Saksa ooperihelilooja, muusikakirjanik, libretist ja dirigent Mõju avaldas Beethoven Noorena meeldis talle teater ja kirjandus 15-aastaselt otsustas hakata heliloojaks Õppis Leipzigi konservatooriumis Viis läbi ooperireformi Ooperid jagunevad kolme gruppi: 1) varased ooperid ,,Rienzi" (eeskujuks saksa, itaalia ja prantsuse ooper); 2) reformieelsed ooperid ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin" (loominguline küpsus); 3) reformitud ooperid ,,Nibelungi sõrmus"; ,,Tristan ja Isolde"; ,,Nürnbergi meisterlauljad"; ,,Parsifal" Ooperireform: o Kustutas saalis tuled o Saalipõrand ehitati kaldu o Orkester paigutati orkestriauku o Juhtmotiiv tegelastele o Orkester ja orkestri osatähtsus võrdsustus vokaalmuusikaga o Loobus numbriooperist Ooperid olid muusikalised draamad (lavategevus ja muusika on võrdselt olulised) Peaosatäitjad suured kangelased (Saksa ja Skandinaavia eepostest ja
Richard Wagner 1)Maa: Saksamaa. oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane 2) teosed: ooper "Tristan ja Isolde", ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus", ooper "Haldjad".3)Tähtsus: Ooperi uuendaja, saksa romantilise ooperi looja, tema teostele on isel juhtmotiivid. Fryderyk Chopin 1)Maa: Poola. Chopin oli poola helilooja ja pianist. 2) teosed: enamasti klaveripalad. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks.tähts teosed -"Minutivalss", "24 prelüüdi", "Nokturn".3)Tähtsus: Oli esimene helilooja, kes hakkas kirjutama eraldi ballade ja skertsosid. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad, neid ta kasutaski oma teostes.
Rahvuslikud traditsioonid Ooper jaotus stseenideks mitte numbriteks Orkestri üle valitses laulja vokaalselt Orkestratsiooniarengus joonistuvad välja Psühholoogilised nüansid joonistuvad välja psühholoogilised nüansid meloodialiinis ,,Tannhäuser" ,,Lendav hollandlane" ,,Nabucco" ,,Rigoletto" ,,Macbeth" Ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus" Chopin Liszt Õukonnatants- poloneed Monotematism- 1 teema Folkloorne harmoonia Uus klaveristiil Klaveristiil tämbririkas Sümfoonilise poeemi rajaja Poola rahvatants Programmilise muusika alusepanija
Esimene romantiline Saksa ooper?Olulised nimed? Prantsuse ja Itaalia ooperiga võrreldes oli Saksamaa ooperielu halvas seisukorras,kuna sakslastel polnud piisvalt häid ooperisoliste ning lavastamiseks algupäraseid oopereid(tõlgiti Itaalia ja Prantsusmaa oopereid).Esimeseks romantiliseks Saksa ooperiks peeatakse E.T.A Hoffmann-’’Undine’’.Olulised nimed: Carl Maria von Weber,E.T.A Hoffmann,Richard Wagner. 16. Richard Wagner – Mis oluline? Juhtmotiiv? „Nibelungi sõrmus“? Harmoonia? On kõige rohkem mõjutanud 19.sajandi ooperiteatrit.Oli väga vastuoluline maailmavaadetelt.Võttis kasutusele juhtmotiivi-tegelast iseloomustav lühike sissejuhatus.Suurteos ’’Nibelungi sõrmus’’-see koosnes 4-st ooperist,seal on ’’Reini kuld’’,’’Valküür’’,’’Jumalate hukk’’ ja ’’Siegfried’’.Kestis kokku 19 h või 24 h.Kõige pikem ooper.Harmoonias oli tähtis tämbriline külg
Teine loominguperiood Teise loominguperioodi(1842- 1854) kuulsaimaks teoseks oli ''Lendav hollandlane'', samuti kirjutas ta veel ooperi ''Tannhäuser''. Lisaks ooperitele avaldas Wagner kaks raamatut: ''Kunst ja revolutsioon'', mis räägib muusikutest ning ''Ooper ja draama,'' mis kõneleb ooperireformist. Kolmas loominguperiood Wagneri kuulsaim teos ''Tristian ja Isolde'' ilmus kolmandal loominguperioodil(1854- 1882). Ta kirjutas veel ooperid nagu ''Nibelungi sõrmus'', ''Nürnbergi meeslauljad'' ning ''Parsifal''. Wagner andis palju kontserte Venemaal, kus tal oli suur menu. Kuulamine http://www.youtube.com/watch?v=-QR8YqWL7Ow http://www.youtube.com/watch?v=MSEoZcntdNU
mitte iialgi". 1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama. Kolmas loominguperiood (18541882) 1859 valmis reformooper Tristan ja Isolde. 1862 andis Wagner kontserte Peterburgis ja Moskvas, kus tal oli suur menu. 1869 valmis klassikalise ooperivormiga koomiline ooper Nürnbergi meisterlauljad. 1882. aastal sai valmis usulismüstilise süzeega ooper Parsifal. 1874. aastal sai valmis ooperitetraloogia Nibelungi sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Tänapäev Tänapäevalgi toimuvad BayreuthisWagneri muusikafestivalid. Alguses jätkas traditsiooni Wagneri lesk, Liszti tütar Cosima. Aastakümneid oli kunstiline juht Richard Wagneri lapselaps Wolfgang Wagner. Praegu juhivad festivali tema tütred Katharina Wagner ja Eva WagnerPasquire. Laialdase vastuseisu tõttu ei ole Iisraelis Wagneri oopereid etendatud. http://www.youtube.com/watch?v=J qoaioG2UA
ja Moskvas, kus tal oli suur menu. · 1869 valmis klassikalise ooperivormiga koomiline ooper Nürnbergi meisterlauljad. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · 1874. aastal sai valmis Fifth level ooperitetraloogia Nibelungi sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. 1882. aastal sai valmis usulis- · müstilise süzeega ooper Parsifal. Click to edit Master text styles Second level Kuulamine Third level Fourth level Fifth level Prelüüd ooperist ,,Tristan ja Isolde''
MUUSIKA NAISHÄÄLED 1. Koloratuursopran - Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Võluflööt“ 2. Lüüriline sopran – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Figaro pulm“ 3. Subrett ehk operetisopran – Johann Strauss, operett „Nahkhiir“ 4. Dramaatiline sopran (eriti alates 1:25) – Richard Wagner, ooper „Valküür“, ooperitertaloogiast „Nibelungi sõrmus“ 5. Metsosopran – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 6. Alt – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 7. Kontraalt – Gaetano Donizetti, ooper „Rügemendi tütar“ MEESHÄÄLED 1. Kontratenor (alt-kontratenor) – Georg Friedrich Händel, ooper „Rodelinda“ 2. Lüüriline tenor – Gaetano Donizetti, ooper „Armujook“ 3. Tenore di buffa ehk operetitenor – Franz Lehar, operett „Lõbus lesk“ 4. Dramaatiline ehk kangelastenor – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 5
ooperites, sest see on ka balleti sünnimaa. Ooper jaguneb sisu järgi a) opera seria e. tõsine ooper b) opera buffa e. koomiline ooper, millest arenes 19. saj. keskpaiku välja operett. 2. Nimeta 19. sajandi ooperiheliloojaid ja nende teoseid : a) Itaalias: Giuseppe Verdi „Aida“ b) Prantsusmaal: Hector Beriloz „Benevenuto Cellini“; Georges Bizet „Carmen“ c) Saksamaal: Robert Schumann „Jenoveva“; Richard Wagner „Nibelungi sõrmus“ 3. ooper jaguneb ülesehituse järgi a) (vanem tüüp) numbriooperiteks, mis koosnevad iseseisvatest, lõpetatud muusikalistest osadest b) (uuem tüüp) läbikomponeeritud ooperiteks, kus muusika areneb katkematult koos draamaga, puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid II Loe läbi tekstid romantismiajastu ooperiheliloojatest ja lõpeta laused õige helilooja nimega. 1. Teda ei võetud konservatooriumisse, sest peeti andetuks Giuseppe Verdi 2
'Carmen' Ooper 19. sajandil (Saksa ja vene) Carl Maria von Weber – ooperid 'Nõidkütt', 'Oberon'. Esimene natsionalistlik helilooja. Kirjutas veel 2 missat. 2 sümfooniat, instrumentaalkontserte. Richard Wagner - 19. saj suurim ooperireformaator (veristlik ooper oli numbriooper e kõik numbrid olid lõpetatud kujul, aga alates Wagnerist hakati looma läbi komponeeritud teoseid), ooperid olid pideva arenduse ja katkematu tegevusega, mis põhinesid müütidel. 'Nibelungi sõrmus', Ĺohengrin' Mihhail Glinka – Looming avaldas mõju kõigile 19. saj vene heliloojatele. Lõi oopereid. 'Ruslan ja Ludmilla', 'Aragonia Jota'. Lõi ka kammermuusikat, koorilaule, romansse. Modest Mussorgski – Looming kajastab Vene demokraatide ideid. Paljude keskne teema õiguseta talupoja saatus. 'Boriss Godunov'. Lõi ka klaveritsükleid, laululoomingu tsükleid. Operett 19. sajandil Jaques Offenbach – operetižanri rajaja. 'Orpheus põrgus' J
isiklike tunnete vastandamine. 1837 raudtee avamine ->teatris veel suurem menu. 19.saj keskel uus zanr- Operett.NT: Offenbach.Püütakse uuendada tõsist ooperit, põhitegelaseks Richard Wagner- saal pimedaks,orkester auku jne. Saksamaa Vähe oli oma rahvusest häid repertuaare ja lauljaid. Ooperi trupi juhiks kutsuti C.M von Weber- ,,Nõidkütt''.Sajandi keskel tuleb Richard Wagner.Ta kirjutas librettod ise(skandinaavia,germaani teemalised sisud,müüdid)Põhiteos tetraloogia,,Nibelungi sõrmus''.Idee ja soov ehitada Bayreuthi teater. Saksamaal kirjutati ka koomilisi oopereid. Kasutati loodusteemat. Teatritüübid: 1) Õukonnateater 2) Linnateater seotud keskklassiga, linnatrupid, segatrupid, laulvad näitlejad. Truppide eristumine->ooperi taseme tõus. Venemaa 19.sajandil vene ooperis on märgata olemasolevate zanrite mõju. Õigeusk-puhas vokaalne nähtus.Areng hiljem,aga väga kiiresti.Rahvuslik ainestik. Mussorski,
· Orkestri osatähtsus võrdsustus vokaalmuusikaga; · Loobus numbriooperist (sisu ja muusika ei voolanud katkematult edasi). Wagner ehitas ooperi üles katkematult areneva muusikaga stseenidele; · Ooperil on muusikalised draamad; · Lavaline tegevus on võrdne muusikaga. Wagneri eesmärgiks oli see, et vaataja peab ooperi vaatamise tulemusena muutuma. Tuntumad ooperid: · ,,Lendav hollandlane" · ,,Tannhäuser" · ,,Lohengrin" · ,,Nibelungi sõrmus" koosneb neljast eraldi ooperist. · ,,Tristan ja Isolde" · Koomiline ooper ,,Nürnbergi meisterlauljad" · ,,Parsifal" Tannhäuseri avamäng ,,Nibelungi sõrmus" 4 ooperit moodustavad terviku. Kantakse ette erinevatel päevadel: kõigepealt eelõhtu, kantakse ette esimene ooper ehk ,,Reini kuld". Siis I päev ,,Valküür". Valküür on võitluses langenuid Valhallasse viiv jumaliku päritoluga neitsi skandinaavia usundis. II päev ,,Siegfried"
Lapsepõlves tundis huvi kirjanduse ja teatri vastu. 1830 astus Leipzigi ülikooli muusikat õppima. Tutvus paljude heliloojate ooperi loominguga, mis mõjutasid ka tema teoseid. Töötas kapellmeistrina (ka kaks aastat Riias). Oli ka dirigent. Võttis osa Dresdeni ülestõusust, mille tagajärjel pidi Sakasamaalt põgenema. Elas 10 aastat Sveitsis. 1861 tuli Saksamaale tagasi. 1876 avati ooperi maja spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks. Avamisel etentati ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus". LOOMING: ta oli 19. Sajandi suurim ooperi reformaator. Tema ideeks oli muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees ehk segu. Ooperid jagunesid tseenideks. ,,Nibelungide sõrmus" milla alla kuulub veel neli ooperit: ,,Reini kuld," ,,Valküürid", ,,Siegrfied" ning ,,Jumalate hulk". ,,Lendav Hollandlane", ,,Tristan ja Isolde", jne. *Fryderyk Chopin 1810- 1849 Pooal helilooja. Ema poolt poolakas ja isa poolt parntslane. Isa oli õpetaja. Pantsus keele ja kirjanduse õppejõud
Ning nii ka läks esietendus toimus Weimaris 2850. aasta augustis. Wagner kannatas masenduse all isoleeritud Saksa muusika maailmast, sissetulekust rääkimata. Tema naine, kellele ei meeldinud tema ooperid, mis järgnesid Rienzi'le, langes samuti sügavamasse depressiooni. Lõpuks sattusi ta erüsiipeli küüsi, mis muutis ta muusika kirjutamise palju keerukamaks. 1852. aastaks oli Wagneril valmis nelja Sõrmuse ooperi Nibelungi sõrmus ("Reini Kuld", "Valküürid", "Seigfried", "Jumalate hukk") - libretod ning hakkas koheselt komponeerima 1853. aasta novembris "Reini Kulda" ja "Valküüre" 1854. aastal. 1856. aastal asus ta töötama Siegfriedi kallal, kuid jättis asja pooleli oma uue idee tõttu Tristian ja Isolde. Tristian ja Isolde kirjutamisel olid tal kaks inspiratsiooni allikat: Esimene põhineb 1854. aastal kui tema sõber poeet Georg Herwegh tutvustas teda filosoof Arthur Schopenhauer töödele
Tänapäeval kannab see nime "majanduskasv". Kuna aga edenemise eesmärk on tsivilisatsioonile teadmata, kujutab tehnoloogiline ülivõimsus endast ühtlasi painavat needust, mille käest püütakse pääseda igasugu ideoloogiate, meedia ja meelelahutustööstuse kaudu. Kogu seda protsessi näib juba ennetavalt haaravat lendava hollandlase mõistulugu. Vahest oli see ka üks teadvustamata põhjusi, miks too lugu Wagnerit köitis; igatahes võib siit kulgeda punane niit, mis viib meid "Nibelungi sõrmuse" märksa läbipaistvama kapitalismi-allegooria juurde. Muide, Hanno Kompuse eestikeelne lavastus 1925. aastal polnud esimene "Lendava hollandlase" esitus Eestis. Tallinna saksa teatris oli seda etendatud juba 1892, vaevalt kümmekond aastat pärast helilooja surma. Hiljem on "Estonia" teatris olnud veel kaks lavastust, 1958 ja 1984. Seega on "Lendav hollandlane" meil seni üks enim lavastatud oopereid, ja Wagneri loomingust küllap kõige laiemalt tuntud teos.
kunst tahtis nihkuda religiooni kohale. Suuresti tänu Wagnerile kestis romantism edasi 19. sajandi II poolel. positivistlikul ajajärgul, mil usuti tõestatavatesse asjadesse, tõestesse faktidesse, teaduse ja tehnika progressi. Wagner oli üks vähestest, kes tunnistas nende probleemide olemasolu, mis paratamatult tekkisid teaduse ja tehnika arengu tõttu ning kes nägi ohumärke lääne tsivilisatsiooni arengus. Rängad probleemid olid tema meelest materjalism ja militarism. Tetraloogia "Nibelungi sõrmus" on õieti sellest problemaatikast välja kasvanud: Wagner peegeldab 19. sajandi inimühiskonna (ja miks mitte ka 20. saj) probleeme müütide abil. 2. Wagner ja public. Saksa haritud keskklassi teadvusse jõudis Wagneri looming ja tegevus 1850ndatel. Euroopas laiemalt 1861 ("Tannhäuser" Pariisis). ta mõju kõrgpunkt on 1900 paiku. Tähtis soosija oli Baieri kuningas Ludwig II (alates 1864). Wagner ja juutlus: sagely väidetakse, et Wagner on antisemiit. See ei ole tõsi
värssdraama ,,Aladdin". Aastatel 1905-1909 käib Oehlenschläger pikemal välismaareisil, mille jooksul hakkab ta eemalduma saksa romantikuist ja kalduma järjest otsustavamalt oma kodumaa saaga ainesse, seega rahvuslikule kunstile. Hilisemad tööd annavad tunnistust kirjaniku jõudsast arengust taanluse suunas. Esmalt valmisid tal kaks värsskurbmängu norra-islandi saaga-aineil: ,,Haakon Jarl Rikas" ja ,,Baldur Hea". Luuleteose ,,Thori reis Jotunheimi" kirjutas Oehlenschläger nibelungi- värssides. Need kolm luuleteost ilmusid tal koos 1807. aasta sügisel nime all ,,Põhjamaa luuletised". ,,Haakon Jarl Rikas" jõudis 1808 aastal Kopenhaagenis lavale ja sai esimeseks kaalukaks taani rahvustragöödiaks Holbergi komöödiate kõrval. Pariisis Suhms'i Taani ajaloo lugemisel tekkinud ideest võrsus tal tragöödia ,,Palnatoke". See teos tähendas tagasipöördumist üldskandinaavia ajaloolis-mütoloogiliselt ainelt kitsamalt ainult oma maa ajaloolisele ainesele
annaabi.ee 
