· 1866-1874 Oslos dirigent,helolooja,muusikaõpetaja · 1867 muusikaakadeemia Romantismile iseloomulikud jooned: · zanridest eelistas miniatuure,tsüklitesse jagatuna · suurteostestoli erandlik klaverikontsert a-moll · kirjutas programmilist muusikat-pealkirjastatud " peab sisaldama sisuseletust" · näiteks: orkestrisüit "peer gynt" · muusikas on palju kontraste-dünaamika, tempo muutused, agoogika,rütmikas,vaheldusrikas · lõputud meloodiad I osa "Hommikumeeleolu" · rahulik · mänglev · lõpus kõrgemad noodid II osa " Ase surm " · teema on ühesugune · leina meeleolu · sünge,hirmuäratav · aeglane · rahulik · ärevaks tegev III osa "Anitra tants" · idamaine muusika · mänglev,hüplev · tantsuline · tempokas · kõrged noodid IV osa "Mäekuninga koopas" · ähvardav algus · salapärane · läheb kõrgemaks järjest · tempokaksmuutub · kiirenev · valjenev · mänglev
Poole teose pealt sisenes saali Argo, kes ütles kõva häälega: “Igav!“, millega tekitati ka üllatav šhow-efekt ja peale seda ühines ta Arkoga. Edasi hakkas klaveril mängima korraga neli kätt. Kontserdi jooksul esitasid Argo ja Arko mitmeid tuntuid klassikalisi teoseid. Nende seas oli palju loomingut klassitsismi ja romantismi heliloojatelt, nagu nt Brahms, Chopin ja Beethoven. Kõlas ka kaks teost Griegi süidist Peer Gynt: „Hommikumeeleolu“ ja „Mäekuninga koopas“. Poisid harisid ka saalis olevaid õpilasi ja õpetajaid. Nad rääkisid klassikalise klaveri ehitusest ja tõid välja, et täispikkune klaviatuur koosneb 52 valgest klahvist ja 36 mustast klahvist. Kokku on klaveril 88 klahvi. Samuti on klaveril ka pedaalid ja nende ülesande seletasid ka poisid ka lahti. Tavaliselt on klaveril 2 pedaali. Parempoolne pedaal on kõikide mängitud klahvide kõla hoidmiseks, isegi kui näpud klahvidelt eemaldada
mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tšellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale "Peer Gynt." Peer Gynt Hommikumeeleolu Ase surm Mäekuninga koopas Solveigi laul Peer Gynt Peer Gynt on kunagise rikka ja austatud mehe Jon Gynti poeg. Jon Gyntist sai aga joodik ning ta kaotas kogu oma raha, jättes Peeri ja ta ema Åse vaesusse. Peer tahab taastada selle, mis isa hävitas, kuid raiskab aja hoopis kiitlemisele ja õhulosside ehitamisele. Ta satub kaklusesse ja röövib pulmapäeval ära pruudi – Hægstad’i Ingridi. Peer kuulutatakse lindpriiks ja peab
Elas taanis,komposeeris Niels Gade käe all. Abiellus oma nõo Nina Hagerupiga,kes oli inspiratsiooniks. Elas oslos,oli eraõps ja dirigent, oli sealse muusikaakadeemia asutaja. Roomas tutvus Lisztiga,kes inspireeris. Dirigeeris Bergeni Filharmoonikuid, rajas villa,kus asub ta majamuuseum. Oxfordi ja Cambridge'i audoktor. On norra kõigi aegade kuulsaim ja rahvusvaheliselt tunnustatud helilooja. Teos Ibseni värssdraamale ,,Peer Gynt"- rida palasid. Kuulamine: ,,peer gynt": ,,hommikumeeleolu"-eelista eestimaist, mägede keskel, koopalaul ,,anitra tants"-tantsuline,veits tiksumine,viiul,triangel ,,mäekuninga koopas"(,,trollide tants")-rütmikas,madal, hiljem satub hoogu,koopas jooksmine Jean Sibelius: Soome, sünd.Hämeenlinnas. 10 a mängis klaverit,esimesed kompostisioonikatsetused. 15a. viiulitunnid. õe ja vennaga musitseerisid pidevalt koos. Õppis helsingi ülikoolis juurat, astus helsingi muusikainstituuti
Grieg- Sümfooniline süit "Peer Gynt" Grieg- Sümfooniline süit Peer Gynt. Suurteos, mis sai loodud Ibseni draamale "Peer Gynt", millega saavutas ka suure kuulsuse. 8 osast koosnev orkestri süit, 2 osaliseks ettekandeks komponeeritud Henrik Ibseni näidendile "Peer Gynt" kirjutatud muusika koosneb tegelikult 23 numbrist. Hiljem koostas Grieg näidendimuusika põhjal kaks orkestrisüiti, mis kuuluvad tema kõige mängitavamate teoste hulka. Esimese süidi hulka kuuluvad "Hommikumeeleolu", "Åse surm", "Anitra tants", "Mäekuninga lossis". Sibelius- Sümfooniline süit Finlandia Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem. Sibelius kirjutas selle 1899 venestamisperioodi alguses. Sümfooniline poeem "Finlandia" sündis otsese vastukajana tsaristlikule repressioonile. "Finlandia" on temaatikalt väga konkreetne ja meeldejääv. Muusika areneb kiirustamata, suursuguse tõsidusega. Mõni rahvaviisitaoline meloodia flöödi või oboe esituses toob heledamaid
P. Tsaikovski ballett ,,Luikede järv" Väikeste luikede tants https://www.youtube.com/watch?v=-gApOfm4qd0 P.Tsaikovski ballett ,,Pähklipureja" Lillede valss https://www.youtube.com/watch? v=TDwgK9JKUiw P. Tsaikovski ,,I klaverikontsert" https://www.youtube.com/watch?v=BWerj8FcprM J. Sibelius sümf. poeem ,,Finlandia" https://www.youtube.com/watch?v=qOSaT6U4e-8 https://www.youtube.com/watch?v=6YV0rgHhGn4 https://www.youtube.com/watch? v=WDXNHPeRB0k E. Grieg sümf. süit ,,Peer Gynt" Hommikumeeleolu https://www.youtube.com/watch? v=6GeHAM8I_ow E. Grieg sümf. süit ,,Peer Gynt" Mäekuninga koopas https://www.youtube.com/watch? v=xrIYT-MrVaI G. Bizet oop. ,,Carmen" Avamäng https://www.youtube.com/watch? v=pmuFOuh3QHs&index=4&list=RDPQI5LtRtrb0 G. Bizet oop. ,,Carmen" Habanera https://www.youtube.com/watch?v=KJ_HHRJf0xg G. Bizet oop. ,,Carmen" Toreadoori laul (alates 1.25) https://www.youtube.com/watch? v=RNPjH01PtZ4 G. Verdi oop. ,,Nabucco" Orjade koor https://www.youtube.com/watch?
Ta muusika on hästi lüüriline, tundeküllane. Teda on väga palju võrreldud Heino Elleriga. Ta on põhjamaine. Ta muusikas mängib olulist rolli loodus, mis teda inspireerib. Tähtis ka norra rahvamuusika. Hendrik Ibesni ,, Peer Gynt" näidendile kirjutas Grieg muusika ja 1875 tuli näidend lavale, see oli hiilgav teos. Teda peeti võrdväärseks autoriks. See koosneb 23 numbrist, ta on neist kokku teinud 2 orkestrisüiti, ja neid saab ette kanda lihtsalt orkestri saatel. I Hommikumeeleolu IV Mäekuninga koopas Solveigi Jean Sibelius Soome tuntuim helilooja, rahvuskangelane. Oli eluajal juba väga tuntud Sündis väikeses soome linnas Hämelinna ja ta sünninimi on Johan Julius Christian. Perekonnas oli muusika au sees, kõik mängisid pille. Ta alustas klaveriga, hiljem mängis viiulit. Esimese muusikapala kirjutas juba 10 aastaselt. Kui ta sai 15 siis kiindus ta muusikasse nii väga ja talle võimaldati kohaliku puhkpilli orkestrijuht, kes õpetas teda. Aga ta
Grieg- Sümfooniline süit "Peer Gynt" Grieg- Sümfooniline süit Peer Gynt. Suurteos, mis sai loodud Ibseni draamale "Peer Gynt", millega saavutas ka suure kuulsuse. 8 osast koosnev orkestri süit, 2 osaliseks ettekandeks komponeeritud Henrik Ibseni näidendile "Peer Gynt" kirjutatud muusika koosneb tegelikult 23 numbrist. Hiljem koostas Grieg näidendimuusika põhjal kaks orkestrisüiti, mis kuuluvad tema kõige mängitavamate teoste hulka. Esimese süidi hulka kuuluvad "Hommikumeeleolu", "Åse surm", "Anitra tants", "Mäekuninga lossis". Sibelius- Sümfooniline süit Finlandia Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem. Sibelius kirjutas selle 1899 venestamisperioodi alguses. Sümfooniline poeem "Finlandia" sündis otsese vastukajana tsaristlikule repressioonile. "Finlandia" on temaatikalt väga konkreetne ja meeldejääv. Muusika areneb kiirustamata, suursuguse tõsidusega. Mõni rahvaviisitaoline meloodia flöödi
oma rajatud muusikaühingut. Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate- ja kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid. 1885. aastal rajas ta Troldhaugenisse, 6 km kaugusele Bergenist villa, kus praegu asub Griegi majamuuseum. Ibseni värssdraamale kirjutatud orkestrisüit "Peer Gynt" - tuntuimad osad "Hommikumeeleolu" ja "Mäekuninga koopas". Norra klassiku Henrik Ibseni (1828-1906) tuntumaid, Eestiski korduvalt lavastatud teoseid: draamapoeem fantaasialembesest kehklejast talupoisist, kes läbi kogu maailma rännates kipub oludega pidevalt mugandudes täielikult kaotama oma mina, leides elu lõpul lunastuse ja andeksanni vaid teda kodukohas truult ootava armsama juures. Mõiste: küroplast - vastav seadeldis, millega painutada sõrmi, seda kasutas Schumann, kes
Iseloomulik lüüriline, tundeküllane, voolavalt laulev meloodia, sugulus vene romansiga 6. sümfoonia h-moll ,,Pateetiline'' (pärast seda mürgitas (?) end arseeniga, elu viimane teos). ,,Sellesse sümfooniasse panin ma kogu oma hinge, kõik siin on subjektiivne.'' (I osa- Elu) EDVARD GRIEG (1843-1907) (''Chopin of the North'') Muusika H. Ibseni draamale Peer Gynt Koosneb 22 üksiknumbrist, Grieg valis 8 pala ja koostas 2 4-osalist orkestrisüiti Tuntumad: Hommikumeeleolu, Solveigi laul, Mäekuninga koopas Muusika väga korrapärane: rahvalaululähedane meloodia, rahvatantsule iseloomulikud rütmid Esiplaanil tunded, suur lüürik ja kõlavärvimeister Üksikute suurteoste seas on maailma kolme mängitavama klaverikontserdi hulka kuuluv klaverikontsert a- moll: I osa sonaadivormis, peateema energiline, kõrvalteema lüüriline JEAN SIBELIUS (1865-1957) I maailmakuulus Soome helilooja. Õppis Helsingi muusikakoolis, täiendas end Berliinis ja Viinis.
.. Audio recording started: 8:25 8. oktoober 2009. a. Norra tants nr 2 Kuulamine... Audio recording started: 8:27 8. oktoober 2009. a. Klaverikontsert nr 1 (A-moll), 1. osa Kuulamine... Audio recording started: 8:29 8. oktoober 2009. a. Peer Gynt 2 "Hommikumeeleolu" Kuulamine... Audio recording started: 8:32 8. oktoober 2009. a. Peer Gynt 1 "Mäekuninga koopas" Kuulamine... Audio recording started: 8:34 8. oktoober 2009. a. Muusika Page 4 Johann Strauss jr. 10. detsember 2009. a. 7:52 1825-1899 Austria
Üle 140 soololaulu. Väikevorme klaverile üle 150. Kirjutanud viiuli- ja klaverisonaate. 2 klaverikontserti, esimene maailmakuulus, teine lõpetamata. Klaverikontsert nr 1 I osa (a-moll) Väga lüüriline muusika, laulvad meloodiad. Hästi põhjamaine looming, alati mängib olulist rolli loodus. Kasutab Norra rahvamuusikat. Ta on kirjutanud muusika H. Ibseni näidendile ,,Peer Gynt" 1875. Tuntumaid sealt 2 orkestrisüiti, esimesest süidist: · I Hommikumeeleolu · IV Mäekuninga koopas Teise orkestrisüidi tuntuim: ,,Solveigi laul". Retsensioon: · 1,5 kuni 2 lk · Sõnakordusi väldi · Sissejuhatus-teemaarendus-kokkuvõte Jean Sibelius (1865-1957) Soome tuntuim helilooja. Sündinud Hämeenlinnas. Sünnipärane nimi Johan Julius Christian. Kõigepealt õppis klaverit, pärast viiulit. Esimese muusikapala kirjutas 10-aastaselt. 15-aastasena võimaldas perekond talle eraõpetaja.
annaabi.ee 
