Romantismi tunnused, muusikažanrid, heliloojad (1)

ROMANTISM I

• 19.sajand-20.sajand
  
• 19.sajandi kunstisuund , mis sai alguse kirjandusest.
  
• Levis edasi kirjutatavasse kunsti ja muusikasse.
  
• 19.sajandil sai „romantiline“ tähenduse tundeline .
  
• Romantilise mõtte tekkepõhjuseks oli pettumine Prantsuse revulutsiooniks.
  
• Kunst sai väljapääsuks argielust ning huvi kultuuri vastu oli väga suur.
  
• Ühiskond rõhutas üksikisikut nagu ei iial varem.
  
• Sümpaatia rõhutute vastu, huvi lihtrahva ja laste vastu.
  
• Usk inimesse ja tema saatusesse on seotud just selle ajastuga.
  

TUNNUSED

• Tunded olid mõistusest tähtsamad
  
• Põgeneti oleviku eest
  
• Tunti huvi mineviku vastu
  
• Loodustemaatika
  
• Läbivaks teemaks oli üksindus
  

VÄLJENDUSVAHENDID

• Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalus
  
• Meloodia muutus väga laulvaks
  
• Harmoonia muutus keerukamaks
  
• Hakati kasutama rahvamuusikat
  

UUED MUUSIKAŽANRID

• Programmiline süit
  
• Programmiline sümfoonia
  
• Operett
  
• Sümfooniline poeem
  

Programmiline muusika on instrumentaalmuusika , millele hlilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks.

• Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides.
  
• Muusikaõpetus kuulus hea kasvatusse, tekkisid konservatooriumid.
  
• Tekkis muusikakriitika
  
• Tekkis teadlikkud muusikaajaloost
  
• Muusika liikus 19.sajandil kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem.
  
• Rohamtismi ajastu inimene soovis tunnetada kõiki kogemusi maksimaalsel tasemel.
  

HELILOOJAD - ROMANTIKUD

• Franz Schubert
  
• Robert Schumann
  
• Johannes Brahms
  
• Richard Wagner
  
• Edvard Grieg
  
• Ferenc Liszt
  
• Fryderyk Chopin
  
• Hector Berlioz
  
• Giuseppe Verdi
  
• Pjotr Tšaikovski
  

ROMANTISM II

• Tunded
  
• Romantikud on öelnud, et mõistus võib eksida, kuid tunne ei eksi kunagi.
  
• Esimesel kohal inimese sisemaailm
  
• Neil on ebamaiselt kaunid ideaalid ja unelmad
  
• Inimesed, kes kõiki tundeid välja näitavad
  
• Romantilisele kunstile on omane karakterite, meeleolude ja koloriidi kontrastid .
  
• Ilu otsinguid põgeneb kangelane minevikku, unistustesse, muinasjutu maale, looduslähedaste rahvaste juures, kuid leidmata hingerahu.
  
• Viisid on enneolematult kaunid
  
• Muusikal on tihe side kirjanduse ja kunstiga
  
• Kasutati legende, eeposeid jne, ka instrumentaalmuusika loomisel.
  
• Esikohal tekstiga seotud muusika
  
• Vokaalmuusikast laulud
  

Lavateostest ooperid

• Uueks žanriks kujunes operett
  

PROGRAMMILISED LÜHIPALAD, KUS KASUTATI ERINEVAID NIMETUSI:
Bagadell- miniatuur , pisipala
Ekspropt- hetke teos
Intermezzo- vahepala
Elleegia- kaebelaul
Humoresk - naljatlev pala
Nokturn - ööpala
Barkarool- paadimehe laul
Rapsoodia- rahvaviisidel põhinev fantaasia orkestrile, klaverile või mõnele teisele pillile.
FRANZ SCHUBERT (1797-1828)

• Lõi üle 1500 teose
  
• Enamasti laulud ja klaveripalad
  
• On loonud ka üle 100 mitmeosalise teose: 19 ooperit, laulumänge, 10 sümfooniat, 17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati
  
• Ligi 40 aastat pärast tema surma, leidsid tema austajad peaaegu kõik tema teoste käsikirjad
  
• Oli kaks aastat kooliõpetaja
  
• Kuna ta hakkas varakult kirjutama laule ja instrumentaalmuusika palu, kus muusikalised mõtted sündisid tema peas suure kiirusega, et nende kirjutamine võttis kogu tema aja
  
• Lühinägelik
  
• Magas prillidega
  
• Loobus õpetaja ametist, pühendus heliloomingule
  
• Ei teenininud palju raha, päästis sõprade toetus, kuid ka nemad ei suutnud palju toetada.
  
• Oli haige
  
• Schubert oli traagilise üksinuduse elu ja surmaheitluste, õnnetu armastuse, lüüriliste pihtimuste laulik
  
• Esimene helilooja , kes hakkas kirjutama soololaulude tsükleid, mille laule ühendas süžeeline arendus
  
• 1823 „Ilus möldrineiu“
  

1827 „Talvine teekond “
ROBERT SCHUMANN (1810- 1856 )

• Kirjutas 7-aastaselt esimese sümfoonia
  
• Sündinud Saksa linnas Leibsik, kuhu 1828 oma ema ja hooldaja soovil läks õigusteadust õppima
  
• Leidis klaveriõpetaja Friedrich Wiek’i, kelle tütar Clara sai Roberti naiseks
  
• Viisiks oli noorus ja liikumine, kus ta võitles labase vanameelse muusika ning ka aegunud tõekspidamiste vastu
  
• Seisukoht oli : „Kunstnik peab minema ellu, toas kasvavad ideed harva“
  
• Propageeris ajakirjas kaasaegset muusikat, kus ta ülistas Beethoven’i ja Chopin’e loomingut, juhtis esimesena tähelepanu vähetuntud noortele heliloojatele: Chopin, Berlioz, Brahms ja Liszt
  
• Kirjutas soololaulutsükleid … eeskujul
  

„poeedi armastus“
„naise elu ja armastus“

• Populaarseim lavateos „Karneval“
  

FRENC LISZT(1811-1866)

• Kõigi aegade suurim klaverikunstnikke
  
• Tema üle vaidlevad 3 maad: Saksamaa, Ungari ja Prantsusmaa.
  
• Esimene kontsertturnee 9-aastaselt
  
• Mustlaste muusika omapärased rütmid ja viisikäänud tõid loomingusse rahvuspära
  
• Õppis Viinis
  
• Tegutses rohkem Saksamaal Weimaris 1848-1861 ja 1869-1886
  
• Weimanni ooperiteatri ja sümfoonia orkestri dirigendina ja pedagoogina muutis ta selle linna klaverikunstnike Mekaks, kuhu ihaldasid sõita kõik noored pianistid.
  
• Tal olid pikad sõrmed
  
• Pani klaveri kõlama nii nagu kõlaks terve orkester
  
• Klaveri kõla muutus enneolematult jõuliseks ja värvikaks
  
• Õhutas klaverimängu oskust, imetles Paganinit
  
• Sümfoonilisel ja klaverimuusikal
  
• Programmilise muusika pooldaja ja arendaja
  
• 3 klaveripalade tsüklit
  

„Rännuaastad“- muusikaline reisikirjeldus, mis kajastab muljeid helilooja Šveitsi ja Itaalia reisidelt

• 3 osa : Faust , Margarete, Mefisto (Peakangelasi kajastavad Göthe)
  
• Dante sümfoonia 2 osa : „põrgu“, „puhastus“ kajastavad Dante „Jumaliku kömöödia“ põhikujundeid
  
• Uus žanr- sümfooniline poeem
  
• Kirjutas üle 13 sümfoonilise poeemi, mis enamasti on loodud(nt. Sheakespeare, Hugon)
  
• Leiame ka sünnimaale pühendatud teose „Ungari“ ja on loonud Ungari rapsioodiaid
  
• 1842. Esines TÜ aulas
  
• 1875. Asutas ta Pestis muusikaakadeemia, mis kannab tema nime siiamaani
  

RICHARD WAGNER( 1813 -1883)

• Helilooja, sulemees, poliitik , kriitik
  
• Lapsepõlves huvitas rohkem teater, kirjandus
  
• 15- aastaselt kuulis esimest korda Beethoveni teoseid, mis avaldasid sügavat mõju
  
• Arvas , et temast saab helilooja
  
• Omandas paari aastaga muusikalised teadmised ja oskused
  
• 1833. Aastal alustas tegevust dirigendina ooperi komponistina
  
• Kuni 1864 oli tema elu väga rahutu ja muutlik
  
• Majanduslikud raskused
  
• Töötas ooperi dirigendina mitmetes kohtades(nt. Riias)
  
• 1849 võttis osa ülestõusust ’
  
• Otsis varju Šveitsist
  
• Sõbra Liszti abistav käsi
  

• 1859 „Tristan ja Isolde
  

„ Niebelungide sõrmus“

• 1863 aastal reis Venemaale aitas jalule
  
• Ludwig II kutsus Müncheni
  
• Tema imetlejad asutasid Wagneri seltsi, mis kogus terves maailmas raha uuendusliku ooperiteatri ehituseks
  
• 1872 rajati teatri alusmüür Byretis
  
• 4 aastat hiljem toimusid seal esimesed Wagneri pidustused
  
• 1882 esitleti seal ooper „Parsipfal“
  
• Suri 13. Veebruar 1883 puhukusereisil Veneetsias
  
• Oli suurimaid ooperi indovaatoreid
  
• Pidas imeliseks muusikalist draamat
  
• Loobus esimesena numbriooperitest
  
• Tema tähtsamateks ooperiteks on:
  „Tännhäuser“, „Lohengrin“, „Tristan ja Isolde“, „Niebelungide sõrmus“, „Parsipfael“, koomiline ooper „Nünbergi meisteelauljad“
  

JOHANNES BRAHMS(1833- 1897 )

• 1860 aastal ilmus artukkel, kus astuti välja Wagneri loomingu vastu, oli alla kirjutanud ka Brahms
  
• Brahms ja mõttekaaslased- tagasi Viini klassikute juurde
  
• Nad olid ka programmilise muusika, kui ka muude tehtud uuenduste vastu(Wagner, Liszt, Berlioz)
  
• Brahmsi ideaaliks oli rahvalaul
  
• Kui Wagner pööras tähelepanu ooperile, siis Brahms ei loonud oopereid
  
• Kirjanudsega on tal kokkupuuteid ainult koorilauludes ja soololauludes, mida ta lõi Schuberti ja Schumanni eeskujul
  
• Populaarseim „Hällilaul“, pärit saksa rahvaluulest
  
• Oli silmapaistev pianist , kirjutas rohkem klaverimuusikat
  

HECTOR BERLIOZ(1803-1869)

• On kirjutanud ühe sümfoonia „ fantastiline sümfoonia“, mis oli esimene romantiline sümfoonia, mis jõudis kuulajateni
  
• Uued kunsti pooldajad tervitasid „fantastiline sümfoonia“-at kui esimest kunstiküpset sümfoonilist portreed romantilisest kangelasest
  
• „fant.sümf“ alapealkiri on „ episood kunstniku elust“, see on monotemaatiline teos, kus esimene osa peateema „armastuse meloodia“ läbib kõiki osi ja mõjutab ka teisi teemasid
  
• Oli esimene, kes kasutas oma sümfoomias inglissarve
  
• Kasutab selles sümfoonias enneolematult suurt orkestri koosseisu, seda eriti vask- ja löökpillide rühmade arvel
  
• Eriti tähtis osa muusika arengus, orkestri kõla uuendajana
  
• On ka kirjutanud õpiku, mis on tänaseni kasutatavamaid orkestratsiooni õpikuid
  
• Oli 19.sajandi suurim prantsuse helilooja ja silmapaistev kriitik
  

GEORGES BIZET(1838-1875)

• Oli 10-aastane, kui ta võeti vastu Pariisi konservatooriumisse
  
• Raske ja eduvaene elu
  
• Ooperid ei äratanud tähelepanu ja ei püsinud kaua repertuaaris
  
• Teenis leiba eratunde andes , meelelahutusmuusikaga, klaviiride tegemine
  
• Pidurdas enda loomingulist tegevust
  
• On loonud 5 ooperit, 3 sümfooniat, umbes 200 klaveripala (enamasti klaverile) ja laule
  
• Säilinud on nendest veel vähem, kuid ometi on tema loomingus üks maailmaooperiloomingu ainulaadsemaid teoseid „ Carmen “- mis jutustab mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose traagilisest armastusloost – isekas , ilus, temperamentne tütarlaps. Kuna oli vaba eelarvamusest, ei tunnistanud silmakirjalikkust, kingib oma südame härjavõitleja Escamillele. Jose ei suuda sellega leppida, püüab surma- ähvartusel Carmenil tagasi tulla, kuid ta ei tule ja tapab Carmeni.
  
• „Carmen“ on tänapäevani tähtsaim, võib kuulda katkendeid raadiost, kontserdisaalist, kuulsaim katkend „ Habanera “, milles Carmen ülistab armastust. „Habanera“- Hispaania rahvatants
  
• Ta ise Carmeni elu ei näinud, kuna see etendati 1875 esimesel etendusel, sellele anti hävitav hinnang
  
• 3 kuud peale esietendust ta suri
  
• Nimetas selle ooperi koomiliseks ooperiks, sest seal esines kõnet
  
• Pärast surma asendas tema sõber kõnedialoogid retsitatiividega
  
• Tegelikult on traagiline ooper, mitte koomiline
  
• Libreto aluseks on prantsuse kirjaniku Prosper Merimee jutustus
  

FRYDERYK CHOPIN(1810-1849)

• 19. Sajandi esimesel poolel võis kohata Euroopa muusikaelu keskuses Pariisis paljude rahvaste nimekaid kunstnikke ja kirjanikke
  
• Eriti rohkesti oli nende seas Poola pagulasi, kes olid lahkunud kodumaalt peale ülestõusu (1830-1831) mahasurumist
  
• Ta lahkus oma kodumaalt enne ülestõusu kontsertreisile ja teel olles kuulnud ülestõusu ebaõnnestumisest, lõi ta nende muljete mõjul etüüdi „Revulutsiooniline“
  
• Pariisis kujunes temast imetlusväärne klaverikunstnik ja helilooja
  
• Kodumaa vastu ei kadunud huvi
  
• Kandis oma meeleolu ja tunded muusikasse
  
• Chopini on nimetatud ka klassikuks romantikute seas, kuna ta ühendas romantilised , tundeküllased viisid oma eelkäijate klassitsismiajastu heliloojate väljenduslaadiga
  
• Tema looming koosneb peamiselt klaveriteostest
  
• Eelistatumad žanrid selles vallas olid prelüüd, etüüd, nokturn, ballaad , ka ka tantsurütmidel rajanevad palad: valss , masurka, polonees
  
• Etüüde kirjutas peamiselt õppematerjaliks, mis aitavad arendada tehnilisi oskusi
  
• On loonud ka laule, suurim populaarsem laul „Soov“
  

GIUSEPPE VERDI(1813-1901)

• Sündinud Itaalias
  
• Tema ooperid kuuluvad kogu maailma ooperiteatrite repertuaari fondi tänapäevani
  
• Muusikalise hariduse omandas eraviisilisel teel
  
• Esimesed helitööd kirjutas 15-16- aastaselt
  
• On kirjutanud 26 ooperit
  
• 8 ooperit on tänaseni populaarsemad üle maailma: „ Rigoletto “, „trubaduur“, „ Traviata “, „Maskiball“, „Don Carlos “, „Aida“, „ Othello “ ja „Falstaff“
  
• Enamikel tema ooperitest on libreto aluseks. Suurte näitekirjanike teosed
  

EDVARD GRIEG(1843-1907)

• Norra rahvusliku ärkamise aja laulik
  
• Esimene õpetaja oli tema ema
  
• Komponeerima hakkas 12-aastaselt
  
• Oli mitmekülgne muusik (helilooja, pianist, dirigent , pedagoog )
  
• Saatis palju korda Norra muusikaelu organiseerimiseks ja arendamiseks
  
• 1893 aastal valiti E.Grieg koos Pjotr Tšaikovskiga Cambridge Ülikooli audoktoriks
  
• Erilise kuulsuse saavutas ta Hendrik Kripseni draamale kirjutatud sümfooniline süit „ Peer Gynt“
  

JEAN SIBELIUS (1865-1957)

• Pärit Soomest
  
• Igal aastal toimub temale pühendatud festival
  
• Ei austa teda kui kunstnikku, vaid kui ka rahvuskangelast
  
• Õppinud Helsingis , Berliinis, Viinis
  
• Helsingis mõnda aega muusika õpetajana
  
• Soome Vabariik hakkas talle maksma palka, et ta kirjutaks loomingut
  
• Ülemaailmse kuulsuse saavutas sümfooniliste suurteoste loojana
  
• Kõik tema tähtsamad helitööd on kirjutatud sümfooniliseorkestrile
  
• Tähtis „Finlandia“