Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017/2018 (0)

1 Hindamata

1. Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017 / 2018

Schubert “Lõpetamata sümfoonia” I ja II osa
Berlioz “Fantastiline sümfoonia” I ja V osa
Brahms sümfoonia nr 3 ( tervikuna , neli osa)
Dvorak Sümfoonia “Uuest maailmast” I ja II osa
Sibelius sümfoonia nr 2 (tervikuna, neli osa)
Tšaikovski sümfoonia nr 6 Pateetiline (tervikuna,neli osa)
Franz Schubert
1797 – 1828
Austria helilooja , kes jõudis oma lühikese elu jooksul luua üle poolteise tuhande teose. Sellest mahukast loomingust teadsid-tundsid ta kaasaegsed peamiselt lühiteoseid (laulud, klaveripalad ). Esimene muusikaõpetaja oli kooliõpetajast isa. 1808-1813 õppis Schubert Viini õukonnalauljate koolis kus olulisem õpetaja oli Antonio Salieri, ja laulis õuekapellis. Isa soovis, et pojast saaks kooliõpetaja, kellena ta ka töötas kolm aastat, seejärel loobus õpetajatööst ja pühendus muusikale. Tal ei õnnestunud leida kindlat kohta Viini muusikaelus. Sõprade toetus oli oluline ja nii on ka suur osa loomingust kirjutatud lähedastele sõpradele või Viini asjaarmastajate ühingule.Enamik teoseid jäi eluajal avalikkusele tundmatuks
Looming: üle 600 laulu(tuntumad kaks laulutsüklit „Kaunis möldrineiu” (Die Schöne Müllerin,1823) ja „ Talvine teekond ” (Die Winterreise, 1827), 9 sümfooniat, 9 avamängu, kammermuusikat erinevatele koosseisudele sh 14 keelpillikvartetti, paarkümmend klaverisonaati, klaveripalu- (muusikalised hetked, serenaadid, valsid, lendlerid, ekspromtid); teoseid klaverile 4-le käele, 16 lavateost (vähe tuntud), koorimuusikat, 7 missat. Schubert on romantilise harmoonia ja Liedi rajajaid . Laululisus domineerib tema loomingus kõikide žanrite üle.
Schuberti teoseid identifitseeritakse nimistu järgi, mille koostas muusikateadlane Otto Erich Deutsch - Deutsch Verzeichnis.
2.
Robert Schumann
1810–1856

Saksa pianist ja helilooja, romantismiajastu tähtsamaid laulu ja klaverimuusika loojaid.Schumann tegutses elu jooksul mitmetes saksa linnades, tähtsaim neist Leipzig .Leipzigis leidis ta väga hea klaveriõpetaja Friedrich Wieck´i, kelle tütar Clara sai kogu Euroopas kuulsaks pianistiks ja Schumanni abikaasaks. 1844 . aastal alguses saatis Schumann Clarat kontserditurneel mis kulges läbi

Baltimaade Peterburgi ja Moskvasse. Clara Schumann kontserdid toimusid ka Riias, Tartu Ülikooli aulas ja Narvas.

30–40-ndatel aastatel kohtus Schumann paljude kaasaegsete muusikutega nagu Chopin ja Liszt , Berlioz ja Wagner , aga eriline sõprus sidus teda noore Brahmsiga, kellele ennustas suurt tulevikku .
Looming: romantilised tsüklid klaverile “ Karneval ”, “Davidsbündlerite tantsud”, “Noorte album”, “Lastestseenid”, “Liblikad”,“Metsastseenid” ,”Sümfoonilised etüüdid klaverile”
Laulutsüklid:”Lauluring” I ja II, ”Mirdid”, ,“Naise elu ja armastus”, “Poeedi elu ja armastus”
Sümfooniline looming: 4 sümfooniat, klaverikontsert , viiulikontsert , tšellokontsert, avamängud.
Kammermuusikat erinevatele koosseisudele ja vokaal -sümfoonilisi teoseid
Felix Mendelssohn -Bartholdy
1809-1847
Mendelssohn oli romantismiajastu konservatiivsema suuna esindaja, väga mitmekülgne muusik : helilooja, dirigent , pianist, muusikaelu korraladaja. Mendelssohni tegevus juhatas sisse Bachi muusika taassünni – 1829.a juhatas ta Berliinis Bachi Matteuse passiooni.. 1842. a püstitati Mendelssohni eestvedamisel Leipzigis Bachi mälestussammas ja 1843.a avati Leipzigis Saksamaa esimene Konservatoorium , millest sai Euroopa juhtivamaid muusikakõrgkoole.
Mendelssohni looming toetub klassikalistele eeskujudele.

Looming: orkestriteosed, neist tuntumad “Itaalia sümfoonia” ja “Šoti sümfoonia”, avamängud, viiulikontsert, klaverikontsert.

Kammermuusika erinevatele koosseisudele, klaverimuusika, neist tuntumad kogumikud “Sõnadeta laulud”, orelimuusika , vokaalteosed ning oratooriumid “ Paulus ” ja “Elias”

3. Hector Berlioz

1803 – 1869
19.sajandi I poole prantsuse muusika säravamaid isiksusi. Berlioz oli programmilise sümfonismi ja kaasaegse orkestratsiooni rajaja. Tema orkestreerimisõpik (1844) mõjutas nooremaid põlvkondi (hiljem täiendas seda ja andis välja Richard Strauss). Berlioz laiendas sümfoonia piire .
Looming:„Fantastiline sümfoonia”(1830) on autobiograafiline. “Harold Itaalias” (1834) on loodud soolovioolale ( Paganini tellimusel) ja orkestrile, kirjanduslikuks aluseks on Byroni tuntud värsspoeem. “ Romeo ja Julia”(1839) solistidele , koorile ja orkestrile ühendab Berlioz mitmeid žanre -sümfoonia, kantaat ja kohati ka ooper.“Suures leina- ja triumfisümfoonias” (1840) liitis ta sümfooniaorkestrile veel sõjaväe-puhkpilliorekstri
Hiiglaslik puhkpillidekoosesis on “Reekviemis” ( 1837 ). Vokaal-sümfoonilistest teostest veel dramaatiline legend (oratoorium) “Fausti needmine” (1846), oratoorium “Kristuse lapsepõlv” (1854), Te Deum (1849). Berlioz on loonud kolm ooperit: “Benvenuto Cellini”, “Troojalased” ja “ Beatrice ja Benedickt”.
Ferenc Liszt
1811- 1886
Ungari helilooja ja oma aja kuulsaim klaverivirtuoos, särav isiksus, salongilõvi ja jumaldatud õpetaja. Liszt on programmilise muusika tähtsamaid esindajaid kelle looming on seotud erinevate ajastute kirjanduse ja kunstiga, filosoofia ja religiooniga. Ta laiendas ja uuendas klassikalisi žanre ja vorme, on sümfoonilise poeemi looja, kokku kirjutas 13 sümfoonilist poeemi, tihti seotud kirjanduslike süžeedega.Oli sonaaditsükli uuendaja (h- moll klaverisonaat). Liszti klaveristiil on tehniliselt nõudlik (“Transtsendentsed etüüdid”). Tema tehnilistel ja harmoonia-alastel uuendustel on mõju 19.saj lõpu heliloojatele.Ta soovis klaveriga teha seda, mida viiuliga oli teinud Paganini.
Looming: klaverimuusika on teemade poolest ulatuslik, “Transtsendentsed etüüdid”, kolmeköiteline tsükkel “Rännuaastad”, 19 Ungari rapsoodiat, “Poeetilised ja religioossed harmooniad ”, arvukalt transkriptsioone.
Orkestrimuusika – 13 sümfoonilist poeemi, sümfooniad “Faust” ja “ Dante ”(mõlemad vokaaliga”, kaks klaverikontserti. Vokaal-sümfoonilised suurvormid oratooriumid “Kristus”, “Legend pühast Elisabethist” ning passioon “Ristitee”.

4. Johannes Brahms

1833-1897
Saksa helilooja, kes esindab 19.sajandi II poolel nn akadeemilist suunda. Kuigi varasem muusika on sama romantiline kui Schumannil, sai temast siiski klassikaliste traditsioonide edasikandja. Brahmsi ei huvita programmilisus ega lavamuusika , ta eelistab puhast muusikat. Brahmsi muusika on nagu lüüriline pihtimus milles on tundesoojust ja siirust. Loomingu lätteks on laul ja harmoonia toetub vanadele kirikulaadidele. Olles silmapaistev pianist, on ta rohkesti kirjutanud klaverimuusikat ja ka kammermuusikat erinevatele koosseisudele. Arvukalt on klaverisaatega laule. Sümfoonilised suurteosed ja instrumentaalkontserdid näitavad meisterlikkust vormis ja orkestratsioonis.
Kõlavärv on tumedapoolne kuid selles on palju lüürilist soojust.
Looming: orkestrimuusikast 4 sümfooniat, 2 serenaadi, 2avamängu, Variatsioonid Haydni teemale , 2 klaverikontserti, viiulikontsert ning kaksikkontsert viiulile ja tšellole. Kammermuusikast 3viiulisonaati, 2 tšellosonaati, 2 klarnetisonaati, ansamblid erinevatele koosseisudele.
Klaverimuusikast 3 sonaati, 5 variatsioonidetsüklit, ballaadid , intermezzod, valsid. 2 vihikut Ungari tantse klaverile 4-l käel, tuntud ka Brahmsi enese ning Dvoraki orkestratsioonis.Vokaalsümfoonilistest teostest on võimsaim “Saksa reekviem ” Rapsoodia aldile, meeskoorile ja orkestrile ning kantaat “Rinaldo”.
Antonin Dvorak
1841 -1904
Tšehhi rahvusliku muusika suurkuju, kelle loomingus on raskuspunkt instrumentaalmuusikal ja kelle looming on väga mahukas – 9 sümfooniat, 5 sümfoonilist poeemi( näit. „Metstuvi“, „Vetevaim“), 3 instrumentaalkontserti ( viiul , klaver, tšello),kammeransambleid erinevatele koosseisudele, „ Slaavi rapsoodiad” orkestrile „Slaavi tantsud” klaverile, seatud ka orkestrile, sonaate, klaveripalu.
10 ooperit, (edukamaks neist lüüriline muinasjutt -ooper „ Russalka ” 1901) Stabat Mater,
Reekviem, Te Deum, kantaadid , koorilaulud, soololaulud .. Dvoraki loomingus võib leida ühiseid jooni Lisztiga (programmilisus) aga ka Brahmsiga ( nn. puhta muusika põhimõte), ka Tšaikovskiga (emotsionaalsus, rahvamuusika kasutamine).Nagu Bedrich Smetana (1824-1884) teoseidki läbib Dvoraki loomingut tugev rahvuslik joon.
Üheksast sümfooniast on tuntum viimane, “Uuest maailmast”.
5.
Jean Sibelius
1865-1957
Soome kuulsaim helilooja, XX sajandi alguse üks suurimaid sümfoonikuid, kelle teoste populaarsus on aastatega järjest kasvanud. Sibelius lõi oma sümfooniad veeradsajandi jooksul, mida piiritlevad aastad 1899 ja 1924.
Looming. Kokku seitse sümfooniat. Kahes esimeses on veel romantilis- poeetiline maailmatunnetus, II sümfoonia op.43 D-duur, ( 1902 ) on neljaosaline. Mõneski suhtes Sibeliuse tähelepanuväärsemaid teoseid, noore rahvusromantiku võimas eneseteostus. Alates kolmandast sümfooniast uued kaasaegsed suunad, suund kammerlikkusele, psühholoogilisus.
Võtmeks Sibeliuse muusika juurde on programmilised teosed:
„Kalevala”- ainelised : „Kullervo-sümfoonia”, Neli legendi:” Lemminkäinen ja saarepiiga”, „Tuonela luik”, „Lemminkäinen Tuonelas”, „Lemminkäise kojutulek ”, sümf. fantaasia „ Pohjola tütar”. Eepose “Kalevala” kõrval on teda inspireerinud soome loodus, muistendid, saagad . Sibeliuse enda sõnul ei tsiteeri ta soome rahvamuusikat, kuid tema teostes võib kuulda vanade soome laulude meloodiakäike.
Loomingust veel: Viiulikontsert, Sümfooniline poem “Finlandia”,muusikat näidenditele (“Pelleas ja Melisande”, “ Torm ”, “Surm”), kammermuusikat, laule.
Pjotr Tšaikovski
1840-1893
Kõige kuulsam ning populaarsem 19.sajandi vene heliloojatest. Kuuludes küll samasse aega “Võimsa rühma „ heliloojatega, seisis oma kaasaegsete rahvuslusest eemal, kuuludes pigem euroopalikku põhivoolu. Olles nn. psühholoogilise suuna esindaja on tema loomingu keskpunktis inimene oma õnnepüüdluste, unistuste , melanhoolia, kaotuste ja meeleheitega. Muusikat iseloomustab suur emotsionaalsus, meloodilisus, meisterlik orkestratsioon ja materjali töötlemine. Populaarsust on kasvatanud ka suur žanrivalik – sümfooniad ja programm-sümfoonilised teosed, balletid, ooperid , vokaal –ja instrumentaal kammermuusika, koorimuusika s.h vaimulikud teosed.
Looming: Kuus sümfooniat ja programmiline sümfoonia “Manfred”, Kolm klaverikontserti (tuntuim 1. b-moll, Viiulikontsert, Variatsioonid rokokoo-teemale” tšellole ja orkestrile, orkestrisüidid, 10 ooperit, tuntumad “Jevgen iOnegin”, “Padaemand”,”Yolanthe”, kolm balletti – “Luikede järv”, “ Uinuv kaunitar”, Pähklipureja” – kõik teatrite püsirepertuaaris.
Viimane, kuues sümfoonia h-moll Pateetiline(1893), on kokkuvõte kõigist helilooja otsingutest. Jõulised meeleolukontrastid, teravad konfliktid, suur dünaamiline skaala (ffff- pppppp)

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 4 allalaadimist

Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017 2018 #1

Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017 2018 #2

Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017 2018 #3

Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017 2018 #4

Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017 2018 #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

312446 Õppematerjali autor

muusikakooli

Sarnased õppematerjalid

docx

Kammerlaul. Klaverimuusika. Orkestrimuusika

moodustavad väikevormid sooloklaverile, kuid eriline tähtsus helilooja klaveriloomingus on valssidel ja prelüüdidel. Chopin laiendas oluliselt mõlema žanri piire. Suurema osa prelüüde koondas helilooja kogumikku „24 prelüüdi“. F.Liszt Ferenc Liszt oli ungari helilooja, kes elas 1811-1886. Tegemist oli väga mitmekülgse muusikuga – oli nii dirigent ja sümfoonilist muusikat uuendanud helilooja kui ka 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks tunnistatud pianist. Liszt lõi sümfoonilise poeemi žanri. Tema loomingu paremik on siiski klaveriteosed ning pianistina oli ta pidevalt ringreisidel jõudes pea kõikidesse suurimatesse Euroopa linnadesse. Oma teatraalse ja eksalteeritud esinemsilaadiga sai ta väga populaarseks, võeti isegi kasutusele väljend „lisztomaania“. Kuid lisaks rajas helilooja ka uue interpretatsioonisuuna, mida iseloomustavad mängutehniline perfektsus ja klaverile orkestraalse kõlajõu andmine. Liszt esines ka Tartu Ülikoolis

Muusika ajalugu

doc

Erinevate heliloojate looming

Kammermuusika: · 3 keelpillikvartetti · üle 100 klaveripala · u. 100 romanssi Klaveripalade tsüklid: · ,,Laste album" · ,,Aastaajad" (Aprill ,,Lumikelluke", November ,,Troikal", Detsember ,,Jõulud", Märts ,,Lõokese laul") jpm. Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen 4. september 1907 Bergen) oli norra helilooja ja pianist. Norra rahvusliku koolkonna rajaja.Tema muusika on tihedas seaoses kodumaa looduse ja rahvamuusikaga, see on põhjamaiselt karge ja põhitoonilt lüüriline. Looming: Grieg on kirjutanud klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. Laulud:

Muusika

docx

Romantism muusikas

Soololaul ehk kammerlaul – Franz Schubert – schubertiaadid – koosviibimised muusika, kirjandusega. Lähtus enamasti klassikalistest vormidest. Lõi 9 sümfooniat, kuulsaim 'Lõpetamata sümfoonia' (I romantiline sümfoonia), laule, klaverisaateid (keerukad partiid), laulutsükleid 'Ilus möldrineiu', kammermuusikat. Instrumentaalsed väikevormid Eeldused: Kõrge haritus kodanluseklassis, kodus musitseerimine, fortepiano arendamine, klaver kui sooloinstrument, salongimuusika, virtuoosikultuse teke Uuendused: muusikasse ilmub uus poeetiline ja emotsionaalne tasand, pikenesid

Muusikaajalugu

docx

Muusika kokkuvõtted

Romantism 19. Sajand Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt 1830.-datel aastatel ja laienes üle Euroopa. Romantis vastandas end klassitsismi mõistuse kesksusele. Ülistatakse intutsiooni, tundeid, kirge. Tekkis mina kultus, eemalduti tegelikusest (unistused, fantaasia, õudused, müstika, surm), need teemad köidsid. Sündis rahvusteadvus. Romantiline muusika. iseloomustus: 19. Sajandil olid käibel samad väljendusvahendid ja vormid, mis klassitsismi ajastul. Klassikalise ja romantilise muusika vahel pole selgid kompositsioonilisi erinevusi. Muutub helilooja mõtlemisviis. Rõhuasetus läks mõistuselt tunnetele. Uuendused muusikas: 1. Vormiline mõtlemine jäi samaks 2. Harmooniat rikastati kromantismidega 3. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks 4. Tempode puhul armastati suuri äärmusi 5. Dünaamika on nüansside rikas 6. Huvi vanamuusika vastu 7. Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 8. Huvi rahvamuusika vastu 9

Muusikaajalugu

docx

MUUSIKAAJALUGU

· Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"),

Muusika

doc

Muusikaajalugu

saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemine. Arvati, et inimene on võimeline tajuma kõike suurt ainult iseendas. Kunstniku subjektiivset

Muusikaajalugu

ppt

Romantism

romantismi ideoloogia ja stiili avaldumine muusikas. Romantismi peamised tunnusjooned. · väljendusrikas meloodia · värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele · klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt · kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) 2 · Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. · Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. · Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. · Loodi muinasjutulisi (" Undine "), fantastilisolustikulisi (" Nõidkütt "), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tel l"), heroilis romantilisi ("Norma"), lüürilispsühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust",

Muusika

doc

Muusikaajalugu - alates romantismist kuni postmodernismini

1. Iseloomusta romantismiajastu muusikat. Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile.

Muusika

Rohkem sarnaseid