Ta on osalenud Esa-Pekka Saloneni, Jorma Panula ja Peter Gülke meistrikursustel. Alates 1993. aasta augustist töötab Lauri Sirp Vanemuise teatris. Ta on dirigeerinud peaaegu kõiki Vanemuise repertuaaris olevaid lavastusi, juhatanud mitmeid sümfooniakontserte ja Britteni ooperi "Lucretia teotamine" kontsertettekannet. Lauri Sirp on assisteerinud maestro Carlo Felice Cillariot tema Tartu kontsertide ja ooperite ettevalmistamisel. Ta on dirigeerinud järgmisi lavastusi: Leoncavallo "Pajatsid", Verdi "Traviata" ja "Maskiball", Puccini "Boheem" ja "Madama Butterfly", Rossini "Itaallanna Alzhiiris" ja "Sevilla habemeajaja", Mozarti "Haaremirööv" ja "Cosi fan tutte", Tsaikovski "Jevgeni Onegin", Prokofjevi "Romeo ja Julia" ja "Tuhkatriinu", Bernsteini "West Side Story" jt. Lauri Sirp on teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga. Alates 2003. aasta kevadest dirigeerib etendusi Rahvusooperis Estonia.
päev ,,Valküür"; 2.päev ,,Siegfried"; 3.päev ,,Jumalate hukk" Valküür müütiline tegelane, võitluses langenud valhallasse ehk surnuteriiki VERISM Verism on Itaalias 1870.aastal tekkinud kirjanduse ja kunstivool, mis taotles elu reaalset kujutamist. 1890.aastal tungis Itaalia ooperisse. Pärit on prantsuse naturalismist (tõetruu kujutamine). Esindajad muusikas: Mascagni (,,Talupoja au" - ülestõusmispühad); Leoncavallo (,,Pajatsid" noore naise ja mehe armastus; päriselt saavad 2 inimest surma); Puccini. Mascagni ja Leoncavallo teosed on lühikesed ning seetõttu esitatakse need koos ühel õhtul. PUCCINI Itaalia helilooja Sündinud Lucca külas, kuid lahkus sealt Õppis Milano konservatooriumis ,,Boheem" ,,Tosca" ,,Madame" ,,Turandot" ,,Butterfly"
suvatsemata süveneda tõsiasjadesse, mille abil oleks lihtne pettust paljastada. Narriks peetakse isikut, kel on lust hinnas, olles samas teiste silmis veider. Pajatsiks võib pidada ka armunuid, on teada - tuntud ütlus: ,,Armastab kui narr". Omamoodi narrina käituvad nii metsikud kui ka taltsad, vanad noored, kuumad külmad, nii kõhnad, trullad kui ka maiasmokad, niisama palju totrad kui aruga. Tihtipeale on narrile rõõmuks kõrtsiga kaasnev trall ja jant. Ühtmoodi pajatsid on nii prouakesed, preilid, moorid, noored, julged, arad, näotud kui kaunikesed. Narr on persoon, kes põlgab kirjandust. Ta peegeldab end teistele sellena, kuid ise end pajatsiks ei pea. Renessansiajastu tuntud kirjanik S. Brant on öelnud teoses ,,Narrilaev", et narrile olevat vormi andnud narriliist ning tal puudub sõiduriist, olevat too suure suuga ning ei maga end kunagi välja. Pajats end kunagi narriks ei pea,
verism ka Itaalia ooperisse. Verismi juures on prantsuse naturalismis. Naturalistid vahendasid elu väga täpselt, kaldusid kujutama elu mustemat poolt. Verismi esindajad muusikas: Itaalia heliloojad · Pietro Mascagni (1863-1945) ,,Talupoja au" esietendus 1890 Roomas, see ooper tegi ta üleöö kuulsaks. Ooper ühes vaatuses. Intermezzo instrumentaalne vahemäng vaatuste vahel. · Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) temal samuti 1 ooper (,,Pajatsid"), kahevaatuseline, veidi pikem. Pajats kloun. · Giacomo Puccini (1858-1924) Puccini Itaalia helilooja, verismi peamisi esindajaid muusikas. Innustust sai teiste ooperitest. Lõpetas Milano konservatooriumi. Maailmakuulsuse tõid talle järgmised ooperid: · ,,Boheem" 1896 · ,,Tosca" 1900 · ,,Madame Butterfly" 1904 · ,,Turandot" 1926 Turandot: Esietendus 1926. Selle ooperi on kirjutanud lõpuni teine helilooja (F. Alfano). Prints Galafi (
Vincenzo Bellini (1801-1835) ooper"Norma" 19.saj lõpul tekkis Itaalias veristlik ooper kujutatakse elu sellisena nagu ta on, tegelased igapäevast, alamrahvas, rõhutatud emotsionaalsus (aariates kostub lausa nuukseid), peategelase hukk. Seda ooperitüüpi viljelesid Pietro Mascagni (1863-1945) ooper "Talupoja au" kauni meloodiaga väga tuntud K: Intermezzo (vahemäng) Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) ooper "Pajatsid" Giacomo Puccini (1858-1924) ooperid "Boheem", "Tosca" üliemotsionaalne K: Cavaradossi (üks peategelastest) aaria, ooper"Madame Butterfly" Operett tekkis 19.saj keskpaigas Prantsusmaal. Iseloomulik sündmused kaasajas, armastuse keerdkäigud, õnnelik lõpp, muusikaliselt lihtsam kui ooper, lisatud kõnedialoogid, rohkesti tantsulist muusikat. Rajaja Jacques Offenbach (1819-1880) loonud üle 100 lavateose, oopereid ja operette. Operetid "Orfeus põrgus", "Ilus Helena"
eraldi soolonumbrite ja ansamblite järgnevused. Samuti kasutas Puccini teose struktureerimisel Wagneri ooperistiili meenutavaid juhtmotiive. Verdilt võttis Puccini üle häälekäsitluse ja meloodia lihtsuse. "Boheemist" alates ei kartnud Puccini enam lavale tuua tavaliste inimeste lihtsaid probleeme, mis teda enim inspireerisid. Pietro Mascagni (1863 Livorno – 1945 Rooma) oli itaalia helilooja ja dirigent. Kuulus koos Ruggero Leoncavallo (“Pajatsid”), Francesco Cilea (“Adriana Lecouvreur”), Giacomo Puccini (“Boheem”, “Tosca”, “Turandot”), Alberto Franchetti ja Umberto Giordanoga (“Fedora”) Itaalia ooperi verismi koolkonda. Tema oopereid iseloomustab deklamatsiooni lai kasutamine ja dramaatilisus muusikas ja ooperi sisus ning vokaalliini äärmine jõulisus. Samuti see, et šüžeed tulenesid tihtipeale kaasaegsest ühiskonnast ning peategelased olid tavalised inimesed rahva seast,
rohkeid lüürilisi kulminatsioone. Naturalistlike stseenide kõrval leidub oopereis melodramatismi sugemeid, suur rõhk on pandud olustikupiltidele. Veristlike ooperite üks suuremaid teeneid pöördumine läbinisti demokraatlike teemade poole on olnud aluseks huvitavale muusikale. Esimese veristliku ooperi, "Talupoja au", pani 1888. a. kirja P. Mascagni, temale järgnesid 1890. a. R. Leoncavallo "Pajatsid" ja 1892. a. G. Puccini "Manon Lescaut". Viimati mainitud teosest alates jäigi Puccini Verdi-järgsete heliloojate (ja ühtlasi veristide) silmapaistvamaks esindajaks, sest Verdi dramaturgia tasemele Mascagni ja Leoncavallo ei küündinud. Verdi mõju Puccinile oli väga suur. "Rigoletto", "Traviata" ja "Trubaduuriga" tutvust teinud tulevane komponist hakkas juba varakult maestro helitöid armastama.
annaabi.ee 
