Ooper ''Boheem'' *kuupäev* toimus Estonia Rahvusooperis Giacomo Puccini ooper neljas vaatuses, mille puhul on tegu on igati mõnusa lavastusega, milles on nii klassikalisele ooperilavastusele omaseid elemente kui modernsust. Ooper on koostatud Luigi Illica ja Giuseppe Giacosa libreto Henri Murgeri romaani ,,Scènes de la vie de bohème" ainetel. Maailma esietendus toimus sel ooperil 1. veebruaril 1896 Teatro Regios, Torinos, esietendus Eestis toimus aga 29. oktoobril, 2010. Muusikaline juht ja dirigent on Arvo Volmer, lavakujunduse on teinud Ran Arthur Braun ja Riccardo Gallino Itaaliast. Noor lavastaja Ran Arthur Braun on otsinud võimalusi jutustada lugu oma vaatenurgast - näiteks on ta traditsioonilise materjali uudsel ja põneval viisil esitamiseks kasutanud kaasaegseid multimeedia vahendeid, seal on traditsiooniline ooperikäsitlus koos moodsa videokunsti abil tekitatud ruumilahendus...
Romantism 1. Mis iseloomustab sellist kunstivoogu nagu ,,romantism"? Romantism avaldus maalikunstis ja graafikas. Pearõhk asetati koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitusele. Romantismiaja arhitektuurile on iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. 2. Mida tähendab boheemlus ja boheem? Boheemlus isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste normaalset elu trotsiv käitumine. Boheemlane peab kunstnikuks olemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. 3. Mis toimus romantistlikus arhitektuuris? Klassitsistlikesse ehitistesse lükati varem esinenud stiilide elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. 4. Mis on historitsism? Mõne vana stiili jäljendamine. 5. Mis on eklektika?
Jaakko Ryhäneni juhendamisel ning 2005-2006 Karlsruhe Muusikakõrgkoolis professorite Mitsuko Shirai ja Hartmuth Höll'i lied klassis. Ta on osa võtnud mitmete maailmakuulsate muusikute meistrikursustest (E. Söderström, I. Gage, E. Kirkby, W. Vernocci jpt.). Ta on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, nende seas Krahvinna (Mozart “Figaro pulm”), Donna Anna (Mozart "Don Giovanni), Mimi (Puccini “Boheem”), Cio-cio-san (Puccini “Madama Butterfly”), Tosca (Puccini “Tosca”), Elisabeth (Verdi “Don Carlos”), Desdemona (Verdi “Othello”), Violetta (Verdi “ Traviata”), Elvira (Verdi “Ernani”), Amelia (Verdi “Maskiball”), Lady Macbeth (Verdi “Macbeth”), Aida (Verdi "Aida"), Venus (Wagner “Tannhäuser”), Liisa (Tšaikovski "Padaemand"), Santuzza (Mascagni "Talupoja au") jpt. Pille Lill on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades
1890.aastal tungis Itaalia ooperisse. Pärit on prantsuse naturalismist (tõetruu kujutamine). Esindajad muusikas: Mascagni (,,Talupoja au" - ülestõusmispühad); Leoncavallo (,,Pajatsid" noore naise ja mehe armastus; päriselt saavad 2 inimest surma); Puccini. Mascagni ja Leoncavallo teosed on lühikesed ning seetõttu esitatakse need koos ühel õhtul. PUCCINI Itaalia helilooja Sündinud Lucca külas, kuid lahkus sealt Õppis Milano konservatooriumis ,,Boheem" ,,Tosca" ,,Madame" ,,Turandot" ,,Butterfly" 3 lühiooperit (ühevaatuselised) triloogia 1) ,,Mantel"; 2) ,,Õde Angelika"; 3) ,,Gianni Schicchi" ROSSINI BIZET VERDI WAGNER MASCAGNI LEONCAVA PUCCINI LLO
Ado Reinvald Ado Reinvald oli 19. sajandi lõpu rahvalik luuletaja, jutu- ning näitekirjanik, talupoeg- boheem, sündis 21.novembril 1847. aastal Viljandimaal talurentniku pojana. Tema hariduskäik oli lühike. Reinvaldi koolitee kestis vaid ühe aasta. 14-aastaselt õppis ta ühe talve Soone külakoolis. Edaspidi täiendas ta end iseõppimise teel. Alates 1867. aastast oli Reinvald Ilissa talu peremees ja ta tegi suuri plaane, et luua oma talust kohaliku kultuurielu keskus. Kuid 1894. aastal läks talu pankrotti ja see müüdi oksjonil, Reinvald rändas ringi, kuni ostis maja Elvas,
Estonia sügishooajal". On terve rida oopereid, mida iga teater arvab kohustuslikuks repertuaaris hoida ja millelt loodetakse publikumenu. See kokkuleppeline repertuaarieeskiri ehk -kaanon kujunes aegamisi välja XX sajandi alguseks. Tollal oli see siiski tunduvalt mitmekülgsem kui praegu, sest XX sajandil toimus veel omakorda selle kaanoni kitsenemine. Bizet' ,,Carmen", Verdi ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,La Traviata" ja ,,Aida", Puccini ,,Boheem" ja ,,Madame Butterfly" on selle kaanoni põhiteosed, heal juhul lisatakse ka näpuotsatäis Mozartit (,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", viimasel ajal ka ,,Cosi fan tutte"). Teatrijuhtide köietants seisneb tasakaalu leidmises nende teoste ja vähem mängitud ning uute teoste vahel. Eesti kahe ooperiteatri, "Estonia" ja "Vanemuise" sügishooaja esietendused kuuluvad peamiselt repertuaari konservatiivsesse poolde: "Aida", "Estonias" ning "Madame Butterfly" ja "Traviata" "Vanemuises"
o "Idomeneo" (München 1781) o "Röövimine serailist" (Die Entführung aus dem Serail; Viin 1782) o "Figaro pulm" (Le Nozze di Figaro; Viin 1786) o "Don Juan" (Don Giovanni; Praha 1787) o "Cosi fan tutte" (Viin 1790) o "Tituse halastus" (La clemenza di Tito; Praha 1791) o "Võluflööt" (Die Zauberflöte; Viin 1791) · Giacomo Puccini o "Edgar" (Milano, 1889) o "Manon Lescaut" (Torino 1893) o "Boheem" (La bohème; Torino 1896) o "Tosca" (Rooma 1900) o "Madame Butterfly" (Madama Butterfly; Milano 1904) o "Tütarlaps kuldsest läänest" (La fanciulla del West; New York 1910) o "Pääsuke" (La rondine; Montecarlo, 1917) · Giuseppe Verdi o "Nabucco" (Milano 1842) o "Macbeth" (Firenze 1847) o "Rigoletto" (Veneetsia 1851) o "Trubaduur" (Il trovatore; Rooma 1853)
professionaalne kahese koosseisuga sümfooniaorkester ainuõige. uriidiliselt on Pärnu linnaorkester Pärnu linnavalitsuse hallatav etendusasutus. Ühisprojektides Pärnu teatriga "Endla" on rambivalgust näinud "Zorbas", "Teatrilaev", ""Valge Hobuse" võõrastemaja", "Kardemoni linna rahvas ja röövlid", O. Ehala muusikal "Thijl Ulenspiegel" ja F. Poulenc'i "Inimese hääl". Koostöös Vaasa Ooperiga toodi 1997. aastal Pärnus lavale G. Puccini ooper "Boheem". Dirigeeris Zheng Xiaoying (Hiina). Paljude Pärnu Linnaorkestriga esinenud solistide seas on ka maailmamainega viiuldajad Liana Issakadze (Venemaa), Sergei Stadler (Venemaa), Xiang Gao (USA) ning pianistid Chitose Okashiro (USA) ja Kalle Randalu. Orkestrit on juhatanud Loit Lepalaan (peadirigent 1994-97), Toomas Kapten, Mati Uffert, Andrus Kallastu, Mati Pdra, Guido Kriik, Jüri Alperten (peadirigent aastast
Sellele eelneb tavaliselt jutustav kõnelaul retsitatiiv. Mitme tegelase ühislaulu nim. ansambliks. Kahe laulja kooslaul on duett, kolm lauljat moodustavad trio ja neli lauljat kvarteti. Koori ül on massitseenides väljandada tundeid. Kogu etendust juhatab dirigent. Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. Maailmakuulsad ooperid : Wolfgang Amadeus Mozart, "Figaro pulm", "Võluflööt" Georges Bizet, "Carmen" Giuseppe Verdi, "Traviata", "Rigoletto", "Aida" Giacomo Puccini, "Boheem", "Tosca", "Madame Butterfly" Operett. Operett on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. Opereti tegelastest kerkivad esiplaanile kaks paari: esimene armastaja ja primadonna ning pisut koomiline meesosatäitja ja kelmikas naisosatäitja. Peale solistide osalevad operetis ka koor ja orkester.
http://www.opera.ee/estoonlane/helgi-sallo/ http://www.efis.ee/et/inimesed/id/2917/fotod Rollid Helgi Sallo on loonud arvukalt armastatud rolle nii muusikalides, sõnalavastustes kui ooperites. Nendest olulisemad on Maria (Bernsteini ,,West Side Story"), Loe Lane/Bianca (Porteri ,,Suudle mind, Kate"), Pipi (Vinteri/Raudmäe ,,Pipi Pikksukk"), Aldonza/Dulcinea (Leigh' ,,Mees La Manchast"), Zerlina (Mozarti ,,Don Giovanni"), Musetta (Puccini ,,Boheem"), Irina Nikitina/Veera Satrova (,,Kaks kevadpäeva", Dunajevski muusikale), Fran Kubelik (Bacharachi ,,Tõotused, tõotused..."), Ännchen (Weberi ,,Nõidkütt"), proua Pfeil ja proua Krone (Mozarti ,,Teatridirektor"), Maenka (Smetana ,,Müüdud mõrsja"), Sally ja preili Schneider (Kanderi ,,Cabaret"), Mary Poppins (Shermani ,,Mary Poppins"), Golde (Bocki ,,Viiuldaja katusel"), Mariza (Kálmáni ,,Krahvinna Mariza"), Papagena (Mozarti
Georg Friedrich Händel, “Julius Caesar”, “Herxes” Wolfgang Amadeus Mozart, “Figaro pulm”, “Võluflööt” Gioacchino Rossini, “Sevilla habemeajaja” Richard Wagner, “Lendav hollandlane” Mihhail Glinka, “Ruslan ja Ludmilla” Modest Mussorgski, “Boriss Godunov” Pjotr Tšaikovski, “Jevgeni Onegin”, “Padaemand” Georges Bizet, “Carmen” Giuseppe Verdi, “Traviata”, “Rigoletto”, “Aida” Giacomo Puccini, “Boheem”, “Tosca”, “Madame Butterfly” KUULSAID OOPERILAULJAID. Miliza Korjus (1908-1980) Montserrat Caballe´ Enrico Caruso (1873-1921) Luciano Pavarotti Jose Carreras EESTI OOPER Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- “Estonia” teater Tallinnas ning “Vanemuine” Tartus. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) “Vikerlased”, mille esietendus toimus “Estonia” teatris 1928.aastal EESTI OOPEREID. •Gustav Ernesaks, “Tormide rand”,
ja Wagneri stiilidest, mis jäi kogu tema loomingu põhiiseärasuseks. See väljendub mitmel moel esiteks Puccini kasutas läbikomponeeritust oma teostes (kadusid ära eraldi soolonumbrid ja ansamblid), mille alustajaks oli Wagner. Samuti kasutas Puccini tihti Wagneri juhtmotiivi ideed. Verdilt võttis Puccini üle häälekäsitluse (orkester on eelkäige häälte saatja, mitte niivõrd tegelaste hingeelu kandja) ja meloodia lihtsuse. "Boheem" toob ooperikunsti uue lähenemise sisulise poole pealt: Puccini ei kartnud lavale tuua tavaelu lihtsaid probleeme. Muusikalise poole pealt on oluline ka orkestrivärvide värskus, koomiliste ja traagiliste elementide koos kasutamine. OOPERID · "Vilid" ("Le Villi"; esietendus Milanos 1884) · "Edgar" (Milano, 1889) · "Manon Lescaut" (Torino, 1893) · "Boheem" ("La bohème"; Torino, 1896) · "Tosca" (Rooma, 1900)
1. Koloratuursopran. Koloratuursopranitel on kergem ja kõrgem hääl. Nende hääle ulatus on 2,5 oktaavi ja lõppeb 3. oktaavi f-ga. Mõni laulab isegi 4. oktaavi c-ni. Pisut kõrgem, kui lüüriline sopran, võimeline laulma eriti virtuoosseid partiisid. Kõige tuntum koloratuursopran Eestis on Margarita Voites. 2. Lüüriline sopran Lüüriline sopran on kõige loomulikum naisehääl. Kerge ja särava tämbriga. Lüürilised sopranid ooperites on näiteks Mimi (Boheem/Puccini), Pamina (Võluflööt/Mozart) ja Marguerite (Faust/Gounod). 3. Dramaatiline sopran Dramaatiline sopran sobib Wagneri ja Verdi ooperitesse, kuid nende puudusel laulavad dramaatilist sopranit lüürilised sopranid ja mõnikord ka kõrgete nootidega metsosopranid. Eriti kandva tooniga, laulab ooperis dramaatilisi rolle. Dramaatilised sopranid on näiteks Aida (Aida/Verdi), Elsa (Lohengrin/Wagner) ja Floria Tosca (Tosca/Puccini). 4. Subrett
Huvitav oli ka kuulata maailmakuulsat koloratuursopran Margarita Voitest, kes esitas G. Donizetti Lucia kavantiini ooperist ,,Lucia di Lammermoor" , mis oli lauldud väga professionaalselt, terava ning kõrge häälega , avatult ja kurvalt. Tal on ebamaiselt hea tämber ning ta oskab oma häält hästi kõlama panna. Pärast kuulsime Aare Saali esituses G. Verdi aariat ooperist ,,Ernani" ja järgnevalt liitus temaga ka Oliver Kuusik, koos esitati G. Puccini duett ooperist ,,Boheem" ja sama autori aaria ooperist ,,Tosca" Pille Lille (sopran) esituses. Esitus oli väga õrn, sügav, kõrgenev ning tundeküllane. Kontserdi lõpetasid Oleg Orlovs ja Mart Madiste G. Puccini aariaga ,,Turandot" ning hiljem liitusid nendega kõik lauljad. See oli vaieldamatult sobivaim laul lõpuks, kõik laulsid hingest ning kartmatult ja võimsalt. Publiku tungival soovil aplausi läbi esitasid nad selle laulu uuesti.
Pärast prooviesinemisi Maria teatri juhtkonna ees võttis dirigent Valeri Gergijev ta oma hoole alla. Anna tegi oma ooperilaulja debüüdi Maria teatris etendatud Mozarti "Figaro pulmas". Aastal 1995, kui Anna oli 24-aastane tegi ta debüüdi Ameerikas San Francisco Ooperiteatris, lauldes Mihhail Glinka ooperis "Ruslan ja Ljudmilla". Ta on olnud edukas ka bel cantos ning romantilistes rollides nagu Gilda osa Giuseppe Verdi ooperist "Rigoletto", Musetta roll Giacomo Puccini ooperis "Boheem" ja teised.Aastal 2002 esines Anna esmakordselt Metropolitan Operas Sergei Prokofjevi ooperis "Sõda ja rahu", rolliks Natasa. Sellest hoolimata olid tal uued esinemised juba jaanuaris 2009.10. oktoobrist 2010. a. alates on Saksamaal ja Austrias linal film La Boheme. Commedia del'arte stiilis buffa-ooperit "Don Pasquale" peetakse helilooja tehniliselt parimaks tööks, mis on püsinud tänaseni muusikateatrite populaarsete ja pidevalt esitatavate ooperite nimistus
MAAILMAKUULSAID OOPEREID Claudio Monteverdi, "Orfeus" Georg Friedrich Händel, "Julius Caesar", "Herxes" Wolfgang Amadeus Mozart, "Figaro pulm", "Võluflööt" Gioacchino Rossini, "Sevilla habemeajaja" Richard Wagner, "Lendav hollandlane" Mihhail Glinka, "Ruslan ja Ludmilla" Modest Mussorgski, "Boriss Godunov" Pjotr Tsaikovski, "Jevgeni Onegin", "Padaemand" Georges Bizet, "Carmen" Giuseppe Verdi, "Traviata", "Rigoletto", "Aida" Giacomo Puccini, "Boheem", "Tosca", "Madame Butterfly" KUULSAID OOPERILAULJAID Miliza Korjus (1908-1980) Maria Kallas (1923-1977) Janet Baker (1906-1975) Birgit Nilsson Montserrat Caballe´ Enrico Caruso (1873-1921) Luciano Pavarotti Jose Carreras KUULSAID OOPERIDIRIGENTE Arturo Toscanini (1867-1957) Wilhelm Furtwängler (1886-1954) Herbert von Karajan (1908-1989) EESTI OOPER Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- "Estonia" teater Tallinnas ning "Vanemuine" Tartus.
2) Duett 3) Koor 4) Avamäng 5) Intermezzo 6) Retsitatiiv Tuntud heliloojad ja teosed G. F. Händel „Julius Caesar″, „Xerxes″ W. A. Mozart „Figaro pulm″, „Don Giovanni″, „Võluflööt″ G. Rossini „Sevilla habemeajaja″ C. M. von Weber „Nõidkütt″ R. Wagner „Lendav hollandlane″, „Tannhäuser″ G. Bizet „Carmen″ P. Tśaikovski „Jevgeni Onegin″, „Padaemand″ G. Puccini „Boheem″, „Tosca″, „Madame Butterfly″ G. Verdi „Aida″, „La Traviata″, „Rigoletto″ Ajalugu Ooper oli varaseim muusikateatri alaliik, mis kujunes välja 17. sajandi Itaalias. Ooperi vanimaid eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskajal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi -
meistrikursustel. Alates 1993. aasta augustist töötab Lauri Sirp Vanemuise teatris. Ta on dirigeerinud peaaegu kõiki Vanemuise repertuaaris olevaid lavastusi, juhatanud mitmeid sümfooniakontserte ja Britteni ooperi "Lucretia teotamine" kontsertettekannet. Lauri Sirp on assisteerinud maestro Carlo Felice Cillariot tema Tartu kontsertide ja ooperite ettevalmistamisel. Ta on dirigeerinud järgmisi lavastusi: Leoncavallo "Pajatsid", Verdi "Traviata" ja "Maskiball", Puccini "Boheem" ja "Madama Butterfly", Rossini "Itaallanna Alzhiiris" ja "Sevilla habemeajaja", Mozarti "Haaremirööv" ja "Cosi fan tutte", Tsaikovski "Jevgeni Onegin", Prokofjevi "Romeo ja Julia" ja "Tuhkatriinu", Bernsteini "West Side Story" jt. Lauri Sirp on teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga. Alates 2003. aasta kevadest dirigeerib etendusi Rahvusooperis Estonia. 2004 sai Richard Wagneri stipendiumi. 2007
'Norma', 'Puritaanid' Giuseppe Verdi – 'La Traviata', 'Rigoletto', 'Trubaduur' Ooper 19. sajandil (Itaalia ’verism’, prantsusmaa) Vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideaalid kõlasid ooperilavadelt. Zanrid: lüüriline draama, koomiline ooper, realistlik ooper, suur ooper. Pietro Mascagni – Kirjutas oopereid. 'Talupoja au' (verismi tähtteos) Ruggiero Leoncavallo – ooperid 'Pagliacci', 'Der Ronald' Giacomo Puccini – ooperid 'Boheem', 'Madame Butterfly' Giacomo Meyerbeer (prantsusmaa) – ühendas saksa orkestri itaalia vokaalžanriga. Ooperid 'Robert-saatan', 'Hugenotid' Georges Bizet – Orkestriteosed, klaverimuusika, laulud. Pärusmaaks siiski ooper. Jõuline, realistlik, eripärane. 'Carmen' Ooper 19. sajandil (Saksa ja vene) Carl Maria von Weber – ooperid 'Nõidkütt', 'Oberon'. Esimene natsionalistlik helilooja. Kirjutas veel 2 missat. 2 sümfooniat, instrumentaalkontserte. Richard Wagner - 19
Monteverdi "Orpheus" Mozart "Võluflööt", "Figaro pulm", "Don Giovanni", "Figaro pulm" G. Rossini "Sevilla habemeajaja" Weber "Nõidkütt" -esimene rahvuslik ooper muusikaloos, kus kasutati saksa rahvameloodiaid Wagner "Lendav hollandlane","Lohengrin", "Tannhäuser", M. Glinka ( vene rahvusliku koolkonna rajaj) "Ivan Sussanin", "Ruslan ja Ludmilla" Mussorgski "Boriss Godunov" Bizet "Carmen" G. Verdi "Traviata", "Aida","Rigoletto", "Trubaduur", "Nabucco" Puccini "Madame Butterfly", "Tosca","Boheem" NB! ESMALT LOE KONSPEKT LÄBI NING VASTA SEEJÄREL KÜSIMUSTELE! 1. Koosta ooperi definitsioon! 2. Kuidas valmib ooper? 3. Millised muusikalised numbrid on ooperis, kuidas jaguneb etendus? 4. Millisesse kahte rühma liigitatakse ooperid? 5. MiLlised etendused olid juba olnud enne ooperi sündi? 6. Millise etendusega on tegemist :kontrastne, kerge, lõbus lavalis-muusikaline vahepala renessansiaegsetes õukonnapidustustes? 7
ta üleöö kuulsaks. Ooper ühes vaatuses. Intermezzo instrumentaalne vahemäng vaatuste vahel. · Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) temal samuti 1 ooper (,,Pajatsid"), kahevaatuseline, veidi pikem. Pajats kloun. · Giacomo Puccini (1858-1924) Puccini Itaalia helilooja, verismi peamisi esindajaid muusikas. Innustust sai teiste ooperitest. Lõpetas Milano konservatooriumi. Maailmakuulsuse tõid talle järgmised ooperid: · ,,Boheem" 1896 · ,,Tosca" 1900 · ,,Madame Butterfly" 1904 · ,,Turandot" 1926 Turandot: Esietendus 1926. Selle ooperi on kirjutanud lõpuni teine helilooja (F. Alfano). Prints Galafi (?) aaria ,,Nessun dorma". 3 tenorit Pavarotti, Domingo ja Carneras. Puccini loonud ka triloogia: 3 ühevaatuselist ooperit, 1918. 1. ,,Mantel" 2. ,,Õde Angelika" 3. ,,Gianni Schicchi" koomiline ooper. Sealt pärit Lauretta aaria ,,O mio babbino caro". KT-s vaja tunda oopereid
"Laulu ja mängu leht" (noodilisaga), üllitas koorilaulukogumikke ning oli II, IV, V ja VI üldlaulupeo üldjuhte. Tubin, Eduard (18.06.1905 17.11.1982) Helilooja. Lõpetas 1926 Tartu Õpetajate Seminari ja 1930 kompositsiooni erialal Tartu Kõrgema Muusikakooli Heino Elleri õpilasena. Täiendas end 1931 Viinis ja 1938 Budapestis. Töötas 1926--1930 õpetajana Nõos ning "Vanemuise" dirigendina, kus juhatas selliseid teoseid nagu Tsaikovski "Jevgeni Onegin" (1934 ja 1939), Puccini "Boheem" (1935 ja 1943) ja "Madame Butterfly" (1941), Verdi "Traviata" (1940), Dzerzinski Vaikne Don (1940), Flotow' "Martha" (1942), Tubina "Kratt" (1943), Nielseni "Laksmi" (1944). Juhatas 1928--1944 Tartu Meestelaulu Seltsi koori ja 1931--1935 "Vanemuise" muusikaosakonna segakoori ning sümfooniakontserte. Põgenes 1944 Rootsi. Töötas 1945--72 Drottningholmi lossiteatris vanade ooperite ja ballettide partituuride restaureerijana, juhatas 1945--59 ja 1975--82 Stockholmi eesti meeskoori.
Vincenzo Bellini (1801-1835) ooper"Norma" 19.saj lõpul tekkis Itaalias veristlik ooper kujutatakse elu sellisena nagu ta on, tegelased igapäevast, alamrahvas, rõhutatud emotsionaalsus (aariates kostub lausa nuukseid), peategelase hukk. Seda ooperitüüpi viljelesid Pietro Mascagni (1863-1945) ooper "Talupoja au" kauni meloodiaga väga tuntud K: Intermezzo (vahemäng) Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) ooper "Pajatsid" Giacomo Puccini (1858-1924) ooperid "Boheem", "Tosca" üliemotsionaalne K: Cavaradossi (üks peategelastest) aaria, ooper"Madame Butterfly" Operett tekkis 19.saj keskpaigas Prantsusmaal. Iseloomulik sündmused kaasajas, armastuse keerdkäigud, õnnelik lõpp, muusikaliselt lihtsam kui ooper, lisatud kõnedialoogid, rohkesti tantsulist muusikat. Rajaja Jacques Offenbach (1819-1880) loonud üle 100 lavateose, oopereid ja operette. Operetid "Orfeus põrgus", "Ilus Helena" Viinis sai operett kuulsaks
Samuti kasutas Puccini teose struktureerimisel Wagneri ooperistiili meenutavaid juhtmotiive. Verdilt võttis Puccini üle häälekäsitluse ja meloodia lihtsuse. "Boheemist" alates ei kartnud Puccini enam lavale tuua tavaliste inimeste lihtsaid probleeme, mis teda enim inspireerisid. Pietro Mascagni (1863 Livorno – 1945 Rooma) oli itaalia helilooja ja dirigent. Kuulus koos Ruggero Leoncavallo (“Pajatsid”), Francesco Cilea (“Adriana Lecouvreur”), Giacomo Puccini (“Boheem”, “Tosca”, “Turandot”), Alberto Franchetti ja Umberto Giordanoga (“Fedora”) Itaalia ooperi verismi koolkonda. Tema oopereid iseloomustab deklamatsiooni lai kasutamine ja dramaatilisus muusikas ja ooperi sisus ning vokaalliini äärmine jõulisus. Samuti see, et šüžeed tulenesid tihtipeale kaasaegsest ühiskonnast ning peategelased olid tavalised inimesed rahva seast, mitte enam aristokraadid, kuningad ja kuningannad. Mascagni komponeeris 15
Suurematest rollidest loobus ta aastal 1998. Alates aastast 1997 töötab ta Estonias ka näitejuhina. Alfred Doolittle, Eliza Doolittle'i isa-Mart Laur Mart Laur on lõpetanud Eesti Riikliku Konservatooriumi laulmise erialal. M.Laur on olnud koorilaulja Rahvusooper "Estonia" ooperikooris ja RAM-is. Tema rolle: Sarastro (Mozarti "Võluflööt"), Dulcamara (Donizetti "Armujook"), 11 Uberto (Pergolesi "Teenija-käskijanna"), Colline (Puccini "Boheem"), Bartolo (Paisiello "Sevilla habemeajaja"), Bartolo (Mozarti "Figaro pulm"), Basilio (Rossini "Sevilla habemeajaja") jne. 12 Põgusal Leedist nii möödnund kui tulevatsel aegadel Edrik Kerge paarisõnaga eellugu 2008.aastal 3.aprillil esietenduvale " Minu veetleva leedi" esietenudsel : Peaaegu nelikümmend viis aastat tagasi, kui 1963ndal aastal "Minu veetlev leedi"
III periood 1862-93 "Saatuse jõud" 62, "Don Carlos"67, "Aida" 71, "Othello"87, "Falstaff"93. 1. Lõpetatud numbrid peaaegu puuduvad 2. Lavalised draamad (Wagneril muusikalised draamad) 3. Orkestri osatähtsuse tõus 4. Kasutab juhtmotiive, kuid tunduvalt vähem kui Wagner. Kogu elu ja eriti viimasel perioodil pani Verdi suurt rõhku libretodele. Verismi noorema generatsiooni tähtsaim on Giacomo Puccini (1858-1924), kes sündis Luccas ja õppis Milaanos. Tema tähtsamad ooperid on: Boheem 1896, Tosca 1900, Madame Butterflay 1904, Tütarlaps kuldsest Läänest 1910, Trittico 3 ühevaatuselist ooperit 1918, Turandot 1926( lõpetatud Alfano poolt.). Realistlik ooper Georges Bizet (1838-75) Sündis Pariisis muusikute peres. 1848 asus õppima Pariisi konservatooriumi, õpetajaks oli J. F. Halevy suure ooperi helilooja. 1858-60 oli Bizet´ tänu Rooma preemiale Itaalias. 1860 tuli tagasi Pariisi, kus õitses ooper, sümfooniline muusika oli tahaplaanil. Alles 1871.a.
,,Sõnadeta romanssidega" kirjutas manifestliku luuletuse ,,Luulekunst", mis ilmus tunduvalt hiljem. Sümbolistidest luuletajate noorem põlvkond võttis selle oma lipukirjaks. Rimbaud kirjutas mõned enda varajased luuletused traditsioonilises vormis. Neiski oli kujundipeenust, mis lubas aimata luuletajaannet. 1871. aasta luuletustes ,,Jeanne-Marie käed" ja ,,Taas tuleb rahvas Pariisi" imetles ta kommunaaride üritust. Sonett ,,Magaja orus" peegeldab sõja ja vägivalla traagikat. ,,Mu boheem" ja ,,Purjus paat" kätkevad ootamatut värskust, noort vabadusejanu ja elutäiuse ootust. Sonetis ,,Vokaalid" viitas ta sümbolivõimalustele keeles ja selle üksustes enestes. Mõjukaimaks teoseks kujunes ,,Illuminatsioonid" (,,Valgustused"), mis oli peaasjalikult kirjutatud rütmilises proosas. S-o muljete, assotsiatsioonide, nägemuste ja sümbolite keeruline kogum, mis oma filosoofias osutab vabaduse ja elutäiuse ideaalidele
romanssidega" kirjutas manifestliku luuletuse ,,Luulekunst", mis ilmus tunduvalt hiljem. Sümbolistidest luuletajate noorem põlvkond võttis selle oma lipukirjaks. Rimbaud kirjutas mõned enda varajased luuletused traditsioonilises vormis. Neiski oli kujundipeenust, mis lubas aimata luuletajaannet. 1871. aasta luuletustes ,,Jeanne-Marie käed" ja ,,Taas tuleb rahvas Pariisi" imetles ta kommunaaride üritust. Sonett ,,Magaja orus" peegeldab sõja ja vägivalla traagikat. ,,Mu boheem" ja ,,Purjus paat" kätkevad ootamatut värskust, noort vabadusejanu ja elutäiuse ootust. Sonetis ,,Vokaalid" viitas ta sümbolivõimalustele keeles ja selle üksustes enestes. Mõjukaimaks teoseks kujunes ,,Illuminatsioonid" (,,Valgustused"), mis oli peaasjalikult kirjutatud rütmilises proosas. S-o muljete, assotsiatsioonide, nägemuste ja sümbolite keeruline kogum, mis oma filosoofias osutab vabaduse ja elutäiuse ideaalidele. Rimbaud' süvateadvuslikest vaistteostest
• ooperi alguses on proloog – laval. Komponist valutab pead, kuidas omavahel erinevaid žanreid segada. • opera seria – primadonna ehk Adriane üksikul saarel • commedia dell'arte – saare täidab komöödia trupp Zerbinetta juhtimisel Olukord Itaalia ooperi 20. saj. algul Giacomo Puccini (1858–1942) (Itaalia 19. saj. romantilist ooperit tuntakse nime all melodramma, nt. Donitzetti, Verdi) Impressionistlike kõlavärve (mitte päris Debusst) võime leida: • Boheem (1896) • Madam Butterfly (1904) • Turandot (1926) Lõpetamata ooper Kohati vaba tonaalsuse käsitlus. (Esineb lõike, kus on atonaalseid kohti, kromatiseeritud harmooniat, kuid see on mahedam, kui Straussil) Või vastupidi: Madam Butterflys taotleb Puccini jaapanipärast primitiivsust (heas mõttes lihtsust) Itaalia muusikamaailmas eksisteerisid nö. „Parteid“ kes käisid vastastikku erinevate heliloojate oopereid välja vilistamas.
Verne'i romaane. Tema ettekujutus piirdus sellega. Maailm on otsekui purjus laev, mille kapten ka loomulikult purjus, maailm vänderdab ja tal pole selget sihti. Läheb loojangu ja hävingu poole. Uue maailma jaoks need ei kehti need nõuded, vanad väärtused on tühjaks jooksnud ja asemele pole midagi tulnud. Eesti keelde tõlkinud Marie Under. Luulekogud, mis on pealkirjad, et ilmutuslikud: ,,Valgustused", ,,Suvi põrgus". Luuletused ,,Magaja orus", ,,Mu boheem." Rimbaud ja üldse sümbolistid kirjeldavad palju tundmusi looduse kaudu. Zanriteks on sonetid. 15. G. de Maupassant'i elu ja looming 1850-1893. loomingus ja eluvaadetes palju sarnast Tsehhoviga. Sündis Normandias Põhja- Prantsusmaal väga vanasse aadlisuguvõssa ja kurval kombel läksid tema vanemad kohe pärast tema sündi lahku. Niiet paleuseks, vormijaks või suunajaks esimese hooga ema, kes on väga
annaabi.ee 
