Romantismi tunnused, muusikažanrid, heliloojad (1)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

20

doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.

Muusikaajalugu

6

docx

Romantismiajastu heliloojad

ROMANTISM 1. Romantismi mõiste ning selle valdkonnad Romantism - 19. saj Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund Läbivad teemad: üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus. Tundekunst. Kirjandus -> romantismi eelkäija sentimentalism ja tormi ja tungi liikumine 18. saj lõpul. Sentimentalismi meistriteos J. Wolfgang Goethe ‘’Noore Wertheri kannatused’’ — õnnetu armastuse temaatika. Romantismiajastu kirjanikud Prosper Merimee, Aleksandr Puškin. Tormi ja tungi kirjanduslik liikumine (Goethe, Herder, Schiller) — mõju näitekirjandusele =

Muusikaajalugu

2

docx

Romantism, heliloojad

põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming. Kunstis rõhutati minevikku, emotsionaalsust. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Tähtsamad muusikazanrid: sümfoonia, instrumentaalorkester, ooper, ballett, sümfooniline poeem, klaveriminiatuurid, operett. Programmiline muusika - st. et instrumentaalteosel on kindel süzee ehk tegevustik. Sageli oli aluseks mõni kirjandusteos, võis olla ka väljamõeldud lugu. Programmilisust näitab teose pealkiri, sageli lisas helilooja sõnalise kokkuvõtte ehk programmi. Tuntud romantikud olid H. Berlioz, R. Strauss, F. Schubert, R. Schumann, R. Wagner F. Schubert ­ 9 sümf. , kuulsaim loodud ,,Lõpetamata sümfoonia. Oli klassikalise ajastu suurim laulude looja. Tema soololaul muutub võrdseks instrumentaalzanritega. Tuntumad

Muusikaajalugu

6

rtf

Romantismi ajastu heliloojad

helitöö pealkiri. 4. Nimeta romantismi peamisi muusikažanreid. Vastus:Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud zanrid ja muusikavormid(nt .klassikaline sonaaditsükkel)Samas tekkisid ka täiesti uued zanrid ja tsüklid .Kammermuusikas kujunes välja klaverisaatega soololaulud,mida hakati koondama tsüklitesse. 5. Mis olid Franz Schuberti loomingu peamised teemad? Vastus:Schubert on romantilise stiili esimene silmapaistev helilooja. Tema muusikas on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused – pikk voolav meloodia (ka instrumentaalteostes), isikliku alatooniga meeleolud tundelisest lüürikast sügava traagikani, suured kontrastid. Paljud teosed jätkavad veel oma vormi ja faktuuriga klassikalist suunda, kuid uus on muusika sisu ja tunneteväljendus. 6. Mis žanrile pani aluse Schubert? Nimeta paar teost sellest žanrist. Vastus:Schubert oli ka esimene ,kes hakkas oma laule koondama

Muusikaajalugu

6

doc

Romantism, heliloojad

Muusika kuulamine: Klaverikontsert: soolopill + sümfooniaorkester 1) suurejooneline, rõõmsameelne, uhke, tihe vaibuva ja valjeneva vaheldumine, mänguline, lendlev, üsna tempokas, soolopill vaiksem ja õrnem, tantsuline klassitsism 2) Ehmatav algus, dramaatiline, kurb, mõtlik, sünge, kaasahaarav, teose keskpaik elavneb vaikselt, muutub väga rõõmsaks, seejärel vaibub ja tõsineb veidi, emotsionaalne ­ romantism Romantism Prantsuse revolutsiooni käigus toimuvad ülestõusud, mis surutakse alla, mis surub inimese alla ja tekib romantism. Iseloomulikud jooned: romantikud ütlevad, et see on kõige halvem aeg elamiseks, ülistatakse keskaega ja keskaja inimest. Romantismiajastu kangelased, peategelased tavaliselt murduvad. Kõige tähtsamaks saab indiviid(kõikide oma rõõmude ja muredega). Teosed sageli autobiograafilised(heliloojad räägivad oma emotsioonidest, kogemustest).

Muusika

6

docx

Romantismiaja muusika 19. sajand

K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks ­ vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid ­ hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus ­ sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi pille (tuuba,harf,löökpille,suurendatakse vaskpuhkpillide osakaalu), suurendatakse tunduvalt orkestri koosseisu ­ neljane koosseis (igat puhkpilli 4 ja ka keelpille poole rohkem) Luuakse nn programmilist instrumentaalmuusikat ­ muusika kirjeldab midagi muusikavälist, elulist. Muusikal võib olla arenev sündmustik, ta võib olla seotud kirjandusteose süzeega Luuakse uus muusikateose liik ­ sümfooniline poeem ­ mahukas üheosaline poeetiline programmiline teos (pealkirjastatud) sümfooniaorkestrile, tavaliselt sügavmõtteline. Eelmiste sajandite armastatumaks tantsukarakteriks oli menuett, siis 19.saj tantsuks saab valss. Nagu

Muusika

24

doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana

Muusika

17

docx

MUUSIKAAJALUGU

· Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn ­ öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"),

Muusika

Lisainfo

Kommentaarid (1)