Silikaattellistest müüritis (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ
Kinnisvara haldamine
NIMI
SILIKAATTELLISTEST MÜÜRITIS
Referaat
Õppejõud: NIMI
Tallinn 2011

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1. MATERJALIDE ISELOOMUSTUS 4
1.1. Silikaattellise omadused 4
1.2. Mört 5
2. MÜÜRIMISTÖÖST 7
2.1. Müürimistööde vahendid 7
2.2. Müüritööde õige järjekord 8
2.3. Telliste ladumise töövõtted 9
3. DEFORMATSIOON JA KORRASHOID 10
3.1. Deformatsioonivuugid - pragunemine 10
3.2. Silikaattellisest välisvoodri korrashoid 10
4. KVALITEEDINÕUDED 12
4.1. Seotis 12
4.2. Vuuk 12
4.3. Müüritöödel lubatud mõõtmehälbed 13
4.4. Müüripinna kvaliteet 13
KOKKUVÕTE 14
VIIDATUD KIRJANDUS 15
LISAD 16
Lisa 1. Silikaattellistest hoone 17
Lisa 2. Lõhestatud nurga- silikaattellis 17
Lisa 3. 10-korruseline silikaattellistest elamu 18
Lisa 4. Külmakahjustusega silikaattellistest välisvooder 18

SISSEJUHATUS

Silikaattellis on  tellis , mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest side-ainel põhinev  tehiskivi . Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid   1910 . aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm.
Müüritis on ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Antud referaadis on müürikiviks silikaattellis. Seotis on silikaattelliste asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna .
Silikaattellistest müüritiseks võib olla elamu välisseinad, korstnapitsid (välisvooder), aiapostid jne.
Silikaatkivi näol on tegemist ilmastikukindla ja väga vastupidava ehitusmaterjaliga. Eestis on levinud pealpool katust asuva korstnaosa ehk korstnapitsi välisvoodri ladu-mine silikaattellisest, kuna see on ilmastiku mõjutustele vastupidavam, kui põletatud savitellis. Silikaatkivi ei sobi kasutamiseks korstna suitsulõõri ehitusmaterjalina ning ei tohiks kokku puutuda suitsugaasidega (vastavalt standarditele EVS-EN 771-2:2011 ja EVS 812-3:2007). Seepärast soovitatakse kasutada silikaatkivi korstna-pitsis ainult välisvooderdusena, millel on võimaluse korral tuulutusvahe ( isoleeritus ) korstna siseseina ehitusmaterjaliga.

1. MATERJALIDE ISELOOMUSTUS

Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat -, betoon - jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaal -paksus on 10 ... 1 mm

1.1. Silikaattellise omadused

Silikaattellise tihedus (s.o. tellise mahuühiku mass) on üldjuhul väljakuivatatud olukorras 1850…1950 kg/m3. Seega on tegemist   materjaliga , mille poorsus on cá 30 %. Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva keskkonnaga ekspluatatsioonis.  Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi  materjali omaduste muutumist, seda eriti materjali vahelduval külmumisel-sulamisel konstruktsioonis. Seetõttu määratakse silikaat-tellisel mitmeid veesisalduse ja tema muutumisega seotud omadusi.
Silikaatkivi veeimavus on tavaliselt piirides 10…15% (massi järgi) – selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese survetugevus vett täisimanud olukorras moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras.
Veeimavuse kiiruse järgi (SFS 5515 „Kalkkihiekkatiilet“)  kuulub Eestis toodetav silikaat- tellis madalaimasse veeimavuskiiruse 1. klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min.
Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja kahaneb ka silikaattellis niiskuse-sisalduse muutumisel. Hollandis kasutatava metoodika (NEN 2871 „Beproeving-smethoden voor vormvaste steenachtige bouwmaterialen. Mechanische en fysische eigenschappen“) järgi on „Silikaadis“ toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3…0,4 mm/m.
Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata . Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud  tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad – mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks  katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 „ Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim“).
Praegusel ajal toodetava silikaattellise külmakindlus on mitte vähem kui 35… 50 tsüklit vahelduvat külmutamist-sulatamist standardsetel režiimidel (nii vene kui soome standardite järgi). Praktika näitab, et ehitusjuhistest kinnipidamisel ei esine silikaat-tellisest müüritisel külma-kahjustusi meie kliimas ka pärast 60-aastast ekspluatatsiooni.
Kui silikaatkivimüüritis on kaitstud niiskumise ja külma eest, ei teki ka tema ekspluatatsioonis tellise omadustega seotud probleeme, võtkem näiteks  „Estonia“ teater, mis ehitati silikaat-kivist 1913. aastal, kui kivi toodeti märksa algelisema tehnoloogiaga.
Otsustanud silikaattellisest fassaadi kasuks, pole kunagi muret tema  remontimise ega värvimisega. Silmas aga tuleks pidada, et ajapikku muutub silikaatkivi värvitoon algsest valgest hallikaks, mis on tingitud mustuse kogunemisest tema pinnal asuvatesse pooridesse ja sulfaatsest korrosioonist tellise pinnal kõrge saastega piirkondades. Soovi korral võib silikaat-kiviseina ka värvida, siis eelistatavalt silikaatvärvidega.
Kvaliteetse  kivivoodri saamise eeltingimusteks on kvaliteetse kivi ja müürimördi kasutamine ning kvaliteetne müüritööde teostamine . Silikaatkivi ja mördi kvaliteedi tagab tootja, müüritööde kvaliteet jääb ehitaja hooleks. (Silikaat AS)

1.2. Mört

Mört seob kivid müüritiseks. Kandeseintes on mördikihi põhiülesandeks ülevalt tuleva koormuse edasikandmine alumisele kivireale. Koormuste maksimaalseks edasi-kandmiseks peavad vuugid olema hästi täidetud ja mört peab saavutama kividega väga hea nakke. See tagab ka müüritise hea helikindluse. Müürisegu sobib põletatud tellistest, silikaattellistest, betoon-, kergbetoon -, kergkruus ja silikaatplokkidest müüride ladumiseks nii sise- kui välistingimustes. Samuti korstnate ja kaminate ladumiseks. Müüritise alus peab olema tugev ja stabiilne.  Aluspind   peab olema puhas rasvast, nõest, tolmust, sooladest jms. naket takistavatest ainetest.
Enne müüritööde algust ja ladumise ajal tuleb kaitsta kõiki ehitiseosi, mida müüritööde ajal võidakse kahjustada. Mördi nake ei ole tagatud kui kasutada liiga suure vee-sisaldusega või liiga kuivi müürimaterjale. Müürikive ei tohi pärast nakkumist liigutada. Pooleliolevat müüri tuleb kaitsta vihma ja teiste ohutegurite eest. Kuiva ja sooja ilmaga tuleb takistada müüri liig kiiret kuivamist, seda puhta veega kastes. Mördipritsmed tuleb eemaldada müüri pinnalt ennem mördi tardumist. Vuugi pind viimistletakse siis, kui mört on niipalju tardunud, et vuugipinna siledus või kui jääb püsima. Kuivsegu on parim kuni 6 kuud peale pakendamist. Ladustamisel tuleb hoida pakendeid kuivas kohas ja alustel.
Mört peab olema nii tugev, et peab vastu müürile tulevatele koormustele. Peab ka olema hästi töödeldav- plastne , sitke ja voolitav. (Silikaat AS)

2. MÜÜRIMISTÖÖST

2.1. Müürimistööde vahendid

Müürikellu peab olema nii suur, et korraga saab kohale panna ühe kivi müürimiseks vajatava hulga mörti. Sirge otsaga müürimiskelluga saab hästi viimistleda lõõri nurga-vuuke. Veel läheb tarvis plaatija kellut. Puhastuskellut võib kasutada ka korstnamüüritise puhul ja viimistlemiseks teistes kitsastes kohtades. Võib ka olla sirge otsaga. Müürsepavasar, mille peitlisarnast otsa kasutatakse tellise tükeldamiseks ja kujundamiseks. Lubjapintslit kasutatakse peamiselt korstna võõpamisel. Müürsepa-hari, pehmevõitu jõhvhari. Seda kasutatakse puhastamiseks pärast vuukimist. Suundnöör, selle abiga saab sirge majakatevahelise müüri. Vaaderpass on müürsepa tähtis ja vältimatu tööriist. Selle abil jälgitakse nurkade ja vertikaalvuukide ning majakeste otsesust. Lood- majakaid ja vertikaalsirgeid on kindlam teha loodi abil. Märknööri abil saab näiteks seinaliinid otse alusele märkida. Pliiats ja mõõdulint kuuluvad iga ehitusmehe põhiliste töövahendite hulka. Tihti on ehitusplatsil vaja erinevaid meisleid.
Lisaks põhitööriistadele vajab müürsepp vuukimisel järgmisi spetsiaaltööriistu. Vuuk- rauad erikujuliste vuukide jaoks. Vuukrauad on harilikult valmistatud terasest , kuid tänapäeval on neile sageli tehtud libedam pind nailonist. Puidust vuugikellut kasutatakse tänapäeval harva. Pikk vuukraud on mõeldud rõhtvuukide kujundamiseks. Lühikest vuukrauda kasutatakse püstvuukide kujundamiseks. Lühike ja pikk vuukraud kuuluvad müürsepa põhitööriistade hulka. Lisaks läheb tarvis rõhtvuukide vuuk-plekki. (Müüritööd, 2001)

2.2. Müüritööde õige järjekord

1. Töökäega võetakse tugevasti kellust kinni.
2. Tellis võetakse teise kätte õige võttega.
3. Kellule võetakse otsamört. Otsamörti võetakse kellule vaid vajalik hulk, nii et liigset mörti poleks vaja nõusse tagasi libistada.
4. Otsamört lüüakse tellisele nõu kohal. Võimalikud pritsmed satuvad nõusse.
5. Kellu võetakse mörti täis.
6. Pööratakse müüritava seina poole ja mört kummutatakse kellult müürile umbes ühe tellise ulatuses.
7. Müürile kummutatud mört aetakse kelluotsaga eelmisest tellisest eemale tõmmates laiali nii, et mördi keskele moodustub soon.
8. Teises käes olev tellis paigaldatakse mördiga ots ees suundnööri järgides laialiaetud sängimördile.
9. Tellis surutakse suundnööri poolt näidatud kohale.
10. Tasapisi lükatakse kogu aeg püstvuuki kinni. Vajaduse korral väristatakse tellist randmega. Kui tellis on õigel kohal, lastakse sellest lahti ning kui mört on kõlblik ja sobivalt plastne, jääb tellis paigale.
11. Seejärel lõigatakse kellu servaga vuugist välja pressitud mört, enne kui see maha kukub. Hiljemalt selles etapis selgub mördi kõlblikkus: sitkus, plastsus ja töötlemis-omadused. Tellise peab oma kohale saama kergesti surudes. Õige müürsepp ei kasuta „vasaramörti“.
12. Ülearune mört visatakse kellult nõusse.
13. Võetakse järgmine tellis … jne.
Kui kasutasite juhendi lugemiseks minuti, siis selle aja jooksul jõudis õppinud müür-sepp müürida 3-6 tellist. Sellise tulemuseni jõutakse vaid töövahendite ja tarvikute suhtes õigeid võtteid kasutades ning asjatuid liigutusi vältides. Ka mört peab olema omadustelt sobiv. (Müüritööd, 2001)

2.3. Telliste ladumise töövõtted

Tänapäeval kasutakse telliste ladumisel peamiselt järgmisi töövõtteid: nihkladumine ühes mördi lõikamisega, kelluladumine ja poolnihkladumine.
Nihkladumisel tehakse esmalt seinale plastsest mördist peenar, jättes peenra serva välispinnast 1...1,5cm kaugusele. Nihkladumisel ühe tellise haaval võtab müürsepp tellise ja, hoides seda kaldu, kuhjab tema servaga osa seinale laotud mördist tellise ette, nihutades tellise ühtlasi sängituskohale ja surudes üleskuhjatud mördi vastu varempaigaldatud tellist. Niiviisi täitub ka püstvuuk tellise paigaldamisel mördiga. Lõplikult paigaldatakse tellis käega kergelt surudes, nii et tellise kõrgus vastaks suundnööri kõrgusele. Mördi üleskuhjamist tuleb alustada 5...6cm enne varempaigaldatud tellist. Vuugist väljapressitud mört lõigatakse pärast kahe pikikivi või nelja põikikivi paigaldamist kelluga ära.
Kelluladumine koosneb neljast operatsioonist : 1) hoides tellist veidi kaldu, kuhjatakse kellu abil osa seinale laotud mördist püstvuugi moodustamiseks kokku; 2) üleskuhjatud mört surutakse kelluga vastu varempaigaldatud tellist; 3) vasaku käega surutakse tellis tihedalt kohale vastu varempaigaldatud tellist, tõstes samaaegselt kellu vuugi vahelt välja; 4) paigaldatud tellisele koputatakse kellu käepidemega, et tellis jääks suundnööriga samale tasemele , ja lõigatakse seinapinnale väljapressitud mört kelluga ära.
Poolnihkladumist kasutatakse täidisridade ladumisel. Pärast mördi laotamist pindridade vahele ja tasandamist laob müürsepp mõlema käega täidisrida, surudes tellised tihedalt sängituskohale, moodustades ühtlasi põiksuunas kulgevad püstvuugid. Osaliselt tühjaks jäänud püstvuugid täidetakse mördi laotamisel järgmise kihi jaoks. Plastse mördi kasutamisel võib ka moodultelliseid paigaldada nihkladumise teel. Jäigema mördi korral laotakse moodultelliseid kelluga või asetatakse paigaldatava tellise otsale või küljele kelluga mörti püstvuugi moodustamiseks. (Müüritiste ladu-mine)

3. DEFORMATSIOON JA KORRASHOID

3.1. Deformatsioonivuugid- pragunemine

Müüritud tarindis tekib pingeid erinevate tingimuste ja nende muutumiste tõttu: temperatuuri kõikumine; niiskuse kõikumisest tulenev kokkutõmbumine ja laienemine; ehitusaegse niiskuse aurumine ; tarindite koormiste vaheldumised; tarindite ja aluste liikumine.
Lühikestes välis- ja siseseintes on need muutused tavaliselt vähesed ega põhjusta nähta-vaid kahjustusi. Pikkades katkematutes müüritud tarindites koguneb eelnimetatud põhjustel erinevad pinged , mis annavad endast märku just avade ja tarindite nurkades ning muutumiskohtades. Eriti tuleb tähele panna aluste muutumiskohti. Tavaline tellis-seina kahjustus on müüritise astmeline pragunemine vuuke pidi. Selle tõenäoliseks põhjustajaks on telliste ja mördi nakketugevuse mittevastavus või müüritud ehitise vale lõiketugevuse arvutus. See võib olla ka aluse liikumise tundemärgiks. Püstpragu, kui ka tellised on purunenud, tekib tavaliselt siis, kui ületatakse telliste tõmbe- või lõike-tugevus. Sel juhul on olnud telliste ja mördi nake hea. Kui pragu ulatub vundamendini, on põhjuseks aluse liikumine.
Neid kahjustusi saab ennetada, kui tugevdada tarindit armatuuri lisamisega ja kanda liikumised üle deformatsioonivuukidesse, mida püütakse paigutada ehitise välimust ja tarindit arvestades kõige vähem nähtavasse kohta. (Müüritööd, 2001)

3.2. Silikaattellisest välisvoodri korrashoid

Et silikaattellisest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis kaua ja defektideta, tuleks järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärgekorras silmas pidada:
 

• mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites,
  
• eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga,
  
• vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele  (kasutuseräästaõike laius, sokli kõrgus),
  
• vuukide korralik täitmine müürimördiga,
  
• tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades),
  
• deformatsioonivuugid (min 10m sammuga ),
  
• korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal),
  
• ankurdus põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m²),
  
• talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalamatel temperatuuridel . (Silikaat AS)
  

4. KVALITEEDINÕUDED

4.1. Seotis

Tellise ja mördikihi vaheldumised teevad „tellisehunnikust“ müüri. Nende põhi-elementide vaheldumisest tekib vuugijoonis, mida nimetatakse seotiseks. Kui tellised pannakse ülestikku alati samas kohas vertikaalsuunas, ei ole tellistel omavahel mingit seost. Siis on müüritis tehtud läbiva püstvuugiga. Sel juhul ei jaotu koormus ühe tellise laiusest kaugemale ja tellised ei seo müüri ühtseks tarindiks.
Telliste seotis ehk püstvuukide paigutus erinevatele asukohtadele ülestikku paiknevas müüritisekihtides jaotab tellisseinale tuleva punktkoormuse laiemale alale .
Seotise suurus mõjutab ka seda, kui laiale alale koormise mõju tellisseinas jaotub.
Et tellismüür, saaks püsiv, peaks seotis olema vähemalt ¼ K (= ¼ tellise mõõtu). (Müüritööd, 2001)

4.2. Vuuk

Tellismüür on sama tugev kui selle vuugid. Selleks on vuukidele esitatud teatud nõuded.
Vuugid ei tohi olla tühjad, vaid müürimört peab täitma telliste vahe üleni nii püst- kui ka rõhtsuunas. Vuugi pind võib olla kõige rohkem 3 mm tellise pinnast seespool, kui tarindjoonisel ei mainita teisiti. Kui vuuk tehakse sügavamaks, tuleb see arvesse võtta tarindi kandvuse arvutustes. Rõht- ja püstvuukide nominaalmõõtmed on 10-15 mm, kui tööde seletuskirjas pole öeldud teisiti. Rõhtvuugi paksus võib erineda kõige rohkem 3 mm ja vertikaalvuugi oma 8 mm käesolevas töös kasutatavaist nominaalmõõmeteist. (Müüritööd, 2001)

4.3. Müüritöödel lubatud mõõtmehälbed

Seina või posti vertikaalhälve loodjoonest võib olla kõige rohkem H/200, milles H on müüritud tarindi vaba kõrgus. Vahelae kohal võib ülal ja all asetseva kandva seina või posti vertikaalne telghälve olla kõige rohkem 8 mm. Müüritud tarindi kõverus võib olla kõige rohkem H/250, milles H on tarindi vaba kõrgus. Rõhtvuugi hälve horisontaal-sirgest võib olla kõige rohkem 15 mm kahe meetri kohta, kuid mitte rohkem kui 20 mm 10 meetri kohta. (Müüritööd, 2001)

4.4. Müüripinna kvaliteet

Puhasvuukmüüriga on tegemist, kui valmis töö vuugid on sirged , ühepaksused ja siledad ning püstvuugid seotise kohaselt kohakuti. Tellisel ei ole mördi järgi ega prits -meid. Nähtavale jäävad tellisservad on terved ja tellised ei erine kvaliteedilt ega toonilt.
Müüritis on poolpuhas, plaatimis - või tasandamiskõlblik, kui tarind on pinna poolest sirge ja ühtlaselt müüritud ning vuugid on mörti täis. Tellised on sirged, kuid lubatud on suuruse erinevused, löögijäljed ning pinnal toonierinevused ja mördiplekid.
Krohvitava müüritise võib teha tellistest, millel on mõõtmeerinevusi ja löögijälgi, kuid mis täidavad tarindi tugevusnõude. Müüritis peab olema peajoones sirge, kuid üksikud tellised võivad mõne millimeetri võrra sirgjoonest kõrvale kalduda. Vuukide mört ei pea olema tellisepinnaga ühetasa. (Müüritöö, 2001)

KOKKUVÕTE

Silikaattelliste kasutamine on Eestis väga levinud ja pikaajaline traditsioon. Küll aga kasutatakse teda pigem hoonete fassaadiks, kui siseviimistlusmaterjalina. Silikaattelliste kõige olulisemaks tunnuseks on tema survetugevus (Eestis toodetakse keskmise tugevusega 15 ja 25 N/mm2). Teiseks oluliseks omaduseks tarbija seisukohalt on materjali pikaealisus, mis sõltub materjali struktuurist. Silikaattelliste suureks plussiks on ka see, et valides silikaattellisest fassaadi, pole kunagi muret tema  remontimise ega värvimisega. Küll aga ajapikku muutub silikaatkivi värvitoon algsest valgest hallikaks. Soovi korral võib silikaat-kiviseina ka värvida, siis eelistatavalt silikaatvärvidega.
Müüritise ladumiseks läheb tarvis omajagu töövahendeid, mis on ka peatükis 2.1. Müürimistööde vahendid välja toodud. Kogenud müürsepp suudab ühe minuti jooksul koguni 3-6 tellist müürida. See aga ei tähenda, et müüritise ladumine oleks lihtne. Müüritööde tegemiseks on oma kindel tööde järjekord. Samuti on ka erinevaid tehnikaid kuidas müürida.
Lõpetuseks tahaksin öelda, et silikaattellistest hooned on Eestis nii levinud, et iga õige eestlane on vähemalt ühte näinud.

VIIDATUD KIRJANDUS

Müüritööd. Tallinn: Ehitame kirjastus, 2001.
Silikaat AS. Silikaat. http://www.silikaat.co m, 03. november, 2011
Müüritiste ladumine. http://www.annaabi.com/ , 05. november, 2011

LISAD

Lisa 1. Silikaattellistest hoone ……………………………………………………….17
Lisa 2. Lõhestatud nurga-silikaattellis …………………………………………….…17
Lisa 3. 10-korruseline silikaattellistest elamu ……………………………………….18
Lisa 4. Külmakahjustusega silikaattellistest välisvooder ……………………………18
Lisa 1

Lisa 1. Silikaattellistest hoone

Lisa 2

Lisa 2. Lõhestatud nurga-silikaattellis

Lisa 3

Lisa 3. 10-korruseline silikaattellistest elamu

Lisa 4

Lisa 4. Külmakahjustusega silikaattellistest välisvooder