Müüritiste ladumine (6)

7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat -, betoon - jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest.
Joonis 7.1 Ehituskivid: a­ ehituspaekivi, b ­ tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c ­ klombitud soklikivi, d ­ normaalmõõtmetega tellis , e ­ moodultellis, f ­ pilutellis, g - kärgtellis
Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a ­ kivide toetumine mördita müüritises, b ­ kivide toetumine mördiga müüritises, c ­ ebakorrapärastest looduskividest müüritis, d ­ seotiseta müüritis, e ­ seotisega müüritis
1 Mördi mark ja koostis valitakse sõltuvalt müüritise nõutavast tugevusest, tööde ajast (suvi või talv), vundamentide ladumisel ka pinnasest , samuti ehitava hoone seinte niiskusest ekspluatatsioonis ja muudest nõuetest. Nõuded müürikivide ja mördi margi kohta on toodud ehitise projektis .
7.2 Müüritise liigid ja seotised Kivimüüritis koosneb mördile laotud kividest, mille mõõted ja kuju võivad olla väga mitmesugused. Tehniliste tingimustega on mördikihi paksused määratud järgmiselt: 1) tellismüüritises: horisontaalvuukide keskmine paksus korruse kõrguse ulatuses peaks olema 12 mm, vertikaalvuukide keskmine paksus ­ 10 mm; seejuures ei tohi olla üle 20 mm ja alla10 mm; vundamenti vuukide keskmine paksus võib olla 15 mm; 2) suurplokkmüüritises: vuukide keskmine paksus peab olema 12 mm; üksikute vuukide paksus ei tohi olla üle 20 mm ja olla 10 mm; vundamenti vuukide keskmine paksus võib olla 15 mm; 3) kergmüüritises: horisontaalvuukide paksus ühe korruse piirides peab olema keskmiselt 12 mm. Horisontaalvuugi paksus armeeritud mörtdiafragma kohal ei tohi ületada 15 mm, mineraalpuiste kohal 20 mm. Vertikaalvuukide keskmine paksus peab olema 10 mm, välja arvatud akendevahelistes seinaosades, kus see võib olla 15 mm. Täismüüritist võib liigitada järgmiselt: 1) harilikest kividest müüritis, rea kõrgusega 50 ­ 150 mm (tellis, keraamilised kivid); 2) väikeplokkmüüritis, rea kõrgusega 180 ­ 350 mm; 3) suurplokkidest müüritis, rea kõrgusega 500 mm ja rohkem; Müüritise välimiste ja sisemiste kihtide omavaheline ühendus on saavutav ka kivide põikridadeta, kasutades metallsidemeid. Sel juhul tuleb seina vertikaalse pinna iga 0,5 m2 kohta paigutada vähemalt 0,2 sm2. kuid metallsidemete kasutamisel ei ole tagatud vertikaalkoormuse ühtlane jagunemine müüritises ning iga osa töötab ainult vahetult temale rakendatud koormustele. Seinte ladumisel silikaattellistest, mille valmistamisest on möödunud vähem kui üks kuu, tuleb müüritisse asetada horisontaalne terasarmatuur ristlõikega vähemalt 0,02% müüritise vööndi ristlõike pinnast. Armatuur paigaldatakse iga korruse seintesse mööda hoone perimeetrit akna aluslaudade ja silluste kõrgusele. Looduslikest kividest täismüüritise pindmised read, samuti vundamentide nurgad ja lõikumiskohad laotakse suurematest, paremate sängituspindadega kividest. Kivide vahetu kokkupuutumine (ilma mördita) on lubamatu, samuti määrdunud kivide kasutamine. Kergmüüritis. Massiivsetel tellisseintel on rida puudusi: sein on raske, madalate hoonete juures pole kivide tugevus täielikult ära kasutatud, seina soojajuhtivus on suur jne. Tellise otstarbeka kasutamise mõttes on parem anda välisseintele selline konstruktsioon , kus seinale annavad tugevuse tellised , vajalik soojapidavus aga oleks tagatud soojapidavate materjalidega.
2 Joonis 7.3 Seina pinna seotised ehk müürikiri: a ­ plokkseotis ja b ­ ristseotis plokksüsteemis seinal , c ­ müürikiri mitmekihilisel seinal
Joonis 7.4 Seinte seotisi
3 Joonis 7.5 Seinad klassikalises ehk plokkseotises: a, b ja d -- ühe, poolteise ja kahe kivi paksuse seina avakülje ladumine klassikalises plokkseotises, c ja e -- poolteise ja kahe kivi paksuse seina avakülje ladumine lihtsustatud plokkseotises, f -- mineraalvattmatt-täidisega 43 cm paksuse tellisseina plokkseotis, g -- kahe kivi paksuse seina nurga klassikaline plokkseotis, h -- sama nurga seotis vastavalt tehnilistele tingimustele, i -- Eestis kasutatav nurga lihtsustatud plokkseotis
4 Joonis 7.6 Vahepostide seotised: a ­ klassikalises plokkseotises, b ­ täidisseinas, c ­ välisvoodri ja mineraalvatt-täidiskihiga seinas, d ­ neljakihilises seotises
Joonis 7.7 Veel postide seotisi
7.2.1 Survetugevus . Müüritise survetugevus sõltub peamiselt kasutatavate kivide ja mördi margist. Surve mõjul deformeeruvad kivid ja mürt nii piki- kui ka põiksuunas. Seejuures deformeerub mürt rohkem kui kivid, mis toob erinevate põikdeformatsioonide tõttu kaasa tõmbepingete tekkimise kivides. Kivid müüritisel ei toetu mördile mitte kogu pinnaga, vaid üksikutes kohtades; ülejäänud osades on mürdi ja kivide vahel õhkvahe. Müüritise tugevusele avaldab mõju ka vertikaalvuukide olemasolu
5 müüritises, mis on tavaliselt halvasti mördiga täidetud ning kus mördi ja tellise vaheline nake ei kindlusta müüritise monoliitsust. Vertikaalvuukide kohal olevates tellistes tekivad tõmbe- ja lõikepingete kontsentratsioonid, mille tõttu müüritis puruneb varem. Sõltuvalt seina konstruktsioonist eristatakse massiiv- ja kergseina . Tellistest massiivseinte paksus määratakse püsivus-, tugevus- ja soojatehnilistest nõuetest lähtudes ning võetakse kordne poole tellisega: 0,5-, 1-; 1,5-;2-; 2,5- ja 3- kivi sein. Horisontaalvuukide keskmine paksus on 12, vertikaalvuukidel aga 10mm. Lubatav on vuugid paksusega mitte üle 15 ja mitte alla 8mm.Seinad püstitatakse kahe- või mitmekihilise seotisega, sambad ja kitsad aknavahepostid- neljakihilise seotisega. Müüri ladumine koosneb mitmest tootmis- ja kontroll-mõõtmisoperatsioonist, mida tehakse mitmesuguste tööriistade ja- vahendite abil.
Joonis 7.8 Kaldjõu mõju müüritisele
7.2.2 Tööriistad Tööriistad on mördilabidas, kombineeritud kellu , tellisevasar ja vuukrauad. Mördilabidaga segatakse kastis mörti ja tõstetakse seda müürile. Kombineeritud kelluga tasandatakse müüril mörti, täidetakse sellega vertikaalvuuke ja tahutakse telliseid . Tellisevasaraga raiutakse ja tahutakse telliseid. Kumerate ja nõgusate vuukraudadega antakse mördiga täidetud vuukide välispinnale projektikohane kuju. Kontroll-mõõteriistad ja-vahendid on nöörlood, vesiloodidega rihtlatt, suundnöör ja selle kinnitusklambrid, kihilatid, nurgik, tollipulk , mõõdulint. Nöörloodiga kontrollitakse müüritise pindade vertikaalsust. 400-g nöörloodi kasutatakse siseseinte ja postide ladumisel, 600-g loodi konstruktsiooni väliosade ladumisel. Vesiloodidega rihtlatt on nurkraud, millele on kinnitatud kaks standardset ehitusvesiloodi. Seda kasutatakse müüritise kihtide horisontaalsuse kontrollimiseks. Kihtide horisontaalsust võib kontrollida ka hariliku ehitusvesiloodiga, mis tuleb panna müüritise pinnale asetatud rihtlatile. Rihtlatiga kontrollitakse ka müüritise välispinna tasasust. Müüritise järjekordse pindrea paksus ja ladumise suund määratakse 2...3-mm läbimõõduga suundnööriga. Suundnöör pingutatakse ja kinnitatakse kihtlattide külge või klambrite abil. Müüri ladumisel on vaja paigaldada ja ümber paigutada suundnööri, anda ette telliseid ja laotada mörti, laduda telliseid pind- ja täidisridadesse, vajaduse korral raiuda ja tahuda telliseid, vuukida vuuke puhasvuukmüüritise ladumisel ja kontrollida lao õigsust. Sõltuvalt seina paksusest ja lao keerukusest laob seda kahest kuni viiest erineva kvalifikatsiooniga müürsepast koosnev lüli. Kõrgel temperatuuril ekspluateeritavad kivikonstruktsioonid, näiteks tööstusahjud, korstnad , õhueelkuumendid jt. Ehitatakse tuulekindlatest samott -, diinas-, magnesiit- ja teistest tellistest tulekindlal mördil.
6 Telliseid hoitakse objekti laos markide, klasside ja sortide järgi pakettidesse sorteerituna ja niiskumise eest kaitstuna. Enne ladumist praagitakse välja pragudega ja äralöödud nurkade või servade kivid. Eriti vastutusrikasteks müüritisteks, kus vuugi paksus tohib olla vaid kuni 1mm, sorteeritakse telliseid mõõtmete järgi, sest erineva suurusega kivid muudavad vuugid paksemaks, vuuk on aga tulekindlas müüritises nõrgem kui tellis. Tulekindla müüritise lubatav vuukide paksus sõltub temperatuuri reziimist: mida rohkem on konstruktsiooni ekspluateerimise temperatuur, seda õhemad peavad olema vuugid. Esineb neli kategooriat, mis määravad tulekindla müüritise vuukide paksuse: I kategooria­ mitte üle 1 mm; II­ 2 mm; III­ 3 mm; IV­ üle 3 mm. Ladumiseks valitakse tellised välja, sobitatakse üksteisega ning kontrollitakse lehtkaliibriga pilusid nende vahel. Vajaduse korral tellised soveldatakse ja laotakse kuivalt paigale. Seejärel tõstetakse nad ükshaaval ära ja laotakse kõrvale samas järjekorras, nagu nad paiknesid konstruktsioonis. Pärast seda paigaldatakse juba harilike ladumisvõtetega iga tellis mördil oma kohale.
Joonis 7.9 Müüritööriistad: a ­ tellisevasar, b ­ kellu, c ­ nöörlood, d ­ metallist mõõdulint, e ­ kokkukäänatav puidust meeter, nn. tollipulk, f ­ vaaderpass, g ­ mördikühvel, h - kopplabidas
7 7.3 Telliste ladumine
Joonis 7.10 Tellismüüride mõõtmete kujunemine mp ­ pikkusmõõt s ­ vuugi paksus mk ­ kõrgusmõõt n ­ kivide või kihtide arv
Joonis 7.11 Telliste kujud
8 7.3.1 Müüritööriistad Müürsepa tööviljakus oleneb suurel määral kasutavatest tööriistadest ja nende kvaliteedist. Otstarbe järgi jagunevad müüritööriistad kahte liiki: tootmisriistad ning kontrollimis- ja mõõteriistad. Tootmisriistadeks on tellisevasar, kellu, mördikühvel, kopplabidas ja vuukrauad. Kontrollimis- ja mõõteriistadeks on mõõdulint, meeter, ehk nn. tollipulk, rihtlatt (120...150 cm pikkune hööveldatud sirge puitlatt või laud), nöörlood, nurgik, suundnöör, inventaarne vahemajaks ja kihilatid. Kõrgekvaliteedilise müüri saamiseks on soovitatav kasutada 4 m pikkust rihtlatti.
7.3.2 Seinte ladumine Seinte ladumine koosneb järgmistest omavahel seotud töödest: majakate ladumine või kihilattide paigaldamine ja suundnööri ettetõmbamine (pingutamine); telliste andmine seinale; mördi laotamine seinale; telliste ladumine pindridadesse ja täidisridadesse vastavalt ettevalmistatud mördipeenrale; ladumise õigsuse kontrollimine; vuukimine .
Joonis 7.12 Tellismüüritise elemendid: a ja b ­ piki- ja põikikiviread, c ­ müüritise elemendid, d ­ täistellised ja mittetäismõõdulised (raiutud) tellised ja nende tähistamine
Seina ladumise alustamisel asetatakse vundamendil olevale isoleerkihile kõigepealt mördikiht, millele omakorda laotakse põiketelliste kiht kogu seina paksuses. Seejärel laotakse seina nurkadesse 5...6 kihi kõrgused majakad. Majakate ülesandeks on laotavale seinale vertikaalsuuna ja telliskihtidele horisontaalsuuna andmine. Ka saab majakate külge kinnitada suundnööri.
9 Joonis 7.13 Ladumine majakate abil: a ­ suundnööri pingutamine pingutustellise abil, b ­ suundnööri kinnitamine nurgamajakatele tuginaelte abil, c ­ pulgaga majaktellis, d ­ paigaldatava tellise asend suundnööri suhtes
Majakat tuleb laduda nii, et nende pinnad ja nurgad asuksid täpselt püstloodis ja et nende ülemised pinnad asuksid kõik ühel horisontaaltasapinnal. Nii nurgamajakate kui ka kogu ehitatava hoone nurkade vertikaalsust kontrollitakse 600...1000 g nöörloodiga. Selleks lastakse lood rippuda üle seina välisnurga, nurgast umbes 10 cm kaugusel. Vaadates üle nurga ülalt alla kord ühe, kord teise seina suunas, peab nurga püstjoon olema loodinööriga paralleelne. Pärast majakate valmimist laotakse majakate vahel olev seinaosa. Selleks pingutatakse majakate vahele tugev 1 mm jämedune suundnöör (sageli tamiil). Nööri pingutamiseks on kõige lihtsam kasutada nn. pingutustellist, mis riputakse suundnööri ühte või mõlemasse otsa. Pingutustellise kasutamisel ei ole vaja nööri iga kihi tõstmise järel siduda. Nööri üks ots seotakse laotavast kihist 2...5 kihti madalamalasuvasse vuuki löödud naela külge. Laotava kihi tasapinnale majaka astmele asetatakse lahtine nael, nn. tuginael, nii et selle pea ulatuks paar millimeetrit üle seina pinna. Lahtine tuginael kaetakse tellisega. Üle tuginaela pingutatakse suundnöör, mis peab ulatuma üle järgmisel majakal asuva tuginaela ja mille ots seotakse madalamalasuvasse vuuki löödud naela külge. Pikkade seinaosade (üle 8 m) ladumisel asetatakse seina keskosas suundnööri alla mördile majaktellised. Ka võib nööri õigele kõrgusele seadmiseks asetada tellisele vuugipaksuse pulga . Iga kord pärast nööri pingutamist tuleb silma järgi kontrollida nööri sirgjoonelisust ja kinnitada nöör majaktellise kohal pealepandava tellisega .
10 Ladumisel tuleb telliste välimised ülemised servad hoida pingutatud suundnöörist 2...3mm kaugusel ja nii, et tellise pealmine pind oleks suundnööri alumise äärega samal tasemel. Tellist ei tohi ladumisel lükata vastu suundnööri ;suundnöör peab olema alati vaba. Müüritisekihtide horisontaalse suuna ja võrdse paksuse tagamiseks, samuti suundnööri kinnitamiseks on otstarbekas kasutada Eesti Ehitusministeeriumi Ehituse Organiseerimise Trustis väljatöötatud universaalset kihilatti. See on valmistatud alumiiniumnurgikust. Kihilati paigaldamisel toetatakse ta nurgatellisele fiksaatoriga ja püstvuukidesse surutavate hoideklambritega. Kihilati vertikaalsust kontrollitakse nöörloodiga. Suundnöör kinnitatakse kihilati külge vastava konksuga . Selleks on kihilatis kaks rida auke , kusjuures üks rida on standardtelliste tarvis vahekaugusega 78 mm ja teine rida moodultelliste tarvis vahekaugusega 101 mm. Pikemate seinte korral on soovitav tavalise majaktellise asemel kasutada metallist vahemajakat, mille külge saab kinnitada suundnööri. Ka vahemajakas on ette nähtud standard- ja moodultelliste ladumiseks. Nöör kinnitatakse vahemajaka rullide külge. Mördikihi tasandamise sabloon valmistakse 130 cm pikkusest 4 x 30 mm mõõtmetega lattrauast ja niisama pikast 10 mm jämedusest ümarrauast, mis on omavahel ühendatud kahe 6 mm jämeduse sidetraadiga. Ümarraua külge on kinnitatud 6 mm jämedusest traadist käepide, mis on vajalik sablooni teisaldamiseks. Lattraua ülemine serv ja ümarraud peavad olema täiesti sirged . Sablooni kasutakse mördikihi tasandamiseks peamiselt puhasvuukmüüritisel, sest tasandatud mördikiht on ühtlase paksusega ja ulatub täpselt seina välispinnani.
7.3.3 Telliste ladumise töövõtted. Tänapäeval kasutakse telliste ladumisel peamiselt järgmisi töövõtteid: nihkladumine ühes mördi lõikamisega, kelluladumine ja poolnihkladumine. Nihkladumisel tehakse esmalt seinale plastsest mördist peenar, jättes peenra serva välispinnast 1...1,5cm kaugusele. Nihkladumisel ühe tellise haaval võtab müürsepp tellise ja, hoides seda kaldu, kuhjab tema servaga osa seinale laotud mördist tellise ette, nihutades tellise ühtlasi sängituskohale ja surudes üleskuhjatud mördi vastu varempaigaldatud tellist. Niiviisi täitub ka püstvuuk tellise paigaldamisel mördiga. Lõplikult paigaldatakse tellis käega kergelt surudes, nii et tellise kõrgus vastaks suundnööri kõrgusele. Mördi üleskuhjamist tuleb alustada 5...6cm enne varempaigaldatud tellist. Vuugist väljapressitud mört lõigatakse pärast kahe pikikivi või nelja põikikivi paigaldamist kelluga ära. Kelluladumine koosneb neljast operatsioonist : 1) hoides tellist veidi kaldu, kuhjatakse kellu abil osa seinale laotud mördist püstvuugi moodustamiseks kokku; 2) üleskuhjatud mört surutakse kelluga vastu varempaigaldatud tellist; 3) vasaku käega surutakse tellis tihedalt kohale vastu varempaigaldatud tellist, tõstes samaaegselt kellu vuugi vahelt välja; 4) paigaldatud tellisele koputatakse kellu käepidemega, et tellis jääks suundnööriga samale tasemele , ja lõigatakse seinapinnale väljapressitud mört kelluga ära. Poolnihkladumist kasutatakse täidisridade ladumisel. Pärast mördi laotamist pindridade vahele ja tasandamist laob müürsepp mõlema käega täidisrida, surudes tellised tihedalt sängituskohale, moodustades ühtlasi põiksuunas kulgevad püstvuugid. Osaliselt tühjaks jäänud püstvuugid täidetakse mördi laotamisel järgmise kihi jaoks.
11 Plastse mördi kasutamisel võib ka moodultelliseid paigaldada nihkladumise teel. Jäigema mördi korral laotakse moodultelliseid kelluga või asetatakse paigaldatava tellise otsale või küljele kelluga mörti püstvuugi moodustamiseks.
Joonis 7.14 Müüritise horisontaalsuse kontrollimise vahendid, telliste ladumisvõtted. a ­ kihtlati paigaldamine; 1 ­ kihilatt; b ­ suundnööri kinnitamine klambriga; 2 ­ kihilati kinnitusklambrid; c ­ välimise põikikividest pindrea 3 ja 5 ­ liugur ja klamber suundnööri nihkladumine; kinnitamiseks; d ­ sama rea kelluladumine; 4 - suundnöör; e ­ täidisrea poolnihkladumine; I, II, III ja IV ­ ladumise töövõtete järjekord.
12 7.3.4 Ladumise järjekord. Telliskihtide ning pind- ja täidisridade ladumise järjekord oleneb seotisest. Plokkseotise korral laotakse esmalt välimine põikikivirada ja selle järel pikikivirida, seejärel samad sisemised read ning kohe selle järel täidisrida. Mitmekihilist seotist võib laduda astmeliselt või segamoodusega. Astmeliselt ladudes laotakse esmalt välimine põikikivirida ja selle peale teise kuni kuuenda kihi välimised pikikivi-pindread. Tekkib nn. esimene aste. Kohe seejärel laotakse sisemised ja täidisread. Segamooduse korral laotakse esimesed kümme kihti kihtide kaupa ja alates üheteistkümnendast kihist alustatakse astmelise ladumisega.
Telliste ja mördi andmine seinale. Telliste ladumine koosneb reast operatsioonist, mis nõuavad kõrgema või madalama kvalifikatsiooniga töölisi. Näiteks nõuab telliste paigaldamine kvalifitseeritud müürsepa tööd, kuna aga telliseid ja mörti võivad seinale anda vähem kvalifitseeritud, näiteks 2. liigi töölised. Tellised tuleb tõsta laotavale seinale võimalikult paigalduskoha lähedale ja asetada alati samas suunas nagu nad jäävad paiknema müüritises, s.o. Pikikiviridadeks seina teljega paralleelselt või veidi pööratuna, põikikiviridadeks ­ seina teljega risti. Kive ei tohi tõsta sinna, kuhu tuleb teha mördipeenar. Seepärast laotakse välimise pindrea kivid seina sisemisele äärele, sisemise pindrea kivid ­ välimisele äärele. Mört tõstetakse seinale mördikühvliga või kopplabidaga, tasandades mördipeenrad kühvli või kopplabida esiservaga.
Müürsepa töökoht. Müürsepa töökoha moodustavat laotav seinaosa ja pind, millel paiknevad materjalid, töövahendid ja tööriistad. Töökoht peab olema küllalt avar, selleks et tööline saaks seal takistamatult töötada. Materjali ja töövahendite paigutus peab olema selline, et töölisel poleks vaja teha asjatuid liigutusi või samme. Töökoht koosneb kolmest tsoonist: 1) 60. . . 70 cm laiune töötsoon , millel töötavad müürsepad; 2) 65. . .100 cm laiune materjalitsoon, millele paigutatakse tellised, mört ja sissemüüritavad tarirauad; 3) 100. . . 125 laiune transporditsoon materjalide kohaletoomiseks. Töökoha kogulaius vastab harilikult töölava laiusele ja on 240. . . 260 cm. Kui kasutakse kraanat, mis tõstab materjalid otse töökohale, siis transporditsooni ei vajata. Tellisseinte ladumisel paugutatakse tellised (tõstealustel) ja mört (kastides) vaheldumisi piki töörinnet, kusjuures mördikastide vahekauguseks voetakse 250...400cm. Vahepostide ladumisel paigutatakse tellisealused vaheposti ning mördikastid ava kohale. Üksikult seisvate sammaste ladumisel asetatakse tellised ühele poole sammast, mört teisele poole. Kogu töörinne jagatakse ladumislankideks, igale töölülile omaette lank, kusjuures kaheliikmelise lüli tarvis arvestatakse langi keskmiseks pikkuseks 10 m ja neljaliikmelisele lülile 10...40m.
13 Joonis 7.15 a ­ töökoht; 1 ­ mördikastid; b ­ müürsepa tööviljakuse sõltuvuse graafik 2 ­ tellispaketid; ladumiskõrgusest; c ­ kaheliikmelise lüli tööskeem; 3 ­ ladumiskõrguse kasvu tähistav joon; d ­ kolmeliikmelise lüli tööskeem; 4 ­ tööviljakuse sõltuvuskõver ladumiskõrgusest; K ­ kõrgema järguga müürsepp. I...III ­ töö-, materjalide ja transporditsoonid; M ­ madalama järguga müürsepp;
Töö jaotus töölülis. Müüritöö koosneb paljudest tööoperatsioonidest, mille täitmine jagatakse töölülil liikmete vahel. Müürseppade töölülisse võib kuuluda kaks kuni viis töölist. Lülide töö organiseerimisel tuleb silmas pidada, et iga tööline oleks kogu vahetuse vältel ühtlaselt ja pidevalt tööga varustatud. Selleks eraldatakse igale töölülile oma töörinne, nn. ladumislank, mille suurus määratakse lüli suuruse ja tööhulga järgi, nii et vahetuse vältel poleks vaja töökohta muuta või töölavasid ehitada. Tellismüüritise ladumine tuleb operatsioonide järgi liigendada nii, et madalama kvalifikatsiooniga müürsepad teeksid lihtsamaid operatsioone ja et iga tööline teeks päevast päeva ühte ja sama tööd. Tööliste arv lülis, mille puhul müürseppade töö on kõige viljakam, sõltub muude võrdsete tingimuste puhul hoone konstruktsioonist, s. o. seinte paksusest, avade hulgast, suurusest jne.
14 Näiteks on kaheliikmelise lüliga otstarbekas laduda keeruka kujundusega või avaderohkeid välisseinu, sambaid, 1½ kivi paksusi välisseinu ja 1 kivi paksusi siseseinu. Kaheliikmeline lüli koosneb harilikult ühest 3...5. liigi müürsepast ja ühest 2. liigi müürsepast, nn. käealusest. Kolmeliikmelise töölüliga (nn. kolmikuga) on otstarbekas laduda lihtsamaid ja paksemaid seinu. Lüli koosneb ühest 3. . .5. liigi müürsepast ja kahest 2. liigi müürsepast. Siin on tööjaotus lülis väga lihtne :üks 2. liigi müürsepp annab seinale mörti, teine annab kive ja kõrgema kvalifikatsiooniga müürsepp paigaldab telliseid. Välisvoodri ja mineraalvatt- täidisega seina ladumisel kasutakse põhiliselt müürsepp Edgar Kanitsa soovitatud neljaliikmelist lüli (nn. nelikud). Lüli koosneb siin kahest 4....5. liigi ja kahest 2....3. liigi müürsepast. Välisvoodri ladumisel puhta vuugi alla annab müürsepp 1 mörti seinale ja tasandab selle sablooniga. Müürsepp 2 annab seinale moodultelliseid püstasendis ja katab telliste otspinnad mördikihiga. Müürsepp 3 paigaldab tellised tasandatud mördikihile, kusjuures tellistevahelise püstvuuki moodustab tellise otsale asetatud mört. Müürsepa 4 peamiseks tööks on vuukimine, vajaduse korral armatuuri paigaldamine ja kvaliteedi kontroll. Seina sisemise osa ladumisel annab müürsepp 1 mörti, müürsepp 2 telliseid ja müürsepp 3 laob sisemise pindrida. Müürsepp 4 paigaldab mineraalvatist matte, laob täidisrida ja kontrollib kvaliteeti. Töö jaotus viieliikmelises lülis on järgmine: üks vilunud (4. või 5. liigi ) müürsepp koos 2. liigi müürsepaga laovad välimist pindrida, teine (3. või 4. liigi ) müürsepp koos 2. liigi müürsepaga laovad sisemist pindrida ja viies ­ 2. või 3. . liigi müürsepp laob täidisrida.
15 7.4 Tellisseinte viimistlemine 7.4.1 Vuukimine. Vuukimiseks nimetatakse seinavuukide töötlemist vuukrauaga. Puhasvuukmüüritiseks nimetatakse korrapärase müürikirjaga tellisseina, mis on laotud puhtalt ning täiesti sirgete ja võrdse paksusega profiilvuukidega ja mis ei vaja enam täiendavat viimistlust . Seega on vuukimise eesmärgiks seinapinna dekoratiivne viimistlemine. Peale selle tihendatakse vuukimisega vuugis olevat mörti, mille tulemusena suureneb seinapinna ilmastikukindlus. Vuugid võib teha mitmesuguse profiiliga. Kõige kasutatavam puhasvuuk on nõgusvuuk , mis müüri ladumisel tõmmatakse nõgusvuugi vuukrauaga. Ladumisel tuleb kasutada sitket plastsest mörti ja teha sein täisvuugiline. Vuukida tuleb iga viienda ­ kuuenda kihi järel, s. o. enne kui mört on jõudnud tarduda. Vuukimisel surutakse täisvuugis olev värske mört vuukraua abil tihedaks, mille tulemusena saadakse poolümar nõgusvuuk.
Joonis 7.16 Puhasvuugid ja vuukimine: a -- tühivuuk, b -- täisvuuk, c -- nõgusvuuk, d -- kumervuuk, e -- poolkumervuuk, f -- kantvuuk, g ja h -- nõgusvuugi vuukrauad, i ja k -- kumervuugi vuukrauad, m -- vuukimislaud, n -- kumervuugi vuukimine vuukimislaua abil
16 Vuukimisel vuugitakse algul ühe kihi püstvuugid, tõmmates vuukraua 6 cm pikkuse osaga alt üles, ja seejärel kohe vuukraua pikema küljega rõhtvuugid. Analoogiliselt nõgusvuugiga tõmmatakse ka poolkumervuuk ja kantvuuk. Kui seinale on ette nähtud kumerad vuugid, laotakse sein tühivuugiline, s.o. seina välispinnal jäetakse vuuk umbes 1,5 cm sügavuselt mördiga täitmata. Kuna kumervuuk on nõgusvuugist nägusam, kasutakse seda peamiselt esimese korruse seinte vuukimiseks. Seina välispind puhastatakse värsketest mördipritsmetest iga kord pärast 4...5 tellisekihi ladumist niiske kaltsu abil. Vuukimist alustatakse kumerate vuukide korral pärast seina lõpliku valmimist. Vuukimisel kasutatagu sõelutud liivast valmistatud hästi sitket ja plastset segamörti vahekorras 1:1:6. Vuugimördile tumedama värvuse andmiseks võib mördi hulka segada tumedat leeliskindlat mineraalpigmenti 10...15% ulatuses portland -tsemendi kaalust . Kumera püstvuugi tegemisel täidetakse vuukraua soon mördiga. Järgnevalt surutakse vuukrauas olev mört püstvuuki, tõmmates vuukrauaga ülalt alla. Pärast ühe kihi püstvuukide vuukimist vuugitakse otsekohe rõhtvuuk. Kumervuugi tegemisel liigub vuukraud mööda vuukimislauda, mille ülemine serv tuleb eelnevalt asetada vuugi alumise ääre kohale. Vuukimislauaks on sobiv kasutada 40...50cm pikkust ja 12...15cm laiust hööveldatud sirgete servadega lauda, mille alumisele küljele on kinnitatud käepide. Vuukimislauaks võib kasutada ka krohvihõõrukit. Vuukimiseks vajalik mört asetatakse kelluga vuukimislauale. Vuukimisel surutakse mörti vuukimislaualt vuukraua abil tühivuugi õõnde. Libistades vuukrauaga piki täidetud vuuki valmibki kumervuuk. Kumervuuk tehakse harilikult välimiselt teisaldatavatelt töölavadelt.
7.4.2 Tellisseinte vooderdamine. Seinte fassaadipindu saab nägusamaks, dekoratiivsemaks ja ühtlasi ilmastikukindlamaks teha välisseinte vooderdamise teel. Voodriks võib kasutada väga mitmesuguseid materjale. Eestis kasutatakse seinte vooderdamiseks peamiselt korrapärase väliskujuga silikaattelliseid ja põletatud savist punaseid pilutelliseid, nn. fassaaditelliseid . Need laotakse seina ladumise käigus müüritise välimiste pindridadena, või siis jäetakse fassaaditelliste ja seina põhimüüritise vahele õhuvahe, mis ladumise käigus täidetakse mineraalvattmattidega. Fassaadipind vuugitakse ladumise käigus või hiljem puhta vuugiga. Seina ladumisega samaaegselt ning põhimüüritisega seotises saab paigaldada õhemaid klombitud faktuuriga või hööveldatud välisservaga dolomiidist fassaadiplaate, samuti klombitud välisservaga paekive.
Vooderdamine dolomiitplaatidega. Põhiliseks voodriplaadiks Eestis on dolomiitplaadid, mida toodetakse Saaremaa dolomiidikarjääridest. Plaatide põhimõõtmed on 20x40 cm ja paksus 2,5 . . .3 cm. Voodriplaate saab toota ka muudest kivimitest, näiteks graniidist, marmorist jne. Plaadid kinnitatakse seinale metallankrutega tavaliselt pärast põhimüüritise ladumist. Plaadid ankurdatakse seinale kinnitatud püstvarraste või seina sisse kinnitatud ankrute külge. Püstvarraste kinnitamiseks müüritakse rõhtvuukidesse vastavad klambrid vahekaugusega püstsuunas 50 . . . 60 cm. Klambrid peavad asuma rangelt ühel vertikaaljoonel. Pärast seina põhimüüritise valmimist torgatakse klambrite väljaulatuvatest aasadest läbi püstvarras, mille külge ankurdatakse plaadid nn. libisevate ankrutega. Püstvarraste vahekaugus oleneb plaatide mõõtmetest ja on 30 . . . 60 cm.
17 Joonis 7.17 Plaatidega vooderdamine: a - siledate plaatide kinnitamine seina püstvarraste külge, b - klompfaktuuriga vuukidega laotavate plaatide kinnitamine seina püstvarda külge, c - plaatide ankurdamine seina sisse kinnitatud ankrutega, d - ankrud ja nende kinnitamine ettepuuritud auku mördiga, e - plaatide kinnitamine seina külge traatankrutega, f - plaatide kinnitamine rangi külge salapulga ja traadi abil, g - plaadi kinnitamine samba külge sala-pulga ja traadi abil, h - plaadi kinnitamine rangi külge konksuga ankru abil, i - plaadi kinnitamine ettepuuritud auku asetatud ankruga Seina sisse kinnitavate ankrute tarvis puuritakse vooderdustöö käigus elektripuuriga 12 . . .15 cm sügavused ja 15 . . . 20 mm läbimõõduga augud. Ankrute paigaldamisel tuleb augud puhastada ja veega niisutada . Selleks on otstarbekas kasutada tavalist kummipritsi. Pärast seda täidetakse auk tsementmördi või tugeva segamördiga. Mört asetatakse lauatüki või krohvisiluki peale ja lükatakse ankru otsaga või vuukrauaga auku. Pärast seda torgatakse ankur auku mördi sisse. Ankru väljatuleku takistamiseks peavad ankrute otsad olema töödeldud. Selleks et ankur augus paremini püsiks, tuleb ta pärast auku lükkamist käänata 90* võrra või kinnitada teraskiiluga. Ankru konksu tarvis peab plaadi serva sisse olema puuritud umbes 3 cm sügavune auk. Kui voodriplaadid paigaldatakse vuukidega, siis ei ole plaatide serva sisse auke vaja, vaid ankru konks müüritakse vuugi vahele.
18 Plaatidega vooderdamist põhimüüritise ladumise ajal ei lubata, sest müüritis vajub rohkem kui vooder . Voodri kinnitamiseks raudbetoonsamba külge paigaldatakse ümber samba metallrangid, mille vaheliti kulgevad otsad ühendatakse keevitusega. Rangide vahekaugus peab võrduma plaadi kõrgusega. Nimetatud rangide külge võib plaadid kinnitada näiteks tsingitud või vasktraadiga, mille jämedus peab olema vähemalt 2 mm. Traat käänatakse ümber rangi ja otsad seotakse plaadi servas asuva salapulga külge. Traadi asemel võib plaatide kinnitamiseks kasutada ümber rangi haaravat konksuga ankrut või samba sisse kinnitavat ankrut. Traadi ja salapulkadega võib ankurdada ka seinaplaate. Pärast iga plaadirea paigaldamist täidetakse voodri ja põhimüüritise vahe plastse tsementmördiga 1:3 või tugeva segamördiga 1:1:6. Korrosioonivastaseks kaitseks peavad ankrud olema tsingitud või bituumeniga kaetud.
7.4.3 Tellisseinte pindamine Pindamise vajadus. Tellisseina pindamine on eritöötlus, mida kasutatakse, kui soovitakse : · luua sellist esteetilist pinda, mida ainult müürimisega ei saa; · soovitakse saada tasast alust järgnevaks töötlemiseks, näiteks tapeetimine, plaatimine , värvimine jms. Tellissein on väga sobiv pindamiseks, sest pindamisainete nake tellisega on tema spetsiifiliste omaduste tõttu tugev ja püsiv, parem kui paljudel teistel kivimaterjalidelt. Pindamise eeltööd. Müüritis on pindamisalusena ebahomogeenne, kuivõrd see on moodustatud teineteisest erinevate omadustega tellistest ja vuugimaterjalist. Pindamise kavandamisel tuleb arvesse võtta mitmeid asjaolusid: · välisseina tellised peavad olema külmakindlad, sest õhuke krohvikiht ei kaitse alust piisavalt ilmastikumõjude eest. Krohvile esitatakse ilmastiku suhtes tellisega samad nõuded; · aluse veeimavusvõime mõjutab krohvi kõvastumist. Kui imamine on väike, siis krohvikiht jääb nõrgaks, kui imamine on suur, siis ei saavutata head naket. Aluse sobitamiseks tuleb seda kas kruntida või niisutada; · krohvitav pind peab olema puhas, tolmu-, nõe-, soolade- jms. vaba. Pindamismoodused. Krohvimine on mitmesuguste pindamismooduste ühisnimetus. Krohvimise õnnestumine sõltub õigest materjalide valikust ja hoolsast tööst. Tavaliselt kantakse krohv pinnale kahes või kolmes kihis. Esimene nn. sisseviskekiht peab tagama hea nakke aluse ja järgmise kihi vahel. Teine, põhikiht, annab krohvile vajaliku paksuse. Kolmas, tasanduskiht, tehakse mõne millimeetri paksune ja peab andma sileda ühtlase pinna. Üldiselt kehtib krohvide valikul reegel, et krohv oleks alusega keemiliselt sarnasest materjalist ja et iga järgmine krohvikiht oleks eelmisest nõrgem. Krohvide valik on väga lai. Kvaliteetseimate omadustega ja vähima töömahukusega on kuivsegud , mis võimaldavad seinale anda praktiliselt mistahes faktuuri: sileda, reljeefse, prits -, terrasiit-, antiik-, värvilise jm. pinna. Pindamistöödel on ennast hästi õigustanud VETONIT -toodete kasutamine ja nende valik on piisav ka kõige nõudlikumate tööde jaoks nii sise- kui ka välistöödel. Kuivõrd krohvikihid, pahtlid ja värvid moodustavad seinas terviksüsteemi, siis tuleks kasutada ühe tootja poolt väljatöötatud süsteemseid tooteid.
19 Laialt levinud seinte pindamisvõtteks on plaatimine keraamiliste plaatidega. Siin on rida probleemseid kohti, mille õigest lahendamisest sõltub plaaditud pinna kvaliteet. Omaette lahendust vajavad märjad ruumid, kuid ka kuivades ruumides on rida kohti , kus tuleb rakendada plaatimise erivõtteid. Niisugusteks kohtadeks on ruumide nurgad, seinte liitumised kuumade pindalaga jms. Värvimine ja impregneerimine Värvimisel tuleb arvestada, et tellis on hingav materjal ja et värvid moodustavad enamasti pinnale tiheda niiskustõkkena toimiva kile, siis on soovitav tellisseinu värvida vaid seestpoolt. Kuivõrd pahtlid, krohvid ja mördid on alkaalsed, siis peavad kasutatavad värvid olema leeliskindlad. Müüritiste kaitsmiseks märgumise eest ja ilmastikukindluse tõstmiseks on olemas mitmesuguseid räniorgaanilisi ühendeid ( silikoon - ja siloksaanvedelikud), mis on sadaval nii valmislahustena kui ka kontsentraatidena. Kindlasti võib neid kasutada siseruumides niiskustõkkena, kuid tellisfassadis on nad "hingamistõkkeks" ja seetõttu ebasoovitavad. Oma hea esteetilise väljanägemise ja küllaldase põlisuse tõttu ei vaja põletatud viimistlustellistest fassaad lisapindamist.
7.4.4 Tellispindade puhastamine Puhastusvõtete valik Laienev tööstus, liiklusvahendid , happevihmad jm. on tuntavalt kiirendanud ehitiste määrdumist, mis rikub ehitise esteetilist väljanägemist. Väärad puhastusvõtted võivad veelgi halvendada seina välimust. Põhiliselt on kolm puhastusviisi: mehaaniline puhastus, vedelikupesu ja puhastamine pastadega. Mehaaniline puhastamine Harjamine ja kraapimine on võtted, mida tuleks esimesena proovida. Need võtted ei aita sisseimbunud mustuse vastu (õli, rasv , värv). Harjatakse ja kraabitakse kuiva pinda. Harjumiseks sobib jäik jõhvhari, kaabitakse kas puitkaabitsaga või seinaga sama värvi tellisetükiga. Vedelikpesu Välisseinte vedelikpesu tehakse kas kevadel või suvel, lisades veele vajaduse korral pesupulbreid või sobivaid kemikaale. Kemikaalidega pesu teevad kõige paremini fassaadipuhastusfirmad, kuid hoone omanikul on seda võimalik ka ise teha. Tellisseinad on võrdlemisi kergesti puhastatavad, happevihmade suhtes on põletatud tellis vastupidavam kui silikaat-, pae- või betoonkivi. On oluline, et pesuained ei imbuks sügavale pinna sisse ja ei söövitaks vuugimaterjali. Selleks tuleb pind algul küllastada veega, teha pesu ja siis jälle uhtuda veega. Üldmäärdumise puhul piisab seina pesemisest sünteetilise pesupulbri veega. Puhastamine pastadega Kasutatakse juhul, kui pesu ei ole rakendatav (näiteks valmisehitatud ja viimistletud ruumides) või on tegu väikeste pindadega. Pasta tehakse plekile vastavast kemikaalist või puhastusainest ja inertsest täiteainetest ( talk , puidujahu). Kokkusegatud ainetest pasta kantakse määrdunud alale 5-10 mm kihina ja harjatakse pärast kuivamist maha. Mustuse liigid ja nende eemaldamine · Lahustuvad soolad Peamiselt kevadel võib ehitise pinnale ilmuda valge härmatis. Sama toimub ka siseruumides, kui ehitus on sügisel peatunud ja müür on märgunud. Peasüüdlaseks on siin u. 95 % ulatuses
20 tsemendist pärinevad veeslahustuvad kaaliumi-, naatriumi-, kaltsiumi-ja magneesiumisoolad, mis kuivamisel jäävad seinapinnale. Välisseinalt pesevad sademed need soolad suveks maha. Härmatise eemaldamise kiirendamiseks on esmane kuivharjamine ja kui see ei olnud küllaldane, siis lisaks pühkimine märja harja või käsnaga. Keemiline pesu on vuugile kahjulik, survepesu uhub hulga sooli tagasi seina sisse. Härmatis ilmub peamiselt esimesel ehitusjärgsel või ­aegsel kevadel ja selle vältimiseks on peamised järgmised ehitusaegsed võtted: kasutada vähese soolasisaldusega VETONIT- segusid, müüri märgumise vältimine, korralik niiskustõke ja- eemaldamine, kasutada ei tohiks mördi külmumistemperatuuri alandavaid lisandeid. · Lubja-ja mördiplekid Paistavad tellise pinnalt eriti hästi välja ja tekivad hooletust müürimisest. Vältida tuleb vuugist väljavalguva vedela mördi kasutamist ja pind tuleb kohe puhastada. Pleki tekkimise vältimine on lihtsam kui selle eemaldamine, eriti harjatud pinnalt. Tardunud mördi plekid saab enamasti eemaldada pühkimise ja kraapimisega. Kui eelnevate võtetega ei õnnestunud plekke eemaldada, siis tuleks kasutada spetsiaalseid fassaadipuhastusvedelikke vastavalt nende kasutusjuhistele või pöörduda fassaadipuhastusfirmade poole. · Veenirede jäljed Tekkivad peamiselt ehitusvigadest ja esinevad küllalt sageli. Puhastamiseks tuleb pinda algul harjata, pesta pesupulbriveega ja siis loputada. Kui see ei aidanud, siis toimida nagu lubja- ja mördiplekkide puhul. · Nõgi Nõejäljed võivad tekkida pliidi -, kamina-, ahjusuude, tahmaluukide jt. avade kohal. Esmane on märgharjamine pesuainega. Tugevamate plekkide puhul aitavad erivedelikud, tärpentin, lakibensiin jt. orgaanilised lahustid. · Värv Värvi pehmendamiseks kasutada tavalisi värvieemaldeid. Järgneb kaapimine, pesu pesuainega ja loputamine puhta veega. · Õli, bituumen, pigi Bituumeni- ja pigiplekid eemalduvad hõlpsasti külmaga. Eemaldamiseks kasutatakse erivedelikke. Võib kasutada tärpentini, petrooleumi, lakibensiini jt. orgaanilisi lahusteid. Pind tuleb puhastada laiemalt, kohtniisutamisel mustus lahjeneb ja levib laiemale alale. · Taimestik Taimestik (samblad, samblikud ) kasvavad hoone neile osadele, kus on päikesesoojust ja niiskust. Taimestik eemaldada kõigepealt mehaaniliselt ja seejärel erivedelikega vastavalt nende kasutusjuhisele. · Rooste Roostejäljed tekivad põhiliselt roostetanud tarindeilt seinale valguvaist veeniredest. Need jäljed kaovad aja jooksul iseenesest põhjuse kõrvaldamise järel. Kuivõrd roostejäljed on seinapinnale tulnud veega, siis nad on ka eemaldatavad veega, lisades pesuveele pesuained. Ka siin kehtib tõsiasi, et lihtsam on vältida põhjusi kui võidelda tagajärgedega ­ hoone õige projektlahendus, hoolikas ehitamine ja korralik hooldamine vähendavad tülikat seinte puhastamise vajadust.
21 7.5 Looduskivimüüritis Tähtsamaks looduslikuks ehituskiviks ehk looduskiviks Eestis on paekivi , mida kasutatakse peamiselt hoonete ja ehitiste vundamentide ehitamiseks.
7.5.1 Ettevalmistustööd vundamentide ja keldriseinte ehitamisel Vundamentide ladumist võib alustada alles pärast kõigi ettevalmistustööde tegemist. Enne vundamendi ladumist tuleb kraavi või kaeviku põhi puhastada. Vesi ja vedeldunud pealispinnas eemaldatakse ning niiskunud pinnas tihendatakse kruusa , killustiku, jämeda liiva või räbu sissetampimise teel. Tihendada tuleb 5-8 cm paksuste kihtidena, olenevalt kasutatavast materjalist. Vundamendikraavis leiduvad vähem kui 1m sügavused augud ja lohud tuleb täita liiva, killustiku või lahja betooniga. Liiv ja killustik puistatakse umbes 20 cm paksuste kihtidena; iga kiht valatakse veega üle ja tambitakse kinni. Tavaliselt tuleb vundamendikraavis olevad vanad pinnasega täidetud kaevud või muud augud üle sillata raudbetoontalaga.
7.5.2 Tööriistad Looduskivimüüritise ladumisel kasutatakse üldiselt samu tööriistu, mis telliste ladumisel. Täiendavalt tuleb siin kasutada 4-10 kg raskusi vasaraid, mida saab kasutada nii looduskivide tükeldamiseks kui ka kiviservade tahumiseks või klompimiseks. Paekivivundamendi ja keldriseinte ladumine. Kui vundamendikraav või kaevik on valmis, märgitakse märktarale või märkpinkidelekinnitatud teljetraadilt allalastava nöörloodi abil vundamendi täpne asukoht. Seejärel laotakse kraavi põhjale vundamenditaldmiku alumine kiht, kasutades selleks suuremaid kive. Alumine kiht trambitakse kinni. Kivide vahed täidetakse väiksemate kivitükkide ja mördiga. Enne järgmise kihi ladumist kaetakse laotud kivikiht umbes 2...2,5 cm paksuse mördikihiga. Paekivi vundament ja keldriseinad laotakse nn. "kahe poolega" müürina, s. o. välimisteks ja sisemisteks pindridadeks kasutatakse kive , mille pikem serv on enam-vähem sirge, ja kivivahe täitmiseks kasutatakse väiksemaid kive ja kivikilde. Iga kihi ladumiseks valitakse võrdse paksusega kivid , kusjuures järgmise kihi pindridade kivid peavad katma all asuva rea püstvuuke. Vundamendi (seina) lõhkivajumise vältimiseks peavad ühe kihi pindrea kivid siduma teise, vastasasuva pindrea kive. Vundamendi rajamisel erinevatele kõrgustele tuleb ladumist alustada madalamatest kohtadest , minnes ühelt sügavuselt teisele üle astmetega. Astme kõrguse ja pikkuse suhe võib tiheda pinnase puhul olla kuni 1:1, kusjuures astme kõrgus ei tohi ületada 1 m, mittetiheda pinnase puhul 1:2 ja astme kõrgus kuni 60 cm. Ladumise käigus tuleb keldriseina all olev taldmik katta isoleerimiskihiga , mis tuleb teha vastavalt projektile.
7.5.3 Töö organiseerimine paekivivundamentide ja keldriseinte ehitamisel Selleks et kärutada kive ehitatava hoone igasse punkti , on vaja ehitada vähemalt meetri laiused kärutusestakaadid. Neid tuleks ehitada vahekaugustega 8...10 m. Paekivid tuuakse ehitusele harilikult kalluritega ja laaditakse maha hunnikutena ümber kogu ehitava hoone perimeetri või ehitise ühele küljele. Kalluritega kohaletoodud hunnikutest laotakse
22 kivikärule igamõõtmelisi kive millest müürsepp ladumise käigus valib vajaliku suurusega kivid. Kärul olevad kivid kallatakse estakaadilt mööda kaldrenne või kaldlaudiseid vahetult müürsepa töökohale. Ka mörti kärutakse mööda estakaadi mördikäruga ja kallatakse kaldrenni kaudu mördikasti.
Joonis 7.18 Paekivimüüritis a ­ ehituspaekivid b ­ paekivimüüri struktuur
Paekive võib ehituskohale tuua ka autokraanaga või mõne muu noolkraanaga. Selleks laotakse kivid kaeviku ääres asuvatest hunnikutest laudalustele, mis koos kividega tõstetakse müürsepa töökohale. Alused tehakse 5 cm paksusest laudadest, mõõtmetega 80x80 cm või 100x100cm. Alus peab olema varustatud nelja tugeva konksuga ja seda tõstetakse neljaharulise tropiga. Kraana abil võib paekive tõsta müürsepa töökohale ka kummutatava kopaga.
7.5.4 Raudkivist vundamendi ladumine Ehitusraudkivid on mitmesuguse suuruse ja väliskujuga. Seepärast ei saa raudkividest nii korrapäraste nii korrapäraste kihtidega seinu kui paekividest; raudkivimüüri ehitamine on keerukam ja raskem ning vajab vilunud müürseppa. Raudkivimüür nagu ka paekivimüür laotakse "kahe poolega", s.o. sisemise ja välimise pindreaga. Ka raudkivimüür ehitatakse kihiline, analoogiliselt paekivimüüriga. Mördi kokkuhoiuks kasutatakse võimalikult rohkem väikesi täitekive ja kilde. Raudkivimüüri ladumisel tuleb kasutada mörti märgiga vähemalt 50.
23 7.6 Kivibetoonmüüritis Kivibetoonmüüritis tehakse betoonisegust, millesse asetatakse horisontaalsete ridadena looduskive, nii et viimaste maht moodustab umbes poole müüritise üldmahust. Kivikbetoonis kasutatava betoonisegu püdelus peab vastama koonuse vajumisele 5...7 cm, kusjuures killustiku või kruusa jämedus ei tohi ületada 3 cm. Kasutatavad kivid peavad rahuldama samu nõudeid, mis looduskivimüüritise puhul. Kivide läbimõõt ei tohi olla suurem kui 1/3 konstruktsiooni läbimõõtu Kivid peavad olema puhastatud savist ja muust prahist. Kivid ei tohi kokku puutuda omavahel ega raketisega. Armeeritud konstruktsiooni korral ei tohi kivid kokku puutuda armatuuriga. Konarliku pinnaga kivid on paremad kui siledapinnalised. Kivide läbimõõt võib olla kuni 30 cm.
Joonis 7.19 Keldriseina kivibetoonmüüritise ehitamine: a ­ raketise detail, b - üldvaade
24 Looduskive asemel võib kivikbetoonis kasutada lammutatud tellismüüri tükke, kui müüritise ettenähtud tugevus on garanteeritud ja vundamendid või keldriseinad asuvad kuivas pinnases. Samadel tingimustel võib betoonisegus kasutada telliskillustiku. Betoonkonstruktsioonide tükke tohib kasutada ka niiskes pinnases. Kivikbetoonseina või ­vundamendipaksus peab olema vähemalt 40 cm. Kivikbetoonseina või ­vundamendi ehitamiseks tuleb teha puitraketis 2,5 cm paksustest laudadest. Raketise külglaudised koosnevad 60...70 cm laiustest kilpidest, mis kinnitatakse püstribide külge. Kilbilauad ühendatakse kilbipõõnadega, kusjuures viimaste vahekauguseks võetakse keskmiselt 1,0 m. Selleks et külglaudised kivikbetooniga täitmisel laiali ei vajuks, seotakse nad omavahel Pingutustraatidega kokku. Traatide vahekauguseks püstsuunas tuleb võtta 60...80 cm olenevalt ribide mõõtmetest. Ribide ristlõige on 4...5x10 cm ja nad asetatakse üksteisest umbes 1,0 m kaugusele.
Kivikbetooni paigaldamine Savi ­või liivsavipinnase korral tambitakse kraavi põhjale umbes 5...8 cm paksune liiva- või kruusakiht. Sellele asetatakse 15...20 cm paksune betoonikiht, millesse vajutatakse kivid vähemalt poole kõrguse sügavuselt. Kivid vajutatakse betoonisegusse vahetult pärast betoonisegu paigaldamist, jättes kivide vahele 4...6 cm laiused vahed. Kivide surumine tarduma hakanud betoonisegusse ei ole lubatud. Kivikbetooni tuleb paigaldamise käigus tihendada kihtide kaupa vibreerimisega. Vibreerimata kivikbetoonmüüritist lubatakse ainult väikesemahuliste tööde korral. Seejuures peab betooni püdelus vastama koonuse vajumisele 8...12 cm.
25 7.7 Väikeplokkmüüritis Väikeplokkideks nimetatakse tellistest suuremate mõõtmetega tehiskive.
7.7.1 Gaaskukeroonplokkid Gaaskukeroonväikeplokid sobivad ühe- ja kahekorruselise hoone välis- ja siseseinte ehitamiseks. Gaaskukeroonplokkidest seinad võib ehitada 20, 30, 41 või 45 cm paksused. 20 cm paksused võivad olla vaid mitteköetavate hoonete välisseinad ja siseseinad. Ka 30 cm paksused seinad ei ole köetavate hoonete välisseinteks kõige sobivamad, sest mördikihid võivad talvel läbi külmuda või põhjustada seina sisepinnal härmatist. Väikeelamutele sobivad 41 ja 45 cm paksused välisseinad või ka 30 cm paksune sein, kuid laud- või TEP-plaatvoodriga.
Joonis 7.20 Väikeplokkmüüritise ladumine: a ­ gaaskukeroonplokid, b ­ gaaskukeroonplokkidest seina konstruktsioonid , c ­ plokkide ettevalmistamine ladumiseks, d ­ ploki paigaldamine, e ­ liivbetoonist piluplokk, f ­ liivbetoonist õõnesplokk Mitteköetavate hoonete seinte plokkide materjaliks võib kasutada ka liivbetooni, s.o. tsementi ja liiva või kruusa vahekorras 1:5. Sellistest plokkidest on kasutusel piluplokid ja õõnesplokid. Nii gaaskukeroon - kui ka liivbetoonplokkide maksimaalne kaal on umbes 30 kg. Gaaskukeroonplokkide eelis võrreldes muude väikeplokkidega seisneb selles, et neid on kohapeal kerge töödelda: neid saab kirvega tahuda, käsisaega saagida, vajaduse korral hööveldada ja puurida. Ka on nad naelutatavad.
26 Väikeplokkmüüritise vuukide paksus peab olema sama nagu tellismüüritisel, s.o. rõhtvuukidel 12 mm ja püstvuukidel 10 mm. Plokkide ladumisel tõstetakse nad eelnevalt seinale püsti. Pärast mördikihi ettevalmistamist rõhtvuugi tarvis asetab müürsepp seinale tõstetud ploki otspinnale kelluga 5...6 cm laiused mördivallikesed. Seejärel haarab ta ploki mõlema käega ja asetab kohale. Gaaskukeroonplokkide paigaldamisel on soovitatav tavalise vasara asemel kasutada puitvasarat. Läbiulatuvate suurte õõntega plokkide ladumise lihtsustamiseks on soovitatav täita ploki õõned ladumise käigus räbuga. See võimaldab rõhtvuugi mördi paigaldada üle kogu seina rõhtsa tasapinna . Kui jätta õõned täitmata, on mördi paigaldamine õõnte servadele aegaviitav ja tülikas.
7.7.2 Columbia -Kivi Nõuded ja soovitused betoonkivi müüritööde juures Kasutatav mört · Soovitatakse kasutada tsementmörti märgiga M 200. Ei soovita kasutada lubimörti. · Mördi töödeldavuse huvides soovitatakse kasutada spetsiaalseid plastifikaatoreid. · Talve tingimustes ladumisel (alla ­5 C) tuleb kasutada külmumisvastaseid lisandeid. Alla ­ 15 C soovitatakse müüritöid mitte teha. · Värviliste fassaadkivide ladumisel võib kasutada lisandina värvilise vuugi saamiseks värvipigmente. (kogus on 3-5% tsemendi kaalust) Ladumine · Mörti laotakse soovitavalt müürikelluga õõnesplokkide kõikidele servadele. Vuugi paksus ca 10mm. · Vertikaalvuukide täitmiseks asetatakse plokid eelnevalt püsti otsadele ja paigaldatakse müürikelluga äärtesse kaks riba (üks kuni 30 mm) mörti. Ploki paigaldamisel müüri, surutakse mördi ribad vastu eelnevalt plokki ja looditakse paika. · Sõltuvalt soovist on võimalik kasutada järgmisi vuuke: - Kantvuuk (ladumisel kasutatakse latti) - Ümarvuuk (vuugitakse ümara vuukrauaga) - Silevuuk (mörti lõigatakse kelluga maha ja vuugitakse) - V-kujuline vuuk (Vuukimisel kasutatakse V- kujulist vuukrauda) · Pärast ladumist tuleb kõik vuugid ( vertikaalsed ja horisontaalsed) kindlasti vuukrauaga vuukida, et saavutada vajalik ilmastikukindlus. · Ühes päevas ei soovitata laduda rohkem kui 6 rida plokke. · Veega küllastunud konstruktsioonielementides (keldri seinad) soovitatakse seina enne hüdroisolatsiooni krohvida . Krohvida on soovitatav ka teistes konstruktsiooni elementides , kus vesi võib müüri kahjustada. · Õõnesplokkidest välismüüride korral soovitatakse kasutada sile- või nõgusvuuki, mis tugeva vihma korral väldib vee tungimise läbi ploki vuukide. Fassaadi ankurdamine · Vajalik vähemalt 5 sidet ühele ruutmeetrile · Soovitatakse kasutada roostevabast terasest traatankruid diameetriga 4...5 mm, või tsingitud traadist sama läbimõõduga. Niiskuse tõrje · Mitmekihiliste seinte korral tuleb kasutada kondentsvee ja vuukidest läbituleva vihmavee eemaldamiseks müüri alumises osas plekist põlle.
27 · Müüri alumisse ritta jäetakse fassaadiava iga 80 cm tagant vertikaalvuuk tühjaks, et tagada tuulutus , samuti tehakse ka fassaadi ülemises otsas, et tekiks õhu ringikäik. · Plekist põlled tuleb paigaldada ka iga akna ja ukse silluse peale ja jätta õhu avad. Müüritise armeerimine ja betoneerimine · Õõnesplokist müüri korral võib olla armeerimata kõrguseks 20 ploki laiust ja armeeritud õõnesploki korral (vertikaalsete õõnte täisbetoniseerimise ja armeerimise samm on 192 armatuuri läbimõõtu) 30 ploki laiust. · Soovitav on armeerida ja betoneerida õõnesplokist müüri alumine horisontaalne rida ja ka paneeli alune horisontaalne rida. · Õõnesplokist müüride korral, kus on näiteks ekstrentiline surve, pikad sillused või muu keerulisem konstruktsioon ( tugisein ) soovitatakse pöörduda konstruktori poole, kes arvutaks välja konkreetsed konstruktsioonid.
7.7.3 Fibo kergplokk Fibo müüritist kasutatakse nii kandeseinteks kui mittekandvateks, nii välis- kui siseseintes. Põhimõtteliselt laotakse välisseinad nii, et mört pannakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest - õhkvaheladumine. Kõige parema müraisolatsiooni ja kõige parema kandevõime saavutamiseks võib siseseinad laduda täisvuukidega. Tavaliselt kasutatakse mörti ainult horisontaalvuukides koos vuugisarrusega. Mörti kasutatakse ka püstvuukides, kui müüritis jäetakse ühelt küljelt töötlemata ­ lihtsalt vuugitakse, müra isoleerivate seinte puhul või müüritises avade kohal, kus arvestatakse võlviefektiga. Tavaline vuugi paksus on 10-15 mm. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Vuugisarrus Ebameeldivate pragude tekkimise vastu tuleb müüritis laduda minimaalse sarrustusega- üks sarrustatud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja vuuk viimase ploki all tuleb alati sarrustada. Õhkvaheladumise korral kasutatakse kummaski mördipeenras ühte sarrust. Kui sein on paksem kui 150 mm, tuleb sarrustatud vuugis kasutada alati kahte sarrusvarba. Fibo plokkidest voodermüürsein tuleb sarrustada igast 3. Või 4. Rõhtvuugist sõltuvalt isolatsiooni ja müüritise paksusest. Paks isolatsioon ja õhuke plokksein nõuab temperatuurikõikumise tõttu kõige tihedamat sarrustamist. Vuugisarrus tuleb üleni mördiga katta.
Joonis 7.21 Fibo vuugisarruse (Bi-armatuuri) õige kasutamine.
28 Joonis 7.22 Fibo vuugisarrus Tehnilised andmed: Armatuuri läbimõõt 2Ø4mm Ristlõikega 25 mm2
Sarruse minimaalne kaitsekiht. Konstruktsioon Vähim kaitsekiht seintes Sisesein, krohvitud 10mm Sisesein, krohvimata 20mm Vabas õhus 30mm
Moodul ja sobitamine Fibo plokke on lihtne sobitada. Eeliseks tuleb plokkide mõõtmete, eriti kõrgusmõõtme arvestamine . Kui soovitakse materjali maksimaalselt ära kasutada, tuleb joonestada vertikaalprojektsioon ehk lõige kõikidest seintest, nii et akna- ja ukseavad ning korruse kõrgused sobivad plokkide mõõtmetega. Soovitava kõrguse saamiseks võib sobivale kõrgusele laduda lapiti vahele ühe kihi õhemaid plokke. Pikisuunas sobitamine toimub plokkide lõikamise teel kõvasulamsae, giljotiini, lõikuri või kirvega. Lisasoojustus Fibo plokist seinal on head soojuslikud omadused. Üksnes plokist aga alati siiski ei piisa Paremaks tulemuseks tuleb kasutada lisasoojustust, näiteks mineraalvilla või vahtpolüstürooli. Piirangud Kandeseinte vähim lubatud seinapaksus on150 mm, kui krohv välja arvata. · Eriti rohke tapistamise ja avade tegemise korral tuleb seda arvestada seina paksuse valimisel. Nii kandvate kui mittekandvate seinte tappava ei tohi olla sügavam kui 1/3 seina paksusest ja tappava peal tuleb kasutada krohvivõrku. Tapistamise nõrgendab seina kandevõimet. · Kandeseinte suurim lubatud saledus on lk/he=30 · Mittekandvatel seintel peab olema sama maksimaalne saledus. Horisontaalselt koormatud seinu tuleb hinnata igal üksikul korral eraldi. · Fibo plokkidel on avatud struktuur. Kasutades neid välisseintes, tuleb sein töödelda täiendavalt vihma- ja õhukindlaks. · Avatud struktuur nõuab ka müra isoleerimiseks ja tule tõkestamiseks seina pealispinna tihendavat töötlemist. · Fibo plokid sisaldavad tsementi ning nende suhtes kehtivad agressiivses keskonnas seetõttu samad kitsendused mis tavalise betooni puhul. Happelises vees (näiteks piilarid müürihoidvas aluses ) lagunevad krohvimata plokid kiiremini kui betoon, sest mõju avaldub kogu ploki ristlõikele.
29 · Fibo plokid imavad müüriladumisel mördist vett vähe ja seetõttu seob mört suhteliselt aeglaselt. Seda peab arvestama müüri ülesladumisel, eriti õhemate seinte puhul. Liiga kõrge müüri ülesladumine võib viia seinte vajumiseni. Müüri ladumisel rasketes ilmastikutingimustes tuleb jälgida ehitusperioodi kestel vahepealseid kivinemisi. · Fibo plokk ei tuleks kasutada kandekonstruktsioonides kohtades, kus temperatuur võib tõusta üle 200oC. · Fibo plokid külmuva ainult tükkideks , kui nad asuvad täielikult või osaliselt uputatud olekus. · Fibo müüritis keldriseinas paksusega 250 mm või enam tuleb tavalist tagasitäite pinnasesurvet (ca. 2 m), kui seina toetavad müüritud vaheseinad vähemalt iga 6 meetri järel. · Maksimaalne seina pikkus ilma läbiva liikumisvuugita on 18-20 m.
7.7.4 Kergkruusplokid Kergkruusplokid vaheseintes. Tulekindlana on kergkruusplokk mitmesuguste tuletõkketarindite ja kande- ning mittekandvate vaheseinte ehitamise hea materjal. Kasutuskohad on tööstus- ja laohoonete ning korterite vaheseinad. Ühtlasi sobivad kergkruus plokid just niisketesse ruumidesse, kus pinnakatteks on plaadid. Müüritud plokkseina võib ilma pinnakatteta kasutada tööstushallide heliisolatsiooniseinteks. Mittekandvad kergkruusvaheseinad isoleeritakse ülemisest plaadist mineraalvillaga ja vajadusel tihendatakse vuugid elastse vuugilindiga. Puitkarkassiga pööningulae ja mineraalvilla vahele pannakse aurutõkkekile, mis ühendatakse tihedalt pööningulae aurutõkkega.
30 7.8 Töölavad ja tellingud Töölavadeks ja tellinguteks nimetatakse aluseid, mille abil muudetakse müürsepa töökoha tasandit .
Töölavad Töölavad on 1 ... 2,4 m kõrgused. Selliseid ümbertõstetavaid kasutatakse vahelagedega hoonete seinte ja sammaste ladumisel, paigaldades nad hoone sisse pinnasele või vahelaele. Töölavasid tõstetakse korruselt korrusele montaazikraanaga.
Joonis 7.23 Sarniirselt kinnitatud tugedega paneeltöölava: a ­ teise kõrgusjärgu ladumisel, b ­ kolmanda kõrgusjärgu ladumisel
Tellingud Tellingutelt laotakse üle 6 m kõrgusi ühekorruseliste hoonete (tööstustsehhide, spordiehitiste jt.) seinu. Tavaliselt püstitatakse tellingud väljapoole hoonet eelnevalt tasandatud pinnasele pandud aluslaudadele. Tellingud võimaldavad teha töid kogu vajalikus kõrguses poste või ripiteid ümber paigutamata. Paneel ­ plokktöölavasid ei ole vaja töö käigus monteerida ega demonteerida. Töölava iga plokk kujutab endast nurkrauast kokkukeevitatud 1 m kõrgustest fermidest ruumilist, pööratavate metalltugedega konstruktsiooni. Fermide ülemistele vöödele on poltidega kinnitatud puitlaudis. Töölavad on piiratud inventaarse kaitsepiirdega. Töölava kõrguse muutmiseks on ploki alumise osa
31 külge liigendiga kinnitatud 1 m kõrgused pööratavad toed . Toed kinnitatakse, ükshaaval ploki otstesse või paarikaupa selle pikiservadele. Esimesel juhul paigaldatakse töölavad piki vahelaepaneele, teisel juhul aga nendega risti. Liigend ­ paneeltöölavade ehitus on lihtsam. Nad koosnevad kahest keevitatud metalltoest, mis on liigendiga kinnitatud puitraamile toetuva töölaudise alla. Ümbertõstetavaid töölaudiseid kasutatakse trepikodade välisseinte ladumisel. Nad paigaldatakse kraanaga trepikoja sisemistele põikseintele. Töölaudis kujutab endast karp- ja nurkraudadest (raami, otstes) raami kilplaudise ja puidust kaitsepiirdega. Posttellingud on kuni 40 m kõrgune ruumiline poltideta konstruktsioon, mis koosneb kahest reast 4 ja 2 m pikkustest. Tellinguid jätkatakse vastavalt seinte kõrguse suurenemisele, paigaldades alati kahe kõrgusjärgu laudised ­ ülemine töö- ja alumine kaitselaudis. Iga kõrguses lisanduva meetri järel tõstetakse need käsitsi ümber. Ripp ­ ehk keeltellinguid kasutatakse karkasshoonete seinte täitmisel tellismüüritisega. Igasuguse konstruktsiooniga töölavad ja tellingud paigaldatakse nii, et laudise ja seina vahele jääks 50 mm laiune vahe, mis võimaldab kontrollida laotava müüritise kvaliteeti.
Joonis 7.24 Poltideta metalltellingud kuni 40 m kõrguste seinte ladumiseks
32 Joonis 7.25 Poltideta metalltellingu detaile: a ­ riivide ühendus postiga , b ­ posti tugiking, c ­ posti jätk, d ­ tellingu ankurdus seina külge, e ­ riiv , f - laudisekilp
33 7.9 Materjalide transport Kivikonstruktsioonide püstitamise transpordioperatsioonid on seinamaterjalide, monteeritavate konstruktsioonide ja detailide vedamine, nende mahalaadimine ehitusplatsil ja etteandmine töökohale; suurplokkide, monteeritavate raudbetoon-, kipsräbu- ja teiste konstruktsioonide ja detailide tõstmine ning paigaldamine projektasendisse; akna- ja ukseplokkide, mitmesuguste valmis- ja pooltoodete etteandmine konteinerites; inventaar -töölavade tõstmine ja allalaskmine; tühjade punkrite, kastide ja aluste allalaskmine; abitööd objekti laos. Juhtiv tõste-transpordimasin on montaazikraana. Ühe- kuni kahekorruseliste hoonete ehitamisel kasutatakse roomikutel või pneumoratastel liikurnoolkraanasid, mille tõstejõud on 4,5...40tf, viiekorruseliste hoonete postitamisel kasutatakse KG-tüüpi tornkraanasid, mille tõstejõud on 3...5tf, ja 9...16-korruseliste hoonete püstitamisel liikur- või kohttornkraanasid, mille tõstejõud on 5...8tf. Tellised, väikeplokid tuuakse seinamaterjalide tehastest kohale pakettidena, mis on laotud puitalustele liht- või kalasabaseotises. Suurplokid tuuakse objektile spetsiaalsete kinnitusseadmetega varustatud madelautodega. Suurplokkide tõstmiseks ja paigaldamiseks projektasendisse kasutatakse kruvi- või tanghaaratseid. Ebakorrapärase kujuga kivid (murdkivid) tuuakse objektile kalluritega, laaditakse töökoha juures maha ja antakse paigalduskoohale mööda renne või kastidesse puistatult kraana abil. Seinamaterjalide pakette ja tellissuurplokke võib maha laadida ka objekti lattu, mis organiseeritakse montaazikraana töötsoonis. Paketid paigutatakse planeeritud pinnasele asetatud aluslaudadele ühe- või kahekorruselistesse ridavirnadesse.
7.10 Müüritööd talvel Vastavalt CH III­ B.4-72 eeskirjadele loetakse kivikonstruktsioonide püstitamisel talvetingi- musteks selliseid, mille puhul ööpäeva keskmine välisõhu temperatuur on madalam kui +5C ja ööpäeva minimaalne on alla 0C. Kõige levinum ja majanduslikum müüritööde meetod talvel on külmutusmeetod. Meetodi olemus seisneb selles, et vuukides olev mört külmub õige kiiresti ja tema kivinemisprotsess algab alles pärast müüritise ülessulamist. Füüsikalis-keemiliste iseärasuste alusel on välja töötatud järgmised talvised müürimismeetodid: · Külmutamine tavaliselt mörtidel, piirates konstruktsiooni kõrgust; · Külmutamine koos alumiste korruste konstruktsioonide ajutise tugevdamisega kuni müüritis saavutab arvustusliku tugevuse; · Ülemiste korruste müüritise külmutamine koos alumiste korruste konstruktsioonide soojendamisega, kuni nad saavutavad arvutusliku kandevõime; · Üksikkonstruktsioonide soojendamine sooja õhuga või elektrienergia abil; · Ladumine soojakutes; · Ladumine külmakaitselisanditega mörtidel. Külmutusmeetodid saab kasutada korrapärase kujuga kividest ­ tellistest, keraamilistest, betoon-, räbubetoon- ja looduskiviplokkidest, suurplokkidest aga ka sängpinnaga looduskividest ­ konstruktsioonide ladumisel.
34 Külmutusmeetodil laotud kivikonstruktsioonide püsivuse tagamiseks rakendatakse järgmisi konstruktiivseid, organisatsioonilisi ja tehnoloogilisi abinõusid: · seinte nurkadesse, külgnemis- ja ristumiskohtadesse pannakse terassidemed; · avades jäetakse akna- ja ukselengide peale 5-mm vajumispilu tellimüüritises ja 3-mm teistes tehis- või korrapärase kujuga looduskividest müüritistes; · kohe pärast iga korruse seinte ja sammaste ladumise lõppu monteeritakse vahelaeelemendid ja ankurdatakse need iga 2 ... 3 m tagant seintesse; · kasutatakse rõhtturbeta sarikaid; · müüritise ladumistasapindale vahe seinte naaberosades (kui nende vahel pole vajumisvuuki) ei tohi olla suurem kui 4 m. Müüritise sulamisprotsessis tekkivate nähete alahindamine võib põhjustada konstruktsioonide purunemise ja teisi tõsiseid avariisid. Seetõttu peavad müüritööde tehnoloogilistel kaartidel olema antud erijuhendid, mis arvestavad tööde tegemist talvel (seinte ja sammaste maksimaalsed ladumiskõrgused, seinte, aknavahepostide, sammaste, rõdude, karniiside ajutised toestamisviisid jne.) ja märgitud abinõud müüritise tugevuse suurendamiseks (võrksarrustamine, kõrgendatud margiga mördi kasutamine jne.). kui projektis sellised juhendid puuduvad, ei tohi müüritöid külmutusmeetodil teha. Soojendamine eelsoojendatud õhuga. Selleks, et vältida külmunud müüritise vajumist ja tõsta selle kandevõimet, organiseeritakse samaaegselt ülemiste korruste müüride ladumisega alumiste korruste ruumide kütmine ja kuivatamine naftagaasikalorifeerides ettesoojendatud õhuga. Esimese kolme kuni viie ööpäeva vältel hoitakse temperatuuri 30...35 C, seejärel alandatakse seda kuni 20...25 C-ni. Keskkütte töösselülitamisel võetakse kalorifeerid maha. Kuivatatud korruseid hakatakse viimistlema. Kui külmutusmeetod ei taga müüritise projekttugevust, võib kasutada vundamendilõikude, seinte alumiste osade, nukkade, sammaste ja teiste müüritise elementide elektersoojendamist. Seejuures ei tohi mört vuukides olla külmunud. Müüritist soojendatakse üksik- või rühmaelektroodidega (4...6-mm sarruseterasest üksikvardad või võrgud), mis paigutatakse tellimismüüritise horisontaalvuukidesse ja ühendatakse 220...380-V vahelduvvooluvõrku. Konstruktsioone soojendatakse temperatuuril 30...35 C, kuni mört omandab 20% projekttugevusest. Tavaliste müüritööde kohta on kohustuslik pidada zurnaali, kuhu märgitakse vähemalt kolm korda ööpäevas välisõhu temperatuur, mördi temperatuur paigaldamise hetkel, müüritise enda temperatuur, mida mõõdetakse vuukides (müürimisel soojendamisega), ja müüritises tekkivad muutused - praod , ebaühtlane vajumine jne.
7.11 Töökaitse müüritöödel Tööõnnetuste vältimiseks kivikonstruktsioonide püstitamisel tuleb rangelt rakendada tehnoloogiliste kaartidega ettenähtud abinõusid, mis tagavad materjalide ohutu transpordi töökohale, inventaartellingute ja töölavade õige paigaldamise ja eksplutatsiooni, kaitsetsoonide ja kaitsekatuste ehitamise vastavalt ohutusnõuetele ja töövõtete kasutamise, mille puhul on välditud materjalide ja tööriistade kukkumine ülalt alla. Kive tuleb kaevikus või kraavis paiknevale töökohale ette anda puitrennides. Töölised peavad laskuma kaevikusse mööda käsipuudega varustatud treppe ja kraavidesse mööda redeleid. Telliseid ja väikeplokid antakse müürsepa töökohale alustele laotud pakettidena külgpiiretega haaratsite abil, mis väldivad üksikute kivide väljakukkumise. Suurplokkidest seinte püstitamisel
35 tohib haarde seadmed vabastada ploki küljest alles pärast selle lõplikku paigaldamist projektasendisse. Tellingud ja töölavad peavad olema tugevad ja stabiilsed. Enne järjekordse korruse müüride ladumise algust peavad olema paigaldatud trepimarsid ja -podestid ning rõdud koos nende külge keevitatud piiretega. Kõik laudise tasandil või sellest vähem kui 0,6 m kõrgusel asuvad avad seintes, mis viivad hoonest välja või laudiseta kõrvalruumidesse, liftisahtidesse jms., tuleb tõkestada inventaar-kaitsetaradega.
Sisukord
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine .................................................................................................1 7.1 Müüritöödest üldiselt.................................................................................................................1 7.2 Müüritise liigid ja seotised ........................................................................................................2 7.2.1 Survetugevus. .....................................................................................................................5 7.2.2 Tööriistad ...........................................................................................................................6 7.3 Telliste ladumine .......................................................................................................................8 7.3.1 Müüritööriistad...................................................................................................................9 7.3.2 Seinte ladumine ..................................................................................................................9 7.3.3 Telliste ladumise töövõtted. .............................................................................................11 7.3.4 Ladumise järjekord...........................................................................................................13 7.4 Tellisseinte viimistlemine .......................................................................................................16 7.4.1 Vuukimine........................................................................................................................16 7.4.2 Tellisseinte vooderdamine................................................................................................17 7.4.3 Tellisseinte pindamine......................................................................................................19 7.4.4 Tellispindade puhastamine...............................................................................................20 7.5 Looduskivimüüritis .................................................................................................................22 7.5.1 Ettevalmistustööd vundamentide ja keldriseinte ehitamisel ...........................................22 7.5.2 Tööriistad .........................................................................................................................22 7.5.3 Töö organiseerimine paekivivundamentide ja keldriseinte ehitamisel ............................22 7.5.4 Raudkivist vundamendi ladumine....................................................................................23 7.6 Kivibetoonmüüritis..................................................................................................................24 7.7 Väikeplokkmüüritis.................................................................................................................26 7.7.1 Gaaskukeroonplokkid.......................................................................................................26 7.7.2 Columbia-Kivi..................................................................................................................27 7.7.3 Fibo kergplokk .................................................................................................................28 7.7.4 Kergkruusplokid...............................................................................................................30 7.8 Töölavad ja tellingud...............................................................................................................31 7.9 Materjalide transport ...............................................................................................................34 7.10 Müüritööd talvel....................................................................................................................34 7.11 Töökaitse müüritöödel...........................................................................................................35 Sisukord.........................................................................................................................................36
36