„Tõsikindlusest“ Taust Teose mõjutajaks on George Edward Moore, kelle kirjutise „Terve mõistuse kaitseks“ kogu „mõtisklus“ keerleb, Wittgenstein arutles filosoofiliselt Moore´i öeldu üle, Keskmes olid laused, mida Moore väitis, et ta TEAB olevat tõesed: „siin on üks käsi ja siin teine“, „Maa oli olemas enne minu sündimist“, „Ma ei ole kunagi olnud maapinnast kaugel“. Millest raamat räägib ? Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber (kokku 676 mõtet). Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein läheb aga tõe uurimisega sügavamale. Ta väidab, et igat lauset saab teistest tuletada, aga tekib ka probleem- kuidas me teame, et esimene lause on kindel? Igal lausel ning teadmisel peab olema tõestus. Samuti otsib filosoof lause „ma tean“ tähendust. mõtet. Jõuab järelduseni, et „ma tean“ on loogiline
peab saama saare järgmiseks valitsejaks. · Ingriin on Joonas Moori abikaasa. Ta on õrn, armas ja vaikne naine, kuid kaval ja isekas. · Naatan Morge ta on pidalitõbine ja Joonas Moori hea sõber. August Gailiti teos ,,Purpurne surm" on erootilist laadi, sest see taud on sugulisel teel leviv: surevad ainult mehed, naised jäävad elama. Gailit räägib just eelkõige naiste kannatustest ja läbielamistest, sest nemad kaotavad mehed. Autor filosofeerib palju naissoo üle ta on kasutanud palju mõtteteri naiste kohta (näiteks: ,,on naisi, kes on sündinud kihavaist tänavaist, rahvarikkaist bulvaarest ning siutsuseist kafeedest" või ,,isegi kauneim kunstiteos kõduneb ja armsaim naine läheb vanaks"). Tundub kohati nagu Gailit naeraks naiste üle, tehes neid maha ja pidades kõlbmatuteks. Kuid kohati tundub, nagu peaks ta naisi imeliseks, sest mehed
Ludwig Wittgenstein ,,Tõsikindlusest" Antud teos koosneb filosoof Wittgensteini, kes tegeles Moore'i ,,terve mõistuse kaitsega", kirjapanekutest, mis pole mingil viisil ümber töötatud. Märkmed jagunevad nelja ossa ja kirjutised ise on lugejatele toodud paragrahvidena. Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber. Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein läheb aga tõe uurimisega sügavamale. Ta väidab, et igat lauset saab teistest tuletada, aga tekib ka probleem- kuidas me teame, et esimene lause on kindel? Igal lausel ning teadmisel peab olema tõestus. Samuti otsib filosoof lause ,,ma tean" tähendust. mõtet. Paragrahv 59-s jõuatakse
vähem dünaamiline vastavalt sellele, kui intensiivselt on subjekt ja objekt teineteisega seotud. Eranditult iga inimene on mõtisklenud oma eksistentsi üle. Me kõik tahaksime teada, miks me siin oleme ning kuidas me siia saanud oleme. Absoluutselt kõige selle taga, mis tundub täiesti loogilise ja loomulikuna, on küsimused: miks, millal, kuidas, kas ja nii edasi. Ajast aega on inimesed korraldanud kokkusaamisi ning iga vähegi arukam seltskond filosofeerib sellistel koosviibimistel päevakajas olevate teemade üle. Filosoofia abil on võimalik alustada ning lõpetada vaidlusi, sest iga inimese filosoofiline maailmavaade on erinev. Vanasti ehk oli filosoofia tõepoolest rohkem kui ,,teadus", kuid nüüd võiksime öelda, et ilma filosoofiata oleksime me kõik kui ühel arvamusel ,,peata kanad". Tavaelus kasutame me filosoofiat tegelikult iga päev: koolis, tööl, isegi magades. Inimesed mõtlevad
· Iseloomusta Holdenit. Holden on probleemne laps, kes välja langenud neljast koolist, tal väljendub täielik apaatia oma tuleviku suhtes, on raskusi teiste inimestega suhtlemisel ja novelli jutustamise hetkel viibib vaimuhaiglas psühhoanalüütiku pideva järelvalve all. Holdeni probleemse vaimse seisundi kujundamises on kindlasti süüdi ka kaks traumat: tema venna Allie surm ja ühe koolikaaslase enesetapp. Iseloomult on ta väga hindav kõige ja kõigi üle- ta kritiseerib ja filosofeerib inimesi, kes on igavad, ebakindlas ja olemuselt võltsid. Võltsideks peab ta neid, kes ei erine teistest, kes püüavad käituda ja riietuda teiste järgi, vastavalt oma sotsiaalsele staatusele. · Too näiteid Holdeni sarkasmi kohta. Holdeni solvang Sally kohta restoranis. · Iseloomusta Holdeni ja ta õpetajate suhet. Õpetajaid kohtleb hästi ja mõne õpetajaga tekib vastastikune mõistmine. Mr. Spencer tunneb muret Holdeni akadeemiliste hinnete ja tuleviku suhtes. Mr
Valdas töid suhteliselt vähe. Oli suveräänne ja mitmekülgselt andekas loov uurija, kuid mitte traditsiooniline õpetlane. Suri Rootsis kopsupõletikku. Matemaatikas rajas analüütilise geomeetria ja võttis esimeste hulgas kasutusele muutuva suuruse ja funktsiooni mõiste. Mehaanikas sõnastas ta mõju ja vastumõju seaduse. 3. Filosoofia eripärad Filosoofilise stiilmeistrina on Descartes silmapaistev. Tema stiil on kerge, vaba ja kaasakiskuv. Filosofeerib elurõõmsalt, maalähedaselt, meelelahutuslikult. Tekstid on suunatud haritud kaasinimestele ja mitte ülikoolide õpetatud professoritele. Teosed on tähtsad Euroopa kultuurile ja haridusele. Filosoofias samastas ta mateeriat ruumiga, pidades mateeria ainsaks omaduseks ulatuvust. Tema õpetuse alusel kujunes hiljem loodusteaduslik ja filosoofiline õpetus. Tema loodusteaduslikud vaated olid materialistlikud, aga filosoofia dualistlik. Dualism - hing ja mateeria on
Tegevus toimub Hispaanias Sevillas, kus hargneb mustlastüdruku Carmeni ja talupoisi Jose traagilise armastuse lugu. Carmen on ilus ja temperamentne mustlasneiu. Ta lakkab armastamast oma endist kallimat Jose'd ja kingib oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose läheb arust ära ja sunnib Carmenit surmaähvardusel enda juurde tagasi tulema, aga Carmen seda ei tee ja Jose tapab ta. Carmen kujutab endast võitlust inimese tunnetevabaduse eest. Carmen filosofeerib armastusest, sõnades, et armastus on kui vaba lind. Esietendus aastal 1875 kukkus täielikult läbi, sest muusika oli piinatud ning igav. See võeti hiljem uuesti repertuaari ning siis tuli ka selle edu. Autor sai kuulsaks pärast surma. VERDI Itaalia helilooja Suurim 19.sajandi helilooja Tahtis astuda Milano konservatooriumisse, kuid ei saanud sisse liiga vana (19), käte asend klaverimänguks vale ning välimus polnud vastav. Hiljem kui Verdi oli
NIKOLAI LVOVIT TUSENBACH parun, leitnant VASSILI VASSILJEVIT SOLJONÕI staabikapten IVAN ROMANOVIT TEBUTÕKIN . sõjaväearst ALEKSEI PETROVIT FEDODIK alamleitnant VLADIMIR KARLOVIT RODE alamleitnant FERAPONT semstvovalitsuse valvur, rauk ANFISSA lapsehoidja, 80 aastane eit Tegevus toimub ühes kubermangulinnas. Tegevus algab Prozorovite majas, kus kolme õde isast on mööda saanud täpselt üks aasta. Olga (tütarlastegümnaasiumi õpetaja, 28 aastane) filosofeerib, Irina (20 aastane) tähistab oma nimepäeva ning Masa, kes on veel endiselt leian, kannab musta kleiti. Mõisas läheb käima äge nimepäeva pidu. Irinale tehakse igasugu kingitusi ja asju. Aruteldakse sügavalt elumõttest. Õdede arvates on elu mõtte kõvasti tööd teha, nii et peale töölt koju jõudes, saaks rahus sügavasse unne vajuda. Kõigil kolmel õed on tungiv soov minna Moskvasse. Reet Neimari
raamat lõpuni lugeda võib ka järeldada, et see sanatoorium võib olla ka hullumaja. Tema olukorda võib ehk seletada sellega, et ta on pandud internaati, kus tal pole kokkupuuteid oma vanematega, kes teda kasvataksid. Samuti võib see seotud olla ka sellega, et tema noorem vend Allie suri mõni aasta tagasi leukeemiasse ning ta elab seda raskelt üle (masenduses olles räägib ta oma surnud vennaga kõva häälega). Iseloomult on ta väga hindav kõige ja kõigi üle- ta kritiseerib ja filosofeerib inimesi, kes on igavad, ebakindlas ja olemuselt võltsid. Võltsideks peab ta neid, kes ei erine teistest, kes püüavad käituda ja riietuda teiste järgi, vastavalt oma sotsiaalsele staatusele. Holdeni lapsepõlv hakkab läbi saama ning täiskasvanuiga juba paistab. Täiskasvanuks saamine tekitab hirmu ja masendab teda, ehkki ta püüab teha n-ö täiskasvanute asju. Ta ei suuda kohaneda uue rolliga. Üks osa temast tahab
On ilmselgeid märke, et Holden on paheline ja ebausaldusväärne : ta kukub välja neljast koolist, näitab ükskõiksust oma tuleviku suhtes, ta viiakse haiglaravile ning on suutmatu teiste inimestega samastuma. On teada kaks traumat, mis Holdenit tugevasti mõjutanud on: tema venna Allie surm ning ühe koolikaaslase enesetapp. Holdeni kõige silmapaistvaim iseärasus on tema ülim kriitilisus peaaegu kõigi ja kõige suhtes. Ta kritiseerib ja filosofeerib inimeste üle kes on igavad, ebakindlad. Kõige rohkem rõhutab ta võltse inimesi. Holdeni kahe maailma vahel (süütu lapsepõlv, kuhu ta jääda tahab ning julm eesootav täiskasvanute maailm) näib olevat kahenemine, kuid Phoebe teeb tema elu keerukamaks. Selle asemel, et sümpatiseerida Holdeniga kui viimane keeldub suureks kasvamaks, Phoebe vihastab venna peale. Phoebe mõistab, et suureks saamine on vajalik protsess. Phoebega
maoistlikku ajalehte, mis oli keelatud. Sartre'i haigusest saab lugeda tema elukaaslase Simone de Beauvoiri 1984. aastal avaldatud raamatust "Hüvastijätutseremoonia", kus kirjeldatakse kümmet viimast ja vaimselt nõtra Sartre'i aastat. Oma elupäevade lõpul lisandus täielikule kontaktivõimetusele ka füüsiline pimedus. Sureb 1980 kopsuhaigusesse. Sartre ütleb · Kogu materialismi tulemus on see, et kõiki inimesi, kaasa arvatud seda, kes filosofeerib, koheldakse nagu objekte, määratud reaktsioonide ansamblit, mida mingil viisil ei eristata omaduste ja nähtuste ansamblist, mis moodustavad laua või tooli või kivi. · Ainult inimolendite puhul eelneb eksistents loomusele; inimene teeb end selleks, kes ta on. Kui Jumalat pole olemas, siis on vähemalt üks olend, kelles eksistents eelneb loomusele, olend, kes eksisteerib enne, kui teda saab ühegi mõiste abil defineerida ja see olend on inimene.
V osas asus Tiina tööle Vargamäele. Tiiinasse on ka teised armunud. Pearu teeb edasi ikka oma rehnutte, aga tema probleem on see, et oma varandust pole kellegile pärandada. Lapselapsele(hulluke) hakkas Tiina meelidma. Pearu käskis hullukesel Tiina ära vägistada, et kellegile oleks pärandada. Teose lõpus hakkab Pearu surema, aga enne surma tahab ta Andrest näha. Andres ei tule. Ja surebki pearu ära. A. V osas hästi palju filosofeerib. Andrese jaoks lõppes lugu õnnelikult: sureb õnnelikult, kuigi ta oli vahepeal usu Vargamäesse kaotanud, siis nüüd tänu indrekule, saab andres usu tagasi. Need kraavid tehakse jõesäng, kuivendatakse maad, sellega täitub A.suur unistus. A jõuab järelduseni et tema elutöö ei ole mõttetu. Siis alles tekib soov pearuga ära leppida, aga on juba hilja. V osa lõppeb: lootuskiirega A. on leidnud rahu, ilus on ka see, et I ja T lahkub vargamäelt.
On Jelenasse armunud, kuid laseb tal minna , et ta oleks õnnelik, ei hakka stseene korraldama. Aitab isegi hädas Insarovi põetada. Saab lõpus professoriks. * Pavel Jakovlevitsh Shubin - näeb väga noor, hellitatud, hele ja armas välja. Lokkis juuksed, pruunid silmad (?) kõhn, valge ja naistekütt. Kunstniku hingega (väga andekas, kuid laisk. Lõpuks saab tast kuulus kujur) ja eneseteadlik, arvab et tema arvamus peab teistele tähtis olema ja seab end eeskujuks. Teeb suuri sõnu, filosofeerib. Samuti Jelenasse armunud, kuid käitub lapsikult, vihahood. Mõistes et Jelena talle Bersenevit eelistab, teeb stseeni ("Kas teil pole mind vaja?!?") * Zoja - priske, valgevereline, lapsik ja liigkorralik vene sakslanna. Stahhovite majas mingi sugulane- seltsidaam. Ei saa aru kuidas Jelena võib põlata ära isa otsitud peigmehe, talle endale meeldib. Lõpus saab tast tolle andunud ja õnnelik naine. Raamatus ebatähtis. * Anna Vassiljevna Stahhova (end
aastatel ründas ta oma loomingus "Traktaadis" väljenduva filosoofilise perfektsionismi vastu. Sellest tegi Wittgenstein järelduse et on "Loogilis- filosoofilises traktaadis" vigu teinud. 6 "Tõsikindlusest" Tema elu kahe viimase eluaasta märkmete kohta on välja antud "Tõsikindlusest" Ka see raamat on jagatud osadesse ja prargrahvidesse. Wittgensteini eesmärgiks on leida tõde ning ta filosofeerib sellest. Järjekordselt otsib autor mingile mõistele tähendust. Seekord on selleks lause ,,ma tean" .Paragrahv 59-s jõuatakse järelduseni, et selle lausega märgitakse loogilist taipamist kuid mille abil ei saa aga realismi tõestada. Ta väidab, et igat lauset saab teistest tuletada, aga kuidas me teame, et esimene lause on kindel? Wittgensteini arvates peab olema igal lausel tõestus Seetõttu tahaks filosoof antud lause
haavlitega laetud, sest ta käis sellega märki laskmas ja kasutas ainult kuule ning seinal asunud kaheraudsel pyssil oli yks raud tyhjaks lastud, teine aga haavlitega laetud - seda aga ei pane enesetapja või õnnetuse läbi hukkunu mingi trikiga seinale tagasi. Nyyd tuleb teoses pikk ajaline paus ja järgmine sissekanne (tuletame meelde, et tegu on Jakobi päevaraamatuga) tehakse alles mitukymmend aastat hiljem, siis Jakob natuke filosofeerib (st on hakanud asju teise pilguga nägema ja Timo ei tundugi enam nõnda mõtetu tegelasena kui enne), ning annab teada, et ta reisib ära lõunasse, oma tervist parandama, ning annab oma päeviku nyyd juba admiraliks tõusnud Jyrile ja avaldab lootust, et Jyri seda ära ei viska, sest vastasel korral poleks sellel maailmal enam lootust. Veel paar asja mis enne välja jäid, ent teose sisu lahtimõtestamise seisukohast mõningast tähtsust evivad: *Timo 61
• Suri paar kuud pärast Rootsi saabumist (kopsupõletik) • Hilisemas eas oli tagasitõmbunud, põgenes üksildusse • Teaduslik üksildus Hollandis (“Meditatsioonid esimesest filosoofiast”) • Armastas suhelda kuniglike isikutega • Kirjavahetus Rootsi kuninganna Kristiinaga • Arendas armastust ja tundeid puudutavaid filosoofilisi teemasid • Filosoofilise stiilimeistrina oli silmapaistev • Kerge, vaba ja kaasakiskuv stiil • Filosofeerib elurõõmsalt ja maalähedaselt, ärplevalt meelelahutuslikult • Tekstidele kerge läheneda • Teaduslikult suunatud haritud kaasinimestele ja mitte ülikoolide õpetatud professoritele • Annab Platoni kaheks jagatud maailmale lõpliku filosoofilise lihvi • Hingel(inim) on ülim võim • Tunnetusteootriad • Empirism (kogemus) - tõed on avastatavad meelelise kogemuse läbi (varasem)
Laval on inimesed otse rahva hulgast. Nt vabrikust, mustlaslaagrist, külast. Tegevus toimub Hispaanias Sevillas, seal Carmeni (mustlasneiu) ja talupoisi traagiline armastuslugu. Carmen kujutab ooperis võitlust inimese tunnetevabaduse eest. Tal vabadust ja vabadusjanu ülistav tähendus. Carmen hästi temperamentne, ilus, isekas, ,,looduslaps". Teeb nii, nagu tunneb. Avamäng 3 lõiku: 1. Viimase vaatuse härjavõitlus 2. Toreadoori ...mäng 3. ,,Habaneera" Carmen tantsib ja filosofeerib lauldes, võrdleb armastust linnuga, kes pole kerge kinni püüda ega ka kinni hoida ja kelle vaba lendu ei piira ükski seadus. Verism Verism on Itaalias 1870ndatel tekkinud kirjandus- ja kunstivool. 1890ndatel aastatel tungis verism ka Itaalia ooperisse. Verismi juures on prantsuse naturalismis. Naturalistid vahendasid elu väga täpselt, kaldusid kujutama elu mustemat poolt. Verismi esindajad muusikas: Itaalia heliloojad
Teoloogia näitab selle suuna, kuhu ratsionaalse käsitluse peab juhtima. Aristotelismi võib tema teostes kohata. DESCARTES Läbi Descartes sünnib uus tervikpilt, mis asendab nüüd juba aastasadu valitsenud aristotellikskolastilise maailmakorra. Uusaja filosoofia rajaja. Kõik oli kaheldav, lähtuma pidi eeltingimustevabast mõtlemisest. Ja mõistuse jõu piire ei tunnistatud. Ta oli kõike muud kui traditsiooniline õpetaja. Käis jesuiitide koolis. Oli katoliiklane. Ta filosofeerib elurõõmsalt ja maalähedaselt. Tema tekstid on suunatud haritud kaasinimestele, mitte professoritele. Samuti tegutses ta kirjanikuna. Hinge ja keha vastandamine. Hing on ainult inimesel, loomad on keerulised masinad. Ainult inimene ja tema hing on vabad. Tõsikindel teadmine "Arutlus meetodist". descartes´i filosoofia eesmärk on leida tõsikindel teadmine. Kahtluste puudumine- kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus- on kriteerium, millega tunnetust tuleb mõõta
Kui talle film ei meeldi, siis ta kahetseb kulutatud raha pärast. Seda filmi vaatas ta ainult ühe korra. _ _ [(p→q) ˄ (p→z) ˄q] → z _ _ 1)[(p→q) ˄q ] →p mt _ _ Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T 2) [(p→z) ˄ p ]→z mp Tuletis: august kahetseb kulutatud raha pärast Laulja Pink (31) filosofeerib: ’’Kui sul on hea hääl, siis sa laulad. Kui sul on huvitavad mõtted, siis sa räägid. Kui sul on hea keha, siis sa võtad riided seljast.’’ Kuid sul pole hea hääl, huvitavaid mõtteid ega hea keha! (’’Sellisel juhul muudkui muudad oma imagot ja pidutsed nagu loom’’. lõpetab Pink) Minu versioon: _ _ _ [(Hä→La) ˄ (Mõ→Rä) ˄ (Ke →Rii) ˄ (Hä˄Mõ˄Ke) ˄ ] → ? _ _ _
rumalamana. Ka tema rääkis üliinimesest , mis jõudis härra Mauruse kõrvu, kuid selle vastu ei teinud alguses härra Maurus midagi, sest Vladimir maksis hästi. Kuid viimaks lasi ta ikka enda arvates jutud liikvele, et Vladimir on Inglise juut. Härra Maurus seletas seda ainult Indrekule ja Vainukäole, kes ei võtnud tema sõnu tõsiselt. XXXIV Rimalda kirjutas uuesti Indrekule, mis aga põhjustas Indreku halva õppimise. Rimalda kirjutas, et kui igav tal seal saksamaal on ja veel filosofeerib vene suurkujude üle. Kirja lõpus küsib ta Indrekult küsimuse surma kohta, et kas surm inimesega mõnikord ka nõnda talitab nagu peremees vana koeraga, kuid seegi kord ei anna Ramilda oma aadressi, vaid ainult kirjutab. XXXV Kui Indrek sai kirja esimesel korral läbi siis tundis, et tal pole enam pead otsas ja klassis juba loobuti tema õpetamisest, sest temas ei olnud tükikestki õpihimu näha. See tekitas muret ka Molotovile, kes tänaval temaga rääkis
tohtinud olla haavlitega laetud, sest ta käis sellega märki laskmas ja kasutas ainult kuule ning seinal asunud kaheraudsel pyssil oli yks raud tyhjaks lastud, teine aga haavlitega laetud - seda aga ei pane enesetapja või õnnetuse läbi hukkunu mingi trikiga seinale tagasi. Nyyd tuleb teoses pikk ajaline paus ja järgmine sissekanne (tuletame meelde, et tegu on Jakobi päevaraamatuga) tehakse alles mitukymmend aastat hiljem, siis Jakob natuke filosofeerib (st on hakanud asju teise pilguga nägema ja Timo ei tundugi enam nõnda mõtetu tegelasena kui enne), ning annab teada, et ta reisib ära lõunasse, oma tervist parandama, ning annab oma päeviku nyyd juba admiraliks tõusnud Jyrile ja avaldab lootust, et Jyri seda ära ei viska, sest vastasel korral poleks sellel maailmal enam lootust. Veel paar asja mis enne välja jäid, ent teose sisu lahtimõtestamise seisukohast mõningast tähtsust evivad: *Timo 61
Èmile armastab inimesi, ta tahab neile meeldida. Seda enam tahab ta meeldida naisele. Tema vanus, kombed, kavatsused kõik ühineb selleks, et toita seda soovi. Èmile armastab üldse inimesi, kui omasarnaseid, aga rohkem armastab neid, kes temaga sarnanevad kõige enam. Ta õpib inimesi tundma nende kommete järgi, nagu ta neid enne ajaloos kirgede järgi õppis tundma, siis on tal sageli põhjust mõelda, mis meeldib või on inimsüdamele vastik. Nüüd on ta jõudnud niikaugele, et filosofeerib maitse põhialuste üle ja see õping on temale sel ajal kohasem. Et Èmile hoida puhas ja terve, võtan ma tarvitusele kaugeleulatuvamad abinõud. Lõbustuste keerises ei unusta ma kõnelusi kasulikest asjadest, juhtides tema tähelepanu sellele, mis on talle niihästi meeldivad, kui õpetlikud. See on lugemise ja meeldivate raamatute aeg. See on aeg, mil ta peab õppima kõnet analüüsima ja leidma kõneosavuse ning väljenduste ilu
ilmunud filosoofiline raamat (temalt ilmus veel kaks filosoofilist artiklit ja sõnaraamat rahvakoolidele. ,,Tõsikindlus" Antud teos koosneb filosoof Wittgensteini, kes tegeles Moore'i ,,terve mõistuse kaitsega", kirjapanekutest, mis pole mingil viisil ümber töötatud. Märkmed jagunevad nelja ossa ja kirjutised ise on lugejatele toodud paragrahvidena. Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber. Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein 19 läheb aga tõe uurimisega sügavamale. Ta väidab, et igat lauset saab teistest tuletada, aga tekib ka probleem- kuidas me teame, et esimene lause on kindel? Igal lausel ning teadmisel peab olema tõestus. Samuti otsib filosoof lause ,,ma tean" tähendust. mõtet. Paragrahv 59-s jõuatakse järelduseni, et
). o Mida puhtam hing seda lihtsam on tal pärast surma, sest kui hingel on ikka kehaga seotud ihad, siis ei saa ta rahulikult surnud olla, sest hing ei saa pärast surma neid asju, mis elusast peast olemas olid o Kui hing on kehas ja püüdleb kehaliste naudingute poole, oma keha teenimisele, siis see hing ei ole enam puhas. Ta muutub keha sarnaseks vastupidiselt hingele, kes filosofeerib ja püüdleb vaimsete väärtuste poole ja eraldab ennast võimalikult palju kehalistest ihadest. Seega, kui inimene sureb, siis saab ainult puhas hing vabalt minna taevaliku kauniduse juurde, sest ta ei võta midagi kehalist endaga kaasa. Kuid hing, kes on ennast keha sarnaseks teinud kardab surma ja nähtamatut ning seega võtab ta midagi kehast kaasa ja ei saa minna jumalate ja teiste tarkade juurde, vaid jääb maa peale nähtava
pystol, mis Timol käes oli, ei tohtinud olla haavlitega laetud, sest ta käis sellega märki laskmas ja kasutas ainult kuule ning seinal asunud kaheraudsel pyssil oli yks raud tyhjaks lastud, teine aga haavlitega laetud - seda aga ei pane enesetapja või õnnetuse läbi hukkunu mingi trikiga seinale tagasi. Nyyd tuleb teoses pikk ajaline paus ja järgmine sissekanne (tuletame meelde, et tegu on Jakobi päevaraamatuga) tehakse alles mitukymmend aastat hiljem, siis Jakob natuke filosofeerib (st on hakanud asju teise pilguga nägema ja Timo ei tundugi enam nõnda mõtetu tegelasena kui enne), ning annab teada, et ta reisib ära lõunasse, oma tervist parandama, ning annab oma päeviku nyyd juba admiraliks tõusnud Jyrile ja avaldab lootust, et Jyri seda ära ei viska, sest vastasel korral poleks sellel maailmal enam lootust. Veel paar asja mis enne välja jäid, ent teose sisu lahtimõtestamise seisukohast mõningast tähtsust evivad: *Timo 61
Levinil on olemas ka filosoofilised huvid, nagu Tolstoil endalgi. Levin on kahekordne nägemine. Ta 35 seisab eksistentsi äärel ja ühe silmaga vaatab nirvaanat, teisega sansaarat. Samsra siinpoolne elu, maine elu; üleminek. Inimene sünnib maailma palju kordi. Levin on väga kaine, hea reaalsusetunnetusega inimene. nirvana igavik, teispoolsus, maisest elust vabanemine. Tolstoi puhul tähendab see seda, et Levin filosofeerib, mõtleb elu mõtte üle. Tal on kontakt kosmosega. Raskused saavad ületada need inimesed, kes peale kire elavad kaasa ka kosmoseeksistentsile ja võtavad osa ka eksistentsi teistest sfääridest. Turgenevi arvates ei olnud Levin justkui elus inimene. ta on abstraktne. Levin tundub liialt ideaalsena. Veel tekkis küsimus, miks Anna lõpetab oma elu nii traagiliselt. Vronski läheb pärast Anna surma sõtta, mõeldes, et ta hukub seal. Anna venna elu koosnebki ainult pattudest, naisepetmisest
annaabi.ee 
