PKHK Müüritööd I konspekt (2)

Müüritööde Materjalid
Telliste tahkude nimetused on:

• Ots
  
• Serv e. külg
  
• Sängpind
  

Nende külgede mõõtmed on sobitatud nii, et võimalikud on erinevad telliseseotised.
Üsna sageli kui tähele panna müüri tegemisel kasutatavad mördi vuuki katab iga järgmine kivi kihi eelmise kihi püstvuuki.
Tellise Tüübid

• Täistellis e. umbtellis
  
• Auktellis
  
• Profiiltellis
  
• Murdtellis
  
• Õnartellis
  
• Soontellis
  
• Moodultellis
  

Enamlevinud Tellised
Normaaltelllis NT 65*120*250
Moodul silikaattellis 88*120*250
Moodul kärgtellis 65*80*250
Ahjutellis 50*100*200
Tellise Valmistamise Liigid

• Põletatud tellis -Vamistatakse selleks otstarbeks sovivast savist. Põletatakse ahjus umbes 1000ºC juures.
  

Kasutatakse kvaliteetset savi vanusega umbes 5 miljonit aastat.

• Tulekindlad tellised-Valmistatakse salleks sobivast savist. Põletatakse kasutustemperatuuris kõrgemal temperatuuril.
  

Enne vorvimis etappi lisatakse omadusi parandavaid täiteaineid.

• Happekindlad tellised-valmistatakse vastavast savist. Põletatakse nii kõrgel temparatuuril, et tooraine paakub klaasitaoliseks tihedaks massiks.
  
• Silikaattellised-valmiststakse vastavalt oma nimetusele, kustutamatta lubja ja kvartsi segust . Mis pressitakse oma vormi ja karastatakse põletamise asemel auruga.
  

• Betoontellised-tehakse jäigast betoonmassist terasraketist vibreerides
  

Lõpliku tugevuse saavutab umbes 1 kuu jooksul

• Steatiit müürikivi-lõigatakse välja looduslikust kivist.
  

Head müürikollete ladumiseks , kuna nende soojamahtuvus on hea.

• Keramsiitplokid
  

H75-täisplokk 490*75*190
UH150 490*150*190
RUH380 490*380*190

• Betoonplokid -valmistatakse kas öönes või kärgplokkidena.
  

390*x*190 ( Laiused varieeruvad)

• Silikaatplokid
  

Ligikadu moodultelliste mõõtmete kordsed

• Kahiplokk
  

• Kergbetoonplokk(aeroc)
  

Müürimördid
Mördi ülesanne:

• Müürikivid müüriks ühendada
  
• Tasandada telliste mõõtmete vead nii, et tellise müüri ülekate säilib soovikohasena
  
• Kannab tarindis koormuse ühelt kivilt teisele
  
• Takistab niisukse pääsemist tarindisse
  
• Annab müüritud tarindile välisilme, on osa tarindi toonit
  
• Tellis müüri nähtavast pinnast umbes 25% on mördi pinda
  
• Annab tarindile muid nähtavaid omadusi
  

Mördi Omadused
Peab olema nii tugev, et peaks vastu müürile tulevatele koormustele
Peab olema tugev ja nakkuv teiste külgnevate tarindite suhtes. Selleks peab mördis olema piisavalt liimainet ja niiskust. Liim imendub mördist koos niiskusega tellisesse . Mördis peab jääma veel parasjagu niiskust, et võiks tekkida mördisisene kivistumine.
Hea nakkega mört nakkub ka tellise otsa külge ja ei kuku selt kivi paigaldamisel maha.
Mört peab olema hästi töödeldav. Töötlemise seisukohalt sobivalt plastne , sitke ja voolitav.Sobiv plastsus tähendab et tellist on võimalik õigesse asendisse paigaldada kergete käeliigutustega.
Kui müürsep laseb tellise lahti ja tellis jääb samasse asendisse ega liigu kohalt on mört sobiv.
Vasar mördi (mitteplastne segu) korral tuleb tellis paigale koputada.
Mört on sobivalt sitke kui tellist paigldades pressib vuukidest välja veidi ülemäärast mörti. See väljapressitud mört ei tohi kohe katkeda ega müürile valguda vaid tuleb müürikelluga ära kaapida tellist mitte määrides.
Voolitavus seondub eelmainitud plastuse ja sitkusega. Kui mört on müüri ehitamisel laotatud kelluga müürile peenraks ja tasantatud kellu otsaga vagu tehes ühtlaseks kihiks siis jääb mördile selline kuju tellise paigaldamiseni.
Hästi voolitavast mördis saab vuukrauaga töödeldes kergersi soovitud kvaliteedi ja kujuga vuugi
MUID NÕUTAVAID OMADUSI:
Külmakindlus mis saautatakse boorseks muutmise ja lisaainetega.
Keemiakindlus
Mitmesuguseid müürimörte
Tsement lubimört (KS) Sideaineks on lubi kui ka tsement lubi parandab mördi töötlemis omadusi ja tsemant kiirendab mördi kivistumist ja annab kivistunud olekus suurema tugevuse.NB! Tsement annab tugevust juurde vaid siis kui selle osakaal on vähemalt 35% sideaine koguhulgast.
Tsementmört (S) Sideaineks ainult tsement mis tartub kiiresti, noormaal portland tsemendi tartumisaeg on ~2-3 tundi. Tsementmörti tuleks esimese ööpäeva jooksul niiskena hoida kui on tegemist rammusa tsementmördiga samuti ei tohiks kasutada rammusamaid segusid M 100/325
Lubimört (K) Sideaineks on ainult lubi. Kivistumis ajal peab olema suhteline õhuniiskus üle 50%. Lubi kivistub Õhus oleva süsinikdioksiidi mõjul
Müüritööde tsementmört (M) on valmistatud erilisest tsemendist millesse on lisatus mördi töötlemisomadusi parandavaid lisandeid. Tardub mõne tunni jooksul. Kuid ei ole vastuvõtlik kahanemis pragudele. Seda mörti ei kasutata rammusama kui M 100/400
NB! Tardumist alustanud KS, S ja M mörte ei tohi kastusea pikendamiseks veeda vedeldada ega kasutada müüri tegemisel.
Samuti ei saa algjäikuse saavutanud müüris telliseid enam ümber tõsta. Kuna pärast tardumise algust rikutud nake enam ei taastu.
Kuivmördid-on tehases valmiststud mördid, on ühtlase kvaliteediga. Mis on eriti tähtis värviliste mörtide korral.
MÜÜRIMÖRTIDE KOOSTISOSAD VAHEKORRAD
Mördi tähis
Lubi(Kg)
Tsement(Kg)
Liiv(Kg)
K 100/900
100
900
KS 50/50/50
50
50
50
KS 35/65/500
35
65
500
KS 20/80/450
20
80
450
S 100/300
100
300
Mördi tähis
Lubi(Ämber)
Tsement(Ämber)
Liiv(Ämber)
K 100/900
1
4
KS 50/50/50
2
1
10
KS 35/65/500
1
1
6,5
KS 20/80/450
2
9
S 100/300
1
2,5
Kaaluvahekord
Mahuvahekord
M 100/300
1:2
M 100/500
1:3
M 100/600
1:4
M 100/750
1:5
M 100/900
1:6
MÖRDI TOORAINED
Müürimört on täitematerjali sideaine, õhu, vee ja võimaliku lisaaine segu. Müürimört sõtub kasutus eesmärgist mis vahkorras neid mördi põhikomponente on omavahe segaud. Nende ainete omadused ja vahekord määravad ka valmismördi omadused. Müürimördi täiteaineks on heakvaliteediga looduslik liiv. Liiv on teralisusega 0.1-4 mm ja sisaldab selles vahemikus erineva suurusega terasid. Hea müüriliiv ei tohi sisaldada liiga palju setet ega ka huumust.
MÖRDI LISANDID

• Lisaboore tekitavad ained-Moodustavad segamis etapil mördis väikesi õhumulle. Sobiv boorsus suurendab ka mördi külmakindlust.
  

• Kiirendid-Nende abil saab kiirendada möri kivistumist
  

• Aeglustid-Aeglustavad mörd kuivamist
  

• Plastifikaator -võimaldab mördi plastsemaks muta vähese vee hulgaga
  

• Nakkuvus lisandid-liimained
  

• Hüdrofoobsed-Takistavad vee liikumist vee boorides. Kasutatakse paksude välisvuukide puhul.
  

• Värvained-Kasutatakse mördi toonimisel.
  

KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED
Müürikivid-1)tellised 2)enimlevinud tellised 3)betoonplokid 4)keramsiitplokid 5)silikaatplokid 6)kergbetoonplokid
Mördi toorained, lisandid, ülesanded ja omadused
Müürimördi-mitmesugused müüriörte
TÖÖKOHA KORRALDAMINE MÜÜRITÖÖDEL
Et müüritöö läheks jõudsalt (tellis seina iga 10 sekundi pärast) peab töökohal valitsema hea kord see tähendab et tarvikud peavad olema kättasaadavad ilma et peaks tegema asjatuid liigutusi
MÜÜRITÖÖDE VAHENDID

• Müürikellu-Peab olema nii suur et korraga saab kohale panna ühe kivi müürimiseks vajatava hulga mörti.
  
• Lood
  
• Müürivasar
  
• Müürsepa hari
  
• Mõõdulint
  
• Suund nöör
  
• Pliiats
  
• Märknöör
  
• Nöörlood
  
• Meislid
  

VUUKIMISTÖÖDE VAHENDID

• Vuukimis raud(pikad vuukimisrauad ja lühikesed vuukimisrauad)
  
• Horisontaalvuugi plekk
  
• Vertikaalvuugi tops
  

MÜÜRITÖÖDE ÕIGE JÄRJEKORD

Töökäega võetakse tugvastu kellust kinni

Tellis võetakse kätte õige võttega

Kellule võetakse otsamört(vajalik hulk)

Otsamört lüüakse tellisele nõu kohal, et võimalikud pritsmed satuks nõusse

Kellu võetase mörti täis

Mört asetatakse müürile

Müürile kummutatud mört aetkse kellu otsaga eelmisest tellisest eemale nii et mördi keskele moodustub soon

Tellis paigaldatakse mördiga ots ees suundnööri jälgides laialiaetud sängmördile

Tellis surutakse suundnööri poolt näidatud kohale

Tasapisi lükatakse koguaeg püstvuuki kinni

Seejärel lõigatakse kellu servaga vuugist väljapressitud mört

Ülearune mört visake kellult nõusse
MÜÜRIMINE EDASI JA TAGASI
Müüritöö edenemise seisukohalt on tähtis algusest peale õppida nii tellise kui ka töövahentite õigeid kasutusvõtteid. Õige müürimees võtab müürimikellu käepidemest kinni ja ei lase seda enne lahti kui on tööpaus. Kellu valitakse suuruselt selline et ühe kellutäiega saab müürile kanda tellise jaoks vajamineva mördi. Tellis võetakse kätte sellise võttega, et võtet vahetamatta saab lüüa tellisele otsamördi. Edasi müürides lööb müürsep otsamördi õiges võttes olevale tellisele randmepoolsesse otsa, tagasimüürides üüakse mört sõrmedepoolsesse otsa. Nimetused edasi tagasi müürimise kohta tulenevad sellest mis suunas müürsep liigub.
TELLISTE TÜKELDAMINE JA TÖÖTLEMINE
Harilikult tükeldame tellist müürivasaraga võimalik ka kiljotiniga, statsionaalse pingiga või ka relakaga
KVALITEEDI NÕUDED MÜÜRIL
Et tellismüür saaks püsiv peab seotis olema vähemalt ¼ K (¼ on kivi pikkus).
Tellismüür on sama tugev kui selle vuugid . Selleks on vuukidele esitatud teatud nõuded.
Vuugid ei tohi olla tühjad vaid müürimört peab täitma telliste vahed üleni nii püst kui ka rõht vuukidel.
Vuugi pind tohib olla kõige rohkem 3 mm tellise pinnast seespool kui tarindi joonistel ei mainita teisiti. Kui vuuk tehakse sügavamaks tuleb see arvesse võtta tarindi kandvuse arvestuses. Rõht ja püstvuukide normaalmõõtmed on 8-12 mm. Rõhtvuugi paksus võib erineda kuni 3 mm ja vertikaalvuuk kuni 8 mm
MÜÜRITÖÖDEL LUBATUD MÖÖTME HÄLVED
Vertikaalhälve loodjoonest võib olla kõige rohkem H200 millest H on müüritud tarindi vabakõrgus (10-20 mm)
Vahelae kohal ülal ja all kandva seina või posti vertikaalne telghälve olla kõige rohkem 8 mm
Müüritud tarindi kõverus võib olla kõige rohkem H250(10mm)
Rõhtvuugi hälve horisontaalsirgest võib olla kõige rohkem 15 mm kahe meetri kohta kuid mitte rohkem kui 20 mm 10 meetri kohta
MÜÜRI PINNA KVALTEET
Puhasvuuk müüriga on tegemist kui valmistöö vuugid on sirged , ühepaksused ja siledad ning püstvuugid seotise kohalt kohakuti. Tellistel ei tohi olla mördi jälgi ega pritsmeid , nätavale jäävad tellise ääred peavad olema terved ja tellised ei tohi erineda kvaliteedilt ega toonilt.
Müüritis on poolpuhas, plaatimis- või tasandamiskõlblik kui tarind on sirge ja pinna poolest ühtlane, tellised on küll sirged aga on lubatud suuruse erinevused. Löögijäljed ning pinnal mördiplekid
Krohvitava müüritise võib teha tellistest millel on mõõtme erinevusi ja löögijälgi kui mis täidavad tarindi tugevusnõude. Müüritis peab peajoontes sirge kuid üksikud tellised võivad mõne millimeetri sirgjoonest kõrvale kalduda. Vuukde mört ei pea olema tellise pinnaga tasa.
DEFORMATSIOONI VUUGID JA PRAGUNEMINE
Müüritud tarindis tekib pingeid erinevate tingimuste ja nende muutumise tõttu:

• Temperatuuri kõikumine
  
• Niiskuse kõikumisst tulenev kokkutõmbumine ja laienemine
  
• Ehitusaegse niiskuse aurumine
  
• Tarindite koormisete vaheldmised
  
• Tarindite ja aluste liikumine
  

Pikkades katkematutes müüritud tarintites koguneb eelnimetatud põhjustel erinevaid pingeid mis annavad endast märku just tarindite ja avade nurkades ja muutumiskohtades. Eriti tuleb tähele panna aluste muutumiskohti. Tavaline tellisseina kahjustus on müüritise astmeline pragunemine. Selle tõonäoliseks põhjustajaks on telliste ja mördi nakketugevuse mittevastavus, see võib olla aluse liikumise tundemärgiks. Püstpragu tekib kui ka tellised on purunenud. Siis kui ületatakse tõmbe või lõiketugevus. Sel juhul on olnud telliste ja mördi nake hea. Kui pragu ulatub vundamendini on põhjuseks aluse liikumine. Neid kahjustusi saab ennetada kui tugendada tarindit armatuuri lisamisega ja liikumised üle kanda deformatsioonivuukidesse.
KONTROLLTÖÖ NR.2

Töökoha korraldamine (Kirjeldus ja joonis)

Tööriistad (Ka iseloomustada)

Telliste tükeldamine

Müürimine edasi tagasi

Müüritööde õige järjekord

Seotiste kvaliteedi nõuded

Müüritööde lubatud mõõtme hälbed ja müüripinna kvaliteet

Deformatsiooni vuugid ja pragunemine
MÕÕTMED JA MÕÕTUDE MÄÄRAMISED
elisnurk on valitud, alustatakse tööjooniste, mõõtmete ülekandmist ehitus obejktile.
Seinte või avade asukohad märgitakse alusele märke nõõriga või pliiatsiga.
Vaheseina müürides võib alusele pärast mõõtmisi kinnitataudjuhtmed. Neile märgitakse avade asukohad ja hiljem ka telliste jaotus.
Ehitatakse kõrgus ja vertikaalmõõtmete jaoks majakad nurkadesse ning seinte lõpppunktidesse.
TALVINE MÜÜRIMINE
Mõningatel juhtudel on talveoludes müüritööde piir juba +5 C´ juures, sest mõned mördid nõuavad kivistumiseks just seda temperatuuri.
Temperatuuri lanbedes aeglustub ka kivistumis reaktsioon .
Müüritõid võib talvel teha kui mört ei hakka liiga vara jäätuma st.
- tardumisreaktsiooni seisukohalt on ülearune vesi mördist kas tellisesse imendunud või välja auranud
- mördi tardumisreaktsioon on arenenud nii kaugele, et pärast hilisemat sulamist säilitab müür vajaliku tugevust ja temperatuuri
tõustes toimub lõpplik kivistumine, algkivistumise aeg on umbes 2 ööpäeva.
- talvinemört peab olema nii poorne , et mördi kivistumisreaktsiooniks vajalik vesi võiks jäätudes laieneda mördisisestesse pooridesse
struktuuri kahjustamatta.
Neid nõudeid saab täita järgmiste meetmetega:
- ladustatakse sooja või võimalikult kuiva ruumi või selliselt et neid saaks soojendada , harilikult tuleb ehitsuplatsile
selleks ehitada ajutine ladu või tööruum.
- mördi valmistamiseks kasutatav vesi soojendatatakse + 40 - pluss 70 kraadini.
Enne talvist müürimist tuleb alati esmalt selgitada kas müüritööd oleks võimalik
ehitustööde kompleksi häirimatta üle viia soodsamale perioodile, seejärel tuleb
arvsee võtta talvel töötamise raskused ja lõpptulemuse kvaliteedi nõuded
Kergmüüri ladumine
Tellismüüri kandevõime otstarbekamaks kasutamiseks ühtlasi tellite kokkuhoiuks ja seinte soojapidavuse suurendamiseks võib kasutada tellistest kergseina mis tavaliselt koosnevad kahest poolekivi paksusest seinast mille vahe on täidetud soojapidava materjaliga . Tavaliselt kasutatakse niisuguseid seinu madalhoonete ehitusel või mitmekorruseliste hoonete kahe viimase korruse tegemisel.
Poolnihk ladumine
Kasutatase täidisridade ladumisel. Pärast mördi laotamist pindridade vahele ja tasandamist laob müürsepp mõlema käega täidisrida surudes tellised tihedalt sängituskohale moodustades ühtlasi põiksuunas kulgevad püstvuugid. Osaliselt tühjaksjäänud püstvuugid täidetakse mördi laotamisel järgmise kihi jaoks.
Plokkide müürimine
Keramsiit ja betoonplokid on peamiselt vundamentide ehitusmatrjalid . Viimasel ajal kasutatakse ka vaheseintes ja fasaadides. Plokkide müürimisel kasutatakse samuti nagu muudel müüritöödel majakat. Suured plokid laotakse müüritava sokli peale omale kohale. Kasutatakse tavalist müürimörti.
KT Küsimused

Tasandiline ja ruumiline märkimine?

Materjalide ettevalmistamine

Talvine müürimine

Ladumisviisid

Aeroc väikeplokk müüritis

Keramsiit betoon väikeplokk müüritis