta ikkagi võõraste, kainemate ja iroonilisemate silmadega. Näib, et Dresdenis kogetu settis pikkamööda ja kandis alles Pariisis läbitunnetatuimaid, küpsemaid vilju. Viiralt sõitis Dresdenisse esmajoones õppimise kavatsusega ning tundis juba 1923
Või vastupidi: Madam Butterflys taotleb Puccini jaapanipärast primitiivsust (heas mõttes lihtsust) Itaalia muusikamaailmas eksisteerisid nö. „Parteid“ kes käisid vastastikku erinevate heliloojate oopereid välja vilistamas. I MS ajal kirjutab Puccini triptühhoni (1918) 1. Mantel 2. Õde Angelica 3. Gianni Schicchi 7 1890-el tekkis uus suund Itaalia ooperis verism (Sarnasus prantsuse naturalismiga. Zola) tuleneb sõnast il vero – tõde. Muusika ise pole veristlik, vaid ainestiku valik on selline. 3A. Erich Wolfgang Korngold, neoromantism ja sümbolism ooperis „Surnud linn“ (1920). Puccini Hilisromantism on kõrgromantismi järellainetus, mis oli eriti tugev Austrias ja Saksamaal. Wagner on suureks mõjuks hilisromantismile. Selle ajastu muusika iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus,
konkreetsus andsid end tublisti tunda. Aastatega muutus Verdi looming üha omanäolisemaks. Esteetilistest ideaalidest kaugenemata täiustas ta pidevalt oma väljendusvahendite arsenali ning uusi arengusuundi otsiv pilk leidis ikka ja jälle midagi sellist, mis värskete mõttelaengutena teoseid rikastas. Verdi loomingu kõrgtipul, XIX sajandi üheksakümnendail aastail, tärkas itaalia ooperis uus suunitlus verism. Suunitlus, milles Giovanni Verga poolt rajatud kirjandusliku voolu alusel püüti kajastada tõepärast elu "sellisena, nagu ta on". Ooperite kangelased valiti talupoegade, linnakehvikute, laadakomödiantide hulgast, süzeed põhinesid tundeid rebestavail armudraamadel tulvil rõhutatud emotsionaalsust, teatraalseid efekte, situatsioonide teravust ning rohkeid lüürilisi kulminatsioone. Naturalistlike stseenide kõrval leidub oopereis melodramatismi
annaabi.ee 
