04.78 37804236264 Jako Ots 23.02.71 37102234017 Natalja Kasemaa 04.10.82 48210047965 Sirli Kukk 22.07.52 45207229411 Erkki Kivima 18.08.84 38408189748 Krista Tosso 26.11.66 46611264944 Külli Siirak 23.07.65 46507231537 Allan Hunt 05.05.86 38605055045 Henn Lasn 30.09.61 36109309562 Marek Vassiljeva 29.05.81 38105292958 Tõnu Martverk 05.03.68 36803057369 Anna Saar 16.07.82 48207166492 Angelika Laidvee 09.02.60 46002091278 Kristina Niit 12.01.88 48801122698 Allan Miron 11.08.51 35108113825 Tanel Kaasik 21.03.85 38503219349 Signe Miron 08.11.55 45511081769 Lea Reinhold 29.06.88 48806291665 Oliver Liisma 19.06.86 38606197017 Indrek Jaanus 17.06.76 37606176653 Jaagup Valmra 24.07.81 38107244691 Jaan Palu 28.02.81 38102284334 Mart Jüriorg 23.09.54 35409236105 Mart Laidvee 23.07.63 36307231392
barokkarhitektuuri näiteid, mis on niivõrd hästi säilinud. Lisaks on muuseumis säilinud ka mitmed ahjud, kahjuks aga puuduvad uhked näited sisustusest, sest enamus mööblid toodi siia tulles Venemaalt kaasa ja ülejäänu on kahjuks hävinenud. Ometi ´mängib kompleks suurt rolli kunstis. Lisaks aiale ja majale ise, on lossil ka mitmeid kõrvalhooneid. Kadrioru kunstimuuseumis võib näha ka mitmeid maale ning sageli on võimalik näha ka külalisväljapanekuid. Angelika Kauffmann Kauffmann (1741-1807) oli Sveitsist pärit kunstnik. Omal ajal oli ta üsna hinnatud ja seetõttu ka piisavalt jõukas. Maalimisalase õpetuse sai ta oma isalt. Angelika oli imelaps. 13- aastaselt tüdrukult soovisid portree saada mitmed tähtsad tegelased. Ta oli ka muusikaliselt andekas ning pidi tegema valiku, mis alal jätkata. 1794 maalis ta teose "Kunstnik, kes ei suuda valida Muusika ja Maalikunsti vahel", mis sümboliseerib ta elu üht olulisemat hetke.
Allan Savest 5 Andres Meri 2 Andrus Joonas 3 Andrus Laidvee 4 1 Andrus Reinsalu 2 Andrus Salonen 7 Andrus Serg 6 Angelika Lehtla 1 Angelika Teder 6 Anna Ots 4 Anna Rammul 5 Anne Teder 2 Annemai Sillmann 4 Argo Raidjõe 2 Ave Elmik 6
(,,Pajatsid" noore naise ja mehe armastus; päriselt saavad 2 inimest surma); Puccini. Mascagni ja Leoncavallo teosed on lühikesed ning seetõttu esitatakse need koos ühel õhtul. PUCCINI Itaalia helilooja Sündinud Lucca külas, kuid lahkus sealt Õppis Milano konservatooriumis ,,Boheem" ,,Tosca" ,,Madame" ,,Turandot" ,,Butterfly" 3 lühiooperit (ühevaatuselised) triloogia 1) ,,Mantel"; 2) ,,Õde Angelika"; 3) ,,Gianni Schicchi" ROSSINI BIZET VERDI WAGNER MASCAGNI LEONCAVA PUCCINI LLO ,,Tuhkatriinu ,,Carme ,,Rigoletto ,,Rienzi" ,,Talupoja ,,Pajatsid" ,,Boheem" " n" " ,,Tannhäuser" au" ,,Tosca"
03.81 38103203091 Allan Count 3 Andres Andres Meri 06.12.66 36612068083 Andres Count 1 Andrus Andrus Järv 15.08.71 37108154554 Andrus Andrus Reinsalu 12.03.85 38503122175 Andrus Andrus Laidvee 24.08.78 37808245727 Andrus Andrus Joonas 04.07.84 38407041316 Andrus Count 4 Angelika Angelika Tammik 01.03.89 48903016798 Angelika Angelika Kukk 16.10.65 46510169338 Angelika Angelika Palu 18.04.63 46304181582 Angelika Count 3 Anna Anna Rokk 27.08.71 47108279972 Anna Anna Karjust 21.04.83 48304218064 Anna Count 2 Anne Anne Ütsmüts 01.08.61 46108017060 Anne Anne Teder 31.03
metsosopranid. Eriti kandva tooniga, laulab ooperis dramaatilisi rolle. 4. Subrett Subrett on kergem lüüriline, mõnikord koloratuurne sopran. Subretiks nimetatakse ka koomilises ooperis, operetis, muusikalis või laulumängus kelmikate ja üleannetute naisosade täitjat. 5. Spinto Seda nimetust kasutatakse itaalia tenorite puhul aga ka jõulisemaid lüürilisi sopraneid, kes on suutelised dramaatilisteks rollideks. Rahvusooper Estonia sopranid : Aile Asszonyi Angelika Mikk Janne Shevtshenko Heli Veskus Kristina VähiMatesen
06.59 45906195154 19 6 19.06.2008 49 Aire Randrüüt 06.07.59 45907064342 6 7 06.07.2008 49 Tiia Jaanus 29.07.59 45907296474 29 7 29.07.2008 49 Jana Liivak 31.07.59 45907315890 31 7 31.07.2008 49 Kristel Treumann 09.10.59 45910095644 9 10 09.10.2008 49 Sirli Laasik 08.12.59 45912089044 8 12 08.12.2008 49 Tiina Helmja 07.02.60 46002078513 7 2 07.02.2008 48 Angelika Laidvee 09.02.60 46002091278 9 2 09.02.2008 48 Marju Laidvee 18.04.60 46004183349 18 4 18.04.2008 48 Uljana Süld 12.07.60 46007129815 12 7 12.07.2008 48 Erge Lohk 24.07.60 46007242193 24 7 24.07.2008 48 Kristel Kasemets 20.09.60 46009201261 20 9 20.09.2008 48 Käthy Liivak 01.10.60 46010018107 1 10 01.10.2008 48 Külli Lasn 02.10.60 46010028189 2 10 02.10.2008 48
Saksa reformatsiooni algus Evelin Veinberg Angelika Saar Luterlus Saksamaa panus maailmale Usupuhastuseks nimetatakse ristiusu õpetuse puhastamist Reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Saksa keisririik 15.sajandi lõpul 16 sajandi algul Keiser Karl V (1519- 1556) Habsburgi dünastia silmapaistvamaid esindajaid Sai isalt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania troonipärijaks Suurim välispoliitiline probleem: Türklaste pealetung Saksa keisririik katus paljude
KarlErik Sild Mikk Hõim Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt: Olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu Põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee sattumisel keskkonda Prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. Fekaalide sattumist joogivette võib ette tulla üleujutuste ning meie kliimatingimustes kevadise kõrgvee perioodil. ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv vesi (7%). Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastava...
05.2020 2 Henn Lasn Võrrelge 30.09.1961 mees näidisega. Sügis 30.09.2020 3 Marek Vassiljeva 29.05.1981 mees Kevad 29.05.2020 5 Tõnu Martverk 5.03.1968 mees Kevad 5.03.2020 4 Anna Saar 16.07.1982 naine Suvi 16.07.2020 4 Angelika Laidvee 9.02.1960 naine Talv 9.02.2020 7 Kristina Niit 12.01.1988 naine Talv 12.01.2020 7 Allan Miron 11.08.1951 mees Suvi 11.08.2020 2 Tanel Kaasik 21.03.1985 mees Kevad 21.03.2020 6 Signe Miron 8.11.1955 naine Sügis 8.11.2020 7 Lea Reinhold 29.06
Retsensioon "Armastuse valem" Reedel, 17. oktoobrid kell 19.00 käisime klassiga Rahvutooper Estoonias vaatamas etendust nimega "Armastuse valem". Solistideks olid : Helen Lokuta, René Soom, Riina Airenne, Angelika Mikk, Janne Sevtsenko või Kristina Vähi, Juuli Lill, Andres Köster, Priit Volmer. Veel osalesid ooperis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor. Etendus on koostatud Maimu Bergi libretto ja Esther Vilari romaani ,,Nina Glucksteini matemaatika" ainetel. Argentina-saksa päritolu kirjanik Esther Vilar on kirjutanud 14 näidendit. Ooperi aluseks olevast romaanist on Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias saanud
Käisin 2008 aasta detsembris vaatamas Johann Straussi operetti "Nahkhiir". Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tõlkijad: Kulno Süvalep, Aivar Tommingas Lavastaja ja kunstnik: Mare Tommingas Muusikajuht ja dirigent: Hendrik Vestmann Dirigent: Lauri Sirp Näitejuht: Aivar Tommingas Koreograaf: Jelena Karpova Valguskujundajad: Mare Tommingas, Tõnu Eimra Osatäitjad: Urmas Põldma, Alla Popova, Karmen Puis, Angelika Mikk, Merle Jalakas, Atlan Karp, Jaan Willem Sibul, Mati Kõrts, Taisto Noor, Tõnu Kattai, Siiri Koodres, Aivar Tommingas jne. "Nahkhiir" on Johann Straussi üks menukaimaid operette, mis esietendus 1874. aastal Viinis. Tänu kaasahaaravatele tantsunumbritele, meeldejäävatele lauludele ja natuke naiivsele, kuid lõbusale sisule on "Nahkhiir" menukas veel tänagi. "Nahkhiire" peategelasteks on abielupaar Eisensteinid. Härra Eisenstein (Urmas Põldma) on jahil
11 reaal 15.02.2012 Neljapäeval, 6.oktoobril, käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Georges Bizet ooperit ,,Carmen". Tegemist oli minu teise ooperikülastusega. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, osades Helen Lokuta(Carmen), Mart Madiste(José ), Heli Veskus, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Mart Laur, Aare Saal, Andres Kask, Rauno Polman. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi ja 20 minutit, lauldi prantsuse keeles, kuid sünkroontõlge oli eesti ja inglise keeles. Prantsuse helilooja Georges Bizet'i (25.oktoober 1838 3.juuni 1875) ,,Carmen" jõudis 1875. aastal esmakordselt Pariisi lavale, kuid siis peeti ooperi süzeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks.
kuradiga koostööd tegema, lootes vastutasuks saada kokku oma armastatuga. Woland on küll paheline ning saatanlik, kuid ta peab oma lubadusest kinni. Arvan, et pole olemas täiesti halba ega ka üdini head inimest. Kõikidel on omad head ning halvad omadused. Nii on alati olnud, läbi aegade ning nii jääbki, sest öeldakse, et pole halba ilma heata ning kahjuks või õnneks on see ütlus tõsi. Angelika Vihermets 12b
Repertuaari kuuluvad Itaalia klassikute: Giuseppe Verdi, Gioachino Rossini ja Giacomo Puccini kõrval ka Wolfgang Amadeus Mozarti, Richard Straussi ja Richard Wagneri ning samuti Ludvig von Beethoveni teosed. Kunstiline kollektiiv: Alaliselt on teatriga seotud solistide trupp, aga seda täiendavad ka alati rahvuvahelised külalisesinenejad. Samuti on Viini ooperilauljatetrupist tulnud nüüdseks tuntuks saanud lauljaid: Natalie Dessay Barbara Frittoli, Angela Gheorghiu, Vesselina Kasarova, Angelika Kirchschlager, Andrea Rost, Michael Schade, Bo Skovhus, Bryn Terfel and Ramón Vargas. Hetkel kuulub kollektiivi 36 dirigenti, näiteks Yves Abel, Marco Armiliato ja Philippe Auguin ja 77 nais- ja 108 meessolisti. Viini filharmooniaorkestrisse kuulub ka osa Viini riigiooperi orkestrist, seega võib öelda, et see on ülemaailmselt tunnustatuim orkester. Viini Riigiooperis on laulnud tähtsaid ooperirolle ka Eesti ooperilauljanna metsosopran Annely Peebo
PAN KLEKSI AKADEEMIA lugemistesti vastused 1. Loo peategelane on a) Angelika Kuldsuu b) Matteus Maipôrnikas c) Adam Pôikpea d) Anatol Kikerik 2. Pan Kleksi akadeemias savad ôppida a) poisid ja tüdrukud b) poisid, kelle nimi algas A-tähega c) tüdrukud d) tüdrukud, kelle nimi algas K-tähega 3. Pan Kleksi eesnimi on a) Aleksander b) Ferdinand c) August d) Ambrosius 4. Kirjelda pan Kleksi välimust. Pan Kleks on keskmist kasvu, upub oma ülikonda, millel on lugematul arvul taskuid. Ta kannab laiu pükse, pikka sokolaasikarva vôi erepunast
Kontserdiretsensioon Operett ,,Viini veri" 17. veebuaril 2009 aastal käisin Tallinnas Rahvusooper Estonias vaatamas Johann Straussi opereti ,,Viini veri" taasesietendust. See operett esietendus 10. septembril 1994, peale seda on olnud taasesietendusi ka järgnevatel aastatel. Etendus kestis peaaegu 3 tundi. Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler (Austria) Osades: Väino Puura, Urmas Põldma, Tiiu Laur, Mart Laur, Kristina Vähi, Teo Maiste, Angelika Mikk, Andres Köster, Sirje Puura, Tiit Tralla, Villu Valdmaa, Aare Kodasma jt; balletisolistid: Darja Günter, Vitali Nikolajev. Operetti dirigeeris Erki Pehk. ,,Viini veri" on lõbus ja elegantne lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt, mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sõdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Wüttenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et
Ooper ,,Carmen" 21. oktoober käisin Rahvusooper Estionias vaatamas ja kuulamas ooperit ,,Carmen". See on teatri ajaloos juba kümnes ,,Carmeni" hooaeg. Esitluses olnud lavastus põhineb ooperi algvariandil, kus muusikalised numbrid on põimitud kõnedialoogidega (levinuim on retsitatiividega versioon, mille pärast Bizet' surma tegi Ernest Guiraud). Solistideks olid Juuli Lill, Andres Köster, Albina Kotsetova, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Märt Jakobson, Aare Saal, Andres Kask ning Rauno Polman, kes olid kõik väga head ja tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Ooper ,,Carmen" põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis aastal 1875 helilooja Georges Bize poolt. Esietendus ei läinud hästi, publikule ooper ei meeldinud ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu
Selleks valisin 10 loomset toiduainet meie kauplusekettidest. Küsitlesin õpilasi, kas nad loevad ka pakendi peal olevaid koostisosade kirjeldusi. Minu uurimstöö hüpotees on järgmine. Ma arvan et e-aineid on need ained, mida kasutatakse loomses toidus eelkõige selle jaoks, et toit pakendis paremini säiliks ja ei rikneks nii kiiresti kui tavaolukorras. Samuti arvan ma, et tänu sellele loomsete toitude raiskamine väheneks. Tutvusin eelnevalt järgimise teosega: Angelika erin " E-ained meie igapäevatoidus". 1. MIS ON E-AINED? Lisaained ehk E-ained, on looduslikud või sünteetilised ained, mida lisatakse toidule tootmise või valmistamise käigus eesmärgiga parandada teatud toidu omadust. E-aineid kasutatakse toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku tiheduse saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid) ning toidule meeldiva värvuse andmiseks (toiduvärvid) jne.
saavutas II koha, võites nii publiku südamed kui ka tantsumaailma austuse. Koreograafi- ja tantsijaameti kõrval on Vahur ka aktiivne tantsuõpetaja, olles andnud meistriklasse Eestis, Portugalis, Ungaris, Soomes ja mujal. Lisaks on ta veel meigikunstnik, tegeleb fotograafia ja filmindusega, olles seeläbi osalenud paljudes filmides, muusikavideodes ja TV-saadetes nii Eestis kui välismaal. Koreograafia assistendid Sandra Steinberg ja Angelika Kusanova Osades TIINA Liisi Koikson Ta on sündinud 1983 Kilingi-Nõmmel ning on Eesti laulja ja tekstiautor. Ta on lõpetanud Kilingi-Nõmme gümnaasiumi ja Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli pop- jazz-laulu erialal. Liisi Koikson on üks Eestis armastatumaid lauljatare, kes alustas oma karjääri juba teismelisena laste laulukonkursil. Liisil on ilmunud 3 albumit: debüütalbum "The Gemini Diaries", mis pälvis 2003.
Erkki Kivima 18.08.1984 mees Suvi Kaljukits Krista Tosso 26.11.1966 naine Sügis Kaljukits Külli Siirak 23.07.1965 naine Suvi Kaljukits Allan Hunt 5.05.1986 mees Kevad Kaljukits Henn Lasn 30.09.1961 mees Sügis Kaljukits Marek Vassiljeva 29.05.1981 mees Kevad Kaljukits Tõnu Martverk 5.03.1968 mees Kevad Kaljukits Anna Saar 16.07.1982 naine Suvi Kaljukits Angelika Laidvee 9.02.1960 naine Talv Kaljukits Kristina Niit 12.01.1988 naine Talv Kaljukits Allan Miron 11.08.1951 mees Suvi Kaljukits Tanel Kaasik 21.03.1985 mees Kevad Kaljukits Signe Miron 8.11.1955 naine Sügis Kaljukits Lea Reinhold 29.06.1988 naine Suvi Kaljukits Oliver Liisma 19.06.1986 mees Suvi Kaljukits Indrek Jaanus 17.06.1976 mees Suvi Kaljukits Jaagup Valmra 24.07.1981 mees Suvi Kaljukits
Uskumatu kui väikselt suudetakse maalida, aga see tundub ikkagi nii tõepärane. (Autorit ja pealkirja kahjuks ei leidnud) Muuseumis on ka skulptuurid, peamiselt Vene ja Itaalia meistritelt Pietro Tenerani, Matvei Tsisov. Teoste idee ulatub antiikmütoloogiast ajalooliste isikute portreedeni. Mulle isiklikult kõige silmapaistvamad olid Angelika Kauffmani teosed. Ta oli üks kõige tuntumaid ja huvitavamaid 18. sajandi naiskunstnikke. Tema looming on ajastu suurepärane näide, kujutades tundelisi tegelasi inglise luulest, leinavad antiikkangelannasid ja kauneid daame, kes astuvad üles Armastuse, Mõistlikkuse, Ilu rollis. Mulle meeldivad inimesed, kes panevad oma loomingusse isiklikud tunded, just sedasi oli ka Kauffmani teostes õnnetu armastus ja piltidelt on näha, kuidas naised mehi peletavad eemale.
Kaiu Põhikool Referaat ,,Agatha Christie" Autor: Angelika Pung Juhendaja: Grisdi Hõbemäe 2013 1. Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Agatha Christie 3. Kokkuvõte 4. Allikad 1. Ma valisin oma referaadi teemaks kirjaniku Agatha Christie, sest ta on üsnagi kuulus ja tal on mitmeid häid teoseid. Hetkel ei tea ma temast väga palju, kuid loodan referaatti tehes, teda paremini tundma õppida. 2. Agatha Mary Clarissa Miller sündis 1890. aasta 15
2. Angelika 8.b PÜP F E M K B B O J U N B I O L O G I A H O M H Y N H R L L E I T F A B Q T T R V S N M X S C N O U I R Y D M U Z Z Q I B Y T N T M Z T R M K V D K D Z V N Y X Y L C O D Y K J L A L U T G K S Z I Z V M H A T M U S I I K K I J J L B N F R X A K F E E Q G M G K L G C Ä T L E Y C O A O W I T A X V T I P J E T R A J S A S N E F T J M C S I I A Z Q Z O J B A B L T N E S M W O V Q T I O H D D S E C F V I G F Y S I I K K A R J Q V Z G U S H I E L P E B I J U A M O T S J S F X O T T T A E V J...
,,Rigoletto" Retsensioon Pühapäeval, 7. mail, käisin rahvusooper Estonia vaatamas G. Verdi ooperit ,,Rigoletto". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega ja see jättis mulle väga positiivse mulje. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Arvo Volmer, Jüri Alperten Lavastaja: Neeme Kuningas Kunstnik: KustavAgu Püüman Valguskunstnik: Neeme Jõe Osades: Urmas Põldma, Rauno Elp, Angelika Mikk, Mart Laur, Juuli Lill, Ülle Tundla, Märt Jakobson, René Soom, Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Valentina Taluma, Vladislav Horuzenko, Kristina Vähi Kestus oli 2 tundi ja 20 minutit. Etendus oli itaalia keeles eesti ja inglisekeelsete tiitritega. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (18131901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolisheroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth",
täitjat. 5 Sureti sopranid on näiteks Zerlina (Don Giovanni/Mozart) ja Despina (Cosi fan tutte/Mozart). 5. Spinto Seda nimetust kasutatakse itaalia tenorite puhul aga ka jõulisemaid lüürilisi sopraneid, kes on suutelised dramaatilisteks rollideks. Spinto sopranid on aga näiteks Leonora (La forza del destino/Verdi), Butterfly (Madama Butterfly/Puccini) ja Desdemona (Otello/Verdi). Rahvusooper Estonia sopranid on näiteks Aile Asszonyi, Angelika Mikk, Janne Shevtshenko, Heli Veskus, Kristina Vähi- Matesen jt. 6 KOKKUVÕTE Kuna eestikeelset materjali soprani kohta nii palju ei olnudki, sain ma teada vähemalt seda, et ta jaguneb omakorda veel mitmeks erinevaks hääletüübiks. Sain teada, mis on kõige kõrgem soprani hääletüüp. Selleks on koloratuursopran ja Eesti kõige tuntum koloratuursoprani hääleesindajaks on Margarita Voites. Kõige madalam soprani hääletüüp on metsosopran. Mitte
1867.a külastas ta Inglismaad, Prantsusmaad ja Itaaliat. Ning 1872.a ka Ameerika Ühendriike, kus juhatas Bostoni festivalil sajatuhande pealise publiku ees kahekümne tuhandest muusikust koosnevat orkestrit ning teda abistasid selles 100 dirigenti. Aastatel 1863-70 Juhatas Johann Strauss õukonna balliorkestrit. 1862.aastal abiellus Johann Strauss Lauljanna Jetty Treffz'ga. 1878.a pärast oma esimese naise surma näitlejanna Angelika Dittrich'ga. Üheksa aastat hiljem see abielu lahutati ning Johann Straussi kolmandaks naiseks sai Adele Strauss, Pankur Anton Straussi noor lesk, kellega ta abiellus 1887.a.olles selle abielu tõttu sunnitud vahetama nii usku kui ka lõpuks kodakonsust. Üks Straussi muusika imetlejaid oli helilooja Richard Wagner, kes tunnistas, et tema lemmik valss on "Vein,naised ja laul " ning samuti ka Johannes Brahms, kes oli ühtlasi ka Straussi hea
Tantsijate lavaline liikumine oli originaalne ja seda oli väga huvitav jälgida. Paljud tantsudest meenutasid balletti, ning see tegi etenduse veelgi mitmekesisemaks ja meeldivamaks. Kuigi lauldi eesti keeles, ei saanud ma kohati sõnadest aru, sest mõned kohad lauldi väga kõrgelt. Õnneks oli aga võimalik lugeda inglise keelseid tiitreid lava üleval. Teose peaosalisteks olid Urmas Põldmaa (Eisenstein) Alla Popova (Rosalinde), Angelika Mikk (Adele), Jaan Willem Sibul (Dr. Falke) ja Mati Kõrts (Alfred). Nagu ma juba eespool kinnitasin oli minu arvates näitlejate valik väga hea. Laulmine ja näitlemine tuli neil väga hästi välja, kõik elasid oma rolli kenasti sisse. Mängisid justkui iseennast ilma mingisuguse pingutuseta. Välimuse poolest oli valik samuti õnnestunud. Kõige rohkem meeldis mulle toatüdruk Adele Kokkuvõtteks võikski öelda, et mulle see etendus väga meeldis, jäin sellega täielikult rahule
Fondi (hiljem Eesti Rahvuskultuuri Fond) nõukogu esimeheks. Selle heategevusfondi nõukogu esimees on ta tänaseni. Isiklikku Ta määratleb end juudi rahvusest. Aastatel 19661968 oli ta abielus ooperilaulja ja näitleja Nieves Lepaga (sündinud Redi). Abielust sündis 1967 tütar, näitleja Diana Klas. Klas oli peaaegu 20 aastat abielus näitlejatar ja tantsijanna Ülle Ullaga. Eri Klas on abielus (1992) pianisti Ariel Klasiga, kellel on eelmistest abieludest tütred Angelika Klas-Fagerlund ja Marion Melnik , mõlemad on Soome ooperilauljad. Eri Klas on üle elanud mitu mikroinsulti. Neist ühe toimumise ajal oli ta autoroolis. 1994. aasta 20. aprillil põhjustas ta TallinnTartu maantee 130. kilomeetril Põltsamaa ristmikul liiklusõnnetuse, milles üks inimene sai surma. Politsei algatas kriminaalasja, kuid see lõpetati kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Klas ise väitis: "Mul kadus pilt eest ära verevarustushäirete tõttu." Neeme Järvi
Kristian Kajak 10A Retsensioon Johann Strauss II ,,Nahkhiirele" 3. Detsembril, reedesel päeval käisin vaatamas Estonia balletisaalis Johann Straussi operetti ,,Nahkhiirt". Opereti osades mängisid Urmas Põldma, Mati Kõrts, Heli Veskus, Aile Asszonyi, Väino Puura, Mart Laur, Rauno Elp, Andres Köster, Oliver Kuusik, Mart Madiste, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Aleksander Arder, Rene Soom, Taimo Toomast, Tõnu Kark, Raivo E.Tamm jt. Etenduse muusikaline juht oli Jüri Alperten, kostüümikunstnik Claudia Damm Saksamaalt, valguskunstnik oli Ban Berensen Hollandist, koreograaf oli Marina Kesler ning lavastaja ning kunstnik oli Michiel Dijkema samuti Hollandist. Johann Strauss II (poeg) on Austriast päris helilooja, kes elas aastatel 1825 1899. Enamasti kirjutab Strauss tantsumuusikat ja operette. Kokku on ta kirjutanud üle 500 erineva
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Prügi ja jäätmed Referaat Angelika Buschmann MT-13 Pärnu 2014 Sisukord: Sissejuhatus Pakendid Taara Plastmassid Papp ja vanapaber Ohtlikud jäätmed Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost Jäätmeprobleemid Kokkuvõtte Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige
Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR, HELI VESKUS tema naine Krahv Bitowski ROSTISLAV GURJEV, RENE SOOM Mademoiselle Franziska Cagliari, HELI VESKUS, MARGIT SAULEP Viini Kärtnertor-teatri tantsijanna JANNE SEVTSENKO Kagler, tema isa, karuselliomanik MART LAUR Pepi Pleininger, õmblejanna ANGELIKA MIKK Josef, krahvi kammerteener ANDRES KÖSTER Anna, Franziska toatüdruk GARMEN TABOR Voorimees TÕNU TAMM Hietzingi kasiino peremees TIIT TRALLA, VILLU VALDMAA Maitre de plaisir AARE KODASMA Balletisolistid ALEKSEI KOROLEV, NANAE MARUYAMA,
Dirigent: Mihhail Gerts Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Osades: Mart Laur, Priit Volmer, Andres Köster, Mart Madiste, Mati Kõrts, Helen Lokuta, Teele Jõks, Jassi Zahharov, Atlan Karp (Teater Vanemuine), Urmas Põldma, Rauno Elp, René Soom, Märt Jakobson, Väino Puura, Heli Veskus, Pille Lill, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Pavlo Balakin, Aare Saal, Riina Airenne, Juuli Lill, Oliver Kuusik, Aleksander Arder, Zhenya Hovsepyan, Maire Haava, Valentina Taluma, Maris Liloson jt. Rahvusooper Estonia koor ja orkester Esitatakse eesti keeles. Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" on Itaalia commedia dell arte ehk improvisatsioonilise maskikomöödia järeltulija 20. sajandi vene helilooja nägemuses. Prokofjev kirjutas libreto ise, kasutades selleks V. Meierholdi, K. Vogaki ja V. Solovjovi mugandust C
Kõrbete tüübid Koostaja : Jane Ilves Juhendajad : Merli Palmik ja Angelika Rusika Kasutatud lingid Geograafia õpik põhikoolile (lk 4850) http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvo http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/korbed.h / http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvo http://forum.planet.ee/showthread.php?t=57745/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pa Kasutatud kirjandus http://uus.miksike
F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Angelika Saarniit F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum. Võru Katariina Kirik. Kirumpää Piiskopilinnus Referaat Ajaloo Õpetaja Karin Raudik 2013 1. Sissejuhatus Minu valitud kolm Võru linna ehk oma kodukoha huvitavat paika on: Dr. F .R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, EELK Võru Katariina kirik ja Kirumpää piiskopilinnus
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Angelika Vihermets AÜEP-1 TEENINDUSKEEL KUI ORGANISATSIOONI TEENINDUSKULTUURI KANDJA Essee Juhendaja: Dr Heli Tooman Pärnu 2011 Sissejuhatus Selle seminaritöö teemaks on Teeninduskeel kui organisatsiooni teeninduskultuuri kandja. Selle essee eesmärgiks tuua esile olulisemad hea teeninduskeele tunnused ning kõige tüüpilisemad vead. Lisaks sellele analüüsida iseenda organisatsiooni teeninduskeelele ning
Kaiu Põhikool Referaat „Linnutee ja teised galaktikad“ Autor: Angelika Pung Juhendaja: Marko Orav 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Linnutee................................................................................................................. 4 Galaktikad.............................................................................................................. 5
,,Nahkhiir" esietendus 1874.aasta 5.aprillil Theater an der Wien'is. Sellele järgnesid uued operetid ,,Cagliostro", ,,Prints Methusalem" ja ,,Pimesikumäng". 1870-ndate lõpul suri helilooja abikaasa. Vapustatud Strauss, kes oli kogu elu tundnud surma ees ületamatut hirmu, põgenes kodust. Palunud vend Eduardil oma naise matuste eest hoolitseda, sõitis ta kahe tunni pärast Itaaliasse. Mõne aja pärast Viini naasnud, tutvus ta siin noore saksa lauljanna Angelika Diettrichiga, armus ja tegi neiule juba peatselt abieluettepaneku. Angelika oli küll andetu laulja, kuid efektse väljanägemisega ja armuintriigides kogenud naine, kes armastas pillavat eluviisi. Nende abielu lõppes sellega, et noorik jättis Straussi maha ning lahkus Viinist koos helilooja sõbra Steineri pojaga. Strauss elas Angelikast lahkuminekut rängalt üle, ravides oma südamehaavu visa tööga.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Angelika Vihermets AÜEP-1 Mina kui suhtleja Analüütiline töö Juhendaja: Lektor Tiiu Kamdron Pärnu 2011 Kommunikatsioon on protsess, mille käigus inimesed kollektiivselt loovad ja reguleerivad sotsiaalset reaalsust. Protsess on pidev liikumine ilma selge alguse ja lõputa ning mille käigus toimuvad pidevad muutused. Inimese suhtlemise vormid erinevad oluliselt loomade suhtlemisvormidest. Inimese suhtlemise muudab paindlikuks ja loovaks keel.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Angelika Vihermets AÜEP-1 SISEKLIENDI TEENINDUSE TEOREETILISED KÄSITLUSED. SISEKLIENDI TEENINDAMISE PRINTSIIPIDE PRAKTILINE RAKENDAMINE TEENINDUSORGANISATSIOONIS Essee Juhendaja: Heli Tooman Pärnu 2011 Vajaduse tekkimisel panna kaasaja ühiskonnale üks nimetus, mis seda ühiskonda iseloomustab, siis selleks sobivaim oleks ilmselt teenindusühiskond. See põhineb teenindusmajandusel, selle kõige avaramas tähenduses
Krahvinna Gabriele Zedlau, Tiiu Laur tema naine Krahv Bitowski Rostislav Gurjev Mademoiselle Franziska Cagliari, Krista Vähi Viini Kärtnertbor-teatri tantsijanna Kagler, tema isa, karusselliomanik Teo Maiste Pepi Pleininger, õmblejanna Angelika Mikk Josef, krahvi kammerteener Andres Köster Anna, Franziska toatüdruk Sirje Puura Voorimees Kalju Karask Hietzingi kasiino peremees Villu Valdmaa Maitre de plaisir Aare Kodasma
kuhu kuuluvad kõigile tuttavad populaarsed teosed ,,Rigoletto" (1851), ,,Trubaduur" (1853) ja ,,La traviata" (1853). Kui Verdil paluti nimetada oma lemmikteos tema enda loodud ooperite hulgast, vastas ta: ,,Kui oleksin amatöör, ütleksin ,,La Traviata", professionaalina pean ütlema aga ,,Rigoletto". Viimati oli ooper ,,Estonia" laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik. Osades: Rigoletto, õuenarr Jassi Zahharov Gilda, tema tütar Angelika Mikk Mantua hertsog Urmas Põldma Sparafucile, palgamõrtsukas Leonid Savitski Maddalena, tema õde Helen Lokuta Giovanna, Gilda teenija Nadia Kurem Krahv Monterone Märt Jakobson Marullo, aadlik Aare Saal Borsa, aadlik Andres Köster Krahv Ceprano Mart Laur Krahvinna Ceprano Valentina Taluma Vahtkonnaülem Vladislav Horuzenko Paaz Kristina Vähi I vaatus Esimene pilt. 16. sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures
Clarice, printsess, kuninga vennatutar Teele Joks Leandro, peaminister Jassi Zahharov Truffaldino, kojanarr Aleksander Arder Pantalone, oukondlane, kuninga usaldusalune Rauno Elp Celio, maag, kes soosib kuningat Vaino Puura Fata Morgana, noid, kes soosib Leandrot Heli Veskus Kokatar Mart Laur Printsessid apelsinide sees Linetta Maire Haava Nicoletta Valentina Taluma Ninetta Angelika Mikk Farfarello, saatan Aare Saal Smeraldina, mauritar, Fata Morgana ori Riina Airenne Tseremooniameister Aivar Kaseste Mimansiartistid Toomas Hark, Einar Hillep, Andres Kask, Lars Trunin Clarice koerake Juki-Pedro Dirigent Mihhail Gerts Lavastaja Dmitri Bertman Lavakujundus Igor NeZnoi Kostuumid Tatjana Tulubjeva Valguskunstnik Neeme Joe Koreograaf Edvald Smirnov Rahvusooper Estonia koor Rahvusooper Estonia orkester Viiulisoolo Kristina Kriit
Seda stiili järgisid Boris Hristov, Nikolai Gjaurov ja ameeriklane Samuel Ramey. Kuulsaid basse: Fjodor Saljapin, Boris Christoff, Matti Salminen."Guinessi rekordite raamatus" on kõige madalama inimese tekitatud ja helikandjale salvestatud noodi tekitajateks J. D. Sumner, Dan Britton ja Tim Storms. Kuulsad bassid Rahvusooperis Estonia: Mati Palm, Teo Maiste. Rahvusooper Estonia solistid Koosseis 2009.a detsembris: Sopranid - Angelika Mikk, Janne Shevtshenko, Heli Veskus, Kristina Vähi-Matesen Metsosopranid - Riina Airenne, Juuli Lill, Helen Lokuta Tenorid - Rostislav Gurjev, Oliver Kuusik, Andres Köster, Mart Madiste, Urmas Põldma Baritonid - Rauno Elp, Väino Puura, Aare Saal, Rene Soom, Jassi Zahharov Bassid - Märt Jakobson, Mart Laur, Leonid Savitski, Priit Volmer Kokkuvõte
Johann Strauss on loo sisu lühidalt kokku võtnud: Esimene vaatus Kõigil on probleem. Teine vaatus Kõik probleemid uputatakse alkoholi. Kolmas vaatus Kõik probleemid ilmnevad taas. Õnneks leitakse süüdlane: sampanja! Arvamus Käisin ,,Nahkhiirt" vaatamas 6. jaanuaril 2010. See oli minu esimene opereti kogemus ning usun, et see ei jää k viimaseks. Osades olid Mati Kõrts, Aile Asszonyi, Väino Puura, Rauno Elp, Andres Köster, Taimo Toomast, Aleksander Arder, Angelika Mikk, Kädi Kosenkranius, Valentina Taluma, Tõnu Kark ja Pille-Riin Rajavee. Dirigent oli Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik oli Michiel Dijkema Hollandist, kostüümikunstnik oli Claudia Damm Saksamaalt, valguskunstnik oli Bas Berensen Hollandist ning koreograaf oli Marina Kesler. Mulle meeldis see operett väga. Etenduse käik oli kaasahaarav ja vaatamata oma pikkusele (algus 19.00 ja lõpp natuke peale 22.00) algusest lõpuni nauditav, minnes järjest lõbusamaks. Ka kostüümid
Komisjoni aseesimees: Mailis Reps Komisjoni liikmed: Eldar Efendijev Helmer Jõgi Lauri Luik Maret Merisaar Aadu Must Paul-Eerik Rummo Karel Rüütli Peeter Tulviste Lauri Vahtre Komisjoni ametnikud: Angelika Berg Merje Noorlind Atko-Madis Tammar 5 -Maaelukomisjon Maaelukomisjon kui üks Riigikogu alatistest komisjonidest alustas tööd 1993. aasta lõpus maaelu- ja põllumajanduskomisjonina. Alates 1995. aasta märtsist on komisjoni nimi maaelukomisjon. Maaelukomisjoni põhilised töövaldkonnad:
Louise Vigée-Lebrun, keda peetakse läbi aegade andekaimaks Euroopa naiskunstnikuks. Inglise maalikunstis ei oma varaklassitsism pea mingit tähtsust, kuna üsna pea hakkas seal levima romantism ja isegi realism. Märkida võiks sotlast Gavin Hamiltoni, kuid tema ei elanud ega töötanud Louise Vigée-Lebrun ,,Marie Antoinette roosiga" mitte Inglismaal, vaid Roomas koos Winckelmanni ja Mengsiga. Sel ajal oli väga populaarne teinegi Sveitsis sündinud maalija - Angelika Kauffmann. Saksa kuulsaim klassitsist oli Jakob Asmus Carstens (1754-1798). Kindlasti tuleb ära nimetada Anton Raphael Mengs. Tema, J. J. Winckelmann ja itaallane G. B. Piranesi on klassitsismi teoreetilise aluse rajajad. Kõrgklassitsism maalikunstis Klassitsistliku kunsti
tegemist Eesti kaitsejõudude osadega. 2 Kodutütarde ajalugu Esimesed ajutised Kodutütarde põhimäärused kinnitas 19. jaanuaril 1932. aastal Kaitseliidu ülem Johannes Roska. Kodutütarde esimeseks peavanemaks nimetati 1933. aastal Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi pedagoog prl Salme Pruuden. Kaitseliidu ülem kinnitas 1992. aastal taastatud organisatsiooni peavanemaks Maret Lepiku. 1. aprillist 1999. aastast täitis ametikohustust pr Anne Eenpalu ja alates 6. maist 2002. aastast pr Angelika Naris. 1932. aastal kinnitas Kaitseliidu peastaap esimese variandi “Kodutütarde” põhimäärusest. Lõplik variant, mis kehtis 1940. aastani, kinnitati 5. veebruaril 1934. aastal. Põhimääruse järgi oli Kodutütarde eesmärgiks kõlbliku isiku, hea kodaniku ning oma ülesannete kõrgusel seisva naise ja ema kasvatamine. Motoks oli sama hüüdlause, mis noorkotkastel: “Isamaa Auks – alati valmis”. Tütarlaste laagritesse suhtus Naiskodukaitse esialgu tõrjuvalt, kuni 1936. aastal
Mart Reiniku Gümnaasium Referaat Austraalia parasvöötme kõrb Koostajad: Liisa Aasmäe Frederika Andreasjan Greete Napsep Angelika Uuk 2006 Sissejuhatuseks Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika.
Vastasel juhul oleks kõik lihtsalt nii jube olnud, et seda EI OLEKS SAANUD juhtuda, mitte mingil juhul. Selliseid asju lihtsalt ei juhtu! Ma olin täiesti kindel, et kõik läheb täpselt nii, nagu vaja." 20. augustil 1991 kuulutatigi Eesti Vabariik iseseisvaks, päev hiljem kukkus Moskvas riigipöördekatse läbi. Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid, Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. KASUTATUD MATERJALID Angelika Narise noortemagistritöö "Eesti Taasiseseisvumine" Berit Silvia Kondratjevi uurimistöö ,,Eesti taasiseseisvumine minu vanemate pilgu läbi" James Tusty film ,,The Singing Revolution" Mihkel Tiksi jutustus ,,Katkendid 1988. aastast..." Kaire Maalma referaat ,,Eesti Vabariigi Taasiseseisvumine" Toomas Kiviste referaat ,,Eesti Taasiseseisvumine" Vikipeedia http://www.et.wikipedia.org/wiki/Eesti_taasiseseisvumine Õpimaterjal ,,Omariikluse Taastamine" http://www.vkg.werro
annaabi.ee 
