Muusika kokkuvõtted (0)

Romantism 19. Sajand

Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt 1830.-datel aastatel ja laienes üle Euroopa. Romantis vastandas end klassitsismi mõistuse kesksusele. Ülistatakse intutsiooni, tundeid, kirge. Tekkis mina kultus, eemalduti tegelikusest (unistused, fantaasia , õudused, müstika, surm), need teemad köidsid. Sündis rahvusteadvus.

Romantiline muusika.

iseloomustus: 19. Sajandil olid käibel samad väljendusvahendid ja vormid, mis klassitsismi ajastul. Klassikalise ja romantilise muusika vahel pole selgid kompositsioonilisi erinevusi. Muutub helilooja mõtlemisviis. Rõhuasetus läks mõistuselt tunnetele.

Uuendused muusikas:

Vormiline mõtlemine jäi samaks

Harmooniat rikastati kromantismidega

Rütmika muutus vaheldusrikkamaks

Tempode puhul armastati suuri äärmusi

Dünaamika on nüansside rikas

Huvi vanamuusika vastu

Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus

Huvi rahvamuusika vastu

Tähelepanu keskmesse tõusi programmiline muusika

Pillid said tänapäevase kuju

Žanrid

Ooper

Soololaul

Sümfooniline poeem

Kammerlikud väiketeosed klaverile

Klaveritranskriptsioonid

Operett

Ooper 19.sajandil

Ooper oli 19.sajandi põhi žanr. Publiku huvi oli tohutu. Ooperi pealinnaks oli Pariis, kus olid kõige paremad tingimused ooperite ettekandmiseks. Ooperite ainestik pärines antiikajaloost ja mütoloogiast. Tunti huvi ajaloo, looduse ja inimtunnete vastu. Oopereid kirjutti tellumustööna.

Itaalia ooper. Impressrio osatab teatri, koostab trupi ja tellib ooperi.Itaalias on aasta jooksul kolm hooaega ehk stagione´t, mis kujunesid välja 17.sajandi teisel poolel. Need olis sügisest kuni advendini, kolmekuningapäevast kuni paastuajani ning kolmas pärast ülestõusmispühi kuni suveni. Impressaari ei pruukinud heliloojale raha maksta, kui etendus kukkus läbi. Bel canto - kauni meloodiaga virtuoosne laulmisstiil. Oopereidkirjutati ja lavastati 2-3 nädalat. Nais peategelane oli habras , õrn, süütu

Prantsusmaa ooper. Pariisis oli rahvusvaheline ooperikeskus. Sajandi esimesel poolel tegutsesid ooperiteatrina Pariisi Ooper, Koomiline Ooper ja Itaalia Tearter, kus oli nii tõsise kui ka koomilise ooperi trupp ja Itaalia lauljad esitasid Itaalia heliloojate oopereid. Teisel poolel lisandus Muusikaline Teater, kus muusikalisi draamasid tõid lavale Gounod ja Massenet.lvale toomiseks kulu 2-3 kuud.

Saksa ooper. Saksa ooper võitles 19.sajandi olemasolu nimel. Neil ei olnud häid teoseid ega heliloojaid. Wagner kirjutas oma ooperilibertod ise, võttes enamasti aluseks Skandinaavia ja germaani legende ning müüte. Muusika ning lavategevus peavad arenema katkematult. Oli kaks teatriliiki. Õukonnateater ja linnateater. Selline linnateater tegutses ka Tallinnas Laia tänava alguses. Arendas sakslaste kultuuri elu. Linnateatrites tegeleti kõikide žanritega.
Franz Schubert ( 1797-1828)
On Austria helilooja. Sündis Viini lähistel pere 12nd lapsena. Lapsepõlves õppis viiuli ja klaveri mängu. Viis aastat laulis Viini õukonna kapellis. Kolm aastat töötas isa juhitud koolis algklasside õpetajana. Pärast seda sai temast vabakutseline helilooja. Komponeeris kiiresti impulsiivselt ilma klaverita. Tema sõbrad korraldasid tema auks niinimetatud schubertiaade.
Looming:
Esi kohal 9 sümfooniat. Kuulsaim neist kaheksas „lõpetamata sümfoonia.“ Teisel kohal soololaulud , mida on üle kuuesaja. kirjutas Goethe, Scilleri ja Shakespeare tekstidele. Laulud on koostatud tsükklitesse „Ilus möldrineiu“, „ Talvine teekond“, „ Luige laul“. Kõige populaarsem laul on „ Metshaldjas “. On kirjutanud ka kammermuusikat ja ooperid ja missasid .

Robert Schumann (1810- 1856 )

Saksa helilooja. Kodus armastati musitseerida ja toetati tema huvi kirjanduse vastu. Õppis Leipzigi ülikoolis juurat. Samalajal võttis klaveri tunde Wieckilt ja klaveriõpetaja tütrest sai tema naine. Clara oli pianist . Roberti pianisti karjäär jäi aga väga lühiseks. Kirjaniku ja kriitikuna oli tal suur osa avaliku arvamuse kujundamisel. Ta kirjutas esimest korda rahva jaoks lahti romantilise muusika esteetika. 1843 avati Leipzigi konsrvatoorium ja Robertist ja tema abikaasast said õppejõud. Töötas ka linnamuusika juhina. Saatis om abikaasat kontsert reisidel. Aastal 1844 andsid nad kolm kontsertit Tartus. Suri ta vaimuhaiglast kuna haigestus päriliku vaimuhaigusesse.
Looming.

• Klaverimuusika - väikevormid klverile nt karneval „Sünfoonilised etüüdid“
  
• Soololaulud- kolm tsüklit- „Poeedi armastus“, „Naise elu ja armastus“ ja „Mirdid“
  

Johannes Brahms (1833- 1879)

On Saksa helilooja. Sündis Hambourgis. Isa oli tal vabakutseline muusik. Lapsepõlves omandas ta hea klaverimängu oskuse ja 16 aastaselt esines esmakordselt pianistina ja esitas ka ühe omaloomingulise teose. Noorena töötas kõrtside, mängis kõrtsides ja tantsusaalides, klaveritunde andes . 19aastaselt läks kontsertreisile mööda Saksamaad, kus ta tutvus kuulsate heliloojatega. Teistehulgas ka Robert Schumanni abikaasa Claraga, kellega sidus kiindumus elulõpuni, tänu sellele jäi poissmeheks. Ta on pühendanud Clarale mitmeid teoseid. Elutee on seotud Hambourgi ja Viiniga. Hambourgis tegutses dirigendina ja andis klaveri tunde, Viiis phendas ennast loomingule, tegeles pisut ka dirigeerimisega, oli Viini muusika elu juhtfiguur. On pälvinud Cambridge Ülikooli audoktori nimetuse.
LOOMING:
eimesel kohal tema loomingus on sümfoonilised teosed. (4 sümfooniat, erinevaid avamänge, „Sakasa reekviem“). Teiseks soololaule, kolmandaks on kirjutanud klaveri muusikat. Populaarsem on „Ungari tantsud“ .

Ferenc Liszt (1811- 1886 )

Ungar helilooja, 19. Sajandi väljapaistvam pianist, helilooja, pedagoog. Sündis Ungar-Saksa keelt kõnelevas piirkonnas. Kodu keel saksa keel, ungari keel selgeks ei saanud. Esimest jkorda esines 9 aastaselt publiku ees klaveril . Tema mäng äratas tähelepanu, grupp aadlikke võttis nõuks rahastada tema muusika õpinguid Viinis . Kohtus Viinis Beethooveniga ja jättis sügava mulje, püüdis astuda Pariisi konservatoorimusse, kui ei võetud vastu, kuna oliu välismaalane. Hakkas õppima erviisiliselt. Abiellus, tal on kolm tütart.ühest tütrest saab Richard Wagneri naine. Töötas ta Weimari õukonna kapellmeistrina, muutis Weimari tõeliseksmuusikaelu keskuseks. Ta on üks Budabesti muusika akadeemia asutajaid.
LOOMING:
Ta on üheosalise sümfoonilise poeemi looja. Enamus tema loomingust on kirjutatud klaverile. Tal on kaks klavri kontserti, umber nelisada klaveritranskriptsiooni. Klaveri tsükkleid, mida on terve rida näiteks „Rännu aastad“, „19 Ungari rapsioodiat“. Ta on kirjutanud paljudes erinevatse žanrites.

Georges Bizet 1838- 1875

Oli Prantsuse helilooja. Isa oli juuksur , kes andis laulu tunde. Ema oli pianist. Lapsepõlv möödus muusikalises keskkonnas. 9 aastaselt võeti ta vastu Pariisi konservatooriumisse. Õppis klaverimängu ja kompostisiooni. Ta töötas klaveri saatjana, loobus õppejõu kohast. Tema teoste edutuse põhjustas depressioon. Ta suri südame ataki tagajärjel.
LOOMING:
On kirjutanud umbes 30 ooperit, kuulsaim on „ Carmen “.

Hector Berliož 1803- 1869

Ta on üks tähtsamaid Prantsuse heliloojaid. Õppis selgeks kitarri ja flöödimängu. 4- aastaselt komponeeris oma esimese teose. Teda erutas romantiline kirjandus, mida püüdis muusikas edasi anda. Isa soovil läks Pariisi meditsiini õppima, teatrit külastas sagedamini kui ülikooli. 1826 aastal astus ta Pariisi konservatooriumisse. Vaimustus Clucki ja Spontini loomingust. Ülikoolipäevil teenis ta elatist ooperikooris lauldes ja kitarritunde andes. 1830aastal valmis tal esimene suurteos „ Fantastiline sümfoonia“, mille inspireeris fanaatiline armastus Inglise näitleja Harroet Smithsoni vastu. 27aastaselt anti talle Rooma preemia, mis kindlustas stipendiumi viieks aastaks, millest kaks esimest veedeti Roomas.aasta pärast Pariisi naasmist abiellus ning 9 aastat veel tegutses ta helilooja, dirigendi ja muusikakriitikuna. Järgmised 20 aastat sisustasid suure osa tema ajast kontsetturneed Belgias, Saksamaal, Austrias, inglimaal,_Venemaal. Pika ajapeale tajus , et tema teoseid võetakse paremini vastu väljaspool kodumaad. Ta oli ome teoste kasinast edust pettunud ja komponeeris üha vähem. Viimane kümme aastat möödus sügavas masenduses, kuna Berliozi tervis oli halbi, suri ka tema ainus poeg.
LOOMING:
Berliozi looming oli läbinisti programmiline. ’on kirjutanud orkestratsiooniõpiku. Tähtsamad teosed: sümfooniad:„Fantastiline“, „Harold Itaalias“, „Romeo ja Julia “
Ooperid: „Benevenutio Cellini“, „ Troojalased “, „Beatrice „

*Guiseppe Verdi 1813 - 1901

Ta oli Itaalia helilooja. Isa oli küla kõrtsmik. Ta oli 7 aastaselt kiriku organisti abiline, 12 aastaselt oli organisti õpilane ja hiljem assistent. Nõrga ettevalmistuse tõttu ei võetud teda vasti Milanbo konservatooriumisse. Oma hariduse on ta saanud eraviisiliselt. 1939 aastal esietendus tema ooper „ Oberto “, see võeti hästi vastu.ooper „ Nabucco “ tõi talle üle Eurooplise kuulsuse. Verdi oli Itaalia parlamendi liige. Tema ooperite lauludest on saanud rahva kangelas laulud nt „Vangide koor“. Oma elu keskpagias mattis ta oma naise, mis viis ta sügavasse masendusse. 1879 etentati tema ooper „Aida“ Suessi kanali avamise puhul. On kirjutanud lisaks ooperitele ka reekviemi. Kokku kirjutanud 26 ooperit: Nabucco, aida, traviata , rigoletto , trubaduur , maskiball , othello .

*Ricahard Wagner 1813- 1883

Saksa helilooja. Lapsepõlves tundis huvi kirjanduse ja teatri vastu. 1830 astus Leipžigi ülikooli muusikat õppima. Tutvus paljude heliloojate ooperi loominguga, mis mõjutasid ka tema teoseid. Töötas kapellmeistrina (ka kaks aastat Riias). Oli ka dirigent . Võttis osa Dresdeni ülestõusust, mille tagajärjel pidi Sakasamaalt põgenema. Elas 10 aastat Šveitsis. 1861 tuli Saksamaale tagasi. 1876 avati ooperi maja spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks. Avamisel etentati ooperitetraloogia „Nibelungi sõrmus“.
LOOMING: ta oli 19. Sajandi suurim ooperi reformaator. Tema ideeks oli muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees ehk segu. Ooperid jagunesid tseenideks.
„Nibelungide sõrmus“ milla alla kuulub veel neli ooperit: „Reini kuld,“ „Valküürid“, „Siegrfied“ ning „Jumalate hulk“. „ Lendav Hollandlane“, „Tristan ja Isolde“, jne.

*Fryderyk Chopin 1810- 1849

Pooal helilooja. Ema poolt poolakas ja isa poolt parntslane. Isa oli õpetaja. Pantsus keele ja kirjanduse õppejõud. Seitsme aastaselt kirjutas oma esimesed teosed klaverile. Teda on võrreldud imelaps Motzardiga. Ta olid erkordsed head pianisti võimed. Ta õppis Varssavi kõrgemas muusikakoolis õppis kompositsiooni. Pärast lõpetamist reisis palju, andis kontserdite pianistina üle Euroopa. Teise poole oma elust elas ta Pariisis, sest Varssavi ülestõus ja ta ei saanud enam tagasi tulla, ta jäi sinna surmani. Ta on olnud kihlatud, abieluni ei jõudnud. Ta elas koos ühe kirjanikuga, kelle nimi oli George Sandiga. Suri duberkoloosi.
LOOMING:
Chopinile asendas klaverile inimhäält. Tema teosed on enamuses loodud klaverile. Tema muusika on erakordselt nüansi rikas, tundlik. Kaks klaveri kontserdit. Teiseks väike vormid klaverile- etüüdid, prelüüdid, valsid

*Antonin Dvorak 1841- 1904

Ta on Poola helilooja. Oma esimesed muusikalised teadmised sai ta külakoolist, kus õppis mängima ka viiulit . 12. Aastaselt alustas ta oreli ja muusikateooria õpinguid, mis ta 1857 aastal Prahhasse viisid. Teenis elatist mitmes orkestrist vioolat mängides. 1875 aastal võitis ta –austria riikliku stipendiumi, mis võimaldas tal kolmeks aastak täielikult loomingule pühenduda. Brahmsi eeskostel hakati Dvoraki teoseid kirjutama Saksamaal, mis soodustas oluliselt helilooja populaarsuse kasvu ka mujal Euroopas.
LOOMING:
Ooperid- tuntuim „Näkineid“
Sümfooniad- 9.sümfoonia „Uuest maailmast“
Sümfoonilised poeemid ja instrumentaalkontserdid. „ Slaavi tantsud“

*Edward Greig 1843- 1907

Norra helilooja, sünni linnaks Bergen. Juured ulatuvad Šotimaale. Lapsepõlves õppis klaverit . On lõpetanud Leibzigi konservatooriumi. Õppis klaverit, kompositsiooni ja muusika teooriat. On tegutsenud era õpetajana ja dirigendina, on üks muusika akadeemia asutajatest Norras. Tuntuse saavutas dirigendi ja kontserdi pianistina. On Oxfordi ja Cambridge´i ülikooli audoktoriks.
Looming:
Tema loomingu põhiosad muudustavad väikevormid.on 140 soololaulu, klaveipalade trükid. Suurvormidest on ta loonud ühe klaverikontserdi. Kuulsuse tõi talle teos „ Peer Gpynt“ (muusika näidendile)

*Jean Sibelius 1865- 1957

Soome helilooja. Sündis Härmelinnas.Lapsepõlves õppis klaverit ja viiulit. Peres oli 3 last, vend mängis tšellot, õde klaverit ja ta ise viiulit. Nad tegid kolmekesi triot. Õppis Helsingi ülikoolis juurat ja samal ajal astus ka Helsingi Muusika Instituuti, praegune Sibeliuse akadeemia. Tuntust saavutas ka dirigendina. Pärast Soome iseseisvust 1917 aastal andis kontserte nii Euroopas kui ka Ameerikas.
Looming:
Domineerivad suurvormid nagu näiteks 7 sümfooniat, kuuluvad 20.sajandi väljapaistvamate teoste hulka. Progrmmiline muusika, mis on inspireeritud kodumaa loodusest, rahva pärimustest, ja muistenditest. Eepos „Kalevala“. Kuulsain teos on sümfooniline poeem „ Finlandia “. Ta on kirjutanud koori ja soololaule ja kammermuusikat, mis ei olnud nii silma paistev.