Referaat Müüritööd I (0)

Tallinna Ehituskool
Madis Aavik
Referaat
Müüritööd I
Tallinn 2012
Silikaattellis on peamine silikaattoode, selle tootmise traditsioonid on Eestis üsna pikad.Silikaattellise toormaterjaliks on kvartsliiv, lubi ja vesi. Värvus on enamvähem valge. Silikaattellised ei sobi küttekollete ja korstende ehitamiseks, kuna nende kuumakindlus pole selleks piisav.
Reatellis on õõneteta. Tugevusklass 25 ja külmakindlus vähemalt 50 tsüklit ning veeimavus 10%. Ühe tellise mass on 3,8 või 5,2 kg. Kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumiseks .
Vääriktellis- võib olla massiivne või 14 tühikuga. Ühe tellise mass 3,6 kg. Kasutatakse puhasvuugimüüritise ladumiseks.
Lõhestatud tellis - Saadakse tavalise tellise lõhestamisel. Üks tellise pind on murtud(krobeline). Ühe tellise mass on 1,9 või 2,6 kg. Kasutatakse fassaadi kattematerjalina.
Klombitud tellis – saadakse täistellise ühe külje või külje ja otsa klompimisel. Kasutatakse soklite ja fassaadide kattematerjalina ning aiapostide ladumiseks.
Täisblokk – kasutatakse seinte ladumiseks.
Betoontellised – Valmistatakse peeneteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente. Kasutatakse peamiselt hoonete välisvooderduseks. Nad on kas sileda või murtud pinnaga. Kivide külmakindlus peab vastama viimistlustellistele kehtestatud nõuetele.
Fibo kergplokid
FIBO 3 on plokitoodetest kõige universaalsem: tugev, kerge, soojuspidav. Valmistatud kergkruusast, tsemendist ning veest.
Fibo ventilatsiooniblokk 200- õõnesblokk. Õõnesblokki saab kasutada: ventilatsioonikanalite ehitamiseks, kas eraldiseisvalt või fibo moodulkorstnaga seotult.
Fibo 5 – plokkidest kõige suurema survetugevusega. Valmistatud kergkruusast, tsemendist ning veest. Põhilised kasutuskohad on raskelt koormatud seinad ja müüritsoonid, vundamendid.
Keraamiline tellis
Savitellis on kõige enam kasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranžid.
Täistellis – on ilma õõneteta kompaktne risttahukas . Kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumiseks.
Auktellis – on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Aukude kuju ja arv on erinev. Nimetatakse ka moodultelliseks. Kasutatakse peamiselt senamaterjalina.
Viimistlustellis – on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. Võib olla kas täis- või auktellis. Kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel
Vooderdustellis – on mõeldud uute ja vanade hoonete vooderdamiseks. Kuuluvad auktelliste hulka.
Nurktellis – jaguneb kahte alaliiki: lõigatud nirgaga ja ümarnurgaga. Kasutatakse seinte nurkades ja kuuluvad viimistlustelliskivide hulka.
Klombitud tellis – üks külg ja ots on klombitud. Kasutatakse põhiliselt välisseinte viimistluseks.
Ahjutellis – kuulub raskestisulavate materjalide hulka. Kasutatakse ahjude, pliitide ja soemüüride sisemise lõõristiku ladumiseks.
Korstnatellis – võib olla täis- või auktellis. Kasutatakse suurte ümmarguste korstnate ladumiseks.
Šamott- tellis valmistatakse raskeltsulavast savist , millele on liiva asemel juurde lisatud ja põletatud jahvatatud savi. Kasutatakse küttekollete sisevoodri ladumiseks.
Müüritise liigid
Müüritisi liigitatakse viimistluse, materjalide, seinakonstruktsioonide ja keerukuse järgi.
Viimistluse järgi:
Krohvialune müüritis
puhasvuukmüüritis
vooderdatud müüritis
Materjalide järgi:
looduskivimüüritis
tellismüüritis
väikeplokkmüüritis
kivibetoonmüüritis
segamüüritis
Seinakonstruktsiooni järgi:
täismüüritis
kergmüüritis
tellisvooder
Keerukuse järgi:
lihtsad seinad
keskmisekeerukusega seinad
keerukad seinad
Seotised
Pikiseotis: püstvuugid on nihutatud poolekivi pikkuse võrra
Klassikaline plokkseotis: plokkseotist kasutatakse tavaliselt siis, kui sein on vähemalt ühe kivi paksune. Klassikalise plokkseotise põhireegliks on, et kõik ühe kihi püstvuugid kaetakse järgmise kihi tellisega.
Tavaline plokkseotis: tavalisel plokkseotisel, olenemata müüritise paksusest, alustatakse põikkiviridade nurgast kahe kolmveerand tellisega. Nii langevad küll nurkades müüritise sees mõned püstvuugid kokku, kuid põiki-ja pikiread esinevad mõlemal seinapinnal ühes ja samas kihis. Plokkseotist kasutatakse peamiselt siseseinte ladumisel.
Ristseotis: kasutatakse harilikult siis kui sein on vähemalt ühe kivi paksune;ristseotises vahelduvad pikikivikiht ja põikikivikiht.
Mungaseotis: müürikirjas vahelduvad põikikivi- pikikivi -pikikivii-põikkivi.
Lõõridega seina seotis : suitus ja ventilatsioonilõõridega siseseina laotakse plokkseotisega ning kõik põiki- ja pikikivid asetsevad kohakuti.
Mitmekihiline seotis
Täisnurkse ristlõike postide seotis: kandepostid ja kitsamad kui 1m laiused aknavahepostid tuleb laduda neljakihilises seotises. Seotises lubatakse püstvuukide kokkulangemist kolmes üksteisele järgevas kihis. Neljandas kihis aga peavad tellised alati katma kokkulangenud vuuke.
Eriseotised
Gooti seotis: müürikirjas vahelduvad pikikivi-põikikivi-pikikivi-põikikivi.
Mörtideks nimetatakse peeneteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peenetäitematerjalist ja lisanditest.
Sideaine järgi jagatakse mördid õhk-ja hüdraulisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhkside. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine.
Müürimörtide omadused
Plastsus - iseloomustab mördi töödeldavust, mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest.
Veehoidvus - on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett, mördi veegoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideaineid ja peenlisandeid.
Tugevus- on müürimörtide tähtsaim omadus, tugevuse järgi jagatakse mördid tugevusklassidesse.
Nake kividega- sõltub nii mördi kui ka kivide omadusest, mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake.
Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni.
Tsementmört- koosneb tsemendist, liivast ja veest ja on hea tugevusega , kuid plastus ning veehoidvus on tal halb.
Lubimört- koosneb lubjast, liivast ja veest, on suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vetthoidev.
Savimört- leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Peamiseks puuduseks on, et ta ei kivistu vaid kuivab tahkeks. Positiivseks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning hea plastvus ja veehoidvus.
Segamörtidest leiavad kasutamist müüritöödel peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsement-savimört. Tsement annab mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi plastsuse ning veehoidvuse.
Nõuded müürsepa töökohale
Töökoht peab olema küllalt avar, selleks et tööline saaks seal takistamatult töötada. Materjali ja töövahendite paiguutus peab olema selline, et töölisel poleks vaja teha asjatuid liigutusi või samme .
Töökoht koosneb kolmest tsoonist:
1. 60....70 cm laiune töötsoon, millel töötavad müürsepad.
2. 65....100 cm laiune materjalitsoon, millele paigutatakse tellised, mört ja sissemüüritavad tarirauad.
3. 100....125 laiune transporditsoon materjalide kohaletoomiseks.
Töökohal peavad olema vaaminevad tööriistad. Tööriistad peavad olema korras ja puhtad.
Töövahendid
Müürikellu- kasutatakse mördikihi tasandamiseks
Müürivasar-kasutatakse telliste parajaks raiumiseks ja tahumiseks
Vuukraud-kasutatakse vuukide vormimiseks
Nöörlood-kasutatakse seinapindade vertikaalsuse kontrollimiseks
Vaaderpass- kasutatakse seinte, nurkade vertikaalsuse ja horisontaalsuse kontrolliks
Suundnöör- kasutatakse pika seina ladumisel
Nivelliir - kasutatakse kõrgusmärkide andmiseks
Mõõtelint- kasutatakse mõõtmete märkimiseks
Rihtlatt- kasutatakse sirgjoonelisuse kontrolliks
Töövõtted
1.Töökäega võetakse tugevasti kellust kinni
2. Tellis võetakse kätte õige võttega
3. Kellule võetakse otsamört(vajalik hulk)
4. Otsamört lüüakse tellisele nõu kohal, et võimalikud pritsmed satuks nõusse
5. Kellu võetakse mörti täis
6. Mört asetatakse müürile
7. Müürile kummutatud mört aetakse kellu otsaga eelmisest tellisest eemale nii et mördi keskele moodustub soon
8. Tellis paogaldatakse mördiga ots ees suundnööri jälgides laialiaetud sängmördile
9. Tellis surutakse suundnööri poolt näidatud kohale
10. Tasapisi lükatakse koguaeg püstvuuki kinni
11. Seejärel lõigatakse kellu servaga vuugist väljapressitud mört
12. Ülearune mört visake kellult nõusse
Müüritööd talvel
Talviseks müüritööks loetakse müüritööd kui õhu temperatuur väljas lanegeb alla +5
Müüritöid võib talvel teha kolmel viisil :

Soojendada võib müüritist auruga, elektrivooluga või soojakutes; soojendusmeetodi korral mört ei erine tavalisest

Külmutusmeetodi puhul lastakse mört kohe peale kivide paigaldamist külmuda, kivistuma hakkab ta alles peale ülessulamist; et mört ei külmuks enne kivide mördi ladumist, peab ta olema piisavalt soe

Keemiliste lisandite kasutamine mördis, mis takistavad külmumist; kasutatakse mitmeid kloriide, potast jne.
Kvaliteedinõuded
Müüriladumise käigus tuleb süstemaatiliselt kontrollida seinte sirgjoonelisust, müüritise pindade ja nurkade vertikaalsust, ridade horisontaalsust, seotise õigsust ja vuukide paksust, et vea avastamisel kohe oma tegevust analüüsida, vea põhjus välja selgitada ja abinõud tarvitusele võtta. Tellistest ja väikeplokkidest müüritise pinnad ja nurgad ei tohi vertikaalist kõrvale kalduda rohkem kui 10mm korruse kõrguse ja 30mm kogu maja kõrguse kohta.
Vuukide paksuse kontrollimiseks mõõdetakse perioodiliselt müüritise viie-kuue kihi kõrgust ja arvutatakse vuukide keskmine paksus. Horisontaalvuugi paksus peab jääma piiridesse 10....15 mm. Vertikaalvuugi paksus peab jääma piiridesse 8..15 mm.