Tekstülesannete lahendamine Ülesanne 1 Kaks krohvijat Maaly ja Juuly said kumbki krohvimiseks 96 m2 kiviseina. Maaly jõudis päevas krohvida 4 m2 rohkem kui Juuly ja lõpetas töö kaks päeva varem. Mitu päeva kulus töö tegemiseks Maalyl ja Juulyl? Lahendus: Ülesandes olevad andmed võime kirjutada tabelisse: Töö hulk (m2) Ühes päevas (m2) Tööpäevi Maaly 96 x 96 x
materjalide ja tingimuste sobivust ja ka dokumentide vastavust. Krohvitud seina kontrollitakse peale 14-päevast kuivamist ja siis kontrollitakse seina puhul kõike mis võimalik nagu näiteks pinna tasasust, tugevust, loodsust, pinna siledust jne. Krohvitud välisseintele ja krohvitud siseseintele on samad nõuded väljaarvatud, et välisseinte puhul nõutakse ka deformatsioonivuuke. Krohvitud lagede puhul nõutakse, et krohv peaks vastu niiskusele ja pinnaviimistlus mõjudele. Kui krohvida võib arvestada ka sellega, et kui õigesti ei krohvita tekivad krohvi vead. Krohvivigade vältimine on lihtne, kui jälgida juhendit õigesti. Üks vigadest on lööve, see tekib kui mört valmistatakse laagerdamata lubjast. Selle vältimiseks tuleb kasutada alati täiesti kustutatud lupja. Kuivamispraod tekivad kui mört on rasvane või halvasti segatud või siis on pinnale on kantud korraga liiga paks kiht mörti. Kui krohv koorub lahti või kerkib üles
Kips Tsemntmördid Lubimördid Lubimörte kasutataks enamsti puit- tellis- betoon- ja teiste pindade katteks. Nad on plastsed ja tugevad, nakkuvad hästi mitmesuguste pindadega ja kuivades kohtades kestavad hästi. Tsementmört Kasutatakse hoonete fassaadide ja siseruumide pidevalt niiskuvate osade (vannitubade, värvimistöökodade, WC-de, basseinide) krohvimiseks. Tsementkrohviga ei tohi teisi krohve üle krohvida. Tsementi 1 osa lupja 1 osa ja liiva 6 osa. Toote nim. Segu koostis Kasutus Kulu norm Kihi paksus kg/m2/mm mm Knauf rotband Kipskrohv Siseseinad, laed 0.8 5-50 Knauf mp75 Kerge kips Siseseinad, laed 0.9 1 pritskrohv (Cerecit) Tsement Seinad 1,4 10-20 MC-2 käsikrohv
Traditsioonilist lubikrohvi hinnatakse eelkõige tema suure elastsuse ja niiskussiduvuse pärast. Need omadused loovad siseruumides tervisliku keskkonna, mis on ideaalne ka allergikuile. Lubja kõrge pH tase mõjub hallituse tekkele pärssivalt, tänu sellele sobib ta ka hästi vannitubadesse. Lubikrohviga saab katta nii seinu kui lagesid. Lubisideainega krohvi aluskihiks sobib nii kivi kui puit. Hallikasvalge pinna võib seejärel kas krohvida õhukese kihina üle viimistluskrohviga või värvida lubi või kaseiinvärviga. Savikrohv Savikrohv on seina ja laeviimistlusmaterjal, mis sisaldab savi, liiva ja taimset armatuurkiudu. Krohv sobib kasutamiseks siseruumides erinevatel puit ja kivi aluspindadel. Krohvi koostisosaks oleval savil on ainulaadne võime tasakaalustada ruumis õhuniiskuse ja temperatuuri kõikumist. Ruumis loob see tervisliku kliima. Kiu olemasolu tootes tagab pinna pragunemiskindluse ja tugevuse.
· Traditsioonilist lubikrohvi hinnatakse eelkõige tema suure elastsuse ja niiskussiduvuse pärast. Need omadused loovad siseruumides tervisliku keskkonna, mis on ideaalne ka allergikuile. Lubja kõrge pH tase mõjub hallituse tekkele pärssivalt, tänu sellele sobib ta ka hästi vannitubadesse. · Lubikrohviga saab katta nii seinu kui lagesid. Lubisideainega krohvi aluskihiks sobib nii kivi kui puit. Hallikasvalge pinna võib seejärel kas krohvida õhukese kihina üle viimistluskrohviga või värvida lubi- või kaseiinvärviga. MARMOR-LUBIKROHV · Hea nakkuvusega lubisideainega krohv siseruumidesse. Krohvitera suurus on kuni 1,4mm, pind jääb keskmiselt struktuurne. Kasutatakse tavaliselt kuni 2mm lõppviimistluskihina. Segu on ilus valge. Seda saab ka otse toonida värvimuldadega. Aluspinnaks võivad olla kõik krohvid, kipsplaat, betoon. Kõrge pH tõttu toimib krohv
Aastakümnetes määrdunud ja tumenenud tellisahjud, kaminad või soemüürid tunduvad sageli ajast ja arust. Paljudes kodudes või saunades on need aga hea tõmbega ja ka siin pole ainsaks võimalikuks noorenduskuuriks lammutamine. Lihtsaim viis on kasutada Serpo tasandussegu, mis on mõeldud betoon- ja tellisseintele. Segu võib poest valida ka värvilisena, et uus kate olemasoleva ruumiga hästi kokku sobiks. Kui tellistest ja vuugitud ahjusein soovitakse täiesti sirgeks krohvida, tuleb pind esmalt siledaks krohvida ja alles seejärel panna peale pindmine dekoratiivne krohvikiht. Kui telliste kontuure soovitakse aga nähtavaks jätta, piisab vaid pinna ühekordsest õhukese krohvikihiga katmisest. Seejärel tõmmatakse soovi korral tugeva jäiga harjaga pinnale uus tekstuur. Trendikas harjamuster on tõmmatud näiteks joontena või poolringidena. Mida jäigem on hari, seda reljeefsem lõpptulemus jääb. Pinnatöötlus on
Tekitatakse alarõhk 50 Pa ja selgitatakse, mitu korda kogu ruumi õhk ühe tunni jooksul vahetub (1/h). Lubatud õhuvahetus tunnis 3 korda (loomulik ventilatsioon). Kortermajad tihedamad kui eramud, elementmajad tihedamad kohapeal tehtutest. Praegu majadel 6-7, palkmajadel 14. Sundvendi korral umbes 1. Suur õhujuhtivuse vahe on tarindil ja materjalil. Lohakalt laotud ühe- või kahekivi tellisseinal pole erilist vahet, aga kui krohvida, on vahe ligi 40 korda. Läbipuhutavustakistus: Iga välispiirde materjal avaldub läbipuhumisele teatud takistust. Mitmekihilise piirde õhutihedus: Rp=Rp1+Rp2+..+Rpn (m 2mmH20), (üksikute kihtide õhutihedus, tabelist). 23). Selgitage punkt- ja joonkülmasildade tekke põhjused? 1.Soojajuhtivad elememdid piirdes metall(punkt külmasild). 2.Hoone geomeetria tõttu (paratamatud külmasillad) - nurgad, aknad, akna lähiümbrus jne. (joonkülmasild)
Kandeseinte seinapaksus on >150 mm. Keramsiitplokkidel on avatud struktuur: müra isoleerimiseks ja tule tõkestamiseks seina pealis- pinda tihendavat töötlemist: krohvimist. Krohvimata seintel on väga madal õhumüra isolatsioonindeks (18-20 dB). 15 Keramsiitplokkidest vaheseina helipidavus Vaheseinad tuleb parema helipidavuse saavutamiseks laduda: täis horisontaal- horisontaal- ja vertikaalvuugiga tingimata krohvida või pahteldada. Raskematest plokkidest (Fibo5) müüritise õhu- heliisolatsioon on parem kui kerge- matest plokkidest (Fibo3) müüritisel. 16 8 Keramsiitplokkidest vaheseina tulepüsivus Jämepoorne struktuur, keraamiline täitematerjal ja suhteliselt madal soojusjuhtivus: kõrge tulepüsivus. Kindlasti laduda:
Mittekandva siseseina konstruktsioon: 10 mm krohv + viimistlusvärv 150mm AEROC Element kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Katus Katuse kalle: 10% Katuse konstruktsioon: 13mm kipslagi 10mm distantsliist 400mm Liimpuittalad 300mm mineraalvill 0,1mm aluskate 10mm distantsliist 38mm roovlatt 18mm profiilplekk TP20 Välisviimistlus Elamu sokkel krohvida. Välistrepp on valatud betoonist. Välisseinad kaetakse krohviga. Katuse kattematerjaliks on Profiilplekk TP20. Aknad on klaaspakettaknad, Siseviimistlus -5- Ruumide viimistlus näeb ette seina katteks krohvi, niisketes ruumides keraamilised plaadid,mille all on veetõke. Põrandakate on klinkerplaat. Laes on ripplagi (kipslagi), mis on mõeldud varjamaks ventilatsiooni ja elektrijuhtmeid (va tehniline ruum). 5.Elektrisüsteem
Renoveerimistööde korral tuleb isoleeritav välispind täielikult lahti kaevata. Samuti peab olema ka piisav liikumisruum töö tegijatele. Pind tuleb puhastada. Puhastamiseks ei sobi veega töötlemine, kuna see viib naket halvendavaid sooli pinna sisse. Pind peab olema sobilik kandmaks hüdroisolatsiooni. Vana krohv, lahtised kivid ja naket halvendavad osad tuleb aluspinnalt eemaldada, augud uuesti plommida. Müüritis tuleb tasanduskrohviga siledaks krohvida ning pind karestada. Praguline betoon on vajalik injektsioonivahendiga tihendada. Tehnilisi probleeme võivad tekitada juurdeehitised, trepid jm. Vanade hüdroisolatsioonikatete puhul tuleb kontrollida nende naket aluspinnaga. Tõrvasisaldusega katted on vaja täielikult eemaldada. Võimalikud välishüdroisolatsioonisüsteemid: jäik või elastne mineraalne isolatsioonivõõp; 1- või 2-komponentne bituumen-pakskiht; veetihedad bituumenpaanid;
mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega. v 1820.30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Restaureerimine I v Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati puhasvuukviimistlus, asendati hävinud detaile ja ka skulptuure. Mõistetavalt ei tuginenud tollane
mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega. v 1820.30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Reustareerimine I v Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati puhasvuukviimistlus, asendati hävinud detaile ja ka skulptuure. Mõistetavalt ei tuginenud tollane
Pärast 1769. aastal ehitati Ernst vonMünnichi matusekabel torni lõunaküljele. 1820.-30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti Kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati puhasvuuk-viimistlus, asendati hävinud detaile ja ka skulptuure. Mõistetavalt ei tuginenud tollane restaureerimispraksis kaugeltki alati täpsetele uuringutele ning siin näeme palju ka vaha fantaasiat. Parast fassaadide ennistamist kavandati ka siseruumide restaureerimist, kuid plaanid
vajaliku CO2 läbilaskvusega. Lubikrohvi karboniseerumisprotsess kestab küllalt kaua ning seetõttu tohib neid värvida silikaat- või silikoonvärvidega peale poolt aastat kuivamist. Lubikrohvi ei tohi katta polümeersete krohvide ja -värvidega. 2.4 Lubi-tsementmördid Kui meie esiisad oleksid tsementi tundnud, oleksid nad seda kindlasti lisanud lubikrohvile. Tsemendi lisamine fassaadikrohvidele on hädavajalik, et tõsta tema tugevust ning ilmastikukindlust. Lubi-tsementmördiga võib krohvida tellisseina, lubjakivi, tsementkrohvi, lubi-tsementkrohvi jm. Lubi-tsementkrohviga ei tohi krohvida lubikrohve. Samuti ei tohi lubikrohve lappida lubi-tsementkrohvidega. Selle eeskirja vastu vahel eksitakse. Krohvisüsteemi kuldreegel kõlab: fassaadil asetsevad kihid peavad olema koostatud nii, et seespool on tugevamad ning väljapool nõrgemad kihid. Vastasel juhul tekivad seinakonstruktsioonis pinged, mis viivad pragude tekkeni. Paksu krohvisüsteemi tegemisel
Renoveerimistööde korral tuleb isoleeritav välispind täielikult lahti kaevata. Samuti peab olema ka piisav liikumisruum töö tegijatele. Pind tuleb puhastada. Puhastamiseks ei sobi veega töötlemine, kuna see viib naket halvendavaid sooli pinna sisse. Pind peab olema sobilik kandmaks hüdroisolatsiooni. Vana krohv, lahtised kivid ja naket halvendavad osad tuleb aluspinnalt eemaldada, augud uuesti plommida. Müüritis tuleb tasanduskrohviga siledaks krohvida ning pind karestada. Praguline betoon on vajalik injektsioonivahendiga tihendada. Tehnilisi probleeme võivad tekitada juurdeehitised, trepid jm. Vanade hüdroisolatsioonikatete puhul tuleb kontrollida nende naket aluspinnaga. Tõrvasisaldusega katted on vaja täielikult eemaldada. [3] 2.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada.
Välistöid võib kõrgel teha jäiga kinnitusega või ripptöölavadelt; - tellisseinte pinda tuleb täksida inventaarsetelt töölavadelt elektritööriistadega; - vana krohvi tuleb maha lüüa pika varrega vasara kergete löökidega. Seda tööd tegevad töölised peavad kandma kaitsekiivrit ja -prille ning viibima võimaluse korral mahalöödavast krohvilõigust kõrgemal; - üksikuid kohti tuleb kõrgel krohvida tugevatelt piirestatud töölavadelt, teisaldatavatelt töölaudadelt või inventaarsetelt lükandtõstukitelt. Töölavade ehitamine küttekehadele, kraanikaussidele ja juhuslikele esemetele on keelatud; - seinte ja lagede puitpindadele tuleb krohvipeerud kinnitada kilpidena, kasutades erivasaraid. Töölised peavad kandma eririietust, kaitseprille ja -kiivreid; - krohvimörti seina- või laepinnale mehhaniseeritult või käsitsi kandes, samuti tasandades, hõõrudes ja muid
Kui võimalik, oleks soovitav teostada välisviimistlus pärast esimest kütteperioodi. Tööde teostamine AEROC EcoTerm Plus plokkidest välisseinas olevad lohud, plokkide äralöögid ja muud vigastused tasandatakse AEROC parandusseguga 2 3 päeva enne kroh- vitööde algust. Enne krohvitööde algust tuleb seina pind puhastada vuukidest väljavalgunud üleliigsest liimsegust, võimalikest pritsmetest ja tolmust. Kasuta selleks AEROC hõõrutit ja harja. Jäätunud aluspinnale ei tohi krohvida. Täpsemad juhised erinevate krohvisüsteemide paigaldamise kohta küsi krohvisegu tootjalt. Siseviimistlus Enne viimistlustööde algust on oluline, et seinad oleks saanud piisavalt kuivada. Seega tuleks peale hoone karbi sulgemist ja kütte sisselülitamist lasta seintel kuivad ca 4 nädalat. Kuivamisperioodi jooksul tuleb hoones tagada ka piisav õhuvahetus võimalusel sundventilatsioon. Samal ajal saab hoones teha järgmisi töid
Kvaliteetse ja pikaealise tulemuse tagavad weber.pas 460 ja weber.pas 461 silikaatkrohvid ning weber.pas 480 ja weber.pas 481 silikoonkrohvid. Need viimistluskrohvid on saadaval ämbris valmissegatuna, objektil tuleb need ainult seinale kanda. Weber-i sortimendis on ka traditsioonilised lubi-tsement viimistluskrohvid (weber.star 220, weber.star 224, weber.star 240, weber.vetonit 201 jne).Kui tegemist on mitteköetava külma hoonega, mida ei soojustata, on soovitatav Fibo müürid krohvida ~2 cm paksuse kihiga. Krohvimiseks sobib eelpool mainitud weber.stuck 313. Kvaliteetse tulemuse tagab ka weber.therm 310, mille kihi paksus külma müüri peal peab olema 8-10 mm. Nende lahenduste kasutamisel ei jää Fibo plokist müüritis viimistluskrohvist läbi kumama. Sokli viimistlemiseks soovitame kasutada weber.vetonit Kivipuruviimistlust, mis on külma- ja niiskuskindel, mehaaniliselt tugev ning tänu erinevale värvivalikule ka visuaalselt nägus
kihtidest. Eelnev müüritise tasandus teha saneerimispritskrohviga. Käsitsi veega segamine: segada 40 kg kuivsegu ca 5 liitri puhta joogiveega, segamisaeg ca 10-15 minutit. Sobiva töökontsistentsi saamiseks võib lisada 1 liitri vett. Lubamatu on kasutada kõrvalisi lisaaineid. Veega segatud mört on kasutuskõlblik ca 1 tund. Kanda krohv ühekordse 20 mm kihipaksusena pinnale ja tasandada. Suurema kihipaksuse vajadusel krohvida 2-kihiliselt. Vähim kihi lubatav paksus on 20 mm. Kuivamisaeg enne järgmise kihi peale kandmist: vähemalt 14 päeva , seda 20 mm kihi paksuse juures. Kulunorm: 12 kg/m²/10mm 1 kott piisab ca 1,4 m² katmiseks Säilivusaeg: vähemalt 12 kuud, kuivas ja puitalusel. Tähelepanu: Õhu, aluspinna, kuivsegu ja joogivee temperatuur peab segamise ja tasandamise ajal olema vähemalt + 5 °C. Paigaldatud segukihi pinda peab järelniisutama, eriti kuuma ja tuulise ilma korral.
Arvestama peab ka külgnevaid konstruktsioone ja nendest tekkida võivaid pingete kontsentratsioone, aga täpse asukoha peab määrama igal konkreetsel juhul projekteerija. Õhumüraisolatsioon Kuna tegu on kaalult kerge materjaliga, siis paraku Fibo plokkseinte müraisolatsiooni näitajad ei ole sama head, kui raskest betoonist plokkseintel (nt. Columbia-kivi). Parema müraisolatsiooni saavutamiseks tuleb plokid laduda täis horisontaal- ja vertikaalvuukidega ning tingimata krohvida või pahteldada. Krohvimata Fibo plokkidest seinu saab kasutada helisummutava seinana. Heli neelduvus on vähene, kui pritsi, rulli või harjaga värvimisel poorid ei täitu. Massiivsemast Fibo 5 plokkidest müüritise helipidavus on parem kui Fibo 3 plokkidest müüritisel. Õhumüra levib peale seina ka läbi külgnevate konstruktsioonide ning ventilatsiooni läbiviikude, samuti soodustavad heli levikut seinas olevad süvendid, pistikupesad jmt.
Selle peale kinnitatakse võrk ja krohvitakse dekoratiivkrohviga 34. Rullmaterjalide paigaldamisel kasutatavad töövahendid ja liimid · Töövahendid: Värvirull, liimihari, pintsel, tapeedirull, suugirull, lõikur, plastlabidas, kliistriämber, käärid, nöörlood, tapeedinuga, · Liimid: Kuivliimid, valmisliimid 35. Erinevate aluspindade ettevalmistamine tapeetimiseks · Krohvitud pinnad: Aluspind peab olema kuiv. Lahtine krohv tuleb eemaldada ja uuesti krohvida. Sentes olevad praod avardada ja armeerida võrkteibiga. Krohvitud pinnad tuleb üle lihvida ja eemaldada lahtine liiv. Krohvitud pinnale kleebitakse makulaar. · Puitpinnad: Tuleb veenduda, et plaadid oleks püsivalt, liikumatult seinas kinni. Liitekohad tuleb armeerida võrkteibiga, vuugikohad tasantatakse ja lihvitakse. · Kipsplaadiga kaetud pinnad: Kruvipead tuleb pahteldada, vuukitesse pannakse vuugilint. Peale vuukide pahteldamist tuleb need lihvida
hoonel ka palja silmaga fikseeritav. Aluspinna kontroll ja eeltöötlus. Liimitav aluspind peab olema puhas, kandev, tugev ja sille. Puhta pinna all mõeldakse ilma vetikate, mustuseta, õlita, silikoonita, sambliketa ja sooladeta pinda. Fassaadil ei tohi esineda mitte kuskilt vee läbijookse. Nende esinemisel tuleb eelnevalt põhjus likvideerida. Liimitav aluspind peab olema tolerantsiga mitte üle +/-10mm. Suurema tolerantsi ja liimitava süsteemi puhul tuleb aluspind siledaks krohvida. Krohvi tugevus peab olema piisav liimiga nakkeks eks minimaalselt 0,08N/mm2. Pehmema krohvi puhul tuleb loobuda liim(tüübel) kinnitusest ning kasutama siinidel kinnitust. Aluspinnas võib esineda mitmeid pragusid. Kui tegemist on 1. või 2. klassi pragudega, mis ei ole seotud maja osade liikumisega teineteise suhtes, siis võib nende peale otse liimida. Kui tegemist on 3. klassi pragudega, ehk ehitusdünaamiliste pragudega, siis tuleb konsulteerida spetsialistidega, kas teha
Kui ei pea lammutama, mis siis tuleb teha kannetega korteriomandite kohta kinnistusraamatus? Vastavalt osapoolte kokkuleppele tuleks juurdeehitis kanda lähtuvalt kokkuleppest kanda kinnistusraamatusse. V-15 Hageja sõlmis kostjaga lepingu, mille kohaselt kostja pidi krohvima Einar Savisaare maja fassaadi ja töö üle andma hagejale 01.02.2010. a. Kostja andis hagejale töö üle 1,5 kuuse hilinemisega põhjendades seda asjaoluga, et suurte vihmasadude tõttu ta ei saanud pidevalt krohvida. Lepingu pikendamist aga ei palunud ta seetõttu, et arvas, et hageja käitub heauskselt ja näeb, et vihmasadude tõttu krohvida ei saa ja arvestab sellega. Hageja sellega ei nõustunud ja leidis, et kostja ise on süüdi krohvitöödega viivitamisel, mistõttu ta ka pikendust ei taotlenud. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi kohustus kostja, kui ta ei anna töid õigeaegselt üle, maksma viivist 0,5% lepingu summast päevas. Hagejal oli õigus vähendada lepingu järgi
Sõltuvalt koormusskeemist võib olla vajadus ka seina tihedama armeerimise järele; Kandeseinte vä vähim lubatud seinapaksus on 150 mm; Horisontaalselt koormatud seinu tuleb hinnata igal üksikul korral eraldi; Eriti rohke tapistamise ja avade tegemise korral tuleb seda arvestada seina paksuse valimisel. Tapistamine nõrgendab seina kandevõimet; Keramsiitplokkidel on avatud struktuur. Seetõttu tuleb sein tä täiendavalt krohvida (vä (välisseintes tuule ja vihmakindlus, vaheseintes heli-heli- ja tulekindlus). Mö Mördiga tuleb tä täita ka pü püstvuugid; 31 Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinad Konstruktiivsed nõuded:
Vastus anda täisarvudes. Lahendus: Joonistame silindrikujulise nõu (ima kaaneta). h r Antud on nõu läbimõõt d = 24 cm; raadius seega r = 12 cm; kõrgus h = 35 cm. Leiame plekknõu täispindala St, arvestades, et kaant ei ole. Täispindala St = Sp + Sk = r2 + 2rh; St = . 122 + 2 . 12 . 35 = 984 ~ 3090 (cm2). Vastus: Silindrikujulise plekknõu valmistamiseks kulub 3090 cm 2 plekki. 6. Vaja on krohvida silindrikujulise silotorni sisepind. Torni seesmine läbimõõt on 3,6 m ja kõrgus 6,8 m. Arvuta täpsusega 0,1 m2, mitu ruutmeetrit pinda tuleb krohvida, kui kogu pinnast tuleb välja jätta luukide kohad, mille kogupindala on 1,8 m2. Lahendus: Joonistame silindrikujulise silotorni. h r Antud on torni seesmine läbimõõt d = 3,6 m; raadius seega r = 1,8 m; kõrgus h = 6,8 m;
Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse. Kergbetoonide koostismaterjalide tihedused erinevad üksteisest rohkem kui raskebetoonide puhul ja seepärast segunevad nad halvemini. Kergbetoon vajab pikemat segamise aega Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Korebetooni kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. 13. Mullbetoonid Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid. Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulle tekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Vahtbetooni kasutusalad:
Maja sees piisab kui kaevatakse kuni kõva pinnaseni kruusani. Ühe lõõriga korsten võib toetuda otse kütteseadmele, kui kütteseade kannab selle kaalu ja on püsiv. Korsten peaks olema vertikaalne, kui on tagatud selle püsimine võib kalle olla kuni 45 kraadi. Korstna välispinna temperatuur ei tohi tõusta üle 80 kraadi. Telliskorstna paksus peab olema vähemalt 12 cm. Korstna võib laduda saviseguga. Parem on seda teha tsement seguga püsib paremini koos. Korstent tohib krohvida ja pahteldada. Korsten peab olema vähemalt kahest küljest kontrollitav. Korstna puhastusluuke ei tohi panna ruumi, mis on tuleohtlikud. Garaaz või midagi sarnast mõni ladu. Tahmaluugi ees peab olema vähemalt 60 cm vaba ala. Luugi alumine serv peab olema põlevmaterjalist põrandast vähemalt 50 mm Luugid peavad olema tihedalt suletavad. Läbi vahelagede minnes peab olema korstnal ümber vaba ala, kuna kivi paisub.
Vastavalt Korteriomandiseaduse § 5 tuleb esitada uus kinnistamisavaldus, kus märgitakse korteriomandite reaalosade ja kaasomandite mõtteliste osade suurused. Kinnisasja senine registriosa suletakse. V-15 Hageja sõlmis kostjaga lepingu, mille kohaselt kostja pidi krohvima Einar Savisaare maja fassaadi ja töö üle andma hagejale 01.02.2010. a. Kostja andis hagejale töö üle 1,5 kuuse hilinemisega põhjendades seda asjaoluga, et suurte vihmasadude tõttu ta ei saanud pidevalt krohvida. Lepingu pikendamist aga ei palunud ta seetõttu, et arvas, et hageja käitub heauskselt ja näeb, et vihmasadude tõttu krohvida ei saa ja arvestab sellega. Hageja sellega ei nõustunud ja leidis, et kostja ise on süüdi krohvitöödega viivitamisel, mistõttu ta ka pikendust ei taotlenud. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi kohustus kostja, kui ta ei anna töid õigeaegselt üle, maksma viivist 0,5% lepingu summast päevas. Hagejal oli õigus vähendada lepingu järgi
Lõõride seintele kogunenud pigitahm võib sädemest süttida ja tekitada tahma põlemise, mis 90% põhjustab ka tulekahju. Peab hoidma kütteseadmed, korstnad ja ohutustehnilised seadised tehniliselt korras, ning kõrvaldama nende vead ja puudused. Korstnad ahjud ja soemüürid tuleb puhastada vähemalt enne kütteperioodi algust. Korstnad tuleb pööninguosas välisküljelt siledaks hõõruda ja valgeks värvida või lubjata. Pööningu korstnat krohvida ei tohi. Aastaringselt kasutatavat kütteseadet tuleb puhastada 2 korda aastas. Tuleb kontrollida siibrite, klappide, puhastusluukide, koldeuste jne tihedust. Tuleb kontrollida puhastatud kütteseadme tuleohutust. Tahma põletamist võib läbi viia vastava kursuse läbiteinud isik. Kui hakatakse tahmapõletamist läbiviima, tuleb sellest eelnevalt teatada tuletõrjesse Pottvoodriga ahju ehitamine Ahjupottide ettevalmistamine
9 4. KESKKONNAMÕJUD Projekteeritud ehitis ei ole keskkonda reostav. Reoveed juhitakse piirkondlikku reoveevõrku. Tahked jäätmed kogutakse prügikasti ja antakse üle sellekohast litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikud jäätmed antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 5. HOONE SISEARHITEKTUUR Siseseinad pahteldada/ krohvida ja värvida. Võib kasutada ka tapeeti. Laed pahteldada ja värvida. Põrandatele paigaldada kas lamineeritud või naturaalne põrandakate. Niisketes ruumides paigaldada hüdroisolatsioon ja keraamiline plaat. Leiliruum vooderda sisevoodrilauaga. Siseustena kasutada täispuituksi. Leiliruumi uksena kasutada kuumakindlat klaasust. 6. EHITUSKONSTRUKTSIOONID 6.1. Kasutatavad normdokumendid Vavariigi Valitsus 27.oktoobri 2004
Pärast 1769. aastal ehitati Ernst von Münnichi matusekabel torni lõunaküljele. 1820.-30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati puhasvuuk-viimistlus, asendati hävinud detaile ja ka skulptuure. Mõistetavalt ei tuginenud tollane restaureerimispraksis kaugeltki alati täpsetele uuringutele ning siin näeme palju ka vaha fantaasiat. Parast fassaadide ennistamist kavandati ka siseruumide restaureerimist,
- Silevuuk (mörti lõigatakse kelluga maha ja vuugitakse) - V-kujuline vuuk (Vuukimisel kasutatakse V-kujulist vuukrauda) · Pärast ladumist tuleb kõik vuugid (vertikaalsed ja horisontaalsed) kindlasti vuukrauaga vuukida, et saavutada vajalik ilmastikukindlus. · Ühes päevas ei soovitata laduda rohkem kui 6 rida plokke. · Veega küllastunud konstruktsioonielementides (keldri seinad) soovitatakse seina enne hüdroisolatsiooni krohvida. Krohvida on soovitatav ka teistes konstruktsiooni elementides , kus vesi võib müüri kahjustada. · Õõnesplokkidest välismüüride korral soovitatakse kasutada sile- või nõgusvuuki, mis tugeva vihma korral väldib vee tungimise läbi ploki vuukide. Fassaadi ankurdamine · Vajalik vähemalt 5 sidet ühele ruutmeetrile · Soovitatakse kasutada roostevabast terasest traatankruid diameetriga 4...5 mm, või tsingitud traadist sama läbimõõduga. Niiskuse tõrje
30 mm puidust põrandaliist võib olla vastu korstnat, kui selle kõrgus ei ületa 150 mm põlev soojusisolatsioonimaterjal peab olema korstnast eemal vähemalt 100 mm kivide vahelised vuugid peavad olema hoolikalt täidetud, korstna lõõride sisepind peab olema silutud pööningu osas asuva korstna välispind tuleb siluda, mitte krohvida ja valgeks värvida põlev katusekatte materjal peab olema korstnast eemal vähemalt 100 mm; kui seda nõuet ei saa täita pilliroo katuse korral, siis peab katusekatte ja korstna vahel olema plekk+mittepõlev isolatsiooniplaat (näiteks klaasvillast tuuletõkke plaat) Pööning kõik pööningu puidust kandekonstruktsioonid tuleb katta tulekaitsevõõbaga
· põlev soojusisolatsioonimaterjal peab olema korstnast eemal vähemalt 100 mm · kivide vahelised vuugid peavad olema hoolikalt täidetud, korstna lõõride sisepind peab olema silutud 5 · pööningu osas asuva korstna välispind tuleb siluda, mitte krohvida ja valgeks värvida · põlev katusekatte materjal peab olema korstnast eemal vähemalt 100 mm; kui seda nõuet ei saa täita pilliroo katuse korral, siis peab katusekatte ja korstna vahel olema plekk+mittepõlev isolatsiooniplaat (näiteks klaasvillast tuuletõkke plaat) Pööning · kõik pööningu puidust kandekonstruktsioonid tuleb katta tulekaitsevõõbaga
viimistluskrohvid, polümeersed krohvid on kasutatavad ainult viimistluskrohvina. Lubimördid Lubimörte kasutataks enamsti puit- tellis- betoon- ja teiste pindade katteks. Nad on plastsed ja tugevad, nakkuvad hästi mitmesuguste pindadega ja kuivades kohtades kestavad hästi. Tsementmört Kasutatakse hoonete fassaadide ja siseruumide pidevalt niiskuvate osade (vannitubade, värvimistöökodade, WC-de, basseinide) krohvimiseks. Tsementkrohviga ei tohi teisi krohve üle krohvida. Tsementi 1 osa lupja 1 osa ja liiva 6 osa. Mineraalne viimistluskrohv Reeglina kuivseguna. tuleb lisada ainult vett. Polümeersete ainete osakaal on vähem kui 4,5%. Tera suuruseks on 2,3 ja 6 mm. Mineraalsed krohvid hingavad see tähendab lasevad veeauru läbi. Silikoon viimistluskrohv Selle sideaineks on silikoonvaigu vesidispersioon, see ühendab endas nii polümeersete kui mineraalsete krohvide tugevad küljed. Silikoonkrohv vett külge ei võta. Silikaatkrohv
Mineraalvillast soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega seinast välja poole. Väikeplokid Keramsiitbetoonist, poorbetoonist, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale, selleks, et üks tööline jõuaks tõsta <30 kg. Müüritise suurim lubatud saledus on I kõrgus / h = 30. Keramsiitplokk sein tuleb krohvida, et vältida tuule läbipuhumist. Keramsiitplokkid imavad vett aeglaselt ja mört jääb vedel. Seetõttu laduda tuleb vähehaaval. Betoonivöö paksus väikeplokkidest seinte korral on 80...120 mm. Paneel peab toetuma seina sisemisest servast eemale. Vahelae toetus seinale tuleb konstrueerida nii, et sellelt tulev koormus langeks ploki paksema poole servast 160 mm kaugusele. Tsementsegust väikeplokid.
mahupüsivus. Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10-20mm), et terade vahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitamata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. 35.Betooni keemilised lisandid-plastifikaatorid, õhku manustav lisand, kiirendajad Igal lisandil on üldjuhul üks põhitoime, mille järgi liigitatakse mingisse klassi, kuid võib olla ka teatud kõrvalefekte. · Plastifikaatorid · Superplastifikaatorid · Õhku manustavad lisandid · Veehoidvust tõstvad lisandid · Tardumist kiirendavad/aeglustavad lisandid · Kivinemist kiirendavad lisandid
Korebetoon Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10...20mm), et terade vahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Korebetooni kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust 35. Betooni keemilised lisandid- plastifikaatorid, õhku manustav lisand, kiirendajad Plastifikaatorid on betooni lisandid, mis betoonisegusse segatuna parandavad selle töödeldavust ilma vee hulka segus suurendamata või mis võimaldavad vähendada vee hulka betoonisegus, ilma et muutuks töödeldavus. Plastifikaatori kasutamine võimaldab vee hulka
Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Tsemendi ja täitematerjali mahuline vahekord on 1:8...1:20. Kui kasutada tavalist killustikku, siis on korebetooni tihedus 1500...1800kg/m3, keramsiitkruusa puhul aga 600...1000kg/m3. Korebetooni kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine (tsement, lubi, põlevkivituhk jne), peenliiv ja vesi. Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist. Vahutekitajaks võib olla kampolseep, looma verepreparaadid, mõned pesuained jne. Liim muudab vahu mullid püsivamaks. Kolmandas segistis segatakse lobri ja vaht kokku
Sarrus peab olema kaitstud mingi korrosioonikaitse-kihiga. Korebetoon. See on kergbetooni liik, milles ei ole peentäitematerjali. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega. Tsementi lisataksekorebetooni ainult nii palju, et täiteterad oleksid tsemendiga kaetud. Terade vahed jäävad täitmata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Korebetooni kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel kas plokkidena või monoliitvaluna. Seinad tuleb mõlemalt poolt krohvida. Sellega saab sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. 8.13. Mullbetoonid Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon. Selles puudub jämetäitematerjal. Mullbetoonid koosnevad: sideainest, 118 jahvatatud peenliivast, veest, mulletekitavast lisandist - õhu või mõne muu gaasi mullid. Mullbetoonid jagunevad vaht- ja gaasbetooniks. Vahtbetoon
arhitektuurselt väärtusliku ajaloolise hoonega, mille aknad tuleks valmistada täpselt vanade järgi. 13.1.7 Trepid ja trepikojad Trepikojad, mis on TP2 tuleõhutusklassiga hoone osad ning mis on evakuatsiooniteed, ei tohi olla süttivast materjalist väljaarvatud põrand. Vabariigi Valitsuse määrus nr. 315 (RT I 2004, 75, 525) kehtestab selle nõude ka tagasiulatuvalt. Trepikodade laed ja seinad tuleb renoveerimise käigus võimalusel katta mittesüttiva kihiga, kas mõne lakiga, krohvida või kipsplaatidega. Hoonetes, kus trepikojas on väärtuslik siseviimistlus (aaderdatud seinapaneelid, maalingud vmt) tuleb erilahendus välja töötada projekteerimise käigus. Kui vanu korteriuksi soovitakse säilitada, tuleb neile tulepüsivuse tõstmiseks paigaldada spetsiaalsed tihendid. 13.1.8 Korstnad Enne korstna renoveerima asumist tuleb korsten lasta üle vaadata tuletõrje- päästeametnikul, väljaõppinud korstnapühkijal või pottsepal. Erialaspetsialist oskab
annaabi.ee 
